KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-19515 Tsi

) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.

§ 67

lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (

§ 67lg 3).

1. Kohus on pooled
2. jaanuari 2022 kohtuistungil ära kuulanud. Mõlema poole tahteavaldustest nähtub, et abielusuhted on lõppenud ja

§-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus on seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele täiendavad abinõud abielu taastamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada. 7.

§ 63

kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 66

p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

1. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 alusel võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kostja esitas kohtuistungil taotluse taastada tema perekonnanimena Kaelep, mis on tema neiupõlvenimi. Kohus rahuldab kostja taotluse. 2
2. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3. TsMS § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata riigilõiv või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
4. Riigilõivuseaduse § 59 lg 2 järgi abielu lahutamiseks hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 100 eurot. Hageja vabastati
5. jaanuari 2022 määrusega riigilõivu 100 euro tasumisest hagi esitamisel. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, seega on hageja kohustatud TsMS § 179 lg 1 alusel tasuma hagiavalduselt tasumata riigilõivu. Kohus leiab, et kuna hageja majanduslik seisund ei ole
6. jaanuari 2022 määruse tegemise aja seisuga muutunud, siis kohus vabastab hageja TsMS § 181 lg 1 ja § 190 lg 7 alusel täielikult riigilõivu 100 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 3