← Eesti

1-20-8665/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-8665 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
  3. jaanuari
  4. a määrus Aivar Mikverele mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Aivar Mikvere (ik 36702135210), Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Tartu Maakohtu
  8. jaanuari
  9. a otsusega tunnistati Aivar Mikvere KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi süüdi ning teda karistati 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 420 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati A. Mikveret üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-s 2 sätestatut kohustust mitte tarvitada alkoholi.
  10. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
  11. augustil
  12. a maakohtule erakorralise ettekande taotlusega allutada isik ravile, kui isik annab selleks vastava nõusoleku.
  13. Tartu Maakohtu
  14. septembri
  15. a määrusega taotlus rahuldati ja A. Mikveret kohustati alluma alkoholi tarvitamise vastasele ravile ning pöörduma ravile hiljemalt 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest.
  16. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
  17. detsembril
  18. a maakohtule erakorralise ettekande A. Mikverele mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt rikkus A. Mikvere korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi.
  19. Tartu Maakohtu
  20. jaanuari
  21. a määrusega pöörati A. Mikverele mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 6 kuud ja 6 päeva vangistust, täitmisele.
  22. Positiivselt iseloomustab A. Mikveret, et ta on registreerimiskohustust valdavalt korrektselt täitnud ja ei ole kriminaalhoolduse ajal toime pannud uusi süütegusid. Samuti täidab ta Tartu Maakohtu
  23. septembri
  24. a määrusega talle määratud kohustust alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Ka iseloomustab A. Mikveret positiivselt, et ta on järginud üldkasuliku töö ajakavasid (on käesolevaks ajaks ära teinud 234 tundi) ning tema töösooritusi on juhendaja lugenud rahuldavaks.
  25. Esimese erakorralise ettekande põhjenduste kohaselt rikkus A. Mikvere
  26. juunil ja
  27. juulil 2021 alkoholi tarvitamise keeldu ja
  28. augustil 2021 registreerimiskohustust. Kohus tuvastas, et A. Mikvere on etteheidetavad rikkumised toime pannud ja rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu lisaks ka
  29. aprillil 2021, mille eest kriminaalhooldusametnik A. Mikveret hoiatas. Nüüdse erakorralise ettekande kohaselt rikkus A. Mikvere alkoholi tarvitamise keeldu uuesti
  30. detsembril 2021 ja
  31. jaanuaril 2022 ning samal päeval ka registreerimiskohustust. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt tuvastas
  32. detsembril 2021 patrullpolitseinik A. Mikverel alkoholi tarvitamise tunnused, indikaatorvahendi näit oli 0,88 mg/l. Protokollist nähtub, et A. Mikvere oli oma elukaaslase vastu agressiivselt meelestatud, mistõttu toimetati ta kainenema. Kriminaalasja sündmuse kohta ei algatatud.
  33. detsembri 2021 kirjalikus seletuses tunnistas A. Mikvere alkoholi tarvitamist sel päeval ning selgitas, et jõi janu pärast neli purki õlut, ent soovib jätkata raviga jaanuaris. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt tuvastas kriminaalhooldusametnik
  34. jaanuaril 2022 A. Mikverel alkoholi tarvitamise tunnused (indikaatorvahendi näit 1,1 mg/l, alkoholilõhn, silmade punetus, hägune pilk, häiritud reaktsioon, kerged tasakaalu- ja koordinatsioonihäired). A. Mikvere kohtuistungil antud ütluste kohaselt jõi ta
  35. jaanuaril 2022 pudeli veini ja õlut. Seega on alkoholi tarvitamine A. Mikvere poolt
  36. detsembril 2021 ja
  37. jaanuaril 2022 tõendatud. A. Mikvere tunnistas ka registreerimisele ilmumata jätmist ning selgitas, et jäi alkoholi tarvitamise tõttu bussist maha.
  38. A. Mikverele on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik temale pandud kontrollnõuded ja -kohustused. A. Mikvere neid tingimusi ei ole täitnud. Selline võimalus on talle korduvalt antud veel ka kohtuotsuse täitmise käigus. A. Mikvere on alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud kokku viiel korral. Eeltoodu väljendab ükskõiksust talle määratud kohustuse täitmise suhtes. A. Mikvere ei ole ilmselgelt mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatut täitmise vajadust. Varasemalt kohaldatud meetmed ei ole ilmselgelt soovitud mõju avaldanud. A. Mikvere on küll käesoleval ajal motiveeritud alkoholi tarvitamise vastasele ravile alluma, ent ei ole varem alkoholiravi pidanud vajalikuks. Ka kohtuistungil kinnitas A. Mikvere, et ei ole varem alkoholitarvitamisest tingitud probleemide olemasolu teadvustanud. Sellise varasema käitumise valguses ei ole kohus veendunud süüdimõistetu praeguses motivatsioonis. Senine karistusaja kulg näitab selgelt, et A. Mikvere ei ole võimeline järgima käitumiskontrolliga kaasnevat alkoholi tarbimisest hoidumise kohustust ning suure tõenäosusega jätkab alkoholi tarvitamist. Senisele järeldusele 2 annab alust ka asjaolu, et Tartu Maakohtu
  39. jaanuari
  40. a otsuse sisust nähtuvalt ka eelmise, s.o Tartu Maakohtu
  41. septembri
  42. a kohtuotsusega A. Mikverele mõistetud vangistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, tuli pöörata täitmisele. Kohtuistungil kinnitas A. Mikvere, et vangistuse täitmisele pööramise tingis ka siis alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Seega tuleb vaatamata positiivsetele asjaoludele A. Mikverele mõistetud karistus täitmisele pöörata. Käesolevas menetluses etteheidetavate rikkumiste puhul ei ole tegemist juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid need on korduvad ja samalaadilised. Muud KarS § 69 lg-s 6 sätestatud võimalused rikkumistele reageerida on ammendunud. MÄÄRUSKAEBUS
  43. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Mikvere, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja talle mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmist.
  44. A. Mikvere tunnistab, et on alkoholisõltlane. Sõltuvuse raviga on ta tegelenud, kuid muutused ei tule üle öö. Visiitide vahele jäi pikkade järjekordade tõttu ligikaudu 2-kuune paus. Esimesel kohtumisel palus ta võimalust haiglaraviks, ent arst ei pidanud seda vajalikuks. Tema motivatsiooni sõltuvusega tegelemiseks näitab, et hoolimata karistuse täitmisele pööramisest pöördus ta telefoni teel vastuvõtule ka
  45. jaanuaril
  46. Kui tal tuleks asuda karistust kandma, ei ole võimalik ravi jätkata. Vanglas olles suudab ta alkoholita olla, kuna seal pole seda võimalik tarbida, ent sõltuvust ravida pole võimalik. Kuigi A. Mikvere on hetkel ravile pöördunud, tuleb arvestada ka tagasilangustega, mille oht on esimesed 6-12 kuud suur. A. Mikvere palub arvestada, et ta on üldkasulikku tööd sooritanud nõuetekohaselt ja valdavas osas ka muid nõudeid täitnud. A. Mikvere ei nõustu kohtu seisukohaga, et ta ei ole varem pidanud ravi vajalikuks. A. Mikvere on lasknud omale teha alkoholivastase süsti ja olnud ravil Jämejalas. Seega on ta proovinud kõiki võimalusi alkoholist vabanemiseks, ent tagasilangusega. A. Mikvere rikkumised ei ole olnud sagedased ja igapäevased. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  47. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult A. Mikverele mõistetud vangistuse täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki.
  48. Ringkonnakohtu hinnangul on kahtlemata kiiduväärt, et A. Mikvere vähemalt sõnades tunnistab oma alkoholisõltuvust ning on valmis võtma ette samme sellest vabanemiseks. Küll aga peab möönma, et see ei ole A. Mikverel esimene kord vahetult enne reaalsesse vangistusse sattumise ohtu sellisele tõdemusele jõuda. Kõik A. Mikvere määruskaebuses toodud argumendid on juba kohtu ees kõlanud. Märkimisväärne on, et ka tema eelmises kriminaalasjas nr 1-17-3581 asendati A. Mikverele mõistetud vangistus esmalt ÜKT-ga, ent korduva alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu pöörati karistus täitmisele. A. Mikvere kinnitas oma valmidust alluda alkoholivastasele ravile juba tollal, kusjuures kahe kriminaalasja vahel viibis A. Mikvere piisavalt kaua vabaduses, kus oleks saanud enda alkoholiprobleemiga tegeleda, kui selleks oleks vastav soov ka tõeliselt esinenud. Seega pole ringkonnakohtul hetkel põhjust A. Mikvere sõnu liigselt uskuda ning miski tema käitumises ei viita asjaolule, et seekordsed muutused A. Mikvere isikus ja hoiakutes on niivõrd kindlad ja püsivad, et võiksid kaasa tuua edaspidise kriminaalhoolduse tulemuslikkuse.
  49. Ringkonnakohus tunnustab A. Mikveret ka ÜKT tundide eeskujuliku täitmise eest, ent süüdimõistetu ei saa täita talle määratud kohustusi valikuliselt. A. Mikverele on mh määratud kohustusena keeld hoiduda alkoholi tarvitamisest, mida ta on rikkunud lausa viiel korral. 3 Määruskaebuses toodud väide, et rikkumised ei ole olnud sagedased ja igapäevased, ei ole asjakohane. Ka väitest, et kohus peab arvestama sõltuvusravi tagasilanguse võimalusega, nähtub vaid vabandusi ja õigustusi alkoholi tarbimisele. Kriminaalhoolduse eesmärk on suunata isik õiguskuulekale teele teda kohustustega toetades, mistõttu ei tohiks rikkumisi olla üldse. Sellest peaks A. Mikvere olema käesolevaks hetkeks aru saanud. Nimelt anti süüdimõistetule võimalusi enda käitumist muuta ja tõestada kohtule ning kriminaalhooldajale, et talle antud võimalused on olnud õigustatud. Tema rikkumistele on reageeritud erinevalt ja esmalt on üritatud tema rikkumistele reageerida leebemalt kui karistuse täitmisele pööramise läbi. Pärast esmakordset alkoholi tarvitamise keelu rikkumist tegi kriminaalhooldaja A. Mikverele hoiatuse, mille tagajärjed ei olnud veel suure kaaluga. Siiski jätkas A. Mikvere alkoholi tarvitamise keelu rikkumist ning ka esimese erakorralise ettekande järgselt uuesti kohtupinki sattumine ei olnud nähtavasti piisavalt mõjus. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kõik KarS § 69 lg-s 6 sätestatud võimalused rikkumistele reageerida on ammendunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole otstarbekas kriminaalhooldusega jätkata, kuivõrd kohtul puudub veendumus, et A. Mikvere suudaks edaspidiselt kriminaalhooldusega talle seatud nõudeid täita.
  50. Sellest tulenevalt ei ole A. Mikverele mõistetud vangistuse asendamine ÜKT-ga täitnud oma eesmärki, kuna A. Mikvere ei ole suuteline kohusetundlikult täitma kriminaalhooldusnõudeid ja läbi nende ei ole võimalik tema hoiakud õiguskuulekuse suunas korrigeerida. A. Mikvere vangistus tuleb täitmisele pöörata.
  51. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  52. jaanuari
  53. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.