) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.
lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja I, s.o OÜ Lustimetsa Grupp on rikkunud raha maksmise kohustust. Lisaks on hageja nõue suunatud sellele, et kostjad I ja II täidaks solidaarselt
Hageja nõue kostja II vastu on esitatud
lg 1 alusel, mille kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 ning 2 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees eelduslikult solidaarselt ja täies ulatuses (s.o ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest). Kuivõrd käendaja on füüsiline isik, on
Tarbijakäenduslepingu kehtivuse eelduseks on
lg 2 ja § 144 lg 2 järgi käenduskohustuse võtmine kirjalikus vormis tahteavaldusega ning kokkulepe käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Lepingu täitmise tagamise kokkulepetes on kokku lepitud, et käendaja vastutus on 10 000 eurot.
lg-te 1, 2 ning § 65 kohaselt on käesolevalt tegemist põhivõlgniku (kostja I) ja kostja II solidaarkohustusega. Juhul, kui kogu võlgnevus saab põhivõlgniku ja/või kostjate I ning II poolt tasutud, lõpeb ka hageja nõue solidaarvõlgnike vastu. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt OÜ-lt Lustimetsa Grupp ja Jxxxx Sxxxxxx solidaarselt hageja kasuks välja põhiõude summas 6004 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue summas 1111,85 eurot on põhjendatud. Seejuures lähtub kohus asjaolust, et 30.06.2021. a sõlmitud lepingu sõlmis kostja I oma majandus- või kutsetegevuses, mitte tarbijana
lg 2 ja lepingu punkt 8 kohaselt on kostja II vastutus piiratud töövõtulepingust tulenevate kohustuste puhul 10 000 euroga. Seega tuleb rahuldada hageja taotlus ning piirata kostja II vastutust tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste suurust, lähtudes tema käenduse maksimumsummast 10 000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira TsMS § 165 lg-s 2 sätestatu kohaldamist. Seega tuleb menetluskulu jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 910 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu 260 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu (650 eurot) näol on tegemist põhjendatud kuluga ning kostjatelt kuulub solidaarselt kooskõlas TsMS § 138 lg 2 hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 650 eurot. Hageja taotleb kostjatelt välja mõista õigusabikulu summas 260 eurot. Nii nähtub hagiavaldusest, et hageja lepingulisel esindajal on hagiavalduse koostamisele kulunud 2 tundi ning tasu ühe töötunni eest on 130 eurot. Kohus peab õigusabikulu sellises ulatuses põhjendatuks. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele menetluskulu 910 eurot, millest riigilõiv summas 650 eurot ja õigusabikulu summas 260 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.