KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-4584 Tsiviilasi Saue Vallavalitsu

§ 271). Esitatud asjaoludel vastab poolte vahel olnud leping üürilepingu tunnustele.

11. Kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet (

§ 310lg 1 ls 1).

Esitatud asjaoludel oli üürilepingu pikendamise tulemusel viimane kirjalikult kokku lepitud tähtaeg 31.03.2016, pärast mida jätkas kostja eluruumi kasutamist ja hageja võimaldas seda. Hageja leidis, et seeläbi muutus leping tähtajatuks. Kohus nõustub hageja õigusliku väitega. 12. Tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja üles öelda järgides seaduses sätestatut (

§ 309lg 1 ls 2).

Üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega või võlgnetav üür ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluvat 2

§ 316lg 1 p 1 ja p 2).

Kostja ei tasunud üüri ega kommunaalkulusid alates

1. aastast, sh ei tasunud kostja üüri algses lepingus kokku lepitud summas 12,48 eurot, kui jätta arvestamata üüritasu tõstmine. Kostja võlgnevus lepingu ülesütlemise hetkeks oli vähemalt 2000,00 eurot, mis ületab enam kui kahekordselt nii algset kui ka hiljem tõusnud igakuist üürisummat. Hageja esitas nimetatud asjaolude tõendamiseks raamatupidamisväljavõtte (tl 62-65).
2. Üürileandja võib üürilepingu võlgnevuse tõttu üles öelda, kui ta on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles (

§ 316lg 3).

Hageja on tõendanud, et poolte vahel sõlmitud üürileping lõppes 28.02.

1. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja Saue vallas, xxx asuva eluruumi vabastamiseks kuni 11.03.
2. Hageja on üürilepingu ülesütlemise avalduse esitamise, täiendava tähtaja andmise ja avalduse kostja poolt kättesaamise kohta esitanud tõenditena poolte vahelise e-kirjavahetuse (tl 19-29).
3. Kohus leiab, et hageja on esitanud nõude lahendamiseks vajalikud asjaolud ja neid asjaolusid tõendavad dokumendid. Hagi rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et tasus võla hiljemalt 28.02.
4. Kostja enda tõendamiskoormist täitnud ei ole ning ei ole tõendanud võla tasumist. Ülejäänud kostja poolt kohtule adresseeritud e-kirjades nimetatud asjaolud ei anna alust jätta hagi rahuldamata.
5. Seega on tuvastamist leidnud, et kostja valdab ilma õigusliku aluseta hagejale kuuluvat eluruumi. Vastavalt rikub kostja hageja omandiõigust. Kostja esile toodud asjaolud ei anna kostjale õigust hagejale kuuluvat kinnisasja vallata. Kohtule ei ole teada, et kostja oleks käesolevaks ajaks valduse vabastanud.
6. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus rahuldada. Protokolli parandamine
7. Kohus lahendab kostja menetlusliku taotluse protokolli parandamiseks. Kostja leidis, et kohus on kirjutanud protokollis nimed valesti ja palub kirjutada nimed õigesti järgnevalt: A, B ja C. Hageja märgib, et taotluses toodud nimed on korrektsed ja hageja ei ole protokolli parandamise vastu.
8. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest (TsMS § 53 lg 2). Parandused, millega kohus nõustub, kantakse protokolli (TsMS § 53 lg 4 ls 1). Kohus peab kostja taotlust protokolli parandamiseks põhjendatuks ja rahuldab taotluse. Kohus loeb 09.12.2021 protokollis nimed õigeks järgmisel kujul: A, B ja C. MENETLUSKULUD
9. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega kannab kohtuasja kaotanud pool vastaspoole menetluskulud. Kohus rahuldab hagi ja jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
10. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
11. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud 25.03.2021 hagilt riigilõivu 75 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 75 eurot. 3