← Eesti

2-21-15878/7

Obsah (8)§ 168§ 428§ 430§ 432§ 173§ 150§ 431§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 18.02.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-15878 Tsiviilasi aktsiaselts FEB hagi A. P. vastu võla nõudes Menetlustoi

§ 168

lg-ga 3 jäävad kostja menetluskulude tema enda kanda, hageja menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt punktile 2.1. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-21-15878 menetlus. Tagastada hagejale riigilõiv summas 500 eurot ning kanda nimetatud summa hageja aktsiaselts FEB arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX. Jätta kompromissis kajastamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-21-15878 oli aktsiaselts FEB hagi A. P. vastu võla nõudes. Kohus rahuldas hagi 13.01.2022 tagaseljaotsusega. Pooled esitasid kohtule 17.02.2022 poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled paluvad Harju Maakohtul tühistada 13.01.2022 tagaseljaotsus ning teha kompromissi kinnitav määrus. Pooled taotlevad lühendada edasikaebamise õigust määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab, 1 tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled kinnitavad ja tagavad, et nad tegutsevad kompromissi sõlmimisel ja täitmisel heas usus, tuginedes eeldusele, et kõik teise poole poolt antud kinnitused vastavad tegelikkusele ning pooled täidavad nõuetekohaselt kõik endale kompromissiga võetud kohustused. Pooled ei ole teineteise vastu olnud nõudeid ega õigusi võõrandanud ega mistahes muul viisil käsutanud ega sõlminud mistahes kokkuleppeid nende käsutamiseks tulevikus. Pooled on teadlikud

§s 432 sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud 2 2-21-15878 juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et

§ 432

on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingu p-s 2.5 kokku leppinud, et kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning hageja menetluskulude hüvitamine toimub kompromissilepingu p 2.1 järgi. Kohus jätab kompromissis kajastamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 1 000 eurot. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (

§ 150lg 2 p 1).

Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hagejale riigilõivu summas 500 eurot.

§ 431

lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi. Harju Maakohus on teinud käesolevas tsiviilasjas 13.01.2022 tagaseljaotsuse. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tõttu kuulub nimetatud tagaseljaotsus tühistamisele.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled lühendanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse 1 tööpäevani. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.