Obsah (6)

§ 423§ 425§ 426§ 173§ 168§ 150

2-19-133109 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Kohtujurist Jekaterina Kozlova Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2022, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-133109

§ 423lg 3 alusel.

Kohus uuendas 10.01.2022 asjas menetluse ning küsis hageja seisukohta, millisel alusel soovib hageja hagi läbi vaatamata jätmist või kas hageja soovib hagi tagasi võtta. Kohus palus ka kostjalt seisukohta hagi läbi vaatamata jätmise kohta ja palus esitada menetluskulude nimekirja. Hageja esitas 11.01.2022 seisukoha, milles palus jätta hagi läbi vaatamata

§ 423lg 3 ja analoogia korras Pankr

S § 42 lg 2 alusel. Kostja seisukohta ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja hageja taotlusega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-18-15581 on kinnitatud kostja suhtes ümberkujundamiskava ning määrus jõustus 21.12.2021. Ümberkujundamiskava puudutab ka käesolevas kohtumenetluses esitatud nõuet. Tulenevalt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusest (VÕVS) § 31 lg-st 1 ei saa esitada ümberkujundamiskava kehtivuse ajal hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 29 lg 4 ls 1 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Käesoleva tsiviilasja menetluses olev nõue on hõlmatud kehtiva ümberkujundamiskavaga ja seega hageja nõude kohta on praegu olemas täitedokument.

§ 423

lg 1 p 4 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist

§ 423lg 1 p 4 kirjeldatud olukorraga, mis on aluseks hagi läbi vaatamata jätmisele.

Sisuliselt on praegu hageja nõue juba rahuldatud teises menetluses. Kui kostja ümberkujundamiskava ei täida, siis võidakse kava tühistada, sellisel juhul on hagejal võimalik pöörduda uuesti hagiga kohtusse, samuti pole välistatud võlgniku suhtes pankrotimenetluse alustamine. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata.

§ 425

lg 1 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 2 MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja nimetatud paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, seega kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 1 p 3 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Hageja võib taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 3