Obsah (4)

§ 15§ 13§ 10§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-11099 Kohtuasi X a

) § 10 lg 2 p 1 järgi. VÕLGNIKU VASTUS

1. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ning palus jätta ajutine haldur nimetamata ja pankrotiavaldus rahuldamata.
2. Laenusummat ei kantud üle laenulepingu sõlmimise päeval, vaid hiljem ning osamaksetega. Laenu puhul oli tegemist konverteerimisvõimalusega laenuga. Esialgu oli laenuleping sõlmitud üheks aastaks ning laenusaajad pidid laenu tagasi maksma hiljemalt 12.11.2020, kui avaldaja ei ole enne laenulepingu lõppemist vastavat optsiooni kasutades laenu konverteerinud.
3. 22.10.2020 toimus veebikonverents, kus osalesid avaldaja, laenusaajate juhatuse liige B, dr C, R ja M. Avaldaja ja B arutasid laenusummast finantseeritavat projekti, sellega kaasnevaid probleeme, muutusi ning finantseeringu jätkumist. Võlgnik on seisukohal, et 22.10.2020 toimunud veebikonverentsil ja sellele järgnenud 23.10.2020 telefonikõnes avaldaja ja B vahel pikendati laenulepingut. Avaldaja ja laenusaajad leppisid suuliselt kokku, et laenulepingu tähtaega pikendatakse vähemalt kuni KJA Digital Asset Investments AS-il õnnestub saada Finantsinspektsioonilt tegevusluba ning KJA Digital Asset Investments AS alustab tegevust. See pidi eelduslikult toimuma enne
4. a lõppu.
5. Võlgnik ei ole kätte saanud pankrotiavalduses viidatud 14.04.2021 ja 14.07.2021 nõudekirju. Laenusaajad olid pankrotihoiatuse saamisest üllatunud, kuna see oli vastuolus poolte seniste kokkulepetega, suhtluse ja käitumisega. 28.06.2021 arutas laenusaajate juhatuse liige B avaldajaga telefoni teel tekkinud olukorda ja avaldaja kinnitas taaskord, et tal ei ole mingit probleemi oodata laenu ja intresside tagastamisega
6. a lõpuni. Laenusaajad avaldasid juba pankrotihoiatusele esitatud 12.07.2021 seisukohas, et laenuleping on pikenenud.
7. Kuigi Hanse Digital Access OÜ ei olnud selleks kohustatud, tasus ta 07.10.2021 ennetähtaegselt avaldajale intressideks 15 818 eurot. Samuti on avaldajal olnud võimalus konverteerida oma nõue ümber osaluseks Triquantum Technologies OÜ-s, mis oleks Hanse Digital Access OÜ, Hanse Technologies & Services GmbH ning KJA Digital Asset Investments AS-i emaettevõtja. Avaldaja ei ole seda teinud. Avaldajale kuuluva konverteerimisõiguse väärtus oleks umbes 417 000 eurot, s.o suurem kui avaldaja võimalik nõue.
8. Avaldaja väidetav nõue on ebaselge ning vaidlus nõude olemasolu üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust laenulepingus kokku lepitud Saksa õiguse alusel Saksa 2 kohtus. Avaldajal ei ole õigust vaielda väidetava nõude olemasolu üle Eesti kohtus, sh pankrotiavalduse menetlemise raames. Avaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust. Avaldajal puudub võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue, kuna laenulepingut on suulise kokkuleppe alusel pikendatud. Avaldaja väidetavate nõuete suuruse kujunemine ei ole jälgitav ega kooskõlas laenulepingus sätestatuga. Avaldaja nõue on täielikult tagatud konverteerimisvõimalusega. Avaldaja kuritarvitab teadlikult oma positsiooni.
9. Laenusaajad esitasid oma õiguste kaitseks 08.10.2021 Saksa õiguse alusel ja laenulepingu järgselt ainupädevust omavasse kohtusse Saksamaal avaldaja vastu negatiivse tuvastushagi. MAAKOHTU MÄÄRUS JA SELLE PÕHJENDUSED
10. Harju Maakohus jättis 09.12.2021 määrusega avalduse võlgniku väljakuulutamiseks rahuldamata ja ajutise pankrotihalduri nimetamata. pankroti
11. Maakohus tugines

§ 15

lg 3 punktile 1, mille kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohus leidis, et võlgnik vaidleb põhjendatult pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik on vastuväidetes pankrotiavaldusele esitanud kaalukad põhjendused, millele hinnangu andmine väljub pankrotimenetluse raamidest. Pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamine, s.t. menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega. Kohus leidis, et hagimenetluses tuleb lahendada nõudega seonduvad asjaolud, võlausaldaja nõude sissenõutavuse ja muud küsimused. Vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on võlgnikul võlausaldaja ees võlgnevus tekkinud, tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nii on

§ 15

lg 3 p 1 suunatud eelkõige sellele, et pankrotimenetluse algatamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Maakohus tugines Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt, kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-17-02, p 10).

1. Maakohus selgitas, et vaidlusaluses asjas pooltevahelise õigussuhte hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Seejuures on vajalik hinnata kõiki võlgniku poolt võlausaldaja nõude vastu esitatud vastuväiteid, mille kohta seisukoha võtmiseks vajalike asjaolude tuvastamine väljub pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest. Pankrotimenetluses ei ole võimalik kohtul anda hinnangut võlgniku poolt esile toodud asjaoludele. Võlausaldaja on välja toonud, et pankrotiavalduse aluseks oleva nõude olemasolu osas on alanud Saksa kohtus Saksa õiguse alusel kohtumenetlus (toimiku nr 4 O 1798/21).
2. Samuti leidis kohus, et võlausaldaja ei ole võlgniku püsiva maksejõuetuse osas oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. (

§ 13lg 3 p 4).

Võlgnikul käibe puudumine ei tähenda koheselt tema püsivat maksejõuetust. Võlausaldaja ei ole esile toonud püsiva maksejõuetuse olemasolu ega teisi kohustusi suhtes varaga. 15. Arvestades olemasolevat vaidlust ja asjaolu, et püsiv maksejõuetus on põhistamata, tuleb nendel alustel jätta ajutine haldur nimetamata. 3 16.

§ 15

lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Seega jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda. Kohus määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast kohtumääruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. MÄÄRUSKAEBUS

1. Maakohtu määrusele esitas 22.12.2021 määruskaebuse avaldaja, kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega nimetada võlgnikule ajutine haldur või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta võlgniku kanda.
2. Määruskaebuse kohaselt on võlausaldaja nõue selge. Avaldaja ja võlgnik ei ole sõlminud suulist kokkulepet laenu tagastamise tähtaja pikendamise kohta. Selline kokkulepe on tõendamata. Maakohtu määrus on põhjendamata. Maakohus ei ole käsitlenud, milliste asjaolude pinnalt on võimalik asuda seisukohale, et laenu tähtaeg võiks olla pikendatud. Laenutähtaja pikendamine ei ole võimalik. Põhjendamatu on maakohtu määrus osas, milles kohus leidis, et nõue on ebaselge ainuüksi põhjusel, et pankrotiavalduse aluseks oleva nõude olemasolu osas on alanud Saksa kohtus Saksa õiguse alusel kohtumenetlus. Maakohus leidis ebaõigesti, et võlausaldaja ei ole võlgniku maksejõuetust piisavalt põhistanud. Võlausaldaja on teinud seda vastavalt

§ 10lg 2 p 1.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

1. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 koosmõjus § 659).
4. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Sellest tulenevalt võtab kolleegium vastu määruskaebemenetluses avaldaja määruskaebusele ja võlgniku määruskaebuse vastusele lisatud tõendid.
5. Maakohus jättis ajutise halduri nimetamata § 15 lg 3 p 1 alusel, mis sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on selgitanud, et pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei saa lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses, kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest (vt Riigikohtu 06.03.2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10).
6. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub asjast, et avaldaja ja võlgniku vahel on vaidlus selle üle, kas laenu tagastamise tähtaega on pikendatud, ehk selle üle, kas laenulepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks. Võlgnik on tuginenud asjaolule, et 22.10.2020 4 veebikonverentsil ja 23.10.2020 telefonivestluses on lepitud kokku laenu tagastamise tähtaja pikendamises kuni KJA Digital Asset Investments AS saab Finantsinspektsioonilt tegevusloa ja alustab tegevust. Samuti on võlgnik esitanud tõendid (22.10.2020 veebikonverentsi salvestus ja selle transkriptsioon, kinnituskiri 23.10.2020 telefonikõne sisu kohta), mis tema hinnangul laenu tagastamise tähtaja pikendamist kinnitavad. Lisaks on võlgnik palunud kuulutada nende asjaolude kinnitamiseks üle tunnistaja ja võlgniku juhatuse liige. Kolleegiumi hinnangul on põhjendamatu avaldaja väide, et Saksa õiguse alusel ei ole laenulepingu tähtaja muutmine õiguslikult võimalik.
7. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on võlgnik esitanud avaldaja nõudele sellised vastuväited ja tõendid, mille pinnalt avaldaja nõude sissenõutavaks muutumise kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Tsiviilasjast nähtuvalt ongi võlgnik esitanud võlausaldaja vastu laenulepingu tähtajaga seonduvalt negatiivse tuvastushagi Saksa kohtule.
8. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et esineb

§ 15lg 3 punktis 1 sätestatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks.

27. Maakohus on leidnud, et puudub ka

§ 15

lg 3 p 4 sätestatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus, kuna avaldaja ei ole võlgniku maksejõuetust põhistanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus viidatud seisukohta piisavalt põhjendanud. Avaldaja on maksejõuetuse põhistamisel tuginenud

§ 10

lg 2 p-le 1 - võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul kohustuse sissenõutavaks muutumisest, võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Täiendavalt on avaldaja viidanud, et võlgnikul puudub kinnisvara ning ka käive. Pankrotiseadusest ei tulene, et võlausaldaja peaks pankrotiavalduses esitama võlgniku majandusliku seisundi analüüsi. Samas ei oma eeltoodu antud asja lahendamisel sisulist tähendust, kuna pooltel on vaidlus nõude sissenõutavuse üle, mis käesoleval juhul on aluseks ajutise halduri nimetamata jätmiseks

§ 15lg 3 p 1 järgi. 28. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud Ts

MS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. 29. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 30.

§ 15

lg 5 sätestab, et ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse.

§ 5

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. Kuna

§ 15

lg 5 ei anna võimalust ringkonnakohtu määrust vaidlustada, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 5