) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse (
Hageja on 26.11.2019.a eelistungil esitanud kohtule taotluse hagist loobumiseks. Hageja on kinnitanud, et ta on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p-st 3 lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. 2. Kooskõlas
lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Üldjuhul näeb
lg 2 ette, et menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on hageja loobunud hagist seetõttu, et hageja on saanud tagasi valduse hagi esemeks olnud kinnisasja (korteriomand asukohaga xxx) suhtes. Üldjuhul on tuleb tsiviilasja menetluskulud jätta
lg 5 alusel kostjate kanda siis, kui hageja on kostjate tegevuse tulemusena saavutanud eesmärgi, mille tõttu ta kohtusse pöördus. Praeguses asjas on hageja 18.01.2019.a menetlusdokumendis ja 26.11.2019.a eelistungil märkinud, et 27.11.2018.a vabastati kõnesoleva korteriomandi valdus kohtutäituri abiga. Kohus tuvastas, et kostja I on ennast rahvastikuregistri andmetel korterist välja registreerinud 29.11.2020.a. Kohus tuvastas ka, et kostjad ei olnud nõus valduse vabastamisega, kuid ei ole kohtus vaidlustanud nende väidetavat korteri valduse vabastamisele sundimist ega ka kohtutäituri tegevust. Kohtu seisukoht on, et kuna käesolevas asjas ei olnud väidetava väljatõstmise ajal 27.11.2018.a kohtulahendit, mida täita ja mille alusel kostjaid korterist välja tõsta, siis ei saanud ka kohtutäitur kostjaid välja tõsta, kuigi seda väitsid nii hageja kui ka kostjad. Kellegi ebaseaduslik väljatõstmine on Karistusseadustiku § 314 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kostja I on pöördunud politseisse avaldusega, et kolmas isik ähvardas teda ja abikaasat 01.11.2018.a ja ka korduvalt enne ning nõudis korteri vabastamist. Kostja I ei ole nimetatud avalduses avaldanud, et oleks toimunud ebaseaduslik väljatõstmine. Kriminaalasja ei algatatud. 2 2-18-16083 Kohus asub seisukohale, et sellises olukorras on menetluskulude kostjate kanda jätmine põhjendatud, kuna kostjad täitsid hageja nõude peale hagi esitamist ning ei ole nende väidetavat väljatõstmist vaidlustanud.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist ja lg 4 kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab käesoleva lahendiga menetluskulude jaotuse. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks peale menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuna kohus on hagist loobumise avalduse käesoleva määrusega vastu võtnud, siis kuulub hagejale tagastamisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv pooles ulatuses, s.o summas 150 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb määruse jõustumisel kanda hageja arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2022. a kohtumäärusega nr 218-16083. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.