1-20-1854/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1854 Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne Janno Prantsile täiendava kohustuse määramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Pilleriin Aalde Süüdimõistetu Janno Prants isikukood: 39504146518; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx RESOLUTSIOON Määrata KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel Janno Prantsile katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 09.03.
3. a otsusega tunnistati Janno Prants süüdi ning teda karistati KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 järgi 10-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et J. Prantsil tuleb ära kanda veel 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti see karistus täitmisele pööramata, kui J. Prants ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 25.03.
4. J. Prantsi katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 09.03.2020 ja pidi lõppema 09.03.
6. Tartu Maakohtu 15.10.
7. a määrusega pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorralise ettekande alusel J. Prantsi katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 09.06.
8. Kohus tuvastas, et J. Prants rikkus 21.
9. ja 18.08.2020 registreerimiskohustust 1 ning vahetas 10.08.2020 elukohta kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Määrus jõustus 31.10.
11. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 01.02.2022 Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek määrata J. Prantsile katseajaks täiendav kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest, sest J. Prants jättis 19.08.2021 ning
12. ja 18.01.2022 alkoholi tarvitamise tõttu kriminaalhooldusosakonda ilmumata. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 3.
13. J. Prantsi kriminaalhooldus algas 25.03.2020 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 31.03.
14. Sel kohtumisel selgitati J. Prantsile käitumiskontrolli nõudeid ja nende rikkumise võimalikke tagajärgi. J. Prants rikkus katseaja esimesel aastal registreerimiskohustust ja vahetas kriminaalhooldusametniku loata elukohta, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik talle kirjaliku hoiatuse ja maakohus pikendas katseaega 3 kuu võrra. 3.
15. Seejärel ei ilmunud J. Prants 19.08.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, sest ta oli Põlvamaalt eemal, haige ja alkoholi tarvitanud. 12.01.2022 teatas teine kriminaalhooldusametnik J. Prantsi kriminaalhooldajale, et Võru linnas ühes korteris toimub mitmendat päeva jooming, kus viibib ka J. Prants. Kriminaalhooldusametnik püüdis seepeale J. Prantsile helistada, kuid viimane ei vastanud telefonile. Ametnik saatis J. Prantsile e-kirja, andes korralduse tulla registreerimisele eelnevalt kokkulepitust varem 14.01.2022, kuid J. Prants ei ilmunud kohale, vaid teatas, et tal on terviseprobleemid. Kriminaalhooldusametnik määras uue aja 18.01.2022, kuid J. Prants ei ilmunud ka siis kohale, vaid viibis jätkuvalt samas korteris. Teine kriminaalhooldusametnik fikseeris J. Prantsil alkoholijoobe. 3.
16. J. Prants pani süüditunnistamise aluseks olnud kuriteo toime alkoholijoobes olles, teda on väärteokorras korduvalt alkoholiseaduse järgi karistatud ja ta jätkab katseajal alkoholi liigtarvitamist. J. Prants on katseajal alkoholi tarvitanuna korduvalt politseiga kokku puutunud. Samuti on J. Prantsi ja tema elukaaslase vaheliste tülide üks põhjus J. Prantsi kodust lahkumine ja sõpradega koos alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik on korduvalt rääkinud J. Prantsiga alkoholist ning tutvustanud talle programmi „Kainem ja tervem Eesti“, kuid J. Prants ei pea pigem alkoholi tarvitamist probleemiks. 22.01.2022 kohtumisel avaldas J. Prants, et ta teadvustab nüüd alkoholi kuritarvitamist ja soovib oma käitumist muuta. Ta käis 24.01.2022 psühhiaatri vastuvõtul ja lasi teha endale nn torpeedo süsti. J. Prants on otsinud seoses alkoholiprobleemiga abi varemgi ja lasknud paigaldada ampulli, kuid selle mõju on olnud pigem lühiajaline. 3.
17. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb J. Prantsile määrata katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi kuritarvitamine on J. Prantsi puhul uute kuritegude riskitegur ning see ohustab ka katseaja edukat läbimist. Kuigi J. Prantsile on antud korduvalt võimalusi oma käitumist muuta, pole ta teinud seni vajalikke järeldusi. Samas pole rikkumised nii tõsised, et tingiksid vangistuse täitmisele pööramise. Alkoholist loobumine aitab kaasa edasisele õiguskuulekusele ja käitumiskontrolli nõuete järgmisele. Kohtu seisukoht
18. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb 2 erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
19. juuni
20. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka olukorras, kus kriminaalhooldusametnik taotleb katseajaks täiendava kohustuse määramist.
21. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Registreerimislehe kohaselt ei ilmunud J. Prants 19.08.2021 ning
22. ja 18.01.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (tl 4 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märkis J. Prants, et ta ei ilmunud 19.08.2021 registreerimisele, sest viibis Antsla vallas, tal olid terviseprobleemid ja ta oli alkoholi tarvitanud. J. Prants püüdis telefoni teel perearsti kätte saada, kuid see ei õnnestunud. Ta nõustub alkoholiravile pöörduma (tl 5).
23. ja 18.01.2022 ei ilmunud J. Prants kriminaalhooldusosakonda, sest ta tarvitas Võrus koos teistega alkoholi. J. Prants tunnistab alkoholiprobleemi, tegi 24.01.2022 torpeedosüsti ja lubas, et saab tööle. J. Prants palus vangistust mitte täitmisele pöörata (tl 6).
24. Kohtu hinnangul ei nähtu J. Prantsi selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid kriminaalhooldusametniku korralduste eiramist ja määratud aegadel registreerimisele ilmumata jätmist. Kuna J. Prants teadis, et ta peab 19.08.2021 ning
25. ja 18.01.2022 kriminaalhooldusosakonda ilmuma, rikkus ta KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust kõigil kordadel tahtlikult.
26. Analüüsides J. Prantsi kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et praeguse määruse tegemise ajaks on J. Prantsi kriminaalhooldus kestnud veidi enam kui 1 aasta ja 11 kuud ning kohus vaatab läbi teist erakorralist ettekannet. J. Prants rikkus 21.04.2020 (s.o ca 1 kuu pärast kriminaalhoolduse algust) ja 18.08.2020 (s.o ca 4 kuu pärast uuesti) registreerimiskohustust. Samuti vahetas ta 10.08.2020 kriminaalhooldusametniku eelneva loata elukohta. Nende rikkumiste eest pikendati Tartu Maakohtu 15.10.
27. a määrusega J. Prantsi katseaega 3 kuu võrra. Määrus jõustus 31.10.
28. Praeguses asjas selgus, et vaatamata eelnevale, rikkus J. Prants 19.08.2021 (s.o peaaegu 10 kuud pärast maakohtu eelmise määruse jõustumist) ning seejärel
29. ja 18.01.2022 (s.o ca 5 kuu pärast uuesti) alkoholi tarvitamise tõttu registreerimiskohustust.
30. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et J. Prants on katseajal korduvalt rikkunud registreerimiskohustust alkoholi tarvitamise tõttu. Lisaks selgub Politsei- ja Piirivalveameti 14.04.
31. a ja 17.01.
32. a vastustest, et J. Prantsil on katseajal alkoholi tarvitanuna korduvalt (s.o 09.11.2020, 12.01.2021 ja 06.10.2021) tekkinud elukaaslasega konflikte, mistõttu on pidanud sekkuma politsei. Kõigil nimetatud kordadel toimetati J. Prants kainenema (tl 12-13). Seega on J. Prantsil märkimisväärne alkoholiprobleem. Samas nähtub asja materjalist, et J. Prants tunnistas 24.01.2022 kriminaalhooldusametnikule alkoholiprobleemi ja lasi samal kuupäeval teha psühhiaatril nn torpeedo süsti (tl 14). Järelikult on J. Prants astunud oma alkoholiprobleemi lahendamiseks reaalseid samme ja on motiveeritud kriminaalhoolduse nõuete täitmise nimel pingutama.
33. Võimaldamaks J. Prantsil näidata, et ta suudab vabaduses viibides oma harjumusi muuta ja edaspidi alkoholi tarvitamist kontrollida, tuleb kohtu hinnangul määrata J. Prantsile KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kuna alkoholi 3 tarvitamine ohustab J. Prantsi katseaja edukat läbimist, on alkoholist loobumine uute samasuguste rikkumiste ärahoidmiseks vältimatult vajalik.
34. Kohus märgib sedagi, et J. Prantsi katseaeg kestab kuni 09.06.2022, s.o peaaegu 4 kuud. Juhul, kui J. Prants tarvitab selle aja jooksul kas või ühe korra alkoholi, võib kriminaalhooldusametnik taotleda kohtult J. Prantsile mõistetud 9 kuu ja 28 päevase vangistuse täitmisele pööramist ning kohus võib saata J. Prantsi vanglasse karistust kandma. Seega tuleb J. Prantsil vangistuse vältimiseks oma alkoholi tarvitamise harjumusi tõsiselt muuta. Vajadusel on J. Prantsil võimalik pöörduda regulaarse psühholoogilise või psühhiaatrilise abi poole. (allkirjastatud digitaalselt) 4