Obsah (7)

§ 158§ 162§ 168§ 193§ 65§ 23§ 165

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2022. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2039 Tsiviilasi I T pärandvara (pankrotis) pank

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 järgi esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Martin Traat on 6.10.2020 kohtule esitatud aruandes teatanud, et I T pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 18.01.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded I T pärandvara (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 500 eurot hiljemalt 27.01.2022. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

2 Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et I T pärandvara (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgnikul puudub vara, sealhulgas panditud ning teistelt isikutelt saada olev vara. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et I T pärandvara (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus I T pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 193lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne
6. aasta
7. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus pankrotihalduri tasu määramisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Kuna võlgnikul puudus vara, mida menetluses realiseerida, siis puudub võimalus halduri töötasu arvestamiseks võlgniku pankrotivaralt vastavalt

§-le 65. Võlgniku pankrotivara käesolevas menetluses moodustus arveldusarvel olevatest rahalistest vahenditest summas 233,05 eurot ning SEB Progressiivne Pensionifondi (pensionikonto nr xxxxxxxxxxxxx) kokku 1051.111 osakust väärtusega 1238,15 eurot. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-71-11 tehtud määruse punktis 12 märkinud, et halduri õigus saada tehtud töö eest õiglast tasu on üldtunnustatud põhimõte ja sätestatud

§ 65

. Vastavalt

§ 65

lõikele 12, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub või selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23

lõigete 1-3 alusel ehk tunnitasu arvestuse alusel, võttes tunnitasu ülemmääraks 96 eurot. Käesolevas menetluses taotlebki pankrotihaldur pankrotihalduri tasu määramist tunnitasuarvestuse alusel, lähtudes tunnitasu määrast 96 eurot. Haldur taotleb 11 tunni eest töötasu. Reaalselt kulunud aja hulk on olnud suurem, kuid kuna pankrotimenetluses vara puudub, siis pole ka olnud otstarbeks tunnitasuarvustust rohkem ja täpsemalt pidada, kuna halduri tööd vara puudumise tõttu täies ulatuses ei tasustata. Kohus leiab, et tuleb kinnitada pankrotihalduri Martin Traadi töötasuks 1056 eurot, millele lisandub käibemaks 211,20 eurot, kokku 1267,20 eurot ja mõista see välja pankrotivara arvelt OÜle Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, mille kaudu pankrotihaldur Martin Traat tegutseb.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Martin Traat tuleb vabastada I T pärandvara (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 3