Obsah (10)

§ 163§ 162§ 168§ 65§ 23§ 165§ 171§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 14.02.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-2705 Tsiviilasi X (pankrotis

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg-st 3 tulenevalt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt

§ 163

lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 31.01.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohtu hinnangul vastab lõpparuanne

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Võlgniku arveldusarvetel on lõpparuande esitamise seisuga 686,70 eurot ja 427,61 eurot. Müümata pankrotivara, sh pandivara, ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (kohustuste võtmine, mida võlgnik ei suutnud teenindada) ning maksejõuetuse tekkimise aeg on ligikaudu 2015-2016.a.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või 2 mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 65

lg 11 viimase lause kohaselt halduri tasule lisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata 576 eurot (sisaldab käibemaksu). Haldur on arvestanud tasu tunnitasu alusel 5 tunni eest tunnitasuga 96 eurot. Kohus nõustub halduri tasu suurusega. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Halduri tasu suurus on mõistlik ja vastab tehtud toimingute mahule. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 576 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. Kohus vabastab Tarmo Reppi võlgniku pankrotihalduri kohustustest (

§ 165lg 3).

Võlgnik esitas 19.03.2018 kohtuistungil avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 07.12.2021 andis võlgnik kinnituse, et soovib täita ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni

§ 171lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (

§ 173): 1.

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

1. teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
2. mitte varjata saadud tulusid ning vara;
3. anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;
4. pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 2 000 eurot neto; miinimumpalk aastal 2022 on 654 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Võlgnikul on kaks alaealist last, mille arvelt suureneb väljamaksete arvestusest väljajääv summa 2x218 euro (2x1/3 654 eurost) võrra. Ülejäänud 910 eurost (2 000654-436) 25% (227,50 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (682,50 eurot) läheb väljamaksmisele 3 võlausaldajatele. Võlgnik võib võlausaldajate tasuda rohkem. Võlausaldajatele tasumine toimub vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Näide: kui võlgnikul on võlausaldajatele tasumiseks 100 eurot, siis sellest 20,20% (ehk 20,20 eurot) kuulub tasumisele OK Incure OÜ-le, 6,5% (ehk 6,50 eurot) ITM Inkasso OÜ-le jne. Võlgnik peab olema kohustustest vabastamise menetluses kättesaadav ja kui võlgnik muudab oma kontaktandmeid, siis tuleb sellest kohtule teada anda. Kui menetluse käigus ei õnnestu kohtul võlgnikku kätte saada (kui ei ole teatanud kontaktandmete muutmisest või võlgnik lihtsalt ei reageeri), siis võib see kokkuvõttes viia menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamata jätmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4772 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta.“ Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse tegemise kuupäevast aruande. Kohus lisab aruande vormi käesolevale määrusele.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

§ 173

nimetatud kohustuste rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata enne viie aasta möödumist (

§ 175lg 2, 5).

/Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 4