← Eesti

3-21-712/28

Obsah (8)§ 49§ 62§ 230§ 238§ 41§ 2§ 158§ 173

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-21-712 9. märt

) § 49 lg 1 alusel rahuldamata (resolutsiooni p 1). Määruse põhjenduste kohaselt on kohtu menetluses kahju hüvitamise nõue kaebaja tervise kahjustamise eest.

  1. juuni
  2. a vastuses avaldas kaebaja, et ta nõuab hüvitist ka selle eest, et teda ei oleks tohtinud üksikvangistusse paigutada seepärast, et tal on lapsepõlves diagnoositud hüperaktiivsus, kambrid nr 1191, 1166 ja 1081 raskendasid veelgi tema olukorda ja avaldasid eriti suurt psüühilist survet ning meditsiinitöötaja ei jälginud teda iga päev. Kohus mõistis kaebaja vastust nii, et kaebaja esitas kaebuse muutmise taotluse, paludes menetlusse võetud hüvitamiskaebuse alust vastuses välja toodud asjaoludega täiendada. Selline taotlus ei ole lubatav, sest kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja ei heitnud neid asjaolusid vanglale ette kahju hüvitamise taotluses. Kui kaebaja eesmärk oli nõuda hüvitist selle eest, et teda ei oleks tohtinud lapsepõlves diagnoositud hüperaktiivsuse tõttu üksikvangistusse paigutada, et kambrid nr 1191, 1166 ja 1081 raskendasid tema olukorda veelgi ning et meditsiinitöötaja teda iga päev ei jälginud, oleks ta pidanud need asjaolud vanglale esitatud kahjunõudes selge sõnaga välja tooma.
  3. Kaebaja esitas halduskohtu
  4. juuni
  5. a määruse peale määruskaebuse. 2

(4)3-21-712
  1. Tartu Ringkonnakohus jättis
  2. juuli
  3. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning tagastas kaebajale määruskaebuse lisadena esitatud dokumendid (resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus nõustus halduskohtu määruse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märkis ringkonnakohus, et kaebaja
  4. juuni
  5. a vastuses esitatud taotlus oli kaebuse muutmise taotlus

§ 49lg 1 mõttes.

Kaebuse muutmine ei olnud sama sätte kohaselt võimalik, sest kaebaja ei olnud taotluses esitatud hüvitamisnõude aluste osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. Kaebaja on seisukohal, et asjaolul, kas tal on üks või kaks psüühikahäiret, ei ole tähtsust, sest piisava arstliku järelevalve puudumise korral on psüühiliste häiretega isiku üksikvangistuses hoidmine õigusvastane. Vangla tekitas segaduse, kui lisas vastuses halduskohtule, et kaebajat hoiti alates
  2. maist 2020 vastuvõtuosakonna kambrites nr 1191, 1166 ja
  3. Sellel asjaolul ei ole praegu erilist tähtsust, sest nii või teisiti oli tegemist üksikvangistusega, mis avaldas mõju tema haigele psüühikale. Kõik tema väited on esitatud selle kohta, et ta esitas ebapiisava meditsiinilise hinnanguta üksikvangistuses hoidmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Ka asjaolu, et kaebajat hoiti alates
  4. maist 2020 kambrites nr 1191, 1166 ja 1081, avaldas talle mõju, sest õiguskantsleri
  5. a sügisel antud hinnangu kohaselt on sellistes kambrites kinnihoidmine lubatud üksnes kuni isiku rahunemiseni. Kambritega seotud asjaolud ei muuda fakti, et kaebajat hoiti üksikvangistuses piisava arstliku järelevalveta. Kohtud jätsid tähelepanuta haldustoimingu, millega kahju tekitati. Kaebaja palub aluseks võtta tema algse kahjunõude.
  6. Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kohtud on õigesti jõudnud järeldusele, et asjaolude osas, millega kaebaja soovis kaebust täiendada, ei olnud tal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Kaebaja heitis vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ette üksnes seda, et teda paigutati üksikvangistusse ilma psühhiaatri või psühholoogi hinnanguta ning seda ei küsitud ka piirangute jätkamisel. Ta ei esitanud kahju hüvitamise taotluses etteheidet, et tervishoiutöötaja oleks pidanud teda iga päev kontrollima ja sellise kontrolli tegemata jätmise tõttu kahjustati tema tervist. Samuti ei viidanud ta kahju hüvitamise taotluses lapsepõlves diagnoositud hüperaktiivsusele ega tema olukorra raskendamisele kambritesse nr 1191, 1166 ja 1081 paigutamise tõttu. Selliste nõude aluseks olevate asjaolude laiendamine ei ole lubatav. Ka Riigikohtule esitatud määruskaebuse lisades olevad kahju hüvitamise taotlused ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks, sest nendes toodud alustel on halduskohtusse pöördumise tähtaeg möödunud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  7. Kuigi kaebaja on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse tervikuna, lahendab Riigikohus määruskaebust üksnes osas, millega ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. Tõendite tagastamise osas ei olnud ringkonnakohtu määrus edasikaevatav (

§ 62lg 5 ja § 203 lg 1). 13. Määruskaebuse lahendamiseks tuleb anda hinnang, kas kaebaja esitas 17. juuni 2021. a vastuses kaebuse muutmise taotluse. 3

(4)3-21-712
  1. Kolleegiumi hinnangul ei soovinud kaebaja kaebust muuta. Asja materjalidest nähtuvalt esitas ta vaidlusalused väited juba kaebuses.
  2. juuni
  3. a vastuses kordas kaebaja neid väiteid üksnes põhjusel, et halduskohus kohustas teda
  4. juuni
  5. a kohtunõudes vastama, kas ta jääb nende väidete juurde. Seega otsustas halduskohus kaebuse muutmise üle ilma kaebaja taotluseta. Seetõttu tuleb määruskaebus kohtumenetluse normi (

§ 49

lg 1) olulise rikkumise tõttu rahuldada (

§ 230

lg 1 ja § 234) ning halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistada. Asi tuleb saata Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks (

§ 238lg 2).

15. Kolleegium märgib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides, et vaidluse all olnud väidete esitamine pärast kaebuse esitamist ei oleks käsitatav kaebuse aluse muutmisena. 16.

§ 41

lg 2 kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Kahjunõude puhul on kolleegium lugenud kaebuse aluseks avaliku võimu kandja teo (nt haldusakti või toimingu), millega seoses on kaebus esitatud (kolleegiumi otsus nr 3-16-1903/69, p 24). 17. Kaebuse aluse muutmise korral on tegemist kaebuse muutmisega (

§ 49lg 1).

Muudel juhtudel ei loeta kaebuses esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist kaebuse muutmiseks (

§ 49lg 3 p 1).

Seega võib kaebaja vaidluse eseme piires esitada kõiki väiteid, mis tema hinnangul kaebuses esitatud nõude lahendamist mõjutavad. Kohus, olles seotud vaidluse eseme piiridega (

§ 2

lg 3 ja § 41 lg 1), otsustab selle üle, millised asjaolud on vaja tuvastada ning milliseid norme tuleb asjas kohaldada, kaebaja väidetest sõltumatult (

§ 158lg 1).

18. Ka juhul, kui kaebaja oleks esitanud käesolevas asjas vaidluse all olnud argumendid pärast kaebuse esitamist, ei oleks tegemist olnud kaebuse aluse muutmisega, sest need väited üksnes toetavad kaebuse põhiväidet, et vangla kahjustas eraldatud lukustatud kambris hoidmisega õigusvastaselt kaebaja tervist ning tekitas talle mittevaralist kahju, mille eest tuleb välja mõista kaebuses nõutud hüvitis (

§ 49lg 3 p 1).

Kolleegiumi praktika kohaselt oleks kaebuse aluse muutmisega tegemist näiteks siis, kui kaebaja laiendab ajavahemikku, mille eest ta tasu või hüvitist nõuab (vt määrus nr 3-19-143/30, p 28 ja otsus nr 3-18-360/41, p 10).

  1. Kolleegium tagastab kaebajale määruskaebuse lisad, sest need tõendid on toimikus juba olemas.
  2. Kaebaja esitas
  3. detsembril 2021 Riigikohtule taotluse võtta asja juurde uus tõend ja koguda uusi tõendeid. See taotlus tuleb lahendada halduskohtul.
  4. Tartu Halduskohus kuulutas
  5. aprilli
  6. a määrusega haldusasja menetluse kaebaja eraelu kaitseks kinniseks. Kolleegiumi hinnangul piisab käesoleva määruse avaldamisel kaebaja eraeluliste andmete kaitsmiseks sellest, et kaebaja nimi asendatakse tähemärgiga (

§ 173lg 5, § 175 lg-d 3 ja 4). (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.