KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 18. jaanuar 2022, Rakvere kohtumaja 2-21-128738 Kohtuasi U. V.

§ 177lg 4).

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2). 9. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord 1

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused U. V. esitas

1. septembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. S.lt 971, 39 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi
2. septembril 2021 J. S.le makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis U. V. nõude J. S.i vastu 971, 39 euro saamiseks Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis
3. novembri 2021 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja hagiavalduse nõuetele vastava hagi esitamiseks.
4. novembril 2021 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse. 30.11.2021 kohtumäärusega edastas Tartu Maakohus kohtualluvuslikult tsiviilasja nr 2-21128738 menetlemiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. 01.12.2021 võttis Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse. 2

§ 317alusel on täidetud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja hageja ja kostja vahel 28.05.2015 sõlmitud võlatunnistuse alusel tekkinud põhivõlgnevuse 655 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevuse 326,87 eurot (VÕS § 113 lg 1 määras, periood 02.09.2015 kuni 25.11.2021) ja edasiulatuva viivise alates 26.11.2021 põhinõudelt 655 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kohus määrab vastavalt hagis esitatud taotlusele, et kostjal tuleb käesolevast kohtuotsusest tulenevad kohustused täita XXX OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX märkides selgituse „Tsiviilasi 2-21-128738“ (

§ 445

lg 1).

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 15.12.2021 menetluskulude nimekirjas palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 617,60 eurot (sh käibemaks), menetluskulud koosnevad järgnevast: konsultatsioon ja maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamine, maksekäsu kiirmenetluse dokumentidega ja puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine ning hagiavalduse koostamine, esitamine ja riigilõivu tasumine, 15.12.2021 menetlusse võtmise määrusega tutvumine, kliendi informeerimine AT-st ja tagaseljaotsuse võimalikkusest ning seisukoha ja menetluskulu nimekirja koostamine ning riigilõiv 200 eurot: kokku 2,9 h x 120 eurot +km=617,60 eurot. 3

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4