) § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Abiprokurör Joonatan Hallik Süüdistatav Lauri Laidinen isikukood 36902270385, xxx kodanik, emakeel xxxkeel, elukoht xxx, xxx, xxx. Varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral, viimati: - Harju Maakohtu 26.01.2021 otsusega nr 1-21-217
lg 2 p 9, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 1 päev; karistuse kandmise algus 27.11.2020 ja lõpp 01.09.2021 (vabanes enne tähtaega, katseajaga kuni 28.02.2022) Tõkendit ei kohaldatud. Süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud 06.07.10.2021, s.o 2 päeva. Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi tunnistada Lauri Laidinen
2. Vähendada Lauri Laidinenile mõistetud karistust 1/3 võrra. Lauri Laidinen peab ära kandma 1 (ühe) kuu ja 10 (kümne) päeva pikkuse vangistuse. 3.
lg 1 järgi lugeda Lauri Laidineni poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) 2 päeva (so 06.-07.10.2021) karistusaja hulka. Lauri Laidinenil tuleb ära kanda 1 (ühe) kuu ja 8 (kaheksa) päeva pikkune vangistus. 4.
lg 2 järgi suurendada Lauri Laidinenile käesoleva otsuse alusel mõistetud 1 (ühet) kuu ja 8 (kaheksa) päeva pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 26.01.2020 otsuse nr 1-21-217 alusel mõistetud ja kandmata karistuse – 2 (kahe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkuse vangistusega. Mõista Lauri Laidinenile liitkaristus – 4 (nelja) kuu ja 5 (viie) päeva pikkune vangistus.
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (teod on toime pandud 25.10, 07.11 ja 27.11.2020) ning olles 01.09.2021 ennetähtaegselt vabanenud karistuse kandmisest, varastas uuesti 01.10.2021 kella 21.21 paiku, nimelt võttis Tallinnas aadressil xxx asuvast Torupilli Si kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil S AS-le kuuluvat kaupa kogusummas 68,60 eurot ja nimelt kaks tükki angerjat kaaluga 2,8kg, mille pani jope põue ning möödus kassaliinist, jättes tahtlikult tasumata nimetatud kauba eest. Oma tegevusega tekitas Lauri Laidinen S AS-le varalist kahju summas 3 68,60 eurot. Samuti tema, 06.10.2021 kella 21.10 paiku võttis Tallinnas aadressil xxx asuvast Torupilli Si kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil S AS-le kuuluvat kaupa ja nimelt tursafilee kaaluga 1,04 kg maksumusega 20,79 eurot ja lõhefilee kaaluga 0,566 kg maksumusega 5,65 eurot, kokku kaupa summas 26,44 eurot. Seejärel pani kauba põuetaskusse, pärast mida möödus kassaliinist, jättes tahtlikult tasumata nimetatud kauba eest. Kuritegu jäi Lauri Laidineni tahtest sõltumatutel asjaoludel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Seega süüdistatakse Lauri Laidineni
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 01.10.2021 vargus: - S AS avaldus (tlk.4); - Tunnistaja I. G. ütlused (tlk.15-16); - Asitõendi – teabesalvestise (videosalvestuse) vaatlusprotokoll fototabeliga ja DVD-plaat (tlk. 24-30, toimiku tagakaanel); - Lauri Laidineni ütlused kahtlustatavana (tlk.40-42); - Hagiavaldus (tlk.9-10). 06.10.2021 vargus: - S AS avaldus, õigusvastase teo toimepanemise akt (tlk.1-3); - Tunnistaja I. G. ütlused (tlk.15-16); - Asitõendi – teabesalvestise (videosalvestuse) vaatlusprotokoll fototabeliga ja DVD-plaat (tlk.1822); - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk.32); - Isiku ja asjade läbivaatuse protokoll (tlk.33); - Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk.34-37) ; - Lauri Laidineni ütlused kahtlustatavana (tlk.40-42) Muud tõendid: - Karistusregistri väljavõte ja kiirmenetluse otsus nr 2315,20,001182 (tlk.44-54, 63-64); - Harju Maakohtu 26.01.2021 otsus nr 1-21-217 (tlk.57-62); - Harju Maakohtu 16.08.2021 määrus (tlk.71-73); - Iseloomustavad andmed Lauri Laidineni kohta, nähtub, et Lauri Laidinen on pärast kuriteo toimepanemist tööle asunud, tsiviilhagi hüvitanud ja alkoholisõltlaste sotsiaalprogrammis osalenud (tlk.88-102). Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on Lauri Laidinenile süüks arvatud teod tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistuse määramisel tuleb prokuröri arvates silmas pidada seda, et süüdistatavat on mitmel korral samalaadse kuriteo eest karistatud. Kuna uued kuriteod on toime pandud ajal, mil Lauri Laidinen oli eelmise karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, siis on ainukeseks võimaluseks reaalne vangistus. Prokurör oli seisukohal, et karistuse määra puhul tuleb arvestada seda, et Lauri Laidinen on oma tegu tunnistanud, kahetsenud, hüvitanud enne kohut kuriteoga tekitatud kahju, käinud ametlikult tööl ja tegelenud alkoholiprobleemiga. Kokkuvõtvalt taotles prokurör Lauri Laidineni süüdi tunnistamist
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Mõistetud 4 kuu pikkusest vangistusest tuleks prokuröri hinnangul maha arvata
lg 1 järgi eelvangistuses viibitud 2 päeva, s.o 06.10-07.10.2021 4 ning lõplikuks karistuseks mõista Lauri Laidinenile 3 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. Kuivõrd Lauri Laidinen pani teo toime ajal, mil ta oli vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, siis tuleks
Prokurör taotles lisaks Lauri Laidinenilt menetluskulude - sundraha 981 euro ja riigi õigusabi tasu 129,60 euro välja mõistmist. Andmekandjad, s.o 2 DVD plaadid palus prokurör jätta kriminaalasja materjalide juurde. Süüdistatava seisukoht: Süüdistatav Lauri Laidinen tunnistas ennast kohtuistungil talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja märkis, et soovib jätkuvalt asja lahendamist lühimenetluses. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist. Lauri Laidinen selgitas täiendavalt, et ta viibib käesoleval ajal X keskus E. L.. Ta läks sinna jõuluajal, et ta ei libastuks alkoholiga pühadel ja aasta lõpus. Samuti osaleb ta kriminaalhoolduse kaudu Eluviisi treeningus ning võtab osa õpingutest x. Lauri Laidinen märkis, et teod pani ta toime, sest oli purjus. Kaine peaga ei ole ta kuritegusid toime panna. Füüsiline tervis on tal korras ning ta jõuaks üldkasulikku tööd teha. Tal on veel olemas toetav pere. Oma viimases sõnas lisas Lauri Laidinen, et kahetseb oma tegu, ta on püüdnud ennast parandada, kuid on lubastunud. Üks põhjus, miks viibib rehabilitatsioonikeskuses, on see, et saab mõelda tehtud vigade peale selleks, et neid rohkem enam ei tekiks. Töö tegemisega tal probleeme ei ole, tegemist oli libastumisega. Rehabilitatsioonikeskuses on tal õppida kindlasti rohkem kui vanglas. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja möönis, et kui isik on tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud ja paneb katseajal uue kuriteo toime, siis väga palju alternatiive kohtul ei ole. Kaitsja märkis, et keskenduda tuleks positiivsete asjaoludele: Lauri Laidinen on hakanud tegelema alkoholiprobleemiga, viibib x. Viimases läheb kliendil hästi ning ta võtab seal osa erinevatest tegevustest. Seega on lootus, et Lauri Laidineni probleem saab lõpuks kontrolli alla. Vanglas ei võimaldata selliseid tegevusi, mis on rehabilitatsioonikeskuses. Muid alternatiive vanglale ei ole, kuid kaitsja hinnangul tuleb arvestada tuleb asjaoluga, et Lauri Laidineni süü on märkimisväärselt väiksem kui oli seda eelmisel korral. Lisaks saab kohus arvestada mitmeid iseloomustavaid materjale, s.h töötamise kinnitamise dokumente. Tema kaitsealuse probleemiks on olnud alkohol, kuid pere usub temasse ning tal on olemas toetav tagala. Kaitsja oli seisukohal, et lühiajaline vangla ei ole tulemuslik, hoopis tegevused rehabilitatsioonikeskuses võivad kaasa tuua isiku paranemise. Kaitsja leidis, et käesoleval juhul ei peaks lähtuma põhimõttest, et iga uus karistus peab olema rangem – kliendi süü ei ole suur. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et kuriteod, milles Lauri Laidineni süüdistatakse on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud
01.10.2021 varguse episood S AS tegi politseile avalduse (tlk 4) selle kohta, et 01.10.2021 kella 21.21 ajal sisenes isik S AS kauplusesse, mis asub aadressil xxx Tallinn ning varastas kauplusest 2,800kg angerjat. Kaup kogumaksumusega 68,60 eurot on kauplusele tagastamata. Kaupluse avalduses kajastatud sündmuse osas kuulati kohtueelses menetluses üle Torupilli Si 5 turvatöötaja, tunnistaja I. G. (tlk.15-16). Tunnistaja selgitas, et ta nägi, kuidas 01.10.2021 kella 21.15 ajal võttis üks meesterahvas poest kaks kala, pani endale põue ning läbis kassaderivi kaasa võetud kauba eest tasumata. Varastatud kauba väärtus oli 68,60 eurot ning see jäi kauplusele tagastamata. Varguse kohta on üksnes turvakaamerate salvestis, kuid sama mees tabati 06.10.2022 varguse katselt. Tunnistaja ütluste õigsuses kohtul alust kahelda ei ole, sest ta räägib sama, mis nähtub kaupluse turvakaamerate salvestiselt. Kriminaalasja kohtueelses menetluses vaadeldi S AS poolt väljastatud turvakaamerate salvestisi (vt videosalvestuse vaatlusprotokoll, sinna juurde lisatud fototabel ja DVDplaat, tlk. 24-30). Vaatlusega tuvastati, et poes olnud kaameratele on talletunud järgmine sündmus: 01.10.2021 ajavahemikul kell 21.16 kuni 21.18 võtab tumedat värvi juustega, musta värvi jopega, sinist värvi pükstega, musta värvi kingadega ja musta värvi õlakotiga meesterahvas kaupluses müüjalt kaks kilekotti pakitud kalafileed ning asetab need ostukorvi. Järgnevalt võtab kirjeldatud meestrahvas saalis liikudes kalapakendi ostukorvist, peidab end posti taha ning sealt väljudes kalapakendeid enam ostukorvis ei ole. Videosalvestisel on näha, et uuesti kaamerate vaatevälja ilmunud mehe kõhupiirkond on võrreldes eelnevaga märkimisväärselt suurenenud. Edasi jätab isik kella 21.21 ajal ostukorvi kassade juurde, korvist kadunud kauba eest mees kassas ei tasu ning ta väljub müügisaalist. Süüdistatav selgitas kohtueelses menetluses (tlk.40-42), et ta täpselt ei mäleta 01.10.2021 sündmust, sest tal oli paha olla. Süüdistatav möönis ülekuulamisel, et arvatavasti ta läks kauplusesse S, võttis sealt kala ning väljus müügisaalist selle eest maksmata. Kala varastas ta söögiks. Kriminaalasjas esitas S AS hagiavalduse (tlk. 9-10), milles taotles varastatud kala maksumuse hüvitamist. Kohtutoimikus on maksekorraldus (tlk.94-95) mille järgi on Lauri Laidinen on AS Sile tekitatud kahju summas 68,60 eurot täielikult hüvitanud. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Lauri Laidinen varastas 01.10.2021 kella 21.21 ajal xxx Tallinnas asuvast S AS kauplusest 2,800 kg angerjat maksumusega 68,60 eurot. Vaatamata sellele, et süüdistatav oma tegu selgelt ei mäleta, on turvakaamera salvestis hea kvaliteediga. Vaatluse käigus tehti ekraanitõmmised ning võrreldes nendel kujutatud isikut süüdistatavaga tuleb asuda seisukohale, et videol on Lauri Laidinen. Lisaks märkis tunnistaja, et 01.10.2021 videosalvestisel kujutatud mees peeti varguse katse tõttu samas poes kinni 06.10.
lg 2 p 9 järgi on vargus võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Riigikohus oma 20 aprilli 2009 lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 on märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on 7 talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest
lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes
lg 2 p 9 järgi.“ Käesolevas kriminaalasjas on Lauri Laidinen toime pannud 2 varguse episoodi, varasemalt on teda varavastaste süütegude eest karistatud kriminaalkorras 8-l korral ning samuti korduvalt ka väärteokorras (vt.karistusregistri teatist tlk.44-54). Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et Lauri Laidinenile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
Lauri Laidinen pani toime õigusvastased teod, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on Lauri Laidineni näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. Lauri Laidineni süü on tõendamist leidnud kahes varguse episoodis. Süüdistatav hüvitas vabatahtlikult kuriteoga tekitatud varalise kahju 68,60 eurot 01.10.2021 episoodis. Episoodis 06.10.2021 jäi tegu katsestaadiumisse ja kahju ei tekkinud. Lauri Laidineni karistust kergendavaks asjaoluks on seega
Süüdistatav avaldas nii kohtueelses- kui kohtumenetluses kahetsust. Vaatamata sellele, et süüdistatav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, on kohtu hinnangul võimalik süüdistatava kahetsust arvestada karistust kergendava asjaoluna
Süüdistatava kahetsuse siirust näitab kohtu hinnangul see, et ta on hakanud aktiivselt tegelema oma sõltuvusprobleemiga, s.o Lauri Laidinen mõistab, mis ajendab teda kuritegusid toime panema ning üritab oma elu ree peale saada. Positiivsest küljest iseloomustab süüdistatavat fakt, et ta on teinud nn tööampse, s.o hoidnud ennast tegevuses. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaaltoimikus on Harju Maakohtu 16.08.2021 määrus (tlk 71-73). Lauri Laidinen vabastati ning ta allutati kriminaalhooldaja järelevalve alla. Süüdlasele pandi mh kohustused pöörduda vabanemisel 1 kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida sõltuvusvastane ravikuur ning mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatav rikkus nimetatud tingimusi, lisaks pani ta uued kuriteod toime õige pisut peale kinnipidamisasutusest vabanemist. Süüdistataval oli võimalik oma elu muuta pärast vabanemist, kohtule arusaadavalt katseaeg teda ei motiveerinud. Lauri Laidinen asus aktiivselt tegutsema alles siis, kui selgus, et ta peab tõenäoliselt kinnipidamisasutusse naasma. Käesoleval hetkel ei ole Lauri Laidinenil püsivat töökohta, lisaks tuleb tal tasuda süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud. Kohus rahalist karistust eeltoodud põhjustel võimalikuks ei pea: kohus kahtleb nii rahaliste vahendite olemasolus kui selles, kas rahaline karistus on piisavalt mõjus meede ja hoiab ära uued võimalikud kuriteod. Arvestades süüdistatava vabanemisjärgset käitumist tuleb viimasele küsimusele vastata pigem eitavalt. Kohus nendib, et karistusliigi osas kohtul häid alternatiive ei ole: süüdistatavat karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 26.01.2021 otsuse alusel
Lauri Laidinen vabastati tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 16.08.2021 määruse alusel (jõustus 01.09.2021) ning tema suhtes kohaldati katseaega kestusega kuni 28.02.2022. Kandmata karistus on 2 kuud ja 27 päeva. Uued kuriteod pani süüdistatav seega toime katseajal. Kooskõlas
lg 8 viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide ja mõistetakse liitkaristus
lg 2 alusel juhul, kui süüdlane paneb katseajal toime uue, tahtliku kuriteo.
lg 1 kohaselt saab vangistust üldkasuliku tööga asendada üksnes juhul, kui täitmisele pööratakse
§-de 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust. Eeltoodu tõttu jääb kohtule sügavalt arusaamatuks, miks kaitsja keskendus oma kliendile iseloomustavaid küsimusi esitades mh sellele, kas viimane on võimeline ja soovib teha üldkasulikku tööd. Süüdistatav rõhutas viimases sõnaski korduvalt, et tööd ta ei karda ning ta on võimeline tegema üldkasulikku tööd, s.o Lauri Laidinenil tekkis illusioon, et tal on siiski võimalik reaalsest vangistusest pääseda. Kohtul ei ole võimalik antud juhul vangistust üldkasuliku tööga asendada: seadus ei näe sellist võimalust ette. Regulatsioon ei jäta tõlgendamisvõimalusi. Kooskõlas AdvS § 40 lg 2 peab õigusteenus peab olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Kliendi positsiooni jagamine ei tähenda kohtu arvates seda, et kaitsja peaks isiku utoopiliste soovidega kaasa minema olukorras, kus need on selges vastuolus kehtiva õigusega. Kaitsja palus kohalda Lauri Laidinenile leebemat karistust kui seda taotles prokurör ning leidis, et vangistus ei ole nii tulemuslik kui rehabilitatsioonikeskuses viibimine. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et Lauri Laidineni süü ei ole suur: kahju on ühes episoodis vabatahtlikult hüvitatud, teises episoodis kahju ei tekkinud. Süüdistatav on kahetsenud ja asunud aktiivselt oma sõltuvusprobleemiga tegelema. Mööda ei saa vaadata samas sellest, et Lauri Laidinen on varasemalt samalaadsete tegude eest nii kriminaal-kui ka väärteokorras korduvalt karistatud (tlk. 44-54, 63-64, 57-62, 71-73) s.o süüdistatavale mõistetav karistus 2 kuriteoepisoodi toime panemise eest ei saa olla päris miinimum, mida seadus võimaldab. Rehabilitatsioonikeskuses viibimine võib olla tulemuslikum – kohtule arusaadavalt ei ole teatud pikkusega tähtajalise vangistuse kandmise korral süüdlasel võimalik osaleda toetavates programmides ja -teraapiates, teisest küljest on vanglas nn libastumise võimalused kontrollitud keskkonnas olematud. Kohus leiab, et Lauri Laidineni suhtes ei ole vajalik koheselt kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Lauri Laidinen ei ole menetlusest kõrvale hoidunud, ta viibib hetkel rehabilitatsioonikeskuses ja uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on väike. Kohtu hinnangul võib seega Lauri Laidinenile mõistetava liitkaristuse alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev kohtuotsuse jõustumisel. Kokkuvõtvalt leiab kohus järgmist: 1. Süüdi tunnistada Lauri Laidinen
2. Vähendada Lauri Laidinenile mõistetud karistust 1/3 võrra. Lauri Laidinen peab ära kandma 1 (ühe) kuu ja 10 (kümne) päeva pikkuse vangistuse. 3.
lg 1 järgi lugeda Lauri Laidineni poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva (so 06.-07.10.2021) karistusaja hulka. Lauri Laidinenil tuleb ära kanda 1 (ühe) kuu ja 8 (kaheksa) päeva pikkune vangistus. 4.
lg 2 järgi suurendada Lauri Laidinenile käesoleva otsuse alusel mõistetud 1 (ühet) kuu 9 ja 8 (kaheksa) päeva pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 26.01.2020 otsuse nr 1-21-217 alusel mõistetud ja kandmata karistuse – 2 (kahe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkuse vangistusega. Mõista Lauri Laidinenile liitkaristus – 4 (nelja) kuu ja 5 (viie) päeva pikkune vangistus. 5. Lauri Laidinenile mõistetud vangistuse alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 910,00 eurot. Lauri Laidinenile on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 259,20 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kohus märgib, et käesolevas asjas esineb alus menetluskulude osalises riigi kanda jätmises. Lauri Laidineni kriminaalasi saabus kohtusse 2021 detsember, mil sundusraha suurus oli II astme kuriteo puhul 876,00 eurot. Kuivõrd otsuse kuulutamise ajaks on sundruaha suurus II astme kuriteo puhul 910,00 eurot, siis leiab kohus, et sundraha tuleb osaliselt, s.o 105,00 euro suuruses summas, jätta riigi kanda. Kohus leiab, et samuti on käesolevas asjas põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust ning seda, et Lauri Laidinenil tuleb mõnda aega viibida kinnipidamisasutuses, võib menetluskulude kohene tasumine tuua kaasa täitemenetluse. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb Lauri Laidinenilt välja mõista osaliselt sundraha, s.o 876,00 eurot ning kaitsjatasu summas 259,20 eurot. Sundraha summas 105,00 eurot jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud kokku 1135,20 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 94,60 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „Viktor Tsarikov, 1-21-7425, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Süüdistusaktis on märgitud asitõendi kahe DVD-plaadi osas peab kohus vajalikuks märkida, et tegemist on toimiku osaga, mis ei vaja eraldi otsustust. Riigikohus on oma lahendis nr. 1-18-5732 p 125 märkinud, et salvestised on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. (allkirjastatud digitaalselt) 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.