Obsah (6)

§ 88§ 15§ 75§ 72§ 28§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2022, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-21-106226 Hag

§ 88lg 1 p-de 3 ja 7 alusel.

Kostja põhjustas hagejale kahju 7595,50 eurot, sh transportöörlindi maksumus ja puidupurusti remonditööd (dtl XXX), millest poole hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Kostja on keeldunud asja kohtuväliselt lahendama (dtl XXX). On tõendatud, et puidupurusti detailid purunesid ja selle osad demonteeriti ajal, mil kostja töötas purustiga. J. L. i kontrollis vahetult hageja töötajate igapäevast tööülesannete täitmist ning andis vajadusel töötajatele täitmiseks kohustuslikke ülesandeid ja juhtnööre. Hageja juhatuse liige sai teada detaili demonteerimisest ja parandamisest alles lindi purunemisest teadasaamisel. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt töölepinguseaduse (

) § 74 lg 2 alusel kahju hüvitamist. Puidupurustilt selle ohutut funktsioneerimist tagavate detailide omavolilise demonteerimise puhul saab olla tegemist üksnes kostja raskest hooletusest tingitud käitumisega tööülesannete täitmisel. Kostja töötas juba

1. a oktoobrist hageja 2 juures ning oli seega teadlik puidupurustiga töötamise ja selle hooldamise nõuetest. Kostja pidi teadma, et kui ta eemaldab töövahendilt osi ning jätab puidupurusti puhastamata (puiduosakesed ladestuvad masina avadesse ja võivad sattuda liikuvate detailide vahele tekitades hõõrdumisi, ülekuumenemist ja ka purunemisi), siis võib ta sellega põhjustada hagejale kahju. Tööandja vara sai kahjustada ja hageja sai kahju seetõttu, et kostja ei täitnud oma lepingujärgseid, seadusest ja ametijuhendist (dtl XXX) tulenevaid kohustusi vajaliku hoolsusega. Kostja oli ka varem hageja juures töötanud ja töökohustusi rikkunud (dtl XXX). Hageja soetas kostja töövahendiks olnud puidupurustaja
2. a hilissügisel ning see oli suurepärases tehnilises seisukorras, sh lint, mida kinnitavad hindamisakti fotod (dtl XXX). Kostja oleks pidanud töötaja lojaalsuskohustusest tulenevalt (

§ 15

lg 1) teavitama hagejat koheselt, et töövahend on kahjustada saanud ning mitte jätkama tööd. Hageja ei nõustu kostja selgitusega, et transportöörlint purunes tavapärase töötamise käigus, lindi parandas koheselt A. H. ning töö jätkus tõrgeteta. Tõepoolest, lint parandati (dtl XXX), kuid see lahendus ei õigustanud end, sest lint purunes peagi uuesti. On üldteada asjaolu, et parandatud asjad kipuvad uuesti katki minema. Lint Trading AS ekspertarvamusega on tõendatud, et lint kuulus täielikule väljavahetamisele ning lindi purunemise põhjustas tootjatehase poolt paigaldatud detaili eemaldamine (dtl XXX). Kostja lõhutud puidupurustaja on parandatud. Kuivõrd Ecoblade OÜ poolt pakutud lindi tarneaeg oli väga pikk, võttis hageja lindile täiendava ja soodsama pakkumise Lint Trading AS-ilt (dtl XXX). Transportöörlindi maksumuseks kujunes 3640 eurot. Lindi paigaldasid suures osas hageja enda töötajad. Juurde tuli soetada abimaterjale 346,51 euro väärtuses (dtl 76). Seega on puidupurustaja lõhkumine kostja poolt põhjustanud hagejale kahju summas 3986,51 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja jääb esialgse kahjuhüvitise (3797,75 eurot) juurde. Hageja nõuab kostjalt 3797,75 eurolt viivist perioodi 05.02.202112.04.2021 eest 32,46 eurot (VÕS § 113 lg 1 teine lause). KOSTJA SEISUKOHT 3. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub kostja jätta hageja kanda. Kostja ei vaidle, et töötas hageja juures 12.10.2020-15.02-2021 puiduhakkuri operaatorautojuhina ning et 12.02.2021 purunes puidupurustaja transportöörlint. Lindi purunemist ei põhjustanud aga kostja oma tegevuse ega tegevusetusega. Samuti ei ole kostja põhjustanud puidupurusti äärevalgusti ega märgi (embleemi) purunemist. Varalise vastutuse leping on kehtetu (

§ 75

lg 2 p-d 2-5) ning sellele saaks tugineda üksnes töölepingust tuleneva kohustuse tahtliku rikkumise korral (

§ 72ja § 74 lg 1).

Kuigi puidupurusti transportöörlint rebenes ajal, mil kostja sellega töötas, juhtus see tavapärase töötamise käigus kostja tahtest sõltumata ja kostjal ei olnud mitte kuidagi võimalik seda ära hoida. Lindi parandas A. H. ning töötamine jätkus juba järgmisel päeval. Seega ei saa kostja olla mingil juhul vastutav kogu lindi vahetamise eest. Puidupurusti embleem purunes R. M. a süül, kes on seda hageja esindajale I. L. ile tunnistanud, kirjutanud selle kohta seletuskirja ja embleemi ka hagejale kinni maksnud. Kuidas ja mis põhjusel purunes äärevalgusti, ei ole kostjale teada. Ka hagiavaldusest ei selgu, miks peab hageja äärevalgusti purunemist ilmtingimata kostja süüks – miks ja 3 kuidas pidi kostja selle purustama, milline konkreetne kostja tegevus põhjustas ääretule purunemise või millise tööülesande täitmata jätmise vahetu tagajärjena see juhtus. Hageja ei ole demonteerinud puidupurustilt mitte ühtegi detaili, mis on olnud vajalik selle töötamiseks ja/või mis põhjustas või võis põhjustada transportöörlindi purunemise. Kostja demonteeris koos R. M. aga lahti detaili, mis oli vajalik selleks, et puhastada transportöörlindi alust. Kuna detail oli deformeerunud, viidi see remonti, kus seda keevitati, kuid ei sobinud enam nii, nagu oleks pidanud. Tegemist ei olnud osaga, mis oleks külge monteerituna transportlindi rebenemise ära hoidnud ja ainuüksi selle puudumise tõttu ei oleks hageja mingil juhul lubanud töötegemist katkestada. Kostja ja R. M. on puidupurusti tehnilistest probleemidest korduvalt tööandja esindajale J. L. ile teada andnud. J. L. i on I. L. i vend ja töötab samuti hageja juures, ning teatas, et demonteeritud varuosa tuleb saata Kõrvekülla keevitamisele, kuid kostja ja R. M. tehku tööd edasi. Tööülesandeid käis jagamas ja korraldusi andmas ainult J. L. i. Hageja ei ole kostjat koolitanud puidupurustiga töötama, ei ole juhendanud ega selgitanud tööohutuse võtteid jms (

§ 28lg 2 p 5).

Kostja on puidupurustit puhastanud täpselt nii sageli, kui see oli tema hinnangul vajalik töövahendi tehniliseks korrashoiuks ning töö katkematuks ja tõrgeteta sujumiseks. Pelgalt asjaolu, et kostja töötas hageja juures juba

1. a oktoobrist, ei saanud anda hagejale veendumust, et kostja oli teadlik puidupurustiga töötamise ja selle hooldamise nõuetest. Kostja vaidleb vastu ka kahju suurusele. Hageja esitatud tõendid ei kinnita kahju suurust. Hageja ei ole tõendanud, et puidupurustit oleks nõuetekohaselt hooldatud. Kostja tööleasumisest alates esinesid puidupurustil erinevad tõrked ja sisuliselt pool aega on puidupurusti remondis olnud. Hageja lisatud foto puidupurusti lindi rebendist ega selle parandamisest ei ole asjakohased, kuna ei kajasta olukorda, mida hageja kostjale ette heidab. Kostja viibis lindirebendi parandamise juures, mille käigus tõmmati rebenenud koht klambritega kinni ja töö jätkus (foto parandatud lindist, dtl XXX). Hageja esitatud foto rebendist ja selle parandamisest on tehtud pärast 15.02.2021 parandustöid, kui kostja oli juba töölt lahkunud ja puidupurustiga töötas uus tööline, kelle töötamise käigus lint uuesti purunes. Hageja esitatud fotosid võrreldes on näha, et lindi rebend on suurem parandusest, seega oli rebendi pildistamise ajaks sama lindiga juba märksa rohkem tööd tehtud ja lint oluliselt rohkem lõhutud. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt puidupurusti Doppstadt transportöörlindi ja äärevalgusti purunemise eest kahju hüvitamist

§ 74alusel.

01.09.2021 seisukohas loobus hageja kostjale ette heitmast puidupurusti embleemi (märgi) purunemist. Hageja heidab kostjale ette töövahendi puhastamata jätmist, töövahendilt selle toimimiseks vajaliku detaili demonteerimist ning kahju ja ohuolukorra tekitamist ning hageja teavitamata jätmist. Hageja ei tugine nõude alusena varalise vastutuse lepingule (dtl XXX) ning on sisuliselt nõustunud, et sellest ei tulene kostja kohustus hüvitada hagejale kahju. Kohus nõustub pooltega, et esitatud varalise vastutuse kokkulepe ei saa olla kehtiv, kuivõrd selle kokkuleppimisel ei ole järgitud

§ 75sätestatud nõudeid.

5. Kui tööandja soovib, et töötaja hüvitaks talle töösuhtest tingitud kahju, tuleb tal esmalt tõendada, et täidetud on kahju hüvitamise eeldused (TsMS § 230 lg 1). Riigikohtu 4 praktika kohaselt peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused: - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (

§ 72

; VÕS § 100); - tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades

§-s 16 sätestatut (

§ 72

, VÕS § 104 lg 2); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus selgitas hagejale 01.12.2021 kirjas, et hagejal tuleb tõendada eeltoodud asjaolusid nii transportöörlindi kui ka ääretule purunemise osas.

1. Kohtu hinnangul on tuvastatav ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - kostja töötas hageja juures alates 12.10.2020 operaator-autojuhina (tööleping dtl XXX); - hageja omandas puidupurusti Doppstadt
2. a hilissügisel (dtl XXX); - 12.02.2021 purunes osaliselt puidupurusti Doppstadt transportöörlint ajal, mil kostja sellega töötas; - seejärel transportöörlint parandati ning töö puidupurustiga jätkus, kuni lindi täieliku purunemiseni; - töövaidluskomisjoni (käesolevaks ajaks jõustunud) otsusega tuvastati, et tööleping lõppes 17.02.2021 (dtl XXX, tööandja ülesütlemisavaldus tl XXX); - puidupurusti embleemi (märki) ei lõhkunud kostja.
3. Esmalt hindab kohus, kas hageja on tõendanud, et kostja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (

§ 72

). Hageja esitas kostja töölepingu (dtl XXX) ja ametijuhendi (dtl XXX), kuid pole viidanud, millist töölepingust või ametijuhendist tulenevat kohustust on kostja rikkunud. Hageja väitel seisneb kostja kohustuste rikkumine mh selles, et kostja eemaldas puidupurustilt Doppstadt detaili (puhastuskraap, dtl XX), mis tõi kaasa transportöörlindi osalise purunemise 12.02.2021 (fotod dtl XX). Hageja seaduslik esindaja täpsustas 03.09.2021 istungil, et detaili eemaldamise tõttu koguneb purustamata materjal konveierlindi mootori vahele, kogunedes lindi alla, kust läks lindi vahele põhjustades seal ülepinget, mistõttu tekkis lindi rebenemine. Kostja ei vaidle vastu, et tema tööülesannete hulka kuulus puidupurusti puhastamine ning et ta eemaldas puidupurusti detaili (puhastuskraabi), et viia see töökotta keevitusse. Hageja arvates pidi kostja olema puidupurustiga töötamise nõuetest teadlik, kuivõrd töötas hageja juures alates 2020. a oktoobrikuust ning oli ka varasemalt hageja juures puidupurustiga töötanud (dtl XXX). Kostja väidab, et hageja ei olnud teda nõuetekohaselt juhendanud puidupurustiga töötamisel (

§ 28lg 2 p 5).

5 Hageja ei ole ühtegi tõendit esitanud, millest nähtuks, et kostjale oleks vaidlusaluse puidupurustiga Doppstadt töötamist selgitatud või millest saaks järeldada, et kostja pidi teadma, et ei või puhastuskraapi eemaldada ning tööd puidupurustiga jätkata. Ametijuhendi p-s 3.5 ei ole sellist kohustust kostjale sätestatud. Vastupidi ametijuhendi p-de 2.1 ja 2.2 kohaselt oli kostja ülesandeks organiseerida puidupurustaja remont ja hooldus ning hoida seadmed tehnilises korras. Ka tunnistaja J. L. i, kelle osas pooled ei vaidle, et tema tööülesanneteks oli vastutada tehnika eest, märkas oma ütluste kohaselt, et puidupraht koguneb masina alla, kuid lasi masina tööl jätkuda. Tunnistaja J. L. i sai detaili eemaldamisest enda sõnul alles hiljem teada (dtl XXX). Hageja viitab töölepingu p 13.5. järgsele lõigule, milles on märgitud, et töötaja on tutvunud töökeskkonna riskianalüüsiga ja ohutusjuhendiga (

§ 28lg 2 p 7).

See aga ei tõenda, et kostjale oleks selgitatud tööleasumisel või töösuhte kehtivuse ajal puidupurustiga töötamise eripärasid, mh vaidlusaluse detaili olulisusega seonduvat. Samuti ei mõjuta asjaolu, et kostja oli ka varem hageja juures töötanud, tööandja juhendamiskohustust (

§ 28lg 2 p 5).

Ka see, et hageja ei oleks kostjat tööle võtnud, kui ta oleks teadnud, et kostja ei tea, kuidas masinaga töötamine käib, ei vabasta hagejat töötaja juhendamiskohustusest. Hageja esitatud margiesindaja arvamuse kohaselt peab puidupurusti Doppstadt masinaoperaator jälgima ohutus- ja kasutusjuhendeid seadet kasutades ning seadme omanik on kohustatud koolitama või võimaldama koolitust seadme kõikidele kasutajatele (dtl 175). Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks rikkunud puidupurusti detaili eemaldamisel mõnda oma töölepingust tulenevat kohustust. 8. Lisaks viitab hageja lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumisele (

§ 15

lg 1 ja § 16) leides, et kostja oleks pidanud teavitama hagejat koheselt, et töövahend on kahjustada saanud ning mitte jätkama tööd. Hageja väidab, et kostja pidi oma kohustusi teadma, kuivõrd oli ametijuhendiga tutvunud (dtl XXX). Kohus nõustub, et kostja oleks pidanud tulenevalt töötaja hoolsuskohustusest, töölepingust ning ametijuhendi p-dest 2.2 ja 2.6 teavitama hagejat puidupurusti detaili keevitamise/remontimise vajadusest. Seega võib kostja töölepingulise kohustuse rikkumiseks pidada tööandja teavitamata jätmist puidupurusti detaili parandamisvajadusest.

1. Samuti heidab hageja kostjale ette 12.02.2021 puidupurusti ääretulede lõhkumist (fotod dtl XXX), kuid ei täpsusta, milles see seisneb. Kostja vaidleb ääretulede lõhkumisele vastu. Kohus leiab, et üksnes asjaolu, et kostja pole hagejale esitanud seletuskirja, millest nähtuks, kas ääretuled olid juba enne tööpäeva algust purunenud või päeva jooksul kellegi teise süül purunenud, ei tõenda, et kostja põhjustas puidupurusti ääretulede purunemise. Seega ei saa kohtu hinnangul kostjale ette heita ääretulede purunemist, kui töölepingust tuleneva kohustuse rikkumist. Ka asjaolu, et puidupurusti hindamisakti koostamise ajal olid ääretuled terved (dtl XXX) ning hiljem katki, ei tõenda, et kostja need tingimata lõhkus. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks olnud ainus isik, kes alates puidupurusti ostmisest kuni töölepingu lõppemiseni puidupurustiga või selle läheduses töötas ning oleks saanud seega olla ainus isik, kes ääretuled lõhkus.
2. Puidupurusti embleemi (märgi) osas (dtl XXX) nõustusid mõlemad pooled, et selle purunemise eest ei vastuta kostja. 6 Eeltoodust tulenevalt on hageja kohtu hinnangul tõendanud, et kostja rikkus puidupurusti detaili eemaldamisest hageja mitteteavitamisel oma töölepingust tulenevat kohustust (

§ 72ja § VÕS § 100).

Järelikult hindab kohus edasiste kahju hüvitamise eelduste esinemist üksnes osas, mis puudutab vaidlusaluse detaili eemaldamist.

1. Hageja väitel tekkis tal lindi purunemisest kahju, kuivõrd lint tuli välja vahetada (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128). Hagiavalduses märkis hageja talle tekkinud kahju suuruseks 7595,50 eurot, millest hageja nõudis kostjalt poole (3797,75 eurot) hüvitamist (hinnapakkumised dtl XXX). Hiljem, 14.05.2021 seisukohas, täpsustas hageja kahju suurust ning märkis, et transportöörlindi maksumuseks kujunes 3640 eurot (dtl XXX), millele tuli juurde soetada abimaterjale 346,51 eurot (mis sisaldab ka ääretulede maksumust 45 eurot; dtl XXX), s.o kokku 3986,51 eurot (ilma käibemaksuta). Sellegipoolest jäi hageja algselt nõutud summa 3797,75 eurot juurde.
2. Selleks, et kostja vastutaks hagejale tekkinud transportöörlindi ja selle paigaldamise lisatarvikute maksumuse eest, peab kostja olema rikkumises süüdi, st rikkunud töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades

§-s 16 sätestatut (

§ 72, VÕS § 104 lg 2).

Pooled ei vaidle, et hageja esitatud varalise vastutuse kokkulepe (dtl XXX) ei ole kehtiv. Kui poolte vahel polnud kehtivat varalise vastutuse kokkulepet sõlmitud, ei saa laiendada töötaja vastutust võrreldes

§ 74

lg-s 2 sisalduva vastutuse määraga (Riigikohtu 03.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 17.2.4.). Seega ei tule kõne alla süüst sõltumatu vastutus (

§ 75

). Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja oleks rikkunud töökohustusi (hageja teavitamata jätmine) tahtlikult. Hooletuseks tuleb lugeda olukorda, kus töötaja on jätnud kohustuse täitmisel järgimata vajaliku hoole. Raskeks hooletuseks on vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja tahtluseks õigusvastase tagajärje soovimine (VÕS § 104 lg-d 3-5). Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja oli hagejat detaili remondivajadusest teavitamata jätmisel raskelt hooletu. Kohus leiab, et kostja töölepingulise kohustuse (tööandja teavitamiskohustus töövahendit puudutavatest probleemidest) ning kostja käitumist ning rikkumise iseloomu arvestades, saab kostja tegevust pidada kõige enam hooletuse tõttu kohustuse rikkumiseks. Kostja lasi toimetada parandamist vajava puidupurusti detaili keevitusse ning ka pärast seda uuesti parandusse, kui selgus, et detail oli keevitamise järgselt kõveraks tõmbunud. Seda kinnitavad nii kostja enda seisukohad kui ka tunnistajate R. M. a ja A. H. i ütlused. Kohus arvestab ka, et detaili eemaldamisest lindi alla purustusjääkide kogunemist märkas mh J. L. i, kes andis vaid juhiseid puhastamiseks (dtl XXX). Seega täitis kostja küll enda ametijuhendi p-st 2.2 tulenevat kohustust töövahendit hooldada, kuid jättis tööandja esindaja asjaoludest teavitamata (ametijuhendi p 2.6). Eelnevast ei ole kohtu hinnangul võimalik järeldada, et kostja oleks hageja teavitamata jätmisel jätnud järgimata vajaliku hoole olulisel määral. Järelikult on tuvastatud, et kostja oli töökohustuste rikkumisel süüdi (hooletuse tõttu).

1. Kohus nõustub, et hageja väidetud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse (tööandja teavitamiskohustus) kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kuivõrd üks tööprotsessi häirivatest teguritest teavitamiskohustuse eesmärke saabki olla tööandjale kahju ärahoidmine.
2. Samas ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud põhjuslikku seost kostja rikkumise ja tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4), st kas kahju oleks tekkinud, kui lepingurikkumist poleks toimunud. 7 Teavitamiskohustuse rikkumise põhjusliku seose juures tuleb kohtul analüüsida, kas teavitamiskohustust täites oleks jäänud puidupurusti lint purunemata. Isegi, kui eeldada, et hageja poleks lubanud kostjal detaili eemaldamisest teadasaamisel puidupurustiga tööd jätkata (kuigi selline asjaolu on hagejal tõendamata), ei ole kohtu hinnangul tõendatud põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja käitumise vahel. Kohus põhjendab seda alljärgnevalt. Hageja väidab, et detaili (puidukraap) eemaldamise tõttu kogunes purustamata materjal lindi alla põhjustades lindi ülepinge ning purunemise. Kostja väidab, et detaili eesmärk oli aga ära hoida purustatud puidu kogunemise puidupurusti alla ja, et purustatud puit liiguks lindist üles. Hageja esitas lisaks Sautec AS-i arvamuse (dtl XXX), mille kohaselt on detaili (kraaperi, dtl XXX) eesmärk vähendada väljundmaterjali kogunemist seadme ja tagumise lindi pöörangu alla ja kraaperi küljes oleva kummiriba eesmärk on hoida väljundlindi tööpind puhtamana väljundmaterjalist. Järgmisena tuli hagejal tõendada, et detaili eemaldamise tagajärg oli transportöörlindi purunemine. Hageja nn ekspertarvamused (dtl XXX) ei kvalifitseeru kumbki ekspertarvamusteks, kuna nende läbiviimist ei ole määranud kohus (TsMS § 293). Samuti ei ole tegemist asjakohaste asjatundja arvamustega, kuivõrd selge ei ole, kes on arvamuse (dtl XXX) või eksperimendi (dtl XXX) andnud/läbiviinud Hans Näks, milline on tema haridus/oskus puidupurustitega seoses. Samuti ei kinnita kumbki tõend, et kostja tegevus/tegevusetus (detaili eemaldamine, hageja mitteteavitamine ja töö jätkamine) tõi kaasa transportöörlindi purunemise. Ka Sautec AS-i ( Doppstadt seadmete volitatud esindaja Eestis) arvamusest (dtl XXX) ei nähtu, et detaili (kraaperi) eemaldamine toob vältimatult kaasa transportöörlindi purunemise. Antud arvamuse kohaselt muudab kraaperi eemaldamine seadme puhastusfunktsiooni, kuid ei märgita, kas puhastusfunktsiooni muutmise tagajärjel võib osaliselt või täielikult puruneda ka transportöörlint. Hageja 10.01.2022 ja 12.01.2022 esitatud tõendid (Lint Trading AS-i 10.01.2022 selgitus) on esitatud kohtule hilinenult (viimased tõendid tuli esitada 10 päeva jooksul alates kohtu 01.12.2021 kirja kättesaamisest alates), mistõttu jätab kohus need asja materjalide juurde võtmata ning loeb need hagejale tagastatuks (TsMS § 237 lg 1). Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja poolt detaili eemaldamine ning sellest hageja teavitamata jätmine, tõi kaasa transportöörlindi osalise purunemise. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kostja tegevus (teavitamiskohustuse rikkumine) tõi kaasa vajaduse transportöörlint välja vahetada. Hageja pole vaielnud vastu kostja seisukohale, et kui lint esmakordselt osaliselt purunes kostja töö ajal (kuid mitte täielikult) see parandati (dtl XXX) ning töö puidupurustiga jätkus kuni lindi taaspurunemiseni, mis tõi kaasa vajaduse lint välja vahetada (dtl 23). Seda kinnitavad ka tunnistaja A. H. ütlused (dtl XXX). Seega nähtub poolte esitatud asjaoludest ning tõenditest, et lint purunes lõplikult alles pärast seda, kui kostja enam puidupurustiga hageja juures tööd ei teinud. Piisav ei ole üksnes hageja väide, et on üldteada olev asjaolu, et parandatud asjad kipuvad uuesti katki minema. Samuti ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, kas pärast lindi esmast parandamist töö jätkamisel monteeriti kostja eemaldatud detail tagasi puidupurusti külge, kuid puidupurusti purunes sellele vaatamata. 8 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks detaili demonteerimisega rikkunud töölepingust tulenevat kohustust ning et detaili demonteerimisest teavitamata jätmine on põhjuslikus seoses lindi purunemise ning seega hagejale kahju tekkimisega. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, ei hinda kohus, kas kostja sai olla ainuvastutav lindi purunemise eest ega muid väiteid, mis puudutavad kahju hüvitise suurust.
3. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja menetluskulud koosnevad esindajakuludest. Kostjat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 60 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kostja 10.01.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja menetluses õigusabi kokku 13,8 h summas 824 eurot (sh käibemaks). Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahukust, menetluse käiku, tsiviilasja hinda, kostja esindaja võrdlemisi madalat tunnihinda, on kostja esindajakulud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Järelikult tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 824 eurot (sh käibemaks). TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele kostja taotlus mõista hagejalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Samuti rahuldab kohus kostja taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt tuleb hagejalt väljamõistetud menetluskulud tasuda kostja pangakontole nr XXX (TsMS § 445 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 9