← Eesti

2-22-102982/3

Obsah (9)§ 430§ 433§ 661§ 150§ 173§ 486§ 487§ 147§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-102982 Tsiviilasi aktsiaselts

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 433

lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 486

lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

§ 486

lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.

§ 487

lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Kompromissi kinnitamine Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 27.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult K. A.lt 882.93 euro ning jooksva viivise saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. 28.01.2022 tegi kohus makseettepaneku ja toimetas võlgnikule kätte e-postile xxx 02.02.2022. 08.02.2022 esitas võlgnik K. A. vastuväite maksegraafiku sooviga. 15.02.2022 esitasid avaldaja esindaja Tarvo Ilves ja võlgnik K. A. kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu. Seoses kompromisslepingu esitamisega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pooled on 10.02.2022 sõlminud kompromissi, mille paluvad kinnitada ning menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega 3 2-22-102982 tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest loobumises. Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse on kohus kohustatud vastavalt

§ 487

lg 1 ja

§ 147lg 5 nõudma nõuetekohast hagiavaldust ja täiendava riigilõivu tasumist.

Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks kompromiss siis menetlusökonoomiast lähtudes puudub alus poolte koormamiseks hagiavalduse esitamise ja riigilõivu tasumise nõudmise näol. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada enne asja hagimenetlusse võtmist. Kohus ei jätka asja menetlemist hagimenetluses

seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamine

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

§ 147

lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja palub vastavalt

§ 150lg 2 punktile 1 tagastada hagejale ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust Plus

Plus Capital AS a/a-le XXXXXXXXXXXXXX Swedbank. 4 2-22-102982 Kohus leiab, et tõenditest nähtuvalt on hageja tasunud avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu summas kokku 65 eurot. Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse on kohus kohustatud vastavalt

§ 487

lg 1 ja

§ 147lg 5 nõudma nõuetekohast hagiavaldust ja täiendava riigilõivu tasumist.

Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks kompromiss siis menetlusökonoomiast lähtudes puudub alus poolte koormamiseks hagiavalduse esitamise ja riigilõivu tasumise nõudmise näol. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja seega tasunud hagiavalduse esitamiselt riigilõivu, mis kuuluks tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.