Obsah (10)

§ 630§ 637§ 178§ 436§ 444§ 232§ 438§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL LIHTMENETLUSOTSUS Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi (number ja menetluse ese) nr 2-21-108933 OÜ Aktiva Finants hagi T. R. vastu

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178

lg 1).

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. HAGEJA NÕUE JA VASTUVÄITED KOSTJALE

1. OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas kohtule 20.05.2021 hagi T. R. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 99,52 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 14,15 eurot ning lisaks viivised alates 21.05.2021 kuni põhinõude summas 99,52 täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt (dtl 19-22).
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja ja T. E. AS-iga 18.09.2017 telefoninumbriga nr xxxxxxxx seotud liitumislepingu nr
3. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt T.E.AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt T.E.AS hinnakirjale. Ajavahemikul 1.07.2020-1.11.2020 esitas T.E.AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani (dtl 47-57). T.E.AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas T.E.AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas T.E.AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. T.E.AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved teenuste eest summas 99,52 eurot (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvaid viiviseid ja maksehäireregistri kirja saatmise tasu). Hageja ei ole arvestanud põhinõude hulka arvel nr 15110188788 kajastuvat võlgnevuse teatise e-mailiga saatmise tasu summas 12 eurot.
4. T.E.AS loovutas 21.12.2020 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitab hagiavalduse lisana kostjale edastatud teatise nõude loovutamise kohta (dtl 58).
5. Hageja on saatnud kostjale pärast lepingu ülesütlemist kolm tasulist maksemeeldetuletust (dtl 61-66), kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Üldtingimuste p 4.2.7 järgi klient on kohustatud hüvitama T. ning T. poolt volitatud kolmanda isiku kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu lõppemist lähtudes VÕS 1132 lg-s 2 sätestatust. Sissenõudmiskulud pärast lepingu lõppemist on 15+5+5=25 eurot. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
6. Vastavalt T.E.AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 3.5, kui kostja ei tasu tähtaegselt arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja 2 tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,05% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Hageja nõuab viiviseid teenuste osutamise eest sissenõutavaks muutunud põhinõudelt. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve 15110188788 maksetähtajale, s.o 1.12.2020, järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 20.05.2021 valemi abil: põhivõlgnevus 99,52 x viivitatud päevade arv x lepingujärgne viivisemäär 0,05% päevas tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 14,15 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palume arvestada lepingujärgse viivisemääraga 0,05 % päevas põhivõlalt.
7. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, riigilõivu 75 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot.
8. Vastuses kostjale märgib hageja 12.08.2021 (dtl 206), et Kui kostja ei olnud rahul temale pakutava teenusega ning tema probleem ei leidnud rahuldavat lahendust ka klienditeenindusega suhtlemise teel, siis oli kostjal õigus leping üles öelda teatades sellest üks tööpäev ette. Tele2 üldtingimuste punkti 8.4.1 kohaselt tarbijal on õiguse sideteenuse leping igal ajal ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda teavitades T. lepingu ülesütlemisest vähemalt üks tööpäev ette. Mõistlik inimene nimetatud olukorras sellist lahendust ka kasutaks. Antud juhul kostja käitumistarvete mittetasumisel eeltoodud põhjusel ei saa pidada mõistlikuks.
9. Hageja täpsustas 22.12.2021 kohtule (dtl 214-218), et liitumisleping (dtl 220-221) kostjaga (telefoninumber xxxxxxxx) sõlmiti 24.02.2009 ning hageja tugineb hagiavalduses võlgnevuse tekkimise hetkel (alates 25.07.2018) kehtinud üldtingimustele (dtl 223-226). KOSTJA VASTUVÄITED
10. Kostja esitas 02.06.2021 vastuse hagile (dtl 197), milles märgib, et keeldub maksmast kahte viimast arvet, kuna T. ei suutnud talle ajavahemikus 2016 kuni temapoolse lepingu lõpetamiseni pakkuda roaming-võrgus normaalselt toimivat teenust. Kostja on väidetavalt pidanud nendega sellel teemal pea 5 aastat kirjavahetust ja maksnud 5 aastat täies mahus arveid. Kostja on saanud vastu vigaselt toimiva teenuse ja tema arust on tarbijal mingid õigused. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab ise seadust tulenevalt

§ 436lg-s 7 ja § 438 lg-s 1 sätestatust.

Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. 11.

§ 444

lg 2 järgi võib kohus lihtmenetluses kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Järgides §-s 444 sätestatut ja kuulanud kirjalikult ära mõlemad menetlusosalised, pidas kohus võimalikuks tsiviilasi lihtmenetluses sisuliselt lahendada. 12. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud

§ 232

lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt.

1. Kohtu hinnangul kuulub hageja nõue rahuldamisele VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 3, VÕS § 108 lg 1, VÕS 113 ja VÕS § 103 järgi. Hageja nõuded tulenevad ja T.E.ASvahel 24.02.2009 sõlmitud tähtajatu liitumislepingu ja selle lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste kostjapoolsest mittevabandatavast rikkumisest. Kohus nõustub hagejaga, et kui kostja polnud 3 teenuste kvaliteediga rahul, tulnuks esitada avaldus vastava lepingu lõpetamiseks. Tõendit, et T. poolt esitati arveid juba lõppenud lepingu alusel, ei ole kohtule esitatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 99,52 eurot.
2. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on viivisenõudes tuginenud lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste p-s 3.5 sätestatud viivisemäärale, s.o 0.05% päevas (18,25% aastas). Kohtu hinnangul on viivisenõue nimetatud määras põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivised 18,97 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee) ning alates 28.12.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivis tasumata põhinõudelt määraga 0,05% tasumata põhinõudelt päevas.
3. Meeldetuletustasu nõudes on hageja tuginenud VÕS 1132 lg-le 2, s.o tarbijaga lõppenud lepinguga seonduvatele sissenõudmiskuludele. Kostja ei ole hageja poolt esile toodud asjaolusid, et leping oli meeldetuletuskirjade esitamise ajaks lõppenud ja et talle on saadetud meeldetuletuskirju, vaidlustanud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib juhul kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Seega tuleb kolme kostjale saadetud meeldetuletuskirja eest välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 25 eurot. MENETLUSKULUD
4. Vastavalt

§ 438

lg-le 2 otsustab kohus kohtuotsuse tegemisel menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse. Hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. (

§ 162lg 1).

1. Kuivõrd kohtuotsusega rahuldati hageja nõue ning otsus tehti kostja kahjuks, tuleb menetluskulud hüvitada kostjal.
2. Hageja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt koosnesid hageja menetluskulud kulust riigilõivule summas 75 eurot ja kulutustest õigusabile summas 240 eurot.
3. Kohus leiab, et hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 20.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on märkinud õigusabikulude spetsifikatsioonis, et asjas on kulunud aega kokku 2 tundi ning õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot tund. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus märgib – kui hageja esitab kohtute infosüsteemist nähtuvalt sadu kui mitte tuhandeid tüüphagisid, mille põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt, erinedes sisuliselt üksnes kostjate andmete, summade ja kuupäevade osas, siis sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine pole keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud ka tunnitasu suurus 120 eurot koos käibemaksuga. Sarnaselt eelkirjeldatud tsiviilasjas avaldatud kõrgema kohtu tõdemusega märgib kohus, et 4 raskusastmelt ei erine käesolevas asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot. 21. Seega määrab kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks tasutud riigilõivu 75 eurot ja hageja esindaja põhjendatud õigusabikulu 50 eurot – kokku menetluskulud 125 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusest ning

§ 177

lg-st 4 tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt (125 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, tingimusel, et viivis ei ületa menetluskulude põhisummat. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 5