← Eesti

2-19-9543/48

Obsah (4)§ 103§ 137§ 115§ 127

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-9543 Määruse kuupäev Tartu, 9. märts 2022. a Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Kai Kullerkupp ja Kaupo Paal Kohtuasi AB “Liet

) § 137 lg 2, AÕS § 75 lg 1).

  1. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.
  2. Puudutatud isik II ei avaldanud määruskaebuse kohta oma seisukohta. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  4. juuni
  5. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse menetlemise kulud jäid puudutatud isiku I kanda, kellelt mõisteti välja avaldaja menetluskulu 120 eurot. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vaidle menetlusosalised selle üle, et puudutatud isiku I omandis oleva korteriomandi kütteradiaatori automaatõhuti purunemise tagajärjel tekkis veeleke, mille tagajärjel sai kahjustada alumine korter, ning kütteradiaatorid on korteriomanike kaasomandis. AÕS § 72 lg 5 ja KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanikul kohustus kasutada ja vallata kaasomandis olevat asja kõigi kaasomanike huvide kohaselt ning hoiduda kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Kahjustatud korteri omanik peab kahju hüvitamise nõude esitamisel tõendama, et teine 3

(7)2-19-9543 korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega. Selliseks kohustuseks võib olla kaasomandi alalhoiu kohustus, millest tulenevalt peab korteriomanik hoidma lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset, mh jälgima eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ja viivituseta teavitama korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et ta täitis kaasomandi alalhoiu kohustust. Puudutatud isik I ei elanud korteris ega jälginud automaatõhuti seisukorda, samuti ei teavitanud lekke tekkimisel korteriühistut. Lähtuvalt kaasomaniku kohustusest kaasomandi eset korras hoida, oleks puudutatud isik I pidanud kontrollima, kas tema korteriomandis asuv kütteradiaator ja selle osad on töökorras vähemalt kütte sisselülitamise ajal, mil radiaatori lekkeoht on kõige suurem. Sellise ohu realiseerumise korral pidanuks puudutatud isik I sellest viivitamatult teavitama korteriühistut ja tegema kõik võimaliku, et kütteradiaatorist väljuv vesi ei jõuaks põrandale ja sealt teiste korteriomanditeni (nt asetades radiaatori alla kausid). Maakohus leidis, et veelekke tekkimise põhjus ei ole üheselt tõendatud. Puudutatud isik II avaldas kohtuistungil, et vesi võis tilkuda mitu päeva, kuna puudutatud isikut I ei olnud kodus. Puudutatud isiku I eemalviibimine oma korteriomandist ei vabasta teda vastutusest, kuivõrd KrtS § 31 lg 5 kohaselt peab korteriomanik korraldama korteriomandi valitsemise ka eemalviibimise ajal. Puudutatud isiku I eemalviibimine küttesüsteemide sisselülitamise ajal kinnitab, et puudutatud isik I rikkus kaasomandi eseme korrashoiu kohustust. Puudutatud isik I on alles määruskaebuses väitnud, et ta ei teadnud, millal küttesüsteem sisse lülitatakse. Korteriomaniku kaasomandi alalhoiukohustust tuleb sisustada viisil, et tal on korteris mitteelamise korral kohustus välja selgitada kütte sisselülitamise aeg. Puudutatud isik I ei saa vabandada end asjaoluga, et ta ei ela korteris ega ole sellest teadlik. Kuna kahju lähtus puudutatud isiku I korteriomandist, tuleb puudutatud isiku I kohustuse rikkumist eeldada ja avaldaja ei pea seda tõendama. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et tema rikkumine on vabandatav (

§ 103). Maakohtu hinnangul võis veelekke põhjuseks olla automaatõhuti tehniline rike.

Muid tõendeid ei ole puudutatud isik I kohustuse rikkumisest vabanemiseks esitanud. Võimalik kütteradiaatori detaili puudus, mis on tekkinud ligi kaks aastat peale paigaldamist, ei ole vääramatuks jõuks

§ 103lg 2 mõttes.

Seega on puudutatud isik I eelduslikult oma kohustust rikkunud. Puudutatud isik I on määruskaebuses tuginenud nii korteriühistu kui ka kõigi korteriomanike vastutusele, kuid ei ole väitnud ühegi konkreetse kohustuse täitmata jätmist. Samuti ei ole puudutatud isik I menetluses välja toonud, milliseid tegevusi oleksid kõik korteriomanikud või korteriühistu pidanud ette võtma, et takistada puudutatud isiku I korteriomandis asuva kütteradiaatori leket. Korteriomanikud ja korteriühistu saavad tehnosüsteemide korrasolekut tagada ja seda parandada, kui korteriomanik on sellisest vajadusest teavitanud korteriühistut. Esitatud ei ole tõendeid, millest selliste kohustuste rikkumine võiks tuleneda. Kui korteriühistu on oma kohustust rikkunud (nt jätnud tehnosüsteemid kontrollimata), ei vabasta see korteriomanikku vastutusest, vaid korteromanik võib vastutada solidaarselt korteriühistuga. Kuna tõendatud ei ole kõigi korteriomanike vastutus, ei ole põhjendatud

§ 137lg 2 kohaldamine. 4

(7)2-19-9543 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  1. Puudutatud isik I palub kohtute määrused tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avalduse rahuldamata või saata asja uueks läbivaatamiseks maa- või ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt on vaidlustatud määrused vastuolus Riigikohtu varasemate seisukohtadega. Avaldaja ei tõendanud ja kohtud ei tuvastanud puudutatud isiku I rikkumisi ega nende põhjuslikku seost avaldajal tekkinud kahjuga.
  2. a--l toimunud veeleke oli tingitud
  3. a-l paigaldatud automaatõhuti tehnilisest veast, mida puudutatud isik I ei saanud mõjutada. Küttesüsteemi hooldusega tegeleb korteriühistu. Ka puudutatud isik II on avaldanud, et rike oli ootamatu ja keegi ei saanud seda eeldada. Õhuti tehniline rike on vabandatav rikkumine

§ 103lg 2 tähenduses.

Kuna küttetorustik koos automaatõhutiga on korteriomanike kaasomandis, on avalduses esitatud asjaoludel kõik korteriomanikud rikkunud ühist üldist kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Kui avaldus on esitatud õigesti puudutatud isiku I vastu, tuleb hüvitis jaotada korteriomanike kaasomandi mõtteliste osade suuruse järgi (AÕS § 75 lg 1), mitte jätta täielikult puudutatud isiku I kanda.

  1. Avaldaja ei ole määruskaebusele nõuetekohaselt vastanud.
  2. Puudutatud isik II ei ole oma seisukohta avaldanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701 lg 3, § 695, § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 5 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale tõlgendamise ja kohaldamise tõttu ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 järgi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
  4. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isiku I korteris asunud kütteradiaatorist tekkis veeleke, mis kahjustas avaldaja kindlustatud korterit. Menetlusosalised ei ole tuginenud sellele, et vaidlusalune radiaator ja selle osad ei ole ühise küttesüsteemi osad, ega väida kassatsiooniastmes, et kohtud on selle asjaolu tuvastamisel eksinud. Seetõttu lähtub kolleegium kohtute tuvastatust, et kostja korteris purunes ühise küttesüsteemi osa (TsMS § 688 lg-d 3 ja 4). Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi eriomandi esemel või mitte (Riigikohtu
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649/57, p 14). Seega lähtus veekahju korteriomanike kaasomandi osast.
  7. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (

§ 115

lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause) (2-18-13649/57, p-d 13–18). 5

(7)2-19-9543 16. Praeguses asjas on kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja esitanud

§ 115

lg 1 alusel hüvitisnõude puudutatud isiku I kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteriomaniku vastu. Menetlusosalised vaidlevad eelkõige selle üle, kas puudutatud isik I rikkus oma kohustust. Maakohus leidis avaldust rahuldades AÕS § 72 lg-le 5 ja KrtS § 31 lg 1 p-le 1 viidates, et puudutatud isik I rikkus kohustust mitte kahjustada oma eriomandi eseme kasutamisega kaasomandi eset ja tema rikkumine ei ole vabandatav. Maakohtu määruse kohaselt pidi puudutatud isik I nägema ette, et kütteradiaatoril võib tekkida puudusi, selle seisukorda tuleb kontrollida ja vajaduse korral parandada ning korteriomaniku eemalviibimine ja automaatõhuti paigaldamine alles kaks aastat tagasi ei õigusta küttesüsteemi korrasoleku jälgimata jätmist. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, lisades mh, et puudutatud isik I ei ole tõendanud kõigi korteriomanike või korteriühistu rikkumisi, kuid ka siis võib puudutatud isik I vastutada nendega solidaarselt. Kolleegiumi hinnangul tõlgendasid ja kohaldasid kohtud AÕS-i ja KrtS-i asjakohaseid sätteid valesti, eksisid tõendamiskoormuse jaotamisel ega teinud kindlaks kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid.

  1. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodud sätete järgi on korteriomanikul nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (2-18-13649/57, p 16).
  2. Kohtud märkisid iseenesest õigesti, et kuna kahjustav asjaolu lähtus puudutatud isiku I korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et puudutatud isik I rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Kuna ei vaieldud selle üle, et veeleke lähtus korteriomanike kaasomandi osast, pidi puudutatud isik I vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav. Samuti on õige kohtute seisukoht, et korteriomandist eemalviibimine ei vabasta korteriomanikku oma kohustusest korraldada korteriomandi valitsemist (2-18-13649/57, p 21). Kolleegiumi hinnangul jätsid kohtud piisava tähelepanuta puudutatud isiku I väited, millele avaldaja vastu ei vaielnud, et tõenäoliselt tekkis veeleke
  3. a-l paigaldatud automaatõhuti puuduse tõttu ning puudutatud isiku I teada oli torustiku tehniline seisund hea ega vajanud erilist hooldust. Samuti ei pööranud ringkonnakohus tähelepanu puudutatud isiku I väitele, et ta ei teadnud küttesüsteemi sisselülitamisest. Kui need asjaolud peavad paika, ei ole õige asuda seisukohale, et puudutatud isik I on oma kohustusi rikkunud. Eelkõige ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb korteriomaniku kaasomandi alalhoiu kohustust sisustada viisil, et tal on korteris mitteelamise korral kohustus välja selgitada kütte sisselülitamise aeg. Kolleegium leiab, et korteriühistu kohustus on hoida kaasomandis olev küttesüsteem sellises korras, et sellest ei teki lekkeid, ning juhul, kui küttesüsteem vajab selle sisselülitamisel või muude tööde tegemisel korteriomanike erilist tähelepanu, peab korteriühistu sellisest vajadusest korteriomanikele piisavalt vara teada andma. 6

(7)2-19-9543 Hagita menetluses TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi kohalduvat uurimispõhimõtet arvestades pidid kohtud tagama, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Hagita asja lahendamisel on kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist (Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663/95, p 23). TsMS § 662 lg 3 järgi on määruskaebuse põhjendamiseks lubatud esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kui puudutatud isik I pidanuks kohtute arvates esitama oma rikkumise puudumise või vabandatavuse kohta lisatõendeid, mh nt et kütteradiaator või selle õhuti ei olnud purunenud, radiaatorile paigaldatud õhuti oli praaktoode või puudutatud isik II ei olnud korteriomanikke teavitanud viibida küttesüsteemi sisselülitamise ajal korteris ja kontrollida seadmete korrasolu või lekete puudumist, oleks nad pidanud seda temale selgitama.
  3. Asja uuel lahendamisel peab maakohus eeltooduga arvestades võtma põhjendatud seisukoha, kas puudutatud isik I peab avaldajale tekkinud kahju hüvitama. Kui maakohus tuvastab, et puudutatud isik I ei ole oma kohustust rikkunud, võib avaldajal olla õigus nõuda kahju hüvitamist oma kohustust rikkunud teistelt isikutelt. Olukorras, kus ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, võib avaldaja nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (vt määruse p 15). Kuigi korteriühistu on menetlusse kaasatud puudutatud isikuna, tuleb asja lahendamisel arvestada, et hüvitise saab välja mõista üksnes sellelt menetlusosaliselt, kellelt seda on nõutud (2-18-13649/57, p 23).
  4. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada.
  5. Alates
  6. jaanuarist 2022 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 alusel kohaldub praeguses asjas kautsjoni tagastamisele enne
  7. jaanuari 2022 kehtinud kord. Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb kaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel tagastada selle tasunud isikule. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.