← Eesti

1-20-3306/112

Obsah (7)§ 114§ 68§ 422§ 424§ 113§ 16§ 18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2021, Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3306 (20274000010) Kohtukoosseis Eesistuja Rajar Miller

§ 114

lg 1 p 2 ja 3 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Rainer Amur Süüdistatav Andres Reinart, isikukood 38507120012, Kaitsja määratud kaitsja vandeadvokaat Anu Toomemägi Kannatanud O O,M M, R M Kohtuistungi toimumise aeg 03.06.2020, 02.11.2020, 16.11.2020, 15.01.2021 22.10.2020, 06.11.2020, 20.11.2020, 23.10.2020, 12.11.2020, 04.12.2020, 30.10.2020, 13.11.2020, 11.12.2020, RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309,§ 311-§ 313, § 315 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Andres Reinart kuriteos

§ 114lg 1 p 2 ja 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 14 aastat.

2.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Andres Reinarti eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest 05.02.2020 karistusaja hulka ja mõistetud karistuse kandmise aja alguseks lugeda 05.02.

  2. Andres Reinarti suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.
  3. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Andres Reinartilt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 tulenevalt sundraha 1460,00 eurot ning vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4 tunnistaja tasu 22,82 eurot, ekspertiiside kulu summas 1533,37 eurot ja kaitsjatasu summas 5765,43 eurot, kokku 8781,62 eurot.
  4. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr: EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või arveldusarvele nr: EE502200221014193355 (Swedbank AS) või arveldusarvele nr: EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  5. Selgituseks märkida: „menetluskulud, Andres Reinart, kr asi 1-20-3306“. Kui välja mõistetud menetluskulu pole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  6. Asitõendite suhtes võetavad meetmed: 6.
  7. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse kõik dokumentaalsete tõenditega koos esitatud andmekandjad (CD ja DVD plaadid). 6.
  8. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kriminaaltoimikusse jäetud kõneeristuse originaalfailid, mis asuvad Kuressaare politseijaoskonnas andmekandjal. 6.
  9. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada mootorsõiduk A registreerimismärgiga 111 111 Andres Reinarti taotlusel tema volitatud isikule. 6.
  10. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada V registreerimismärgiga 222 222 omanikule. 6.
  11. KrMS § 126 lg 12 alusel määrab kohus, et kui punktides 6.3 ja 6.4 nimetatud mootorsõidukeid ei ole ära viidud kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates võib asitõendi hoidja Lääne Prefektuur need võõrandada või hävitada riigivaraseaduses sätestatud korras. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile, kannatanutele ja Tallinna Vanglale. Kohtuotsuse jõustumisel asitõendite hoidmise ja vajadusel võõrandamise või hävitamise osas täitmiseks Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. SÜÜDISTUSE SISU
  12. Andres Reinartit süüdistatakse vastavalt prokuröri 15.01.2021 täiendatud süüdistusele selles, et ta viis ennast teadlikult raskesse joobeseisundisse (alkoholijoove 11.01.2020 kell 14.30 - 14.45 vahemikus 2.81 mg/g -3.54 mg/g; alkoholijoove 11.01.2020 kell 15.39 vahemikus 2.7 mg/g - 3.19 mg/g ning alkoholijoove 11.01.2020 kell 18.55 1.82 mg/g), millega seoses olid tema kehalised ja psüühilised funktsioonid ning reaktsioonid tugevalt häirunud ning asus sellises seisundis teadlikult 11.01.2020 kella 14.30 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare linnas juhtima mootorsõidukit A registreerimismärgiga 111
  13. Mootorsõidukit juhtides ületas Andres Reinart teadlikult ka lubatud suurimat sõidukiirust, mis oli 90 km/h. liikudes Risti-Virtsu-KuivastuKuressaare mnt-l Kuivastu poole maksimaalselt kiirusega 179 km/h ning liikus keelatud kohas vastassuunavööndis. 2

(41)
  1. Joobeseisundis Andres Reinart lähenes mootorsõidukit A registreerimismärgiga 111 111 juhtides kiirusega 179 km/h 11.01.2020 kella 14.45 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt
  2. km-l asuvale Kaali ristmikule, liikudes vastassuunavööndis, kus ta viibida ei tohtinud kuna Eesti Vabariigis on sõidukite liiklus parempoolne ning sõiduteel oli vastassuunavööndis liikumist keelav pidev joon.
  3. Kuna Andres Reinartil oli ülisuur kiirus ja ta oli raskes alkoholijoobes, ei olnud ta vastassuunavööndis olles aga võimeline reageerima sellele, et temast eespool pärisuunavööndis liikunud mootorsõiduk V asub ristmikul teostama lubatud vasakpööret Kaali poole, mistõttu sõitis mootorsõidukile V registreerimismärgiga 222 222 külje pealt otsa. Otsasõidu tagajärjel paiskusid mootorsõidukid teelt välja.
  4. Andres Reinart põhjustas oma tegevusega mootorsõidukis V eesistmetel viibinud K V ja E M ning tagaistmel turvahällis viibinud 9-kuuse E Oi surma ning V tagaistmel viibinud M Mle eluohtlikud tervisekahjustused: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
  5. Kuna joobeseisundis Andres Reinart kihutas mootorsõidukiga maksimaalselt 179 km/h vastassuunavööndis Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt-l, mis on Saare maakonna kõige suurema liiklustihedusega põhimaantee, kus liikleb ca 1700 - 4800 sõidukit ööpäevas, siis tegutses ta üldohtlikul viisil. Andres Reinart seadis sellise käitumisega ohtu kõikide Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt-l liiklevate inimeste elu ja tervise ning põhjustas kolme liikleja surma ja ühele liiklejale eluohtlikud tervisekahjustused.
  6. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine, kiiruse ületamine ning keelatud kohas vastassuunavööndis liikumine olid Andres Reinarti eesmärgipärased käitumisaktid s.t ta pani need toime kavatsetusega. Kolme inimese surma ja ühele inimesele eluohtlike tervisekahjustuste tekitamise s.t põhjustatud tagajärje suhtes käitus Andres Reinart kaudse tahtlusega. Juba olukorras, kus Andres Reinart läks raskes joobeseisundis olles mootorsõidukit juhtides Saare maakonna suurima liiklustihedusega maanteele, liikus vastassuunavööndis ja ületas seal väga suurel määral lubatud suurimat sõidukiirust, pidas ta võimalikuks igasuguseid raskeid tagajärgi kaasliiklejate suhtes, sest ta sai aru, et ei suuda joobeseisundi ja suure kiiruse tõttu autot ohutult suunata, eriti veel ootamatult tekkida võivates liiklusolukordades. Praegusel juhul on ta vastassuunavööndis liikudes mootorsõidukit V märgates pidanud võimalikuks, et ta ei suuda adekvaatselt V vasakpöördele reageerida ja see, kas tal õnnestub Vst ohutult mööduda, sõltub juhusest, mitte tema kontrollist. Andres Reinart, saades aru. millisel määral ta ületas lubatud suurimat sõidukiirust vastassuunavööndis, sai ta aru sellestki, et teisele liiklejale otsa sõites põhjustab ta ükskõik millise raskusega tagajärgi s.h surma. Andres Reinart möönis, et nii võib minna, sest tema käitumisest nähtuvalt oli tal võimaliku tagajärje saabumisest ükskõik. Samuti ei olnud ta astunud mingeid samme, et tagajärje tekkimise riski maandada.
  7. Andres Reinart rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: 7.
  8. Ei sõitnud pärisuunavööndis, millega rikkus LS § 2 p 60 /pärisuunavöönd on sõidukite ühes suunas liiklemiseks ettenähtud sõidutee või selle osa. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul loetakse pärisuunavööndiks sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon/; 3
(41)7.
  1. Sõitis vastassuunavööndis keelatud kohas, millega rikkus LS § 6 lg 6 alusel kehtestatud Majandus-ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 ,.Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 25 lg 1 p 1 /märgise 911 „Ühekordne pidevjoon" tähendused on järgmised: eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikel lõikudel. Märgist ületada ei tohi/ja § 25 lg 4 p 1 /märgise 913 „Kahekordne pidevjoon" tähendused on järgmised: eraldab suunavööndeid kolme ja enama sõidurajaga teel. Märgist ületada ei tohi; 7.
  2. Ei järginud parempoolset liiklust, millega rikkus LS § 14 lg 1 /sõidukite liiklus on parempoolne/; 7.
  3. Ei järginud liiklusalaste õigusaktide nõudeid, ei olnud liikluses hoolikas ja ettevaatlik ega taganud liikluse sujuvust ning ei vältinud ohtu ega kahju, millega rikkus LS § 14 lg 2 /iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist/; 7.
  4. Juhtis mootorsõidukit kiirusega 179 km/h. millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 /suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 km/h/; LS § 50 lg 5 p 3 /juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest/; 7.
  5. Juhtis mootorsõidukit joobeseisundis (alkoholijoove 11.01.2020 kell 15.39 vahemikus 2,7 mg/g - 3.19 mg/g ning kell 18.55 1.82 mg/g), millega rikkus LS § 69 lg 1, lg 2 p 1 /juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/.
  6. Oma sellise tegevusega, mis seisnes üldohtlikul viisil kahe või enama inimese tapmises, pani Andres Reinart toime

§ 114lg 1 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUS 9. Prokurör leidis, et Andres Reinartile esitatud süüdistus on tõendatud täies ulatuses ja taotles Andres Reinarti süüdi tunnistamist kuriteos

114 lg 1 p 2, 3 järgi, s.o kahe või enama inimese tapmise toimepanemises üldohtlikul viisil ja tema karistamist vangistusega 14 aastat.

  1. Kohtuistungil tunnistas Andres Reinart oma süüd liikluseeskirjade rikkumises, kuid mitte tahtlikus tapmises. Süüdistatav kasutas nii kohtueelses menetluses kui kohtulikul arutamisel õigust ütlusi mitte anda.
  2. Kaitsja hinnangul on esitatud süüdistus põhjendamatu ja tõendamata. Kaitseversioonis eitatakse tapmistahtlust ja leitakse, kaudse tahtluse olemasolu pole tõendatud. Ei ole tõendatud, et Andres Reinart pidas teadlikult võimalikuks igasuguseid raskeid tagajärgi kaasliiklejate suhtes.
  3. Kaitseversiooni põhiväited on kokkuvõtvalt järgmised: Andres Reinart pidurdas kokkupõrke vältimiseks; tõendamata on, et Andres Reinart märkas V vasakpöörde 4

(41)sooritamise algust; Andres Reinartil oli vastassuunavööndis sõites tee kaugele ette vaba ja Andres Reinart ei pidanud V ootamatu ilmumisega arvestama; kokkupõrke põhjustas K V või vähemalt on tegemist segasüüga, kuna K V sooritas vasakpöörde liiklusnõudeid rikkudes. K V rikkumised on järgnevad: (
  1. i)ületas peateelt kõrvalteele vasakpööret sooritades kahekordset pidevjoont 2,5 meetrit enne manöövriks lubatud kohta, s.o joone lõppu; (
  2. ii)ei veendunud manöövri ohutuses, (iii) ei peatunud enne manöövrit. Lisaks tugineb kaitseversioon väitele, et kui V juht K V sooritanuks vasakpöörde õiges kohas, ei oleks kokkupõrget toimunud. 13. Kaitseversioonis ei eitata, et Andres Reinart juhtis sõidukit kokkupõrke hetkel kiirusega 179 km/h ja keelatud kohas vastassuunavööndis. Kaitseversioonis on ka aktsepteeritud, et kokkupõrke toimumise ajal oli Andres Reinart alkoholijoobes, vaatamata eriarvamusele joobe numbrilise näidu osas. 14. Kokkuvõtvalt palub kaitsja mõista Andres Reinart talle esitatud süüdistuses

§ 114

lg 1 p 2 ja 3 järgi täielikult õigeks; mõista Andres Reinart õigeks ka teo ümberkvalifitseerimisel

§ 422

lg 2 p 1 või p 2 alusel seoses liiklusõnnetuses osalenud juhtide segasüüga, s.o kuriteokoosseisu puudumisel; või alternatiivselt muuta kuriteo kvalifikatsiooni ning mõista Andres Reinart süüdi

§ 422lg 2 p 1 või p 2 alusel.

Õnnetuse asjaolusid ja mõlema juhi käitumist arvestades süüteo tagajärgi puudutavalt palub kaitsja mõista Andres Reinartile karistus alla keskmise sanktsioonimäära. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

  1. Kaitsja on vaidlustanud tõendite lubatavust ja usaldusväärsust, samuti kohtueelse menetluse toimingute läbiviimise õiguspärasust ning menetlustoimingutega saadud tõendite lubatavust ning usaldusväärsust. Seetõttu käsitleb kohus kohtuotsuse esimeses osas tõenditega seotud küsimusi niipalju, kui neid on võimalik asjaolude tuvastamiseks vajalikust tõendite analüüsist eraldiseisvalt käsitleda (I). Seejärel toob kohus välja millise sündmuste käigu kohus tuvastas ja millistest tõenditest lähtuvalt sündmuse asjaolud tõendatuks luges (II). Järgnevalt annab kohus hinnangu, mida kirjeldatud sündmus tähendab karistusõiguslikus mõttes ja põhjendab kvalifikatsiooni (III) ja mõistab karistuse (IV). Lõpuks võtab kohus seisukoha tõkendi (V), asitõenditele kohaldatavate meetmete (VI) ja menetluskulude (VII) osas. (I) TÕENDITEGA SEOTUD KÜSIMUSED
  2. Enne kohtulikul uurimisel tuvastatud sündmuse kirjeldamist võtab kohus seisukoha kohtulikul uurimisel tõenditena esitatud sündmuskoha- ja asitõendite vaatlusprotokollide lubatavusest. Kohus võttis prokuröri taotlusel KrMS § 2861 lg 1 ja § 296 alusel vastu ja luges asjassepuutuvaks tõenditeks: menetleja Indrek Nuudi
  3. jaanuaril 2020 koostatud vaatlusprotokolli/liiklusõnnetuse akti nr 2 (I kd 1 tl 1-2); menetleja Indrek Nuudi
  4. jaanuaril 2020 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, millele lisatud fototabel ja skeem (I kd tl 3-45); menetleja Marko Mägi koostatud asitõendi A
  5. jaanuari 2020 vaatlusprotokolli, millele lisatud fotod DVD-plaadil (I kd tl 53-67); menetleja Marko Mägi koostatud sündmuskoha
  6. veebruari 2020 (täiendava) vaatluse protokolli, millele lisatud fotod CD-plaadil (I kd tl 53-67); menetleja Marko Mägi koostatud sündmuskoha
  7. veebruari 2020 (täiendava) vaatluse protokolli, millele lisatud droonifotod ja -video failid kahel DVD-plaadil (I kd tl 68-71). 5

(41)
  1. Kaitsja poolt kaitsekõnes esitatud väite kohaselt seab menetlustoimingute käigus kogutud tõendite usaldusväärsuse kahtluse alla protokollide koostamine ja ka allkirjastamine isikute poolt, kes tegelikult menetlustoimingust osa ei võtnud. Samuti kaitsja hinnangul politseinike kohatine hämamine kohtuistungil fotode tegemisest ja tegevustest sündmuskohal. Kaitsja viitab eelöeldu kontekstis politseiametnikele Indrek Nuut, Silvar Rattas ja Marko Mägi. Konkreetsemalt kaitsja siiski välja ei toonud, millises osas tuleks tõendid nende väidetava ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta või kuidas neis kajastuv teave moonutaks sündmuse tuvastamist, s.o milles tõendi ebausaldusväärsus seisneb. Kohus märgib, et kaitseaktist nähtuvalt on kaitsja siiski soovinud kõigile eelviidatud vaatlusprotokollidele tõenditena tugineda ja lõppkokkuvõttes leiab kaitsja, et peab esitatud tõendeid vaatamata minetustele lubatavateks.
  2. Kuivõrd kaitsja on siiski seadnud kahtluse alla eelloetletud menetlustoimingute käigus kogutud tõendite usaldusväärsuse, kontrollib kohus kaitsja etteheitest johtuvalt täiendavalt tõendite vastuvõtmise põhjendatust. KrMS § 3051 lg 3 annab kohtule volituse tunnistada vastuvõetud tõend lubamatuks ka kohtuotsuse tegemisel.
  3. Kaitsja taotlusel kuulati kohtuistungil KrMS § 65 lg 2 teise lause alusel tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks üle kriminaalasjas kohtueelseid menetlustoiminguid teinud politseiametnikud Indrek Nuut, Marko Mägi ja Silvar Rattas. Kaitsja heitis kaitsekõnes sündmuskohal
  4. jaanuaril 2020 vaatlust läbi viinud menetleja Indrek Nuudi tegevuse osas ette, et fotode ja protokolliga ei ole hõlmatud ala enne kokkupõrkekohta. Kaitsja küsimustele kohtuistungil vastates menetleja selgitas, et ta kaardistas, pildistas ja kirjeldas seda, mida ta nägi. Kaitsja on ise kohtukõnes asjakohaselt välja toonud menetleja vastuse kokkuvõtte: kuivõrd menetleja ei näinud asfaldil pidurdusjälgi, ta neid ka ei pildistanud. Asjaolu, et ametnik kasutas sündmuskoha vormistamisel fotode tegemiseks kahte fotoaparaati või palus fotode tegemiseks teise ametniku abi, ei muuda kohtu hinnangul menetlustoimingu protokolli sisu ega ole hinnatav hämamisena fotode tegemise asjus, nagu seda leiab kaitsja. Vaatlusprotokolli koostanud ametnik viibis kohal, nägi ja tajus vahetult kirjeldatavat paika, esemeid ja ümbrust. Ka ei muuda protokolli lubamatuks see, et menetleja ei ole kirjeldanud sündmuskoha vaatluse protokollis autot võrreldes sellest tehtud fotoga kaitsja nägemuses piisavalt täpselt.
  5. Kokkuvõtvalt ei anna ükski kaitsja leitud argument kohtu hinnangul põhjust lugeda lubamatuks tõendiks menetleja Indrek Nuudi koostatud
  6. jaanuari 2020 vaatlusprotokolli/liiklusõnnetuse akti nr 2 (I kd 1 tl 1-2) või
  7. jaanuari 2020 sündmuskoha vaatlusprotokolli (I kd tl 3-45).
  8. Samuti loeb kohus lubatavateks menetleja Marko Mägi koostatud asitõendi A
  9. jaanuari 2020 vaatlusprotokolli ja sündmuskoha
  10. veebruari 2020 vaatlusprotokolli. Protokollides on kajastatud KrMS § 83 kohased vaatlusobjektid, protokollidesse on kantud KrMS § 87 nõutud andmed ja protokollid vastavad KrMS § 146 nõuetele. Protokollidele on lisatud KrMS § 148 lg 1 ja 2 kohased tõendusteavet talletavad fotod. Kaitsja etteheide, et Marko Mägi ja Matis Siku ütlused Maanteeameti (käesolevalt Transpordiamet) liikluskomisjonile kriminaalasja materjalidega tutvumise võimaldamise asjaolude kohta ei lange kokku, ei puutu kohtueelse menetluse toimingute läbiviimisse ega protokollide koostamisse. 6
(41)
  1. Kohus võttis KrMS § 2861 lg 1 ja § 296 alusel vastu ja luges asjassepuutuvaks prokuröri esitatud sündmuskoha
  2. veebruari 2020 vaatluse protokolli, millele lisatud droonifotod ja -videod (I kd tl 68-71). Kohtulikul uurimisel menetleja Marko Mägi ja uurimistoimingus droonijuhina osalenud politseiametniku Silvar Rattase küsitlemisel selgus, et
  3. veebruaril 2020 oli sündmuskohal ja töötas drooniga Silvar Rattas üksi. Droonivideo ja fotode põhjal sündmuskoha vaatlusprotokolli koostanud Marko Mägi drooni lennutamise juures ei viibinud. Kohtuvaidlustes asus prokurör asus seisukohale, et tõend tuleb siiski kõrvale jätta, kuna selgus, et
  4. veebruaril 2020 tehtud sündmuskoha vaatlusprotokoll (droonivideod) on koostatud menetleja (Marko Mägi) poolt, kes ise kohapeal menetlustoimingus ei osalenud. Prokuröri tugineb Riigikohtu lahendis 3-1-131-11 väljendatud seisukohale, et selline tõendi vormistamine on vale ja leiab, et seda tõendina arvestada ei saa. Kaitsja on lugenud menetlustoimingu protokolli lubatavaks ning sellele ka kaitseversiooni tõendina tuginenud.
  5. Kohus märgib, et prokurör on jätnud tähelepanuta Riigikohtus arutusel olnud kaasuse asjaolud ja järelduse konteksti. Riigikohus on prokuröri viidatud lahendis küll leidnud, et menetlustoimingu protokolli koostaja peab viibima menetlustoimingu juures, sest oma allkirjaga kinnitab ta, et menetlustoiming tehti just sellisel viisil, nagu see on protokollis kajastatud. Riigikohus asus seisukohale, et selline minetus ei ole hinnatav ei tehnilise ega vormistuslikuna, vaid sellise puudusega menetlusdokument on ebausaldusväärne ja sellele ei saa tõendamiseseme kindlakstegemisel tugineda (Riigikohtu otsus 3-1-1-31-11, p 20.1). Riigikohus hindas protokolli usaldusväärsust ja lubatavust olukorras, kus menetlustoimingu (sündmuskoha vaatluse) protokolli koostaja ei viibinud kohal ja lisaks ei olnud tegelikult teadlik, kuidas sündmuskoha vaatlus toimus. Samuti on prokurör jätnud tähelepanuta Riigikohtu selgituse, et tõendi kogumist reguleerivate menetlusõiguslike sätete rikkumise tuvastamine ei tingi alati ja automaatselt selle tõendi lubamatust. Tõendi lubatavuse üle otsustamisel tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas sellist tõendit poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud.
  6. Käesoleval juhul on kohtule arusaadavalt menetleja eesmärgiks olnud jäädvustada sündmuskoht ja selle ümbrus parema ülevaate nimel droonivideole ja kajastada seejärel vaatlusprotokollis. Droonijuht Silvar Rattase ja Marko Mägi selgitustest nähtub, et
  7. veebruaril 2020, mil Marko Mägi ja Veigo Väli viisid läbi täiendavat sündmuskoha vaatlust (fotografeerisid, mõõtsid ja kirjeldasid teekattemärgistust ja tee olustikku sündmuskohal) oli drooni lennutamiseks liiga tugev tuul. Marko Mägi korraldusel läks droonijuht sündmuskohta drooniga üles võtma uuesti siis, kui ilmastikutingimused seda lubasid. Kohtule ei nähtu siit olukorda, kus tõendi sisu saaks olla moonutatud või ebausaldusväärne selle tõttu, et politseiuurija ei seisnud droonijuhi kõrval ajal, mil too droonikaameraga maanteed filmis ja maanteest fotosid tegi. Tegemist ei ole sündmuskohal vahetult kuriteojälgede kirjeldamise, asitõendite kogumise vms toimingutega, vaid sündmuskoha (ristmik ja maantee, märgistus) ja selle ümbruse üldise jäädvustamisega. Uurija Marko Mägi viibis samal maanteelõigul nii
  8. jaanuaril 2020 kui
  9. veebruaril 2020 sündmuskoha vaatluse toimingute käigus ja oli seega ka droonivideolt nähtava tee ja olustikuga tuttav. Korraldused, mida jäädvustada on vaja, andis droonijuhile Marko Mägi. Tõendi saamise ajas ja viisis ei ole kahtlust ega küsimust. Kohus nõustub, et formaalselt on minetus olemas, kuid konkreetse tõendi sisu ja eesmärki arvestades ei muuda asjaolu, et politseiuurija ja droonijuht ei viibinud samas kohas samal ajal, tõendi sisu ebausaldusväärseks. Kohus loeb tõendi lubatavaks. 7
(41)
  1. Kohus jätab tõendikogumist välja Maanteeameti liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni (LÕUK) arvamuse 20-3 (I kd tl 74-113). Samuti jätab kohus tõendikogumist välja LÕUK-i liikmete Andrus Raamatu, Matis Siku ja Aivo Tasase ütlused. Prokurör esitas kohtulikul uurimisel LÕUK-i arvamuse dokumentaalse tõendina ja kohus võttis lubatavana vastu. Nähtuvalt süüdistusaktist soovis prokurör LÕUK-i arvamusega tõendada süüdistatava juhitud mootorsõiduki A tehnilist seisukorda: seda, et Al ei olnud enne kuriteo toimepanemist tehnilisi rikkeid ning et ekspertkomisjon on kuriteo toimepanijaks pidanud süüdistatavat. Kohtuvaidlustes asus prokurör seisukohale, et ekspertkomisjoni arvamusega on tõendatud hoopis asjaolu, et kõik Vs viibinud inimesed kasutasid turvavarustust. Prokurör jäi seisukohale, et tegemist on KrMS § 63 lg 1 kohase lubatud tõendiga (muu dokument). Seda põhjusel, et tegemist on ametiasutuse poolt välja antud dokumendiga, mis on koostajate poolt allkirjastatud – seega dokumendi nõuetele vastav ning tõendina lubatav. Kaitsja omakorda palus LÕUK-i arvamuse tõendikogumist välja jätta selle ebausaldusvääruse tõttu, aga samas arvestada LÕUK-i arvamust osas, mis puudutab seal kirjapandut sellest, et A spidomeetri näidik oli kinni kiilunud näidu 75 km/h juures, ning et sõidukil oli stabiilsuskontroll ja ABSpidurisüsteem. Kaitsja taotlusel andsid kohtulikul uurimisel selgitusi eksperdiarvamuse koostamise eesmärkide ja arvamuse aluseks olevate andmete kogumise metoodika kohta arvamuse allkirjastanud ekspertgrupi koosseisus olnud Andrus Raamat, Matis Sikk, Aivo Tasane.
  2. Kohtu hinnangul ei ole LÕUK-i arvamusel praeguses asjas tõendiväärtust. Kohtulikul uurimisel selgus, et arvamuse aluseks olevad andmed on kogutud kriminaalasja kohtueelse menetluse materjalidest või tunnistajatelt või kokkupõrkes osalenud sõidukite vaatlust iseseisvalt läbi viies, misjärel on komisjoni liikmed kogutud andmete põhjal teinud omapoolsed järeldused sündmuse põhjustest. Komisjoni kuulunud Andrus Raamat selgitas, et sõidukite tehnilise seisukorra kohta antud arvamuse aluseks olevad andmed kandis ta ettenähtud vormile registriandmete ja sõidukite välise vaatluse põhjal. Oma arvamuse andis samuti sõidukite välise vaatluse ja vigastuste pinnalt. Sõidukite vigastuste kaardistamisel ei saanud ta vaadata auto alla, piduritorusid jms. LÕUK-i arvamuse kui tõendi sisu osas märkis prokurör, et tegemist ei ole toimingutega kriminaalmenetluses (ja sellega kohus kahtlemata nõustub) ning Andrus Raamat, Matis Sikk, Aivo Tasane panid sündmuse kohta oma tähelepanekud Maanteeameti andmebaasi ning seal muutuski see LÕUK-i arvamuseks, mille Andrus Raamat edastas uurijale kriminaalasja juurde.
  3. Tõendamisel võib kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta (KrMS § 123). Kohus ei nõustu prokuröriga, et ainuüksi tingimus, et tegemist on Maanteeameti väljastatud dokumendiga, mille sisuks on komisjoni liikmete sisestatud tähelepanekud, mis omakorda on Maanteeameti andmebaasis arvamuseks muutunud ja mis on koostajate poolt allkirjastatud, muudab selle ka sisukaks ja asjakohaseks tõendiks kriminaalmenetluses. Kohtu hinnangul ei saa LÕUK-i arvamuses sisalduva andmekogumiga täita lünki teabes, mida kohtueelse menetluse toimingute (sündmuskoha vaatlus, asitõendi vaatlus jne) protokollides võib olla jäetud kajastamata ning mille pinnalt peaks kohus saama vajalikku sisendit, tuvastamaks tõendamiseseme asjaolusid. Sündmuskoha olustiku ja asitõenditest tuleneva teabe igakülgne kajastamine protokollis ja selles sisalduva teabe kvaliteedi tagamine on uurimisasutuse ja kohtueelset menetlust juhtiva prokuratuuri ülesanne ja pädevus. Liiklusseaduse (LS) § 172 volitusnormi alusel moodustatud liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni eesmärk ega pädevus ei ole anda eksperdiarvamust kriminaalmenetluses ega koguda tõendusteavet kriminaalmenetluse seadustiku kohtueelse menetluse toimingute mõttes. Komisjonil 8
(41)puudub kohtueelse menetluse läbiviimise, s.o iseseisva uurimisasutuse, pädevus. Menetlusvälise isiku, kes ei ole ei tunnistaja, ekspert ega asjatundja, vaatlusega kogutud kirjeldusi ja andmeid ei saa kasutada tõenditena kriminaalmenetluses. Kohus uurib ja hindab kohtumenetluses tõendeid vahetult, seda ei saa asendada menetlusväliste isikute (sh menetlusväliste ametiisikute) muljete, arvamuste, tähelepanekutega sündmusest, selle põhjustest või kohtueelse menetlusega paralleelset kogutud andmetega. Kaugeltki ei saa kohus tugineda LÕUK-i arvamusele kui tõendile küsimuses, kes oli autode kokkupõrkes süüdi.
  1. Seoses kaitsja sooviga arvestada LÕUK-i arvamust osaliselt (olles samas väljendanud seisukohta, et arvamus tuleb tõendikogumist selle ebausaldusväärsuse tõttu välja jätta) märgib kohus, et kaitseversiooni kinnitamiseks soovitud tõendusteabe kogumiseks (A spidomeetri näit, sõidukil ABS-pidurdussüsteemi ja stabiilsuskontrolli olemasolu jms) oleks kaitsjal olnud kohane vajadusel esitada juba kohtueelses menetluses või kohtus taotlus asitõendi täiendavaks vaatluseks või sõidukite tehniliste andmete saamiseks ning seisukorra väljaselgitamiseks liiklustehnilise ekspertiisi läbiviimiseks. Seda kaitsja teinud ei ole.
  2. Nagu eelpool viidatud, jätab kohus tõendikogumist välja ka LÕUK-i liikmete Andrus Raamatu, Matis Siku ja Aivo Tasase ütlused, kuivõrd nende ütlused saavad selgitada üksnes nende ülesandeid ekspertkomisjoni liikmetena ning arvamuse koostamise käiku. Tegemist ei ole tunnistajatega KrMS § 66 lg 1 või 21 mõttes.
  3. Käesolevas jaotuses käsitlemata tõendeid, mille kohus vastu võttis ja mida kohtulikul arutamisel uuriti, hindab kohus kogumis ning tõendite asjakohasus ja tõendamisväärtus selgub kohtuotsuse põhjendavas osas. (II) FAKTILISED ASJAOLUD
  4. Asjas puudub vaidlus, et
  5. jaanuaril 2020 kella 14:45 paiku toimus Saaremaal RistiVirtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee (edasipidi Kuivastu maantee)
  6. kilomeetril asuval ristmikul (edaspidi Kaali ristmik) kahe sõiduauto - A registrimärgiga 111 111 (edaspidi A) ja V registrimärgiga 222 222 (edaspidi V) - kokkupõrge. Niisamuti pole vaidlust selles, et At juhtis Andres Reinart ja Vt K V. Esitatud süüdistusest tulenevalt tuleb kohtul tuvastada Andres Reinarti tegevus
  7. jaanuaril 2020 ajavahemikus ca 14:3014:45, s.o alates A juhtimisele asumisest kuni kokkupõrkeni Vga. Kaitseversioonist tulenevalt on vajalik tuvastada ka V juhi tegevus vasakpöördel.
  8. Kohus on kohtulikul uurimisel avaldatud ja uuritud tõendite põhjal tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud (sündmuse).
  9. jaanuaril 2020 kella 14:30 paiku asus alkoholijoobes Andres Reinart Kuressaares X tn X maja juures juhtima sõiduautot A. Andres Reinart sõitis X tänavalt Ringtee tänavale, mööda Ringteed n-ö Auriga ringristmikule ja sealt edasi Kuivastu maanteele. Ringristmikult Kuivastu maanteele liikudes juhtis Andres Reinart sõidukit liikluses lubatud ja tavapärasest sõidukiirusest silmatorkavalt kiiremini. Sõites Kuivastu maanteel suunaga Kuivastu poole, ületas Andres Reinart Tahula I ja Tahula II bussipeatuste juures oluliselt maanteel tavapärast ja lubatud sõidukiirust. Umbes 14:41 ajal Tahula I bussipeatuse juures juhtis Andres Reinart maanteel At kiirusel 138 km/h. Tahula II bussipeatuse läheduses sooritas Andres Reinart eessõitjast suurel kiirusel möödasõidu ja tema juhitud A vingerdas teel. Umbes kell 14:45 jõudis Andres Reinart Kuivastu mnt
  10. kilomeetril Kaali ristmikule, 9
(41)juhtides At kiirusel 179 km/h, vastassuunavööndis ja ületamist keelava teekattemärgistusega (pidevjoonega) kohas. Samal ajal oli maanteel Kuivastu suunas liikunud V juht K V sooritamas Kaali ristmikul vasakpööret maanteelt kõrvalteele. Manöövriks oli V juht lülitanud sisse suunatule, võtnud maha kiiruse ja alustanud vasakpööret 2,5 meetrit enne ületamist keelava teekattemärgistuse (pidevjoone) lõppu. V liikus vasakpöördel kiirusel 18 km/h. Andres Reinarti juhitud A sõitis Vle külje pealt sisse hetkel, mil V oli pöördel läbimas vastassuunavööndit. Lisaks juhile sõitsid Vs kolm kaasreisijat: eesmisel kõrvalistmel E M, tagaistmel tema selja tagaM M ja tagaistmel juhi poolses küljes turvahällis E O. A ja V paiskusid kokkupõrke tagajärjel teelt välja. Autode kokkupõrkes saadud kehavigastuste tõttu hukkusid sündmuskohal K V, E M ja E O.M M sai eluohtlikud tervisekahjustused. Andres Reinarti viis kiirabi sündmuskohalt Kuressaare haiglasse koomaseisundis ja hulgi-traumadega. Enne kokkupõrget
  1. Asjaolu, et
  2. jaanuaril 2020 14:30 paiku alustas Andres Reinart Kuressaares X tn X maja juurest A juhtimist alkoholijoobes, on tõendatud tunnistaja A V ütlustega. Tunnistaja rääkis, et Andres Reinart tarbis alkoholi
  3. jaanuari 2020 hilisõhtul ja alustas tarbimist uuesti
  4. jaanuari 2020 hommikul ning jätkas päeva jooksul. Tunnistaja ütlustest nähtub, et Andres Reinart tuli talle
  5. jaanuari õhtul pärast kümmet külla, kaasas kast 0,33-liitriste siniste Saku õllepurkidega. Õhtu jooksul tarbis Andres Reinart tunnistaja hinnangul kaheksa 0,33-liitrist purki õlut. Andres Reinart ööbis tunnistaja juures ja jätkas
  6. jaanuari hommikul eelnevast õhtust järele jäänud õlle joomist. Tunnistaja hinnangul jõi Andres Reinart hommikul õlut kindlasti rohkem kui ühe purgi jagu (võimalik, et neli purki). Lõunasöögi kõrvale jõi Andres Reinart 0,5-liitrise klaasi õlut, seejärel kangest alkoholist (džinnist) segatud kokteile, mitu 0,33-liitrist klaasi. Andres Reinart oli pärast kokteilide joomist eelmise õhtuga võrreldes tunnistaja sõnul „rohkem täis“ ja tal olid nähtavad välised joobe tunnused, mis väljendusid seosetus jutus ja taaruvas kõnnakus. Tunnistaja jaoks muutus Andres Reinarti jutt tüütuks ning segavaks ja ta andis Andres Reinartile teada, et too tüütamise lõpetaks. Andres Reinart viskas hetkeks diivanile pikali, seejärel tõusis ja hakkas oma asju otsima. Tunnistajale jäi Andres Reinarti tegevus arusaamatuks - otsis esikus telefoni, jopet, tunnistaja küsimustele ei vastanud, tunnistajale otsa ei vaadanud ja läks uksest välja. Andres Reinart istus 14:30 paiku tunnistaja elukoha juurde X tn X pargitud autosse, halli universaalkerega Asse ja sõitis ära. Tunnistaja nägi oma korteri aknast Andres Reinarti autot maja eest parklast lahkumas ja liikumas mööda X tänavat kuni selle ristumiseni R tänavaga. Ristmikult R parempöörde järgselt kadus Andres Reinarti sõiduk tunnistaja vaateväljast (IV kd tl 96102 pöördel,
  7. oktoobri 2020 istungi protokolli lk 9-22).
  8. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed. Tunnistaja andis ristküsitlusel ütlusi Andres Reinarti joodud alkoholi koguste kohta tunnistajaga koos viibitud aja jooksul ning alkoholi mõjust Andres Reinartile piisava kindluse ja detailsusega. Arvestades tunnistaja kirjeldatud alkoholi kogust, annab ka mõne purgi õlle või kange alkoholi kokteili võrra eksimine kohtule usaldusväärse teabe joodud alkoholi kogustest ning sellest, et Andres Reinart asus autorooli (lühikese vahemiku järel) pärast mitme tunni vältel alkoholi tarbimist. Tavalise elukogemuse pinnalt saab objektiivselt hinnata, et Andres Reinart oli teadlikult tarbinud arvestavas koguses alkoholi ja ta pidi olema auto rooli istudes alkoholijoobes. 10
(41)
  1. Alustanud sõitu X tn Xmaja juurest juhtis Andres Reinart sõiduki X ja R tänava kaudu Auriga ringristmikule ja sealt Kuivastu maanteele. Asjaolu, et Andres Reinart juhtis sõidukit ringristmikult Kuivastu maanteele lubatud ja tavapärasest sõidukiirusest kiiremini (vaadeldav ala asub Kuressaare linna piirides ja seal kehtis asulasisene kiiruse piirang 50 km/h), on tõendatud tunnistaja M Fi ütlustega. Tunnistaja kirjeldas, kuidas tal oli
  2. jaanuaril 2020 vaja sõita Kuressaarde Auriga kaubanduskeskusesse. Kodust lahkus enda sõnul 14:24 või 14:27 ja kaubanduskeskuseni sõit võttis umbes 10 minutit. Lahkumise kellaaega teadis tunnistaja kodus kella vaadanuna seepärast, et kell 15:00 algas lapse sünnipäevapidu ja selleks oli vaja veel õhupalle tuua. Tunnistaja tuli autoga Kuivastu suunast Kuressaare poole ja tahtis enne Auriga ringristmikku, Kalmistu tee otsas, teha vasakpöörde Auriga kaubanduskeskuse parklasse. Tunnistaja sõnul vaatas ta esmalt, et tee on tühi ja saab ära keerata, aga siis ilmus äkki auto, mida ta enne ei näinud. Tunnistaja jäi ootama, kuna talle tundus, et auto liigub väga suurel kiirusel. Auto oli universaalkerega ja hele. Tunnistaja selgitas oma kogemuse pinnalt, et tavajuhul, kui sõiduk on (Auriga) ringil, jõuab ta vasakpöörde parklasse ära teha. Tunnistajal on juhiluba 19 aastat ja kasutab autot igapäevaselt. Tunnistaja jäi veendumusele, et sõiduk liikus väga palju üle tavakiiruse. Tunnistaja nägi vasakpöörde võimalust oodates ka möödunud auto juhti ja tundis temana hiljem ära Andres Reinarti. Tunnistaja selgitas, et jäi juhi kohal istujat vaatama kuna auto sõitis nii suurel kiirusel, et see tõmbas pilgu endale. Pärast kokkupõrget meedias avaldatud fotodel nägi tunnistaja enda sõnul väga sarnast autot, otsis nime järgi sotsiaalmeediast (Facebook) Andres Reinarti foto ja tundis sellelt ära autoroolis olnud isiku (tunnistaja ütlused IV kd tl 74 pöördel -79,
  3. oktoobri 2020 istungi protokoll lk 28-37, tunnistaja ütluste lisaks olev joonis tunnistaja sõiduki asukohast ja tunnistaja nähtud sõiduki liikumisteest II kd tl 98).
  4. Arvestades, et tunnistaja märkas autot ja hindas kogemuslikult selle liikumise lubatust kiiremaks enda jaoks igapäevases tee- ja liiklusolukorras, peab kohus tunnistaja ütlusi usaldusväärseks. On eluliselt usutav, et tunnistaja jõudis vasakpööret oodates märgata talle vastu liikunud ja temast möödunud auto värvi ja kuju, samuti autojuhi välimust piisavalt, et tunda hiljem meedias avaldatud fotodelt ära nii auto kui selle juht. Kaitsja argumendid tunnistja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks seeläbi, et tunnistaja on auto täpse liikumiskiiruse väljendamisel ning Andres Reinarti äratundmist võimaldanud tunnuste kirjeldamisel ebalev, kohtu järeldust ei kummuta. Ütlusi ei muuda ebausaldusväärseks tunnistaja tajul ja kogemusel põhinev hinnang, et auto liikus tavapärasest ja lubatust kiiremini. Kohtule on usutav, et tunnistaja vaatles oma kirjeldatud situatsioonis just Andres Reinartit ja tema autot.
  5. Asjaolu, et Andres Reinart juhtis At Kuivastu maanteel Kuivastu suunas Tahula I bussipeatuse juures (ca 4 kilomeetrit Auriga ringristmikult edasi Kuivastu poole) kiirusel 138 km/h ja Tahula II bussipeatuse juures (ca 1,5 kilomeetrit Tahula I bussipeatusest omakorda edasi Kuivastu poole) tavapärast ja lubatud sõidukiirust oluliselt ületades, on tõendatud tunnistajate Koit Pruunlepa ja S Te ütlustega. Koit Pruunlep ja enda sõiduautoga maanteel liikunud S T nägid Andres Reinarti juhitud sõidukit, mille liikumiskiirus oli tavapärasest ja lubatust oluliselt suurem. Esmalt möödus Andres Renarti juhitud sõiduk Tahula I bussipeatusesse pargitud politseibussist ja seejärel maanteel Tahula II bussipeatuse lähedal S Te juhitud sõidukist.
  6. Tunnistajad andsid ütlusi, et hõbehall universaalkerega sõiduauto liikus lubatust kiiremini. Koit Pruunlep jõudis märgata möödunud auto kuju ja värvi, S T lisaks ka margi – A. Tunnistaja Koit Pruunlepa ütlustest nähtub, et
  7. jaanuaril 2020 pärast kella 14:00 11
(41)oli ta patrullis koos teise patrullpolitseinik Indrek Nuudiga ja nad mõõtsid Kuivastu maanteel Tahula I bussipeatuses Kuivastu poolt Kuressaare poole tulijate kiirust. Tunnistaja oli maantee ääres seisnud politseivärvides väikebussis koos Indrek Nuudiga, istus politseibussis juhi kõrvalistmel. Politseibuss oli pargitud ninaga Kuivastu suunas. Politseibussi armatuuril oli statiivile fikseeritud kiirusemõõteseade Stalker
  1. Kella 14:40 paiku möödus neist auto, mille liikumist hindas tunnistaja kiiremaks juba tunnetuslikult. Tunnistaja sõnul oli seda politseibussist tunda - buss kõikus selle auto möödumisel. Auto liikumissuund oli Kuressaare poolt Kuivastu poole. Autot nägi tunnistaja hetkel, mil see oli mööda läinud ja eemaldus. Auto oli hõbedane ja universaalkerega. Kiirusemõõtja oli seadistatud mõõtma kiirust Kuivastu poolt Kuressaare suunal liikuvatel (st lähenevatel) sõidukitel. Hetkel, mil auto möödus, vajutas tunnistaja mõõteseadmel nuppu, mis muutis mõõterežiimi eemalduvate sõidukite kiiruse mõõtmiseks ja fikseeris seejärel kiiruse näidu 138 km/h. Seejärel hakkas Indrek Nuut sõitma ja tunnistaja vajutas tööle sinised vilkurid, et teised sõidukid neid näeks ja teed annaks. Kui politseibuss liikuma hakkas, oli kiirust ületanud auto veel tunnistaja vaateväljas, siis kadus kurvi taha. Kui politseibuss omakorda kurvini jõudis, autot enam näha ei olnud (ütlused
  2. novembri 2020 istungi protokoll lk 1-21, IV kd tl 107-117).
  3. Jätkates liikumist Kuivastu suunas märkas tunnistaja koos Indrek Nuudiga hõbedast sõidukit, mis jäi seisma taluhoovi viival teel. Politseiametnikud otsustasid sõidukit kontrollida. Koit Pruunlepa ja S Te ütlustest nähtub, et kontrollitud sõiduk kuulus S Tele, kes samuti nägi maanteel lubatust kiiremini liikunud sõidukit, mille kirjeldus vastas Koit Pruunlepa nähtud sõidukile.
  4. Tunnistaja S Te ütluste järgi sõitis ta
  5. jaanuaril 2020 Kuressaarest koju Kuivastu suunas. Tunnistaja elukoht on Tahula II bussipeatuse lähedal A talus. Tunnistaja juhtis sõiduautot V S
  6. Koju jõudmiseks tuli tunnistajal teha Kuivastu maanteelt parempööre. Ca 200 meetrit enne pööramist võttis tunnistaja kiirust maha, vaatas tahavaatePisse ja nägi, et sealt tuli tunnistaja kirjelduse kohaselt hirmsa kiirusega auto. Tunnistaja vastas kohtus prokurörile, et: „Peale auto nägemist oli üks moment ja läinud ta oligi sealt tagant.“ Tunnistaja kirjeldusel vingerdas auto teel ühest sõidusuunast teise (päri- ja vastassuund). Tunnistaja märkas, et mööda sõitnud auto oli hõbehall A, universaalkerega. Tunnistaja hinnangul oli tema enda sõiduki kiirus hetkel, mil see auto temast möödus, ca 80 km/h ja möödasõitnud auto kiirus kindlasti suurem kui 90 km/h. Tunnistaja kirjeldusel jätkas A sõitu vastassuunavööndis, tunnistaja ei näinud, et auto oleks pärisuunavööndisse tagasi reastunud. Tunnistaja nägi, et A möödus ca 500 m eespool veel ühes sõidukist, tunnistaja kirjeldusel praktiliselt kurvis. Sealt edasi tunnistaja olukorda ei näinud, sest sõidukid kadusid kurvi taha (ütlused
  7. oktoobri 2020 istungi protokoll lk 37-50, IV kd tl 79-85).
  8. Kohtu hinnangul on ajaraami kontekstis oluline välja tuua, et S Te ütlused seovad sündmustesse ja ajateljele Tahula I bussipeatuses seisva politseibussi (milles viibis tunnistaja Koit Pruunlep), millest ta koju sõites möödus ning tema sõidukit pärast maanteelt maha pööramist kontrollima tulnud politseipatrulli tegevuse. Kohast, kus seisis politseibuss (Tahula I bussipeatus), jõuab tunnistaja hinnangul lubatud sõidukiirusega tema kodutee otsa 2 minutiga. Tunnistaja T nägi hooviteele keerama hakates tahavaatePist vilkuritega politseisõidukit. Tunnistaja jäi autoga mõned meetrid pärast maanteelt mahapööret hooviteele seisma, et vaadata kuhu politseisõiduk liigub, kuid politsei järgnes hoopis temale. Tunnistaja sõnul oli ta pahane ja ütles politseinikele, et mis nad tema taha sõidavad kui A kihutas temast mööda (ütlused
  9. oktoobri 2020 12
(41)istungi protokoll lk 37-50, IV kd tl 79-85). Tunnistaja Pruunlepa ütlustest nähtub, et S Tega vestluse lõppedes hakkasid nad Indrek Nuudiga sõitma tagasi Kuressaare suunas, ent siis andis juhtimiskeskus teate Kaali ristmikul toimunud avariist ja ta liikus koos Indrek Nuudiga avariipaigale.
  1. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et Koit Pruunlepa ja S Te ütlusest ei saa teha usaldusväärset järeldust selle kohta, et Andres Reinarti juhitud sõiduk ületas kiirust politseibussist ja S Te autost möödudes (kaitsja sõnastuses kokkupõrke-eelsel ajal). Tavalise üldteadmise pinnalt saab öelda, et liikluses osaleja oskab eristada tavapärasest silmatorkavalt kiiremat liikumist. Nii nagu tunnistaja Fi ütluste hindamise puhul, saab ka siin lähtuda inimese kogemusepõhisest võimest eristada tavakiirusel liikuvat sõidukit ja tavakiirusest oluliselt erinevat sõidukiirust.
  2. Andres Reinarti juhitud sõiduki kiiruse küsimus Tahula I bussipeatuses seisnud politseisõidukist möödumisel ei taandu aga üksnes tunnistaja tunnetuslikule hinnangule, vaid tunnistaja Pruunlepa ütlusi toetab mõõteseadmel fikseeritud näit. Koit Pruunlepa ütlustest nähtub, et auto möödumisel lülitas ta politseibussis kiirusemõõtja mõõtma eemalduva auto, mida tunnistaja kirjeldab olevat hõbehall universaal, vist A, kiirust - ja mõõteseade fikseeris sellele kiiruse 138 km/h. Tunnistaja kandis mõõtmistegevuse protokolli, pani kirja andmed, mis tal olid ja lisas foto näidust mõõteseadme tablool. Asjaolu, et ta tegi seda hiljem (pärast akuutsemate ülesannete täitmist õnnetuspaigal Kaali ristmikul), ei oma eraldiseisvalt tähtsust. Koit Pruunlepa selgitusel säilis näit mõõteseadme tablool protokolli koostamiseni, kuna tegemist oli viimase mõõtmisega ja seadet vahepeal välja ei lülitatud. Kohus leiab, et tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitava tõendina on kiirusmõõturi kasutamise protokoll (lisatud fotoga mõõteseadme tabloost ja fikseeritud kiirusest 138 km/h) lubatav ja asjakohane (I kd tl 144-145). Protokolli on kantud sõiduk „hall/hõbedase universaalkerega A“ ning märge, et sõiduki registreerimismärki ei jõudnud fikseerida. Protokollist nähtub ka, et mõõteseadet testiti
  3. jaanuaril 2020 kell 09:00 ja seade oli töökorras.
  4. Tunnistaja Pruunlepa ütlusi kinnitavad ka politseibussi 104 MBN (Pruunlepa ja Nuudi sõiduk) pardakaamera salvestise vaatlusprotokoll ja lisatud salvestis (III kd tl 38-41a). Protokolli ning salvestise põhjal saab tunnistaja ütlusi kinnitavalt tuvastada ja lisaks seada ajaraami, et kell 14:41:04 alustas politseibuss liikumist Kuivastu poole, sõidukis räägitakse Ast. Tunnistajate Pruunlepa ja Silvar Rattase ütlustest selgub, et telefoni teel edastas Koit Pruunlep teate kiirust ületanud sõidukist patrullile, mille koosseisus oli Silvar Rattas ja mis oli teate saamise ajal Rahu külas Valjala aleviku kõrval. Kell 14:44:10 teatab Koit Pruunlep telefonitsi Silvar Rattasele, et neist sõitis mööda 138 km/h liikunud hõbedane A, nemad (Pruunlepa patrull) järele ei jõua ning sõiduk tuleb nende (Rattase patrulli) poole. Pardakaamera salvestiselt nähtuv politseibussi peatumine halli V taga (S Te sõiduk) ja käega Kuivastu poole osutav naisterahvas (S T) kinnitavad nii tunnistaja S Te kui Koit Pruunlepa ütlusi. Pardakaamera salvestise vaatlusprotokolli ja salvestisega on kõrvaldatud ka kaitsja kohtulikul uurimisel tõstatatud kahtlus kiiruse mõõtmise tulemuse saamise tegelikust ajast ja selle seosest konkreetse sõidukiga.
  5. Kohtu hinnangul on nii tunnistaja Te kui tunnistaja Pruunlepa ütlused usaldusväärsed. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et tunnistaja Te ütlustesse tuleb kriitiliselt suhtuda seetõttu, et tema poolt kohtuistungil öeldud koju jõudmise aeg (14:20) erineb kellaajast politseibussi pardakaamera salvestisel (14:42) ja salvestiselt ei nähtu, et tunnistaja hüpanuks politseiga vestlemiseks enda autost välja. Kaitsja leiab ka, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed 13
(41)hetke osas, millal tunnistaja väidetavalt At märkas (200 m enne koduteeotsa). Eksimus kellaajas on kohtu hinnangul ebaoluline. Salvestiselt on selgelt jälgitav, et nii nagu tunnistaja kohtus rääkis, jäi ta pärast maanteelt hooviteele keeramist seisma. Samuti on salvestiselt jälgitav, et politsei saabudes tunnistaja küll ei hüppa just autost välja, kuid avab ukse, pöördub politseinike poole ja näitab üle juhiukse käega viibates maanteele Kuivastu suunas. Ka ei muuda tunnistaja ütlusi, et temast kiirust ületav auto mööda läks, ebausaldusväärseks see, et tunnistaja ei teadnud täpselt öelda, mitu meetrit enne tema koduteeotsa see auto temast möödus. Tunnistaja on piisava detailsusega, arusaadavalt ja kindlalt kirjeldanud olukorda, milles ta Tahula II bussipeatuse läheduses kiirust ületanud At nägi.
  1. Kaitsja tõstatas ristküsitlusel küsimuse, kas tunnistaja Pruunlep ise märkas, et tegemist oli Aga, või ütles talle seda S T. Eelviidatud pardakaamera salvestiselt on tuvastatav, et politseiametnikud peavad sõiduki võimalikuks margiks At. Kohtu hinnangul on ka automargi täpsust märkamata siiski tõendite kogumis usaldusväärselt tuvastatav, et tunnistajate Te ja Pruunlepa ütlustes kirjeldatud sõiduki näol oli tegemist Andres Reinarti juhitud Aga. Tunnistajate kirjeldused hõbedasest universaalkerega autost on kattuvad. Teisi samale kirjeldusele vastavaid ja suure sõidukiiruse tõttu tähelepanu äratanud sõidukeid vaatluse all olevas ajaaknas
  2. jaanuaril 2020 kella 14:30 ja 14:45 vahel tunnistajad ei märganud. Tunnistaja T kinnitas, et teisi sarnaseid autosid temast ei möödunud. Tunnistaja Pruunlepa sõnul liikusid ülejäänud sõidukid lubatud kiirusega.
  3. Kuressaare poolt Kuivastu suunas liikunud tunnistaja M Pi ütlustest nähtub, et ta sõitis
  4. jaanuaril 2020 sõiduautoga Saab 9-3 mööda Kuivastu maanteed Kuivastu suunal, olles alustanud sõitu 14:30 paiku Kuressaarest. Tunnistaja P möödus maanteel samuti Tahula I bussipeatuses seisnud politseibussist. Tunnistaja sõitis püsikiirusehoidjaga, spidomeetri järgi näit 90-95 km/h vahel. Teisi autosid enda taga tunnistaja ei näinud, kuni Andres Reinarti juhitud hõbehall A enne kokkupõrget tema sõidukist möödus (
  5. novembri 2020 istungiprotokoll lk 22-35, IV kd tl 117 pöördel-118).
  6. Samuti ei näinud Andres Reinarti autoga sarnast vastutulevat autot tunnistaja Silvar Rattas. Silvar Rattas oli tol päeval patrulli koosseisus tööl, sai Koit Pruunlepalt teate kiirust ületanud sõidukist ning alustas Valjala aleviku lähedalt liikumist Kuressaare suunas (ütlused
  7. novembri 2020 istungiprotokoll lk 1-16, V kd tl 3-10).
  8. Tunnistaja M P kirjeldas enda liikumist Kuivastu maanteel: „Enne pikk sirge, Reo sirge. Siis tuleb kerge vasakkurv ja siis tuleb Pihtla tee rist, suur ja lai ristmik ja siis on parem lauge kurv, mille taga on siis on see Kaali tee rist. See (teerist) on peaaegu seal lõpu sees, pole kurvist läbigi.“ Tunnistaja M P nägi Reo sirgel sõites kauguses eessõitvat autot ja lähenes eessõitjale vaikselt. Tunnistaja ees liikunud sõiduk oli V (tunnistaja täpsustus: „S40, S60, midagi sellist“). Sirgel olles vaatas tunnistaja ka tahavaatePisse, tagant lähenemas teisi sõidukeid tunnistaja ei näinud. Järgnevalt on M P tunnistajaks A ja V kokkupõrkele.
  9. M Pi, S Te, K V ja Andres Reinarti juhitud autode liikumise järjekorra maanteel ja ajaraami saab tuvastada tagasi pöördudes eelnevalt viidatud tõendi: politseibussi 104 BMN (Pruunlep ja Nuut) pardakaamera salvestise ja selle vaatlusprotokolli poole. Tuvastatud on, et politseibuss seisis Tahula I bussipeatuses. Salvestiselt nähtub, kuidas seisvast politseisõidukist liigub kell 14:37:10 Kuivastu suunas mööda heleroheline V. Et tegemis oli K V juhitud sõidukiga on tuvastatav sündmuskoha vaatlusprotokolli ja 14
(41)sõiduki registriandmete põhjal (I kd tl 3-45, 115). Tunnistaja M Pi ütlustest nähtub, et ta möödus seisvast politseibussist, edasi maanteel nägi ta sirgel teelõigul enda ees sõitvat Vt. Tunnistaja M P sirgel teel tema taga autosid liikumas ei näinud - temast möödus hiljem üksnes A, seda vahetult enne kokkupõrget Vga. Tahula I bussipeatuses seisvast, politseibussist möödus ka tunnistaja S T. Seejärel märkavad esmalt politseibussis viibinud tunnistaja Pruunlep ja seejärel tunnistaja T Kuivastu suunas liikumas kiirust ületavat hõbe-/helehalli At. Eelkirjeldatust järelduvalt sõitis tunnistaja M P politseibussist mööda pärast K V Vt ja enne S Tt. Nagu eelnevalt märgitud, siis politseibuss alustas pärast hõbehalli universaalkerega ja kiirust ületanud sõiduki möödumist liikumist kell 14:41:
  1. Ajavahemik K V juhitud V möödumisest politseibussist kuni hetkeni, mil politseibussis reageeriti Aga sõitnud kiiruseületajale ja politseibuss hakkas sellele järele sõitma on seega 3 minutit ja 54 sekundit.
  2. Arvestades tunnistajate ütlusi, nende liikumist Kuivastu maanteel ja ca 4-minutilist ajaakent ei ole kohtu hinnangul tõenäoline, et tunnistajad võisid näha maanteel mõnda teist tavapärasest kiiremini liikuvat ja Andres Reinarti juhitud A kirjeldusega sarnast sõidukit, mis jõudis läbida Kaali ristmiku enne kokkupõrget. Samuti ei nähtu Kuivastu suunast Kuressaare poole kokkupõrkekohani liikuva politseisõiduki 422 BSY (Silvar Rattase sõiduk) pardakaamera salvestiselt kirjeldusele vastavat vastuliikuvat sõidukit. Politseisõiduk 422 BSY liigub Kuivastu maanteel alates kell 14:52:16 (vaatlusprotokoll ja salvestis III kd tl 38-41a). Seega on eluliselt usutav ja kohus loeb tõendatuks, et sõiduk, mida tunnistajad Pruunlep ja T nägid kiirust ületamas oli Andres Reinarti juhitud A. Kokkupõrge
  3. Andres Reinarti juhitud A ja K V juhitud V kokkupõrke toimumise asjaolud on tuvastatavad esmalt tunnistajate M Pi ja A Ni ütluste põhjal.
  4. Nagu varem viidatud, liikus V Kuivastu maanteel tunnistaja M Pi juhitud auto ees. Tunnistaja kirjeldas, kuidas nägi eesliikuvat Vt alates Reo sirgest ca 5 km varem, ning liikudes püsikiirusel vahemikus 90-95 km/h, lähenes aegamisi eessõitvale sõidukile. Kaali ristmikul asus tunnistaja ees liikunud V sooritama vasakpööret Kaali poole. Tunnistaja hinnangul temast tunnetuslikult 50-100 meetrit eespool, vahe oli piisav, lülitas (V juht) vasakpoolse suunatule varakult sisse, reastus telgjoone lähedale vasakule poole äärde. Tunnistaja väitel veendus eessõitva auto juht, et tunnistaja sai kavandatavast manöövrist aru, st veendus, et tunnistaja ei hakka temast valelt poolt mööda minema, ja sooritas selle manöövri. Tunnistaja ise liikus paremale poole tee äärde. Tunnistaja kirjeldusel: „Sel hetkel ilmus nagu eikuskilt minu selja tagant mingisugune hall A, noh kosmilistel kiirustel lihtsalt vastassuunavööndis sõitis sellele Vle külje pealt sisse.“ Tunnistaja hinnangul oli tema (st tunnistaja enda sõiduki) kaugus ristmikust Vle sissesõidu hetkel 50-75 meetrit. Tunnistaja liikus pärisuunavööndis. Kui tunnistaja At esimest korda nägi, oli A vastassuunavööndis. Tunnistaja ei olnud kindel, kas nägi At oma auto kõrval või juba möödununa. Tunnistaja põhjendusel ei tea, ta kas kõrval või möödas, sest see asi oli hetkel nii kiire. Vastates prokuröri küsimusele, millest ta järeldab A kosmilist kiirust, selgitas tunnistaja: „Arvestades, et ma sõitsin ise püsikiirusehoidjaga ja ma reastusin paremale poole äärde, siis ta suutis sealt kurvist nii tulla, et ma teda ei märganud ja ta läks minust mööda sellise hooga, nagu ma oleksin seisnud. Ma ei tea, mismoodi seda teistmoodi kirjeldada.“ Tunnistaja sõnul oli hetkel, mil ta märkas At, V rattad n-ö alla keeranud ja kiirendas, et pöörama hakata. Hetkel, kui toimus kokkupõrge, oli V tunnistaja hinnangul Aga täpselt risti. 15
(41)
  1. Kohtule nähtub, et tunnistaja Pi ütlustega kokkupõrke hetkest, sh A paiknemisest vastassuunavööndis ja tunnistaja hinnanguga V asendist teel, riimuvad teise kokkupõrget pealt näinud tunnistaja A Ni ütlused. A Ni kirjeldas, et sõitis Kuivastu maanteel Kuressaare suunas. Olles Kõljala ristist natuke Kaali (ristmiku) poole, nägi tunnistaja, kuidas üks auto hakkas teostama vasakpööret, st tunnistaja suhtes parempööret. Järgnevat kirjeldas tunnistaja: „Siis hakkas lambist lihtsalt auto juurest juppe lendama“. Tunnistaja sõnul hetkel, kui juppe lendama hakkas, oli pööret sooritanud auto risti teega. Pöörde hetkel tunnistaja auto margist aru ei saanud, nägi värvi. Tunnistaja nägi, et autost lendas juppe ja auto liikus esmalt külg ees tema suunas ja seejärel diagonaalis tagumine ots ees üle tee teepervest alla, tunnistaja suunast vaadates vasakule. Tunnistaja kirjeldusel siis kui kõik see tolm vaibus ja tunnistaja autoga seisma jäi, nägi ta mingi hetk enda ees At, mis oli samuti risti tema sõidusuunal, aga ninapidi veidi teeserva kallaku peal. A oli universaalkerega, hõbedane, hele. At tunnistaja varem ei näinud. M Pi juhitud sõidukit, mis V järel pärisuunavööndis liikus, nägi tunnistaja tulede järgi avariiga samal hetkel. Tunnistaja seostas, et tegemist oli ilmselt sama inimese autoga, kes talle pääste dispetšeriga rääkimiseks telefoni andis (
  2. novembri 2020 istungi protokoll lk 36-44, IV kd tl 124 pöördel-128).
  3. Lisaks riimuvatele ütlustele V ja A kokkupõrkest langevad M Pi ja A Ni ütlused kokku kokkupõrkes osalenud sõidukite paiknemisest pärast kokkupõrget. M P peatas auto oma suunavööndis. Tuli autost välja ja läks autosse tagasi, võttis sealt telefoni ning lülitas sisse ohutuled. Teiste autode suunas liikudes helistas häirekeskusesse.
  4. jaanuaril 2020 numbrile 112 tehtud kõnede vaatlusprotokollist ja lisatud salvestisest nähtub, et tunnistaja kõne numbrile 112 on tehtud
  5. jaanuaril 2020 kell 14:45:13 (I kd tl 72-73). Tunnistajale lähemal olev sõiduk A oli paiskunud Kaali poole teepervele, kõikus kraavi äärel, nina kraavi poole. V oli lennanud tunnistaja liikumissuunast paremale poole ja kõvasti kaugemal kraavis.
  6. Kaitsja leiab, et tunnistaja M Pi ütlused tuleks nende läbinisti ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist välja jätta, kuivõrd ütlused V paiknemisest teel ja asendist kokkupõrke ajal on vastuolus
  7. jaanuaril 2020 koostatud liiklusõnnetuse akti ja vaatlusprotokolliga, sh ka EKEI
  8. aprilli 2020 ekspertiisaktis kajastatuga. Samuti põhjendab kaitsja, et ka ekspert Teesalu avaldas seisukoha, et tunnistajate ütlused on subjektiivsed ja nendega ei saa arvestada. Kaitsja toob välja, et tunnistaja kinnitas prokurörile, et ei saa käsi südamel kinnitada, kuidas või kuhu sõidukid paiskusid jms. Kohus hindab tunnistaja ütlused usaldusväärseks. Tunnistaja on kirjeldanud sündmust piisava põhjalikkuse, kindluse ja detailsusega. Asjaolu, et tunnistaja väitis, et kokkupõrke hetkel oli V Aga risti, ei ole tähelepanu vääriv eksimus. Liiklustehnilise ekspertiisiga, mida kohus käsitleb allpool, leiti tõepoolest, et V ei olnud kokkupõrke hetkel tee suhtes ja A ees täielikult risti, vaid diagonaalis, kuid tunnistaja tõenäoliselt ei oleks saanud ega jõudnudki sedavõrd detailitäpselt olukorda fikseerida. Tunnistaja Pi jaoks oli V pöördele asunud ja eluliselt usutavalt tema tajuski Vt A ees risti. Samuti on Vt teel risti olevana kirjeldanud teine tunnistaja A N. Kuivõrd kaitsja ei täpsusta, kuidas on tunnistaja ütlused vastuolus sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja
  9. jaanuari 2020 aktiga, jääb kaitsja hüpotees tähelepanuta. Kohus tunnistaja ütlustes vastuolusid muude tõenditega ei tuvasta. Tunnistaja on adekvaatselt kirjeldanud, kuhu sõidukid paiskusid ja kuidas ta sõidukite juures liikus. Asjaolud, mille ebatäpset mäletamist kaitsja tunnistajale ette heidab, on kõik fikseeritud mõõtmiste, fotode ning liiklustehnilise ekspertiisiga, seega ka juhul, kui kohus jätaks kõrvale tunnistaja ütlused kokkupõrget puudutavas osas, oleks muude tõenditega 16
(41)kogumis autode liikumisteekond, kiirused ja kokkupõrke järgne asukoht samuti tuvastatavad. Kohtule nähtub, et eksperdi sõnadele tunnistajate ütluste subjektiivsusele ja mittearvestamisele on kaitsja andud meelevaldse sisu. Eksperdi väljendatu oli öeldud kontekstis, et ekspertiisi lähteandmetena ei lähtu ekspert tunnistajate ütlustest.
  1. Tunnistajate ütlustega kooskõlas olevana on sõidukite paiknemine kokkupõrke järgselt tuvastatav ka
  2. jaanuari 2020 sündmuskoha vaatusprotokolli põhjal. Protokollist nähtub, et A asetses nullpunktist 61 m ja paremast teeservast 9,8 m kaugusel. Sõiduk oli risti teega ja vasakpoolsel teepervel. V oli nullpunktist 89 meetri kaugusel, peaaegu risti teega (tagaratas esirattast 0,30 meetrit Kuivastu poole), parema külje esiratas teeservast 4,90 meetrit. Mõõdistamise aluseks (nullpunktiks) on ristmiku liiklusmärgi „Suunaviit“ keskmine tugipost (foto 3). Kokkupõrkekoht (vaatlusel lohisemisjäljena fikseeritud teekattekahjustus) asub nullpunktist 9,45 m ja Kuivastu suunas 0,76 m. Protokolli on kantud sõidukite kahjustuste ulatusena järgmised märkused: A esiosa on deformeerunud ja parem külg osaliselt deformeerunud; V täielikult deformeerunud. A ja V kahjustused nähtuvad detailsemalt
  3. jaanuari 2020 sündmuskoha ja
  4. jaanuari 2020 A asitõendina vaatluse protokollidest ja fotodelt lisatud DVD-plaadil (I kd tl 3-45 ja 46-52).
  5. Sõidukite täpne paiknemine kokkupõrke hetkel tee ja üksteise suhtes on kindlaks tehtud liiklustehnilise ekspertiisiga. Liiklustehnilise ekspertiisi aktist nähtub, et sõidukite kokkupõrge toimus Kuivastu poole vaadatuna vastassuunavööndis. Sõidukite paiknemine tee suhtes ja vastastikune asend kokkupõrke hetkel on toodud aktile lisatud arvutiprogrammi PC-Crash 11.
  6. rekonstruktsiooni skeemil. Skeemilt nähtub, et A liikus tee suhtes sirgjooneliselt, V liikus mööda kaarjoont. Kokkupõrke hetkel oli A tee suhtes sirgjoonelises asendis ja V diagonaalselt nii tee kui A suhtes (EKEI
  7. aprilli 2020 liiklustehnilise ekspertiisi akt 20E-LL008, II kd tl 56-63 ja plaadil ümbrikus tl 64).
  8. Ekspertiisiaktis kajastatud uurimise käik ja järeldusteni jõudmine on usaldusväärselt jälgitav. Lähteandmete analüüsil on sündmuse rekonstrueerimiseks kasutatud PC-Crash arvutiprogrammi. Tegemist on tavapärase lähemisega liiklusekspertiisi koostamisel ja see on kohtumenetlustes tunnustatud ja sagedasti kasutatav. Lisaks selgitas ekspert Lembit Teesalu rekonstruktsiooni jaoks lähteandmete kogumise ja programmi tööpõhimõtteid põhjalikult kohtuistungil.
  9. Kaitsja tõstatas kokkupõrke rekonstruktsiooni skeemi pinnalt küsimuse, kas V lõikas vasakpööret sooritades üle kahekordse pidevjoone. Kohtuistungil ekspertiisiakti osas selgitusi andnud kohtuekspert Lembit Teesalu kinnitas, et vasakpööret sooritades on V liikunud vastassuunavööndisse enne kahekordse pidevjoone lõppu ning oleks manöövrit lõpetades tõenäoliselt sattunud Kaali poolt tuleval teel vastassuunavööndisse. Kaitsja taotlusel määras kohus
  10. jaanuaril 2021 täiendava liiklustehnilise ekspertiisi. Täiendava liiklustehnilise ekspertiisi aktiga on tõendatud, et V ületas kahekordse pidevjoone ca 2,5 meetrit enne teekattemärgistusega lubatud vasakpöörde tegemise kohta (enne kahekordse pidevjoone lõppu) (liiklustehnilise ekspertiisi akt 21 ELL001, III kd tl 44-45). Autode kiirused kokkupõrkel
  11. Asjaolu, et Andres Reinarti juhitud A liikumiskiirus kokkupõrke hetkel oli ca 179 km/h ja sõiduauto V liikumiskiirus kokkupõrke hetkel oli 18 km/h, loeb kohus tõendatuks liiklustehnilise ekspertiisi akti ja eksperdi ekspertiisiakti selgitamisel antud ütlustega. 17
(41)
  1. Kohus peab põhjendatuks tuua välja eksperdi selgituse sellest, et kogemuspõhiselt on juba autode kahjustustest antud juhtumil nähtav suurel kiirusel toimunud kokkupõrke eripära – suurel kiirusel liikuja auto jääb suhteliselt terveks, sest energia on nii suur, et ta purustab selle, kes teele ette jääb. Ekspert lisas, et ka ilma arvutusteta saaks ta öelda, et A kiirus pidi olema väga, väga suur, lähenema 200-le (EKEI liiklustehnilise ekspertiisi akt nr 20E-LL0008, II kd tl 56-64, eksperdi ütlused
  2. novembri 2020 istungi protokoll lk 1-24, V kd tl 39-51). Vastassuunavöönd
  3. Asjaolu, et Andres Reinart juhtis sõidukit kokkupõrke eelselt vastassuunavööndis kohas, kus suunavööndeid eraldas ületamist keelav teekattemärgistus - kahekordne pidevjoon (märgis 913 „Kahekordne pidevjoon“ ületamine on keelatud), on tõendatud esmalt tunnistaja M Pi ütlustega, kes nägi Andres Reinarti juhitud At enda sõidukist vastassuunavööndis möödumas ja kirjeldas teekattemärgistust enne kokkupõrkekohta.
  4. Teekattemärgistus on nähtav sündmuskoha täiendava vaatluse protokollist (I kd 1 tl 5366). Protokolli ja lisatud fototabeli põhjal tuvastab kohus, et Kuressaarest Kuivastu suunas sõites algab pärisuunavööndis ületamist keelav teekattemärgistus 1269 meetrit enne Kaali ristmikku (nullpunktiks ristmiku liiklusmärgi „Suunaviit“ keskmine tugipost). Ületamist keelavas teekattemärgistuses vahelduvad ühekordne ja kahekordne pidevjoon. 328 meetrit ületamist keelava teekattemärgistuse (ühekordne pidevjoon) algusest edasi on Pihtla teerist (pöördekoht paremale kõrvalmaanteele). Pihtla teeristist algab kokkupõrkekohani - Kaali ristmikuni - kulgev lauge paremkurv. Kokkupõrke kohale kõige lähem lõik kahekordset pidevjoont (teekattemärgis 913) algab selles kurvis 158 meetrit enne nullpunkti.
  5. Kirjeldatud teekattemärgistus on jälgitav ka politseisõiduki 104 BMN pardakaamera salvestiselt, mis ühtlasi kinnitab, et
  6. veebruari 2020 sündmuskoha täiendava vaatluse protokollis kirjeldatud teekattemärgistus oli samasugune ka
  7. jaanuaril 2020 (salvestis plaadil III kd tl 41a). Samuti nähtub Andrese Reinarti sõiduki paiknemine kokkupõrke hetkel vastassuunavööndis liiklustehnilise ekspertiisi aktist (II kd tl 56-64). Alkoholijoove
  8. Kohtu hinnangul võimaldab kohtu ette toodud tõendikogum alates EKEI vereanalüüsi ekspertiisi tulemusest kohtul usaldusväärselt jõuda järeldusele, et auto juhtimise ajal Andres Reinarti veres olnud alkoholikogus vastab kliiniliselt raskele joobele, millega tavaliselt esinevad tugevad tasakaalu, koordinatsiooni- ja nägemishäired, reaktsioonikiiruse alanemine, nüstagm, silmade konvergentsihäire, häirunud analüüsi- ja mõtlemisvõime, artikulatsioonihäired, unisus kuni koomani jm. Sellisel määral joobes inimene ei ole ilmselgelt võimeline mootorsõidukit liikluses ohutuks liiklemiseks vajaliku kindlusega juhtima. Eksperdi loetletud kliinilist joovet iseloomustavad tunnused on tavaliselt esinevad, seega võivad, arvestades inimese organismi eripära, väljenduda vähem või rohkem silmatorkavalt. Käesoleval juhul ei avaldunud joove nii ekstreemselt, et Andres Reinart ei oleks olnud võimeline autoni jõudma, rooli istuma ja autot 179 km/h kiiruseni viima. Kahtlusteta on sõidukijuhi igasugune reaktsioonikiiruse alanemine, koordinatsioonihäired, analüüsi- ja mõtlemisvõime häirumine liikluses lubamatu ja ohtlik. Auto liigutamiseks, kiirendamiseks, aeglustamiseks, manöövriteks jne on vältimatult vajalik koondatud tähelepanu ja reaktsioonivõime ning võime liigutusi 18
(41)koordineerida. Alkoholijoobes juhil puudub seetõttu sisuliselt kontroll tema sõiduki kiiruse, jõu ja suuna üle. Kohus on eelnevalt tunnistaja V ütlustega tuvastanud, et Andres Reinarti koordinatsioon ja tasakaal oli väliselt nähtavalt häirunud. Ka tunnistaja T kirjeldas, et Andres Reinarti auto vingerdas teel ühest sõidusuunast teise (päri- ja vastassuund).
  1. Asjaolu, et Andres Reinart oli At juhtides raskes alkoholjoobes on tõendatud järgmiselt. Esmalt nähtub Andres Reinarti haigusloo väljavõttest, et
  2. jaanuaril 2020 kell 15:18 Andres Reinart hospitaliseeriti kiirabiga. Kaasneva diagnoosina on haigusloos märgitud mh alkoholi tarvitamisest äge intoksikatsioon (Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon – RHK- kood 10.01). Seega nähtub tõendist, et Andres Reinartil olid hospitaliseerimisel ägedale alkoholimürgistusele viitavad tunnused.
  3. Haigusloos märgitud teostatud analüüside loetelust nähtub, et
  4. jaanuaril 2020 kell 15:55 tehtud kliinilise keemia analüüsi tulemustes kajastub etanool 3,702 g/l. Kuressaare Haigla SA
  5. jaanuari 2020 vastusest nõudekirjale selgub, et tegemist on vastusega etanooli analüüsile geeliga liitiumhepariiniga katsutist, materjaliks plasma. Analüüsimeetodiks ensümaatiline meetod, analüüsi võtmise aeg kell 15:39, analüüsi vastus väljastatud laborist
  6. jaanuaril 2020 kell 16:
  7. Asjatundjana kohtus ütlusi andnud toksikoloogiaekspert Aime Riikoja selgitas, et ruumalalt (g/l) massile ümberarvutusel vastab etanooli näit 3,702 g/l tulemusele 3,509 mg/g. Lisaks, kui plasmast saadud näit arvestada ümber täisverele, vastab see etanoolisisaldusele vahemikus 2,7 mg/g – 3,19 mg/g (väljavõte haigusloost I kd, tl 119-124, SA Kuressaare Haigla vastus I kd tl 126,
  8. oktoobri 2020 istungi protokoll lk 1-8, IV kd tl 92-96).
  9. Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktist nr 20E-LÕX0087 nähtub, et etanooli verest elimineerimise kiirust arvestades oli arvutuslikult etanooli kontsentratsioon Andres Reinarti veres
  10. jaanuaril 2020 kell 14:30-14:45 minimaalselt 2,81 mg/g ja maksimaalselt 3,54 mg/g (ekspertiisiakt II kd tl 95-97).
  11. Kaitsja püstitas hüpoteesi, et ravim, mida Andres Reinart
  12. jaanuari 2020 päeval võttis või kokkupõrke järgselt Kuressaare haiglas talle manustatud ravimid võisid mõjutada alkoholikontsentratsiooni Andres Reinarti organismis. Viidatud ekspertiisiaktiga on ka tõendatud, et ravim, mida Andres Reinart sama päeva ennelõunal manustas ei sisalda alkoholi ega põhjusta vee ümberjaotust organismis, mistõttu ei muuda ravimi manustamine etanooli kontsentratsiooni veres. Kuressaare Haigla SA päringuvastustega loeb kohus tõendatuks, et ka ükski Andres Reinartile kiirabi poolt ja haiglas alates sündmuskohalt kuni kella 18:55-ni manustatud ravimitest ei sisaldanud alkoholi (III kd, tl 26-33).
  13. Andres Reinartilt
  14. jaanuaril 2020 kell 18:55 ekspertiisiasutuses joobeseisundi tuvastamiseks võetud vereproovis määrati EKEI-s kindlaks etanoolisisaldus 1,88+/-0,06 mg/g (Joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja EKEI uuringuakti 71T vastus, I kd tl 145). Asjatundja Aime Riikoja selgitas kohtus, et arvestades kahe proovivõtu vahelist aega 3 tundi ja 16 minutit, sh haiglas tilgutite all kiirendatud korras organismist alkoholi eemaldamist, on kolme tunni möödudes 1,82 mg/g loogiline tulemus.
  15. Eeltoodust nähtub kohtule, et Andres Reinartilt võetud vereproovidest mõõdetud alkoholikontsentratsioon on ajas loogiliselt muutunud. Erinevate proovide tulemusi ei saa hinnata vastuolulisteks või ebausaldusväärseteks. 19
(41)
  1. Lisaks tuvastas kohus juba eelnevalt tunnistaja V ütluste põhjal, et Andres Reinart jõi nii eelneval õhtul kui samal päeval enne auto juhtimisele asumist alkoholi sisaldavaid jooke (õlut ja kangest alkoholist segatud kokteile).
  2. Seega arvestades tunnistaja ütlusi, kes nägi Andres Reinartit alkoholi joomas ning Andres Reinartilt võetud vereproovides nii Kuressaare Haigla SA-s kui EKEI-is tuvastatud etanoolisisaldust, eksperdi arvutusi ja asjatundja selgitusi, loeb kohus usaldusväärselt tõendatuks, et Andres Reinart oli
  3. jaanuaril 2020 ajavahemikus 14:30-14:45 alkoholijoobe seisundis, mis vastab kliiniliselt raskele joobele, etanooli kontsentratsiooniga veres 2,81 mg/g - 3,54 mg/g.
  4. Ekspert on ekspertiisi aktis 20E-LÕX0087 eksperdiarvamuses märkinud, et kliiniliselt raske joobega esinevad tavaliselt tugevad tasakaalu-, koordinatsiooni- ja nägemishäired, reaktsioonikiiruse alanemine, nüstagm, silmade konvergentsihäire, häirunud analüüsi- ja mõtlemisvõime, artikulatsioonihäired, unisus kuni koomani jm (ekspertiisiakt II kd tl 9597). Andres Reinarti häirunud tasakaal ja koordinatsioon enne auto juhtimisele asumist on tuvastatav tunnistaja V ütlustest.
  5. Kaitsja on vaidlustanud Kuressaare haigla laboris teostatud vereanalüüsi tulemuse tõendina kasutamise lubatavuse, sest vereproov on kaitsja hinnangul võetud meditsiinilistel näidustustel, mitte juriidilise fakti tuvastamiseks. Kaitsja märgib, et varasem vereproov ei ole EKEI-sse saadetud ning selle proovi võtmise aeg on olnud ebaselge. Kaitsja peab oluliseks, et asjatundja Aime Riikoja, kes on kohtus selle väidetava varasema vereproovinäidu kohta arvamust avaldanud, ei ole kõnealust vereproovi kordagi näinud, sh ei ole sellega omanud kokkupuudet ükski teine EKEI ekspert. Kaitsja leiab, et süüdistatava joove on tõendatud vaid hilisema kell 18:55 võetud vereproovi saatekirjal kajastatud tulemusega (veamäära arvestades mitte vähem kui 1,82 mg/g).
  6. Vastuseks kaitsja argumentidele märgib kohus, et kohtu hinnangul ei sea kaitsja eeltooduga kahtluse alla Kuressaare haiglas võetud proovi tulemuse õigsust ega metodoloogilist korrektsust. Analüüsi tulemusel saadud arvandmete tõlgendamiseks ja töötlemiseks ei ole konkreetse analüüsi aluseks olnud materjali nägemine vajalik. Seega jäävad tagajärjetuks ka kaitsja etteheited, et asjatundja on andnud arvamuse proovi näidu kohta seda nägemata või kokkupuudet omamata. Vereproovi võtmise ajana on Kuressaare haigla vastuses kirjas 15:39, mis on ka loogilises seoses Andres Reinarti haiglaravi algusega kell 15:18 ning haigusloo väljavõttes nähtuva analüüsi tegemise ajaga kell 15:
  7. Juhul kui kaitsja tahab väita, et vereproov võeti hiljem kui haigla vastuses märgitud 15:39, siis tagasiarvutuse tulemusel sündmuse ajale tuleks jõuda järeldusele, et alkoholikontsentratsioon Andres Reinarti organismis oli ajavahemikus 14:30-14:45 veelgi suurem.
  8. Andres Reinartile esitatud süüdistus ei nõua temal esinenud joobeseisundi tuvastamist korrakaitseseaduses sätestatut järgides. Andres Reinartile esitatud süüdistuse pinnalt tuleb prokuröril tõendada (ja kohtul peab olema võimalik tuvastada), et süüks arvatava teo toimepanemise ajal oli Andres Reinart sellises alkoholijoobes, milles tema kehalised ja psüühilised funktsioonid ning reaktsioonid olid tugevalt häirunud. Andres Reinarti tegevusele karistusõigusliku hinnangu andmisel pole määravaks mitte veres või väljahingatavas õhus sisalduva alkoholi konkreetne numbriline näit, vaid isiku võime või võimetus joobe tõttu mootorsõiduki juhtimisega adekvaatselt ja ohutult toime tulla. 20
(41)79. Kohtupraktikas omaks võetud Riigikohtu 04.01.2010 otsuses 3-1-1-112-09 (p 9), väljendatud seisukoht, mille kohaselt ei ole joobeseisundit kui tõendamiseseme asjaolu võimalik tuvastada suvalisse tõendi liiki kuuluva tõendiga, kuna seadusandja on sidunud vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest konkreetse numbrilise näitajaga on öeldud

§ 424

koosseisu kontekstis.

§ 424

lg 1 seob joobeseisundi definitsiooni liiklusseadusega (LS § 69 lg 2 p 1 ja ka p 2) ning sel põhjusel on Riigikohus öelnud, et alkoholisisalduse määra isiku veres ei saa tuvastada tunnistaja ütluse alusel. Küll aga on võimalik selle koosseisuelemendi tuvastamine tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringu abil.

  1. Kohtulikul uurimisel kontrolliti, et 18:55 EKEI analüüsiks võetud vereproovi võtmisel, säilitamisel ja vormistamisel on järgitud LS § 69 lg § 4-6 ja korrakaitseseaduse nõudeid. Seega kohtu hinnangul ei saaks ega peaks kohus piirduma kitsalt liiklusseaduse või korrakaitseseaduse regulatsiooniga ja joobeseisundi ning selle mõju tuvastamisel tuginema üksnes ekspertiisiasutuses läbi viidud uuringule. Ekspertiisiasutuses korrakaitseseaduses sätestatud moel läbi viidud uuring saab olla ja on teiste tõendite kontekstis kohtule siseveendumuse kujundamisel kindlaks toetuspunktiks kogutud tõendite usaldusväärsuse hindamisel.
  2. Ka juhul, kui lähtuda üksnes kaitsja aktsepteeritud EKEI analüüsi tulemusel tuvastatud etanoolisisaldusest Andres Reinarti veres, s.o minimaalselt 1,82 mg/g, siis on võimalik ka mitteõiguslike eriteadmiste rakendamise vajaduseta ja tavapärase üldteadmise pinnalt öelda, et selline mõõtetulemus vastab keskmisele joobele. Ka keskmises joobes inimese analüüsi-, otsustus- ja kriitikavõime on alanenud, koordinatsioon ja reaktsioonikiirus olulisel määral häirunud ning inimene ei ole võimeline sõidukit liikluses vajaliku kindlusega juhtima ja liikluses tekkivatele olukordadele reageerima.
  3. Eeltooduga kogumis loeb kohus tõendatuks, et teo toimepanemise ajal, s.o
  4. jaanuaril 2020 ajavahemikus ca 14:30-14:45 oli Andres Reinart sellises alkoholijoobes, milles tema kehalised ja psüühilised funktsioonid ning reaktsioonid olid tugevalt häirunud ja ta ei olnud seetõttu võimeline sõidukit vajaliku kindlusega juhtima ja liikluses tekkida võivatele olukordadele reageerima.
  5. Kohus märgib siinkohal, et prokurör on pidanud vajalikuks kohtule tõendada, et süüdistataval on tugev alkoholiprobleem, kuid jätnud seostamata, kuidas asjaolu seondub tõendamisesemega. Andres Reinarti alkoholitarbimise harjumuste (alkoholiprobleemi) tõendamiseks esitas prokurör kohtulikul uurimisel tõendina toksikoloogiaekspertiisi nr 12I ja arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiis nr 20E-LÕX0025 aktid, millega tuvastati, et Andres Reinarti veres olnud PEth näit oli 1020 ng/ml. Tuvastatud PEth määr näitab, et Andres Reinart oli suure tõenäosusega tarbinud alkoholi sageli ja suures koguses mõne nädala jooksul enne vereproovi võtmist. Andres Reinarti alkoholiprobleemi on prokurör lisaks soovinud tõenda K Bi, I K ja E Ea ütlustega. Kohus jätab nimetatud tõendid hindamata kuivõrd tõendatav asjaolu ei ole tõendamisesemega seostatud. Arvestades tõendikäsitluse paiknemist prokuröri süüdistuskõnes, s.o Andres Reinarti alkoholijoovet tõendavate tõendite kogumis, tuleb järeldada, et tõendid on prokuröri hinnangul kohased näitamaks Andres Reinarti alkoholijoovet ja tarbitud alkoholi mõju Andres Reinartile. Kohus prokuröriga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei saa viidatud tõenditega pinnalt tuvastada, millises joobes oli Andres Reinart talle süüdistuses inkrimineeritud teo toimepanemise ajal. 21

(41)Kokkupõrke tagajärjed
  1. As ja Vs viibinute paiknemine autodes ja nende seisundi kirjeldus kokkupõrke järgselt on tuvastatav tunnistajate M P ja A N ütlustest. Mõlemad tunnistajad liikusid enda autodest väljumise järgselt kokkupõrkes osalenud sõidukite suunas. A juures käisid mõlemad tunnistajad ja andsid kattuvad ütlused, et As lebas üks inimene, jalad ja keha alaosa juhiistme pool, keha ülaosa ja pea kaassõitja poolel, risti üle istmete. Tunnistaja A N täpsustas, et As oli meesterahvas, ta püüdis A juhiga kontakteeruda, juht hingas ühtlaselt, kontakti temaga ei saanud. Tunnistaja M P Vle väga lähedal ei käinud, nägi kraavi äärelt. V jäi tema liikumissuunast niipalju kaugele, et tunnistaja sõnul jõudsid Kuivastu suunast tulijad V juurde enne. Tema vahendas telefonis häirekeskusele kohalolijatelt saadut teavet. Tunnistaja A N liikus enda autost esmalt A juurde, seejärel V juurde. Tunnistaja sõnul olid V esiistmel kaks naisterahvast üks noorem, teine vanem. Noorem naisterahvas oli kogu roolikonsooliga kõrvalistuja peal või najal, kogu roolikonsooliga auto keskosas. Tunnistaja sõnul sai ta esiistmel istunud vanemat naist nähes aru, et naine on hukkunud. Nooremast ei saanud aru, kas tal oli elumärke, oli vaikne. Tunnistaja selgitas, et ta on olnud 20 aastat kutsesõjaväelane ja saab aru kui tegemist on surnuga. Tagaistmel oli üks naine, istuvas asendis, pea kuklas ja hingas raskelt. Tagaistmel olnud naisterahva kõrval nägi turvatooli äärt. Auto oli nii deformeerunud, et sinna alla oli võimatu näha. Kui tunnistaja turvatooli nägi, siis oli tal vaid aimdus, et seal võis laps olla. Tunnistaja liikus veel mitu korda sõidukite vahel.
  2. Kokkupõrkes osalenud As ja Vs viibinud isikud on tuvastavad sündmuskoha vaatlusprotokollist/liiklusõnnetuse aktist ning O Oi,M M ja R M kohtuistungil antud ütlustest (akt I kd tl 1-2,
  3. oktoobri 2020 istungi protokoll lk 21-34, IV kd tl 51-57). Sündmuskoha vaatlusprotokolli/liiklusõnnetuse akti on kantud hukkunutena K V, E M ja E O. Vigastada saidM M ja Andres Reinart. Kokkupõrkes osalenud sõiduki A juhina on protokolli kantud Andres Reinart ja sõiduauto V juhina K V (akt I kd tl 1-2).
  4. Asjaolu, et E M surm saabus A ja V kokkupõrkel saadud tervisekahjustuste tagajärjel, on tõendatud ekspertiisiaktiga. Eksperdi arvamusel on E M surma põhjus liittrauma koos xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. E M tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel 11.01.2020 toimunud liiklusõnnetuse käigus. Eksperdi arvamuse kohaselt paiknes E M surnukeha sõidukis kõrvalistuja kohal (EKEI surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 20EAOS0003/9, II kd tl 9-24).
  5. Asjaolu, et K V surm saabus A ja V kokkupõrkel saadud tervisekahjustuste tagajärjel, on tõendatud ekspertiisiaktiga. Eksperdi arvamusel on K V surma põhjus liittrauma koos xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel ja on iseloomulikud liiklusõnnetusele. Eksperdi arvamuse kohaselt, arvestades K V vigastusi kogu kehal ja kehatüve nihkumist vasakult paremale keha keskjoone suhtes ning kiirabikaardi andmeid, oli K V autos juhi kohal (EKEI surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 20E-AOS0004/10, II kd tl 25-41).
  6. Asjaolu, et E Oi surm saabus A ja V kokkupõrkel saadud tervisekahjustuste tagajärjel, on tõendatud ekspertiisiaktiga. Eksperdi arvamusel on E Oi surma põhjuseks liittrauma – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Loetletud tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel lähteandmetes märgitud ajal ja viisil 11.01.2020 liiklusõnnetuse käigus. Ekspert 22
(41)on tuvastanud, et E Oi asukoht oli sõidukis juhi taga tagumisel istmel turvahällis (EKEI surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 20E-AOS0005/11, kd II tl 42-55).
  1. KannatanuM M ütlustest nähtub, et kokkupõrke asjaolusid ta ei mäleta. Viimane mälupilt on kella 10-11-vahelisest ajast samast päevast (22.10.2020 istungi protokoll, lk 26-30, IV kd tl 53 pöördel-55).M M toimetati üliraskes seisundis sündmuskohalt Kaali ristmikult Kuressaare haiglasse (teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, I kd tl 146). Ekspertiisiaktiga on tõendatud, etM M sai kokkupõrke tagajärjel eluohtlikud tervisekahjustused: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx .M M tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik et lähteandmetes märgitud ajal ja viisil – 11.01.2020 toimunud liiklusõnnetuse käigus.M M vigastused olid eluohtlikud (EKEI isiku kohtuarstiliku ekspertiisi akt 20E-AOI0044, II kd tl 1-8).
  2. SA Kuressaare Haigla teatisest nähtuvalt toimetati Andres Reinart kokkupõrke järgselt haiglasse üliraskes seisundis. Põhidiagnoos: mitut kehapiirkonda haaravad muud täpsustatud vigastused (RHK T06.8) tüsistusena täpsustamata oimetus ehk kooma (RHK R40.2) (teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest I kd tl 119, väljavõte haigusloost, I kd tl 119-125). (III) ÕIGUSLIK HINNANG
  3. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastatud asjaolude pinnalt vastata küsimusele kuidas Andres Reinarti tegevust karistusõiguslikult kvalifitseerida. Käesoleva kriminaalasjas on kohtumenetluse poolte vahelise vaidluse raskuskese just Andres Reinartile süüks arvatava teo hindamines kas liiklussüüteona, millega kaasnenud raske tagajärg on saabunud ettevaatamatusest või tahtliku isikuvastase süüteona.
  4. Prokuratuuri hinnangul on tõendatud Andres Reinarti poolt

§ 114lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine.

Kaitseversioonis leitakse, et süüdistuses kirjeldatud Andres Reinarti tegevust saab, juhul kui kohus leiab, et autojuhtide segasüü puudub, kvalifitseerida üksnes

§ 422lg 2 p 1 või 2 järgi.

Kaitse seisukoht põhineb väitel, et tegemist on sündmusega liikluses ja liiklusega seotud rikkumiste koht on

  1. peatükis.
  2. Kohtu hinnangul ei ole kõnealuste süüteokooseisude paiknemisel karistusseadustiku erinevates peatükkides määravat tähtsust. Mõlemad süüteokoosseisud on mõeldud kaitsma inimese elu ja tervist. Auto on mõlema koosseisu järgse kuriteo toimepanemiseks kohane vahend ja inimese tegevusena auto juhtimine kohane tegevus. Liiklussüüteod, sh

§ 422

, on koondatud karistusseadustikus üldohtlike süütegude alarühma ja suunatud liiklusohutuse kaitsele. Samas pole liiklusohutuse tagamine eesmärk iseeneses, vaid läbi liiklusohutuse kaitstakse lõppastmes siiski eelkõige inimese elu ja tervist. Õiguskirjanduses põhjendatakse liiklussüütegude jaoks eraldi eriosa struktuuriüksuse moodustamist lahutatuna üldohtlike süütegude peatükist mitte niivõrd kaitstavate õigushüvede erinevusega, kuivõrd pigem ratsionaalsuse kaalutlusega, mida õigustab eelkõige liiklussüütegude kompaktsus ja selge piiritletus üldohtlike süütegude ühe alaliigina (Pikamäe. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, V trükk, lk 1195). Objektiivne koosseis 23

(41)94. Mõrv (

§ 114

) on tapmise kvalifitseeritud koosseis ja näeb ette vastutuse tapmise eest, kui esineb üks või mitu § 114 lg 1 loetletud asjaolu. Tapmine (

§ 113) on nn suvalise teokirjeldusega koosseis.

Tapmise põhikoosseisu saab realiseerida ükskõik millise teoga, mis toob kaasa tagajärjena surma ja on sellega põhjuslikus seoses. 95. Kaitseversioonis praegusel juhul ainuvõimalikuks peetav teokoosseis (

§ 422

) eeldab koosseisupärase tagajärje põhjustamise spetsiifilist viisi, mis seisneb isiku poolt sõidukijuhina liiklus- või käitusnõuete rikkumises.

§ 422

lg 1 objektiivse koosseisu elementide hulka kuulub mh mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete tahtlik rikkumine ja rikkumisega põhjuslikus seoses olev tagajärg – raske tervisekahjustus või surma põhjustamine.

§ 422

lg 2 p 1 objektiivse kooseisu täidab raske tervisekahjustuse või surmaga päädinud liiklusnõute rikkumine, kui see on toime pandud joobeseisundis.

§ 422

lg 2 p 2 objektiivse koosseisu täidab liiklusnõuete rikkumine kui sellega põhjustati kahe või enama inimese surm. Liiklusnõuete rikkumine on saabunud tagajärje eeldus. 96. Tagajärje osas on

§ 114

lg 1 p 3 ja § 422 lg 2 p 2 (kahe või enama inimese surma põhjustamine) identsed - mõlemad nõuavad vähemalt kahe inimese surma saabumist. Nii ühel kui teisel puhul peavad surmad olema toimepanija teoga põhjuslikus seoses ja talle normatiivselt omistatavad. 97. Kaitseversioon peab Andres Reinarti süüditunnistamist võimalikuks üksnes liiklussüüteos (

§ 422

lg 2 p 1, 2), seega käsitleb kaitsja ka A ja V juhtide käitumist ja sündmust hinnates kaitseversioonis liiklusseaduse nõudeid. 98. Süüdistusversioon tugineb küll Andres Reinarti tegevusele autojuhina ja liikluses osalejana, kuid süüdistus ei keskendu liiklusnormide rikkumiste etteheitele, vaid peab tagajärje kaasatoomiseks kohaseks süüdistatava käitumist selle objektiivses avaldumises – teadlikult joobeseisundis (kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid tugevalt häirunud) mootorsõiduki juhtimine, ülisuur sõidukiirus ja vastassuunavööndis liikumine kokkupõrke eelselt ning eeltoodust tulenev võimetus reageerida temast eespool pärisuunavööndis liikunud V manöövrile (vasakpööre Kaali ristmikul Kuivastu maanteelt Kaali poole). Samal ajal on süüdistuse faktilistes asjaoludes kirjeldatud käitumisaktid ühtlasi ka liiklusnõuete rikkumised ning süüdistuses on välja toodud ka Andres Reinarti rikutud liiklusseaduse sätted. Süüdistuses nimetamata nõuete rikkumisi ei saaks

§ 422

koosseisu kontekstis kohus süüdistatavale omistada isegi kui need leiavad tuvastamist (Riigikohtu otsus 3-1-1-106-10, p 6.-8.).

  1. Seega on kohtul põhimõtteliselt võimalik ja kaitseversioonist tulenevalt ka kohustus kontrollida Andres Reinarti tegevust mõlema süüteokoosseisu raames. Põhjuslik seos
  2. Eelöeldust tulenevalt tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas saabunud tagajärg on Andres Reinartile normatiivselt omistatav. Kohtumenetluse poolte vahel on vaidlus, kas autode kokkupõrge toimus Andres Reinarti tegevuse tulemusel või on tegemist autojuhtide segasüüga. Küsimusele vastamiseks tuleb kohtul analüüsida kokkupõrkes osalenud juhtide tegevust ja hinnata, kummale autojuhile tuleb omistada kokkupõrke põhjustamine ja saabunud tagajärg. 24

(41)101. Kuivõrd tegemist on liikluses toimunud sündmusega hindab kohus kokkupõrkes osalenud juhtide tegevust liikluses kehtivaid reegleid ja usalduspõhimõtet silmas pidades. V juht 102. Kaitsja väitel on tegemist kokkupõrkes osalenud sõidukijuhtide segasüüga kuna V juhil K Vl lasus vastutus veenduda, et sooritatav manööver oleks ohutu, kuid ta tegi vasakpöörde liiklusnõudeid rikkudes. Kaitseversiooni kohaselt seisnesid rikkumised järgnevas: (
  1. i)K V ületas peateelt kõrvalteele vasakpööret sooritades kahekordset pidevjoont 2,5 meetrit enne manöövriks lubatud kohta, s.o joone lõppu; (
  2. ii)ei veendunud manöövri ohutuses, (iii) ei peatunud enne manöövrit. Lisaks tugineb kaitseversioon väitele, et kui V juht sooritanuks vasakpöörde õiges kohas, ei oleks kokkupõrget toimunud. 103. Õige on kaitsja seisukoht, et V juhil lasus vastutus, et planeeritav vasakpöörde manööver oleks ohutu, kuid kohtu hinnangul jääb kaitsja väide, et tagajärje saabumine tuleks omistada vähemalt osaliselt V juhile, edutuks. Kohtu põhjendused on järgnevad. 104. Kohus alustab vastusega kaitsja väitele sellest, et kui V teinuks vasakpöörde mitte 2,5 meetrit varem, vaid lubatud kohas, jäänuks kokkupõrge olemata. Kohus märgib, et kaitsja arvutustel põhinev hüpotees sellest, et sõidukite liikumiskiiruse kümnekordse erinevuse tingimusis (179 km/h vs 18 km/
  3. h)juhul, kui V jätkanuks enne vasakpööret liikumist veel 2,5 meetri jagu n-ö lubatud kohani, st sõidusuundade eraldusjoone lõpuni, oleks A jõudnud Vst mööda ja juba 20 meetri kaugusele, rajaneb ebaõigel eeldusel. Nimelt kaitsja arvutus lähtub sellest, et A on 0,5 sekundiga, mis Vl kulus 2,5 meetri läbimiseks, jõudnud enda algasendist sellesama 0,5 sekundiga kaugemale (Vle lähemale) kui ta tegelikult saanuks jõuda. Kohus selgitab, et lihtsamad arvutused teepikkuse, kiiruse ja aja leidmiseks ei ole põhimõtteliselt eriteadmiste rakendamist nõudev ülesanne. Praegusel juhul on arvutuste lähteandmed ekspertiisiaktidest teada ning matemaatiline valem aja, teepikkuse ja kiiruse omavahelistest seostest on niisamuti teada. Kohus saab sestap ka ise arvutused teha ja kaitsja väidet ja arvutusi kontrollida. A ei jõudnuks selle 0,5 sekundiga mitte tegeliku kokkupõrkekoha lähedusse (59,7 meetri kaugusel A algasendist), vaid algasendist 25 meetrit edasi ja suunavööndite eraldusjoone lõppu jõudnud Vni jäänuks veel 35 meetrit ja 0,7 sekundit. Sellises hüpoteetilises stsenaariumis ei oleks sõidukite trajektoorid lõikunud üksnes tingimusel, et V oleks täiendavad 2,5 meetrit 0,5 sekundiga läbinuna suunavööndite eraldusjoone lõppu jõudes jätkanud liikumist samal kiirusel veel otsesuunas vähemalt 3,5 meetri (0,7 sekundi jagu). Vaid sel juhul oleks A võinud jõuda V kõrvale ja täiendava sekundi murdosa järel täispikkuses Vst mööda. Pannes V läbima seda 3,5 meetrit aga mitte otsesuunda, vaid vasakpöördele, saabub ka otse liikuva A ja kaartrajektooril liikuva V trajektooride lõikumispunkt A jaoks enne, kui ta Vga kohakuti jõuab. Rääkimata sellest, et A Vst mööda jõuaks ja liikumistrajektoorid lõikuks juba A seljataga. 105. Kõrvale tuleb tuua ka ekspert Lembit Teesalu vastus samuti hüpoteetilisele küsimusele olukorrast kus A liikunuks lubatud sõidukiirusel 90 km/h. Ekspertiisiaktist nähtuvalt, juhul kui A oleks liikunud lubatud piirkiirusega 90 km/h ei oleks kokkupõrget toimunud isegi juhul, kui A juht ei oleks pidurdanud. Käsitledes Andres Reinarti tegevust hoolsuskohustuse kontekstis on seega ekspertiisiaktiga tõendatud, et juhul kui Andres Reinart poleks hoolsuskohustust rikkunud ja valinuks vähemalt lubatud sõidukiiruse, ei 25
(41)oleks ta Vle otsa sõitnud. Ehk eemaldades Andres Reinarti poolse liiklusnõudeid, seega hoolsuskohustust, rikkuva kihutamise, jääks saabumata ka tagajärg.
  1. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kokkupõrge toimus ristmikul, kus enne ristmikku ja kõrvalteele lubavat pöörde kohta on teekattel LS § 6 lg 6 alusel kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 4 p 1 märgis 913 „Kahekordne pidevjoon", mis eraldab suunavööndeid kolme ja enama sõidurajaga teel ja märgist ületada ei tohi. Kokkupõrge toimus A ja V liikumissuundi arvestades vastassuunavööndis.
  2. Kaitsja leiab, et V juht ei veendunud manöövri ohutuses ja tal oli võimalik liiklusõnnetust vältida, kui ta oleks vaadanud enne manöövrit korragi Pisse, kuid ta ei teinud seda.
  3. Kaitsja leiab, et kuivõrd V vasakmanöövrit tehes ei pidurdanud, siis V juht manöövri ohutuses ilmselgelt ei veendunud. Kaitsja toob välja tunnistaja M Pi ütlusest asjaolu, et V näitas enne manöövri alustamist küll suunatuld, kuid suuna näitamine ei tõenda veel manöövri ohutuses veendumist. Kaitsja toob välja, et V juht pidi järgima LS § 2 p 37 (manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige) ja LS § 33 lg 1 p 8 (juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid) nõudeid. Kohus märgib, et küsimust, kas V juht enne manöövrile asumist auto ka seisma pidurdas või mitte, kohtulikul uurimisel ei püstitatud ega käsitletud. Asjaolu, et V juht aeglustas auto liikumise manöövriks vähemalt 18 km/h kiiruseni, on samas kahtluseta tõendatud.
  4. Kaitsja arvutuste kohaselt oleks V juht pidanud hoolika käitumise puhul enne manöövrit peeglisse vaadates A lähenemist märkama vähemalt 5 sekundi jooksul. Ristmikult tahavaatePist nähtavuse ulatusena toob kaitsja välja 250-300 meetrit, ning et
  5. jaanuar 2020 oli hea nähtavusega päev ja Andres Reinarti autol põlesid muuhulgas täistuled. Juhul, kui nähtavus vahemaal oli 350 meetrit, siis oli A V juhile nähtav vähemalt 7 sekundit. Kaitsja heidab V juhile ette peatumata jätmist viidates LS § 50 lg 2 p 3, mis sätestab, et juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad.
  6. Kaitsja väitel oli V juhil Andres Reinarti juhitud auto nägemiseks vähemalt 5 sekundit aega. Kaitsja tuletab selle aja A liikumiskiirusest ja nähtavusest tahavaatePist Kuressaare suunal 250-350 meetrit. Vahemaa on kaitsja hinnangul tõendatud tunnistajate ütlustega ja lisaks
  7. veebruari 2020 droonivideoga tehtud vaatlusega. Kohtule nähtub
  8. veebruari 2020 sündmuskoha täiendavast vaatlusprotokollist, et Kaali ristmikult Kuressaare suunas vaadates on kurvis (suunaga vasakule) nähtavus ligikaudu kurvis asuva parkla piirde lõpuni. Parklapiirde lõpp on nullpunktist (liiklusmärk 631 „suunaviit“ keskmine tugipost) mõõdetuna 289 meetrit (I kd tl 53-67, fotod 16-17 tl 61).
  9. Arvestades tunnistaja M Pi kirjeldatud ettevalmistusi V manöövrile asumiseks ei ole kohtul mingit põhjust kahelda, et V juht K V veendus mõistliku ja oodatava hoolsusega manöövri ohutuses ja seega järgis LS § 33 lg 1 p 8 nõudeid. Arvestades tunnistaja M Pi ütluseid V juhi tegevustest vasakpöördele eelnevalt – aeglustamine, märguanne suunatulega ja reastumine tee telgjoone äärde – on võimalik järeldada, et V juht oli teisi liiklejaid jälginud ja teadlik, et tema taga liigub teine, s.o M Pi juhitud sõiduk. Liikluses kehtivast usalduspõhimõttest tulenevalt oli V juhil õigus eeldada, et teised liiklejad 26
(41)järgivad reegleid ja käituvad vastutustundlikult. Seega vasakpöörde ohutuse kontrollimisel ei pidanud V juht erilise tähelepanelikkusega veenduma ega eeldama, et kohas, kus temast möödasõit vasakult poolt on keelatud, võib keegi läheneda vastassuunavööndist tema selja tagant kiirusega 179 km/h. Tuvastatud tehioludel ei saanud ega pidanud V juht arvestama Andres Reinarti tegevusega, vaid peateelt kõrvalteele vasakpööret tehes võis arvestada tavaliiklusena tajutava olukorraga.
  1. Kohtu hinnangul on oluline, et Andres Reinarti juhitud sõiduki lähenemist ei näinud ei tunnistaja M P ega tunnistaja A N. Nagu kohus eelnevalt tunnistajate ütluste põhjal tuvastas nägi M P Andres Reinarti juhitud sõidukit: „kui oli kõrval või juba möödas. See asi oli hetkel nii kiire“ (
  2. novembri 2020 kohtuistungi protokoll lk 2 IV kd tl 119). Tunnistaja A N, kes liikus Andres Reinarti valitud suunavööndis (enda pärisuunas) ei näinud lähenevat At. Sõidukit nägi ta alles teepeenral, kui kokkupõrge oli juba toimunud. Vastates prokuröri küsimusele, kas ta sai aru, kust see A sinna saanud oli, vastas tunnistaja: „ei saanud. Täiesti lambist.“ (
  3. novembri 2020 istungi protokoll lk 38, IV kd tl 125 pöördel).
  4. Kaitsja leiab, et hoolsa käitumise korral oleks V juht pidanud Andres Reinarti täistuledega nähtavaks tehtud autot lähenemas märkama. Nagu just eelnevalt viidatud, siis teised kaks kokkupõrget lähedalt näinud autojuhti ei märganud Andres Reinarti juhitut autot lähenemas. Seega ka põlevaid täistulesid ei märganud. Võimalus, et Andres Reinarti autol põlesid sõidu ajal täistuled, on kohtu hinnangul tõendamata ja ei oma ka määravat tähtsust. Täistulede põlemist kinnitava tõendina toob kaitsja välja KrMS § 62 lg 2 teise lause alusel sündmuskoha vaatluse protokolli usaldusväärsuse kontrollimiseks üle kuulatud politseiametniku Indrek Nuudi arvamuse. Kohtuistungil juhiti korduvalt kaitsja tähelepanu, et uurimisasutuse ametnik, kes on kriminaalasjas menetlustoiminguid teinud, ei ole tunnistaja KrMS § 66 lg 1 mõttes ja seega ei ole menetleja ütlused KrMS § 63 lg 1 kohane tõend. Kaitsja viidatud fotol nr 28 (
  5. jaanuari 2020 sündmuskoha vaatluse protokoll, I kd tl 32) on näha siniselt valgustatud märgis auto armatuurlaual (kaugtulede märgis). Auto tuled, millest rääks kohtus tunnistaja A N (meenutagem, A N nägi kokkupõrget Kuressaare suunal, st Ale vastu liikudes), ei seondu Andres Reinarti juhitud sõidukiga nagu väidab kaitsja, vaid tunnistaja väljendas ristküsitlusel selgelt ja arusaadavalt, et nägi teise tunnistaja M Pi sõiduki tulesid. Kohtul ei ole tõendite pinnalt võimalik võtta seisukohta, kas Andres Reinarti juhitud sõidukil põlesid sõidu ajal kaugtuled. Kokkupõrke järgselt armatuuril nähtavast valgustatud märgisest ei saa teha järeldust, et kaugtuled põlesid ka sõidu ajal. Samavõrra tõenäoline on tulede lüliti mõjutamine kokkupõrke ajal. Kokkuvõtvalt ei ole asjaolu tuvastamine ka oluline, kuna päevasel ajal kaugtuledega enda nähtavaks tegemine ei anna õigustust või eeldust, et sellisel juhul pidi sõiduk olema vasakpööret sooritanud juhile 5 sekundi jooksul tavapärasest veelgi paremini märgatav.
  6. Kaitsja väitel peab ristmikul vasakpööret sooritav juht andma teed nii vastu liikuvale sõidukile kui teoreetiliselt ka vastassuunas temaga paralleelselt liikuva sõidukile. Kohus märgib, et jääb hoomamatuks ja seega ka kohtu sisulise vastuseta kaitsja teoreetiline käsitlus liiklusnõuetest, milles autojuhile, kes sooritab vasakpööret kohas, kus enne pöördeks ette nähtud kohta on selle ületamist keelav teekattemärgistus (märgis 913), kohustuse lasta enne manöövrit mööduda nii vastutulevad sõidukid kui vastassuunavööndis temaga paralleelselt liikuvad – ja seega teekattemärgise nõudeid eirates möödasõitu tegevad – sõidukid. 27
(41)115. V juhi asumine vasakpöördele 2,5 meetrit enne kahekordse pidevjoone lõppu ei anna kohtu hinnangul alust saabunud tagajärge objektiivselt V juhile omistada. Arvestades tavaliikluse olukorda konkreetses kohas (vasakult möödasõidu keeld) ja liikluses kehtivat usalduspõhimõtet ei saa kuidagi teha järeldust, et V juht seadis teadlikult ohtu enda ja kaasreisijate elu ja tervise. Kahe autojuhi rikkumiste määra ja intensiivsust kõrvutades on V juhi rikkumine võrdluses Andres Reinarti rikkumistega minimaalne. V juht enda toime pandud rikkumisega ohuolukorda liikluses ei tekitanud. 116. V juhile ei saa praegusel juhul ka ette heita enda ja autos olnud reisijate elu ja tervise ohustamist. Teadliku ohustamisega ei saa samastada V juhi võimalikku passiivset arusaama sellest, et tema mingi teo (antud juhul vasakpöördele asumine 2,5 meetri võrra lubatust varem) tagajärjel võib halbade asjaolude kokkusattumise korral saabuda tema või teiste autos viibivate inimeste surm. Sellist teadlikkust ei saa tuletada ka sellest, et ohver rikub tema kaitseks sätestatud liiklusnõuet. Antud juhul on tuvastatud, et ka V juhi korrektsel käitumisel oleks kokkupõrge toimunud. 117. Arvestades eelnevalt välja toodut, st et kohus ei tuvastanud K V tegevuses hoolsuskohustuse rikkumist vasakpöörde sooritamisel ning seda, et ka hüpoteetilises olukorras kus K V oleks asunud vasakpööret tegema 2,5 meetrit hiljem (teekattemärgise lõpus), oleks kokkupõrge ikkagi toimunud, ei saa jaatada K V tegevuse ja kokkupõrke toimumise vahelist põhjuslikku seost. A juht 118. Kaitsja leiab, et Andres Reinarti võimalik joobeaste, sõidukiirus ning vastassuunavööndis sõitmine selleks mittelubatud kohal - koostoimes või eraldivõetuna - kokkupõrkega poleks päädinud. Tegemist pole kaitsja hinnangul pelgalt valesti valitud sõidukiiruse tõttu tekkinud avariiga, kus süüdistatav ei võiks olla võimeline reageerima, vaid ootamatult teele ette keeranud V juhi käitumisega. 119. Kaitseversioonis on peetud võimalikuks tõendatuks lugeda järgmised Andres Reinarti poolt toime pandud liiklusnõuete rikkumised: (
  1. i)sõitis vastassuunavööndis keelatud kohas, millega rikkus LS § 6 lg 6 alusel kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 4 p 1 /märgise 913 „Kahekordne pidevjoon” tähendused on järgmised: eraldab suunavööndeid kolme ja enama sõidurajaga teel. Märgist ületada ei tohi; (
  2. ii)sõidukiirust silmas pidades on tõdetud, et Andres Reinart ei järginud liiklusalaste õigusaktide nõudeid, ei olnud liikluses hoolikas ja ettevaatlik ega taganud liikluse sujuvust ning ei vältinud ohtu ega kahju, millega rikkus LS § 14 lg 2 - iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; (iii) juhtis mootorsõidukit kiirusega 179 km/h, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 - suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 km/h; LS § 50 lg 5 p 3 /juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest; (
  3. iv)juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis etanoolisisaldusega veres 1,88 mg/g +/- 0,06, millega rikkus LS § 69 lg 1, lg 2 p 1 - juht ei tohi olla joobeseisundis. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 28
(41)
  1. Kaitsja hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et Andres Reinart oleks rikkunud LS § 6 lg 6 alusel kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 1 p 1 /märgise 911 „Ühekordne pidevjoon”, mille tähendus on järgmine: eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikel lõikudel. Märgist ületada ei tohi. Samuti ei ole kaitsja hinnangul tõendatud, et Andres Reinart oleks rikkunud parempoolse liikluse või pärisuunavööndis liikumise nõuet. Kohus märgib, et samas on kaitsja kaitsekõnes selgesõnaliselt öelnud, et eeldada võiks, et Andres Reinart oli oma sõidusuunda (ilmselt on kaitsja mõelnud suunavööndit) muutva manöövri teinud enne kahekordset pidevat joont. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et ületamist keelavale topeltjoonele eelnes ühekordne pidevjoon ja nii vaheldumisi kuni 1269 meetrit enne kokkupõrkekohta.
  2. Kohtu hinnangul on usaldusväärselt tõendatud, et kokkupõrge toimus vastassuunavööndis ja vähemalt vahetult enne kokkupõrget Andres Reinart sõidukit vastassuunavööndis ka juhtis, rikkudes Majandus-ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 25 lg 4 p 1 märgist 913 „Kahekordne pidevjoon", mis keelab märgist ületada. Kohtu hinnangul ei oma pidevjoone ületamise täpse hetke tuvastamine määravat tähtsust. Kohus tuvastas, et ületamist keelav teekattemärgistus (vahelduvalt märgi 913 ja viidatud määruse § 25 lg 1 p 1 vastav ületamist keelav märgis 911 „Ühekordne pidevjoon“) algas Andres Reinarti sõidusuunas juba ca 1,3 km enne kokkupõrkekohta. Kui pidada võimalikuks, et Andres Reinart ei ületanud keelavat teekattemärgist, tuleks läbitud teekonda arvestades asuda seisukohale, et Andres Reinart jättis järgimata LS § 14 lg 1 nõude, mille kohaselt on sõidukite liiklus parempoolne.
  3. Kohus tuvastas eelnevalt, et Andres Reinarti juhitud sõiduk liikus kokkupõrke hetkel kiirusega 179 km/h, seega rikkus Andres Reinart LS § 15 lg 1 p normi ja ületas asulavälisel teel suuremat lubatud sõidukiirust 90 km/h.
  4. Kohus tuvastas eelnevalt, et Andres Reinart juhtis autot alkoholijoobes ja poolte vahel puudub ka vaidlus, et Andres Reinart rikkus LS § 69 lg 1 keelunormi ja juhtis mootorsõidukit LS § 69 lg 2 p 1 piirmäära ületavas joobeseisundis. Kohus järeldas eelnevalt, et alkoholijoobe tõttu oli Andres Reinarti võime autot liikluses ohutult suunata oluliselt pärsitud.
  5. Kaitseversiooni kohaselt ei ole kokkupõrke põhjustamine Andres Reinartile objektiivselt omistatav kuna Andres Reinart ei pidanud V ootamatu ilmumisega arvestama. Teine oluline kaitseversiooni väide on see, et Andres Reinart pidurdas kokkupõrke vältimiseks.
  6. Kaitsja väitel on fakt see, et Andres Reinart oli oma manöövri teinud ja sõitis otse vastassuunavööndis olukorras, kus ta oli vastutulevast sõidukist nii kaugel, et vastutuleva sõiduki juht Andres Reinarti juhitud autot ei märganud. Kaitsja argumenteerib, et seega oli Andres Renartil tee sõitmiseks Kuivastu suunal kaugele ette vaba ning oma manöövril ohutuses veenduma oli kohustatud V juht. Kui kohus olukorra kirjeldusest õigesti aru saab, siis on kaitseversioonis leitud, et kuna Andres Reinart tegi manöövri esimesena, st tema juba sõitis vastassuunavööndis ja vastassuunavööndis liikumiseks oli liiklejatest vaba tee pikalt ette nähtav, siis lasus kohustus Andres Reinartiga arvestada ning teda märgata pärisuunas oma suunavööndis liikuvate sõidukite juhtidel, sh ristmikul vasakpööret sooritanud V juhil. Kohus kaitsja käsitlusega hoolsuskohustuse järgimise nõuetest ei nõustu. Vastassuunavööndit lubatud kasutada vaid möödasõiduks ja seda väga kindlatel 29
(41)tingimustel (LS § 51-53). Ka on kaitsja väide pikalt ette nähtavast vabast teest vastuolus sündmuskoha tegeliku olustikuga. Kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditest, nii kaitsja viidatud droonivideost, sündmuskoha
  1. veebruari 2020 vaatluse protokollist kui Kuressaare suunalt sündmuskohale liikuva politseibussi pardakaamera salvestiselt on nähtav, et enne kokkupõrke kohta on pikk piiratud nähtavusega paremkurv. Kui kohus tuvastas, et enne kokkupõrkekohta võimaldab kurv maanteed näha ca 289 meetri jagu, siis järelduvalt ei saa ka kurvis teisest suunast tulles nähtavus kaugemale ulatuda. Samuti kehtiks kaitsja väide, et Vovo juhil oli aega märgata lähenevat At vähemalt 5 sekundi jooksul ka ümberpööratult. Kui kaitseversioonist tulenevalt oli Andres Reinartil tee pikalt ette nähtav, pidi ta jõudma märgata ees liikuvaid sõidukeid, V aeglustamist ja suunamärguannet piisavalt aegsasti, et tekkinud ohtu vältida.
  2. Kaitsja väitel pidurdas Andres Reinart enne kokkupõrget otsasõidu vältimiseks ja kohtuvaidlustes leidis kaitsja, et pidurdamine on ka tõendamist leidnud. Samas on esitatud ka teine kaitseversioon, mille kohaselt ei ole tõendatud, et Andres Reinart Vt üldse märkas. Kaitseversioonid on olemuselt vastuolulised. Juhul kui leiaks tõendamist, et Andres Reinart pidurdas kokkupõrke eel, muutuks järgnev kaitseversioon sisutuks. Asjaolu, et Andres Reinart enne Vle otsasõitu pidurdas, ei ole kohtulikul arutamisel uuritud tõendikogumi pinnalt tõendamist leidnud. Tunnistaja K B andis ütlused, et käis
  3. jaanuaril 2020 sündmuskohal ja nägi märjal teekattel vastassuunavööndis enne kohta ristmikul, mida tunnistaja pidas kokkupõrkekohaks, jälgi, mida tunnistaja pidas pidurdusjälgedeks (
  4. oktoobri 2020 istungi protokoll lk 20-28). Kohtuistungil vaadati koos tunnistajaga üle fotod
  5. jaanuari 2020 sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud plaadilt ja LÕUK-i arvamuse lisast. Tunnistaja ei näinud fotodel neid jälgi, mida väitis end olnud nägevat
  6. jaanuaril 2020 sündmuskohal. Kohus peab tõenäoliseks, et juhul kui tunnistaja ka nägi
  7. jaanuaril 2020 kokkupõrkekohas (või selle läheduses) võimalikke (pidurdus) jälgi, siis võis need teekattele jätta mõni sõiduk pärast Kaali ritmiku taasavamist liiklusele
  8. jaanuari õhtul. Kaitsja poolt tõendina esitatud meedias avaldatud fotodel ei ole samuti tuvastavad jäljed, mis kattuks tunnistaja kirjeldusega (III kd tl 42-43).
  9. Liiklustehniline ekspertiis ei tuvastatud, et Andres Reinart oleks enda juhitud sõidukit enne kokkupõrget pidurdanud. Eksperdi ütlustest nähtub, et kui Andres Reinart oleks pidurdanud, tähendaks see A kokkupõrke hetke kiirust 179 km/h arvestades seda, et A pidanuks liikuma maanteel veelgi suurema kiirusega. Samuti andis ekspert selgituse, et pidurite tööle rakendamiseks (kui auto liigub pidurdamata) kulub umbes 1,1 sekundit (see on kõige väiksem aeg). Kiirusel 179 km/h liigub auto 1,1 sekundi jooksul edasi 55 meetrit. Pidurdusmaa sellisel kiirusel on umbes 231 meetrit, sisaldades juhi reaktsiooniaja jooksul liigutud tee pikkust, kus auto veel ei pidurda (eksperdi ütlused
  10. novembri 2020 istungi protokoll lk 1-24, V kd tl 39-51). Ka tunnistaja M P rääkis kohtus, et tema ei näinud mingeid piduritulesid. Tunnistaja sõnul mingit pidurdust ei olnud ja mingisuguseid kõrvalepõike manöövreid A poolt tunnistaja ei tuvastanud.
  11. Olenemata sellest, kas Andres Reinart sõitis vastassuunavööndis seetõttu, et ta oli valinud sõitmiseks vastassuuna, või oli ta M Pi autost möödasõidul, lähenes ta ristmikule kiirusega 179 km/h (pea kaks korda lubatud sõidukiirust ületades) keelatud kohas vastassuunavööndis, eirates lähenevast ristmikust teavitavaid tahvleid ja teekattemärgistust. Objektiivselt hinnates pidi Andres Reinart märkama ja olema teadlik vähemalt pärisuunavööndis vahetult tema ees liikuvast M Pi sõidukist. Et ta sellest omakorda eespool liikuvat autot (Vt) ei märganud või eeldas, et peale M Pi sõiduki 30
(41)eespool teisi autosid ei ole, ei anna alust öelda, et Andres Reinart ei saanud eeldada teiste liiklejate ilmumist enda kasutatavasse (vastas)suunavööndisse ja et V keeras talle ootamatult ette.
  1. Kõik ülalviidatud liiklusnõuete rikkumised on LS § 14 lg 2, s.o üldist hoolsuskohustust positiveeriva sätte rikkumised. Kohus on seisukohal, et kõik kolm rikkumist – joove, keelatud koht maanteel vastassuunavööndis ja ülisuur kiirus – on Vga kokkupõrkega kumulatiivses põhjuslikus seoses. Olles ületamist keelavast teekattemärgistusest lubamatul poolel vastassuunavöödis 179 km/h kiirusega liikudes loonud liiklusohtliku olukorra, pidanuks Andres Reinart LS § 14 lg 2 sätestatud hoolsuskohustusest tulenevalt lahendama enda tekitatud liiklusohu vähemalt kiirust vähendades ja leidma ohutu võimaluse oma sõiduvööndisse naasmiseks. Kohtule ei nähtu ühtegi arvestatavat põhjust mille pinnalt saaks öelda, et Andres Reinart oleks vähemalgi määral täitnud kohustust olla liikluses hoolikas ja vältida ohtu. Kaasreisijad Vs
  2. Kaitsja on riivamisi tõstatanud küsimuse, kas Vs kasutati turvavarustust nõuetekohaselt. Kohtul ei ole tekkinud kahtlust, et see võinuks olla teisiti. Kõik Vs olnud inimesed olid kokkupõrke järgselt oma istmetel. Tunnistaja Koit Pruunlep andis ütlusi, et Vs tagaistmel viibinud naisel oli turvavöö kinnitatud, teiste kohta ta ei mäletanud. Surnu ekspertiisiaktist nähtub, et E Mga oli kaasas lõigatud turvavöö. Seoses turvavarustuse kasutamisega juhtis kaitsja kohtuvaidluste käigus kohtu tähelepanu
  3. jaanuari 2021 kohtuistungil vaadeldud politseisõiduki pardakaamera videole, kus päästeametnik toob lahti lõigatud Vst välja E Oi koos turvahälliga. Kaitsja leiab, et päästjad toovad hukkunu välja mitte juhipoolselt tagaistmelt, kuhu ta väidetavalt sõidukis paigutati, vaid sõiduki keskosast ning parempoolsest uksest. Kaitsja hinnangul seab videos nähtu kahtluse alla turvavarustuse nõuetekohase kasutuse Vs olnud väikelapse puhul, sest ainuüksi turvahällis olek ei ole piisav väikelapse turvalisuse tagamiseks. Kaitsja leiab, et kuna hälli ei näinud ükski auto juurde läinud isik, siis tekib põhjendatud kahtlus sellest, et E Oi turvahäll oli lahtiselt kukkunud sõiduki istme ja põranda vahele ning peab võimalikuks, et siin oleks turvavarustuse kasutamise korral olnud siiski võimalik ühe inimelu säästmine.
  4. Kohus kaitsja püstitatud hüpoteesile kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega kinnitust ei leia. Esmalt nähtub tunnistaja A Ni ütlustest, et ta nägi tagaistmel olnud naisterahva kõrval turvaistme äärt ning auto oli nii deformeerunud, et sinna (auto) alla oli võimatu näha (
  5. novembri 2020 istungi protokoll lk 39). Sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli fotodelt 35 ja 36 on vaadeldav V vasak külg, protokolli lisana esitatud fotodel: failid IMG_4703, IMG_4704, on näha V vasak külg, mis on sügavalt sisse surutud ja fotol IMG_4714 on vaade Vle paremalt. Eksperdi selgitusest nähtuvalt oli kokkupõrkepunkti deformatsiooni sügavus 66 cm auto välisküljest (eksperdi ütlused protokolli lk 11, V kd tl 44). Ekspertiisiakti uurimuse osas on kirjeldatud, et Vl on otsekontaktil deformeerunud sõiduki esitiivast tahapoole jääv vasakpoolse külje piirkond. Sõiduki vasakpoolne tagaratas on nihkunud tagant ette ja küljelt sissepoole. Suunaga tagant ette ja küljelt sissepoole on deformeerunud ka sõiduki vasakpoolsed uksed, küljekarp ja kere keskpost. Deformatsioonid ulatuvad sõiduki salongi ja paigast on nihkunud sõiduauto V istmed. Auto kere on ümber keskosa piirkonna paindunud kõveraks. Fotodelt ja eksperdi antud V deformatsiooni kirjeldusest saab kohus usaldusväärselt järeldada, et päästjad võtavad turvahälli välja mitte kohast, kuhu see oleks 31
(41)kuidagi kukkunud, vaid kohast, kuhu löögijõud, mis surus sisse V vasakpoolse külje, uksed, keskposti ja istmed, turvahälli lükkas. Kaitsja viidatud koht kuhu turvahäll väidetavalt sõidukis pandi ei olegi enam samas kohas. Juhi taga olev iste on samuti surutud auto keskosa suunas. Turvahäll on fotografeeritud ja kirjeldatud E Oi surnu ekspertiisiaktis. Fotodelt on nähtav (II kd tl 51-52), et turvahäll on paindes ja surutud suunaga vaasakult paremale, turvahälli käepide nihkunud üles paremale. Deformatsiooni suund on seega sama nagu kogu ülejäänud sõidukil. Lisaks kui vaadata politseibussi pardakaamera videot, millele kaitsja tugineb, ei saa ka päästeametnike liikumisest teha teistsugust järeldus kui et turvahäll võetakse tagaistmelt (politseisõiduki 422BSY kaamera salvestis DVD-plaadil, III kd tl 41a). 132. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et sõiduautode A ja V kokkupõrke, mille tagajärjeks oli Vs viibinud kolme inimese surm ja ühe inimese rasked tervisekahjustused, põhjustas At juhtides Vle otsa sõitnud Andres Reinart. Andres Reinart, juhtides autot alkoholijoobe tõttu ilmselgelt võimetuna sõidukit liikluses ohutuks liiklemiseks vajaliku kindlusega suunama ja liiklusolukordadele reageerima, valinud liikumiseks ülisuure sõidukiiruse 179 km/h ja liikumise maanteel selleks keelatud kohas vastassuunavööndis, lõi oma käitumisega ohu, milles realiseerus ohule omane tagajärg – kokkupõrge liikluses osalenud teise sõidukiga. Kokkupõrkes realiseerus omakorda suurele sõidukiirusele omane ja ettenähtav tagajärg - kiiresti liikuva sõiduki purustusjõud tõi kaasa teises sõidukis viibinud inimeste rasked tervisekahjustused ja surmad. Kohus tuvastas eelnevalt, et saabunud surmad ja ühe kannatanu rasked tervisekahjustused on saadud kokkupõrke tagajärjel. Seega on saabunud tagajärg - kolme Vs viibinud inimese surm ja ühe eluohtlikud tervisekahjustused, põhjuslikus seoses Andres Reinarti käitumisega mootorsõiduki juhtimisel ja saabunud tagajärg on objektiivselt omistatav Andres Reinartile.

§ 422133.

Eeltoodust tuleneval saab esitatud süüdistuse järgi Andres Reinartile ette heita, et: (

  1. i)ta juhtis (vähemalt) enne kokkupõrget sõidukit vastassuunavööndis eirates ületamist keelavat teekattemärgist - LS § 6 lg 6 alusel kehtestatud Majandus-ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 25 lg 4 p 1 märgist 913 „Kahekordne pidevjoon", mis keelab märgist ületada; (
  2. ii)sõitis kokkupõrke hetkel sõidukiirusega 179 km/h, s.o rikkus LS § 15 lg 1 p normi, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h; (iii) juhtis mootorsõidukit LS § 69 lg 2 p 1 piirmäära ületavas joobeseisundis, s.o rikkus LS § 69 lg 1 keelunormi, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Kohus tuvastas eelnevalt, et alkoholijoobe tõttu oli tema võime sõidukit liikluses ohutult suunata oluliselt pärsitud. Kõik viidatud rikkumised on LS § 14 lg 2, s.o üldist hoolsuskohustust positiveeriva sätte rikkumised ja viidatud sättes sätestatud üldisi kohustusi on liiklusõnnetuse põhjustanud isik rikkunud alati. Kihutades alkoholijoobes maanteel vastassuunavööndis kohas, kus ta ei tohtinud olla käitus Andres Reinart selgelt teisi liiklejaid mittearvestavalt, liikusnõudeid eiravalt ja liiklust ohustavalt. Sellest tulenevalt on üldisele viisakuskohutusele ja ohu vältimise kohustusele süüdistuses eraldi viitamine põhjendatud. Kohus jõudis järeldusele, et kõik kolm rikkumist kogumis – joobeseisund, sõitmine vastassuunavööndis selleks keelatud kohas ja sõidukiirus – viisid Vga kokkupõrkeni ning on kokkupõrke ja raske tagajärje – saabunud surmadega – põhjuslikus seoses. Seega vastab Andres Reinarti tegu

§ 422lg 2 p 1, 2 objektiivsele koosseisule. 32

(41)

§ 114134.

Eeltoodud tõdemusega ei saa siiski piirduda. Jättes kõrvale liiklusnormid on auto juhtimine inimese tegevus (auto edasi liigutamine pedaalide abil ja auto suunamine). Andres Reinart juhtis sõidukit seisundis ja viisil, mis tõi tagajärjena kaasa kolme inimese surma ja ühele rasked tervisekahjustused. Kohus tuvastas, et tagajärg on teoga põhjuslikus seoses. Sõiduki juhtimine (sõiduki rooli ja pedaalide abil edasi liigutamine) on inimese tegu. Andres Reinart juhtis sõidukit (kihutas) ülisuurel kiirusel ja teel keelatud kohas vastassuunavööndis seisundis, milles ta oli alkoholijoobe tõttu ilmselgelt võimetu sõidukit liikluses ohutuks liiklemiseks vajaliku kindlusega juhtima ja liiklusolukordadele reageerima. Seega täitis Andres Reinart autot juhtides oma tegevusega ka

§ 114lg 1 p 3 objektiivse koosseisu.

135. Andres Reinarti tegevus täidab ka temale süüks arvatava

§ 114lg 1 p 2 objektiivse koosseisu.

Surmad põhjustanud teo pani Andres Reinart toime üldohtlikul viisil. Auto kui liiklusvahendi näol on tegu tapmisvahendiga, mis võib ohustada suure arvu inimeste elu ja tervist, sest valede juhtimisvõtetega loodud ohu korral ei kontrolli juht ohu realiseerumisel selle ohu mõjupiirkonda. Kohus leiab, et juhtides autot päevasel ajal aktiivse liikluskasutusega maanteel ülisuurel kiirusel ja võttes ette ohtlikke manöövreid (konkreetse tagajärje saabumisel liikus sõiduteel selleks keelatud kohas) võimetuna alkoholijoobe tõttu sõidukit liikluses ohutuks liiklemiseks vajaliku kindlusega juhtima, on selline tegevus reaalne oht nende inimeste elule ja tervisele, kes üldkasutataval maanteel juhi tegevuse lähedusse võivad jääda. Asjaolu, et Kuivastu maantee on aktiivse liikluskasutusega maantee ja ühtlasi kõige suurema liiklustihedusega põhimaantee Saare maakonnas, loeb kohus vastavalt KrMS 60 lg 3 üldtuntuks, kuivõrd usaldusväärsed andmed Eesti maanteede liiklussageduse kohta on kättesaadavad asjakohast statistikat koguva Transpordiameti veebilehelt. Kokkuvõtvalt ei ole oluline teha kindlaks täpne maanteel liikuvate sõidukite hulk. Oluline on, et Andres Reinart pani teo toime päevasel ajal aktiivse liikluskasutusega maanteel. 136. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et Andres Reinarti tegevus selle objektiivses avaldumises: juhina teeliikluses osaledes, seega ka liiklusnormide reguleerimisalas, teisele liikluses osalejale otsasõit ülisuurel kiirusel, juhtides autot teel keelatud kohas ja alkoholijoobes, ning tegevusega põhjuslikus seoses tagajärjena mitme inimese surma ja raskete tervisekahjustuse põhjustamine, täidab

§ 422

lg 2 p 1, 2 koosseisu osas, mis näeb ette tagajärje (surma) põhjustamise spetsiifilise viisil, s.o liiklusnõuete rikkumisega, kui ka

§ 114

lg 1 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu – kahe või enama inimese surma põhjustamise üldohtlikul viisil. Subjektiivne koosseis 137. Kahe koosseisu erisus on suhtumises tagajärge.

§ 422

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu nõuab subjektiivse koosseisu tätimiseks tahtluse tuvastamist kahel tasandil, objektiivse koosseisu tunnused peavad olema realiseeritud vähemalt kaudse tahtluse vormis ja tagajärg – kahe või enama inimese surm – vähemalt kergemeelsuse vormis. Liiklusnõuete rikkumine oli Andres Reinartil tahtlik – teadvalt alkoholijoobes autorooli istumine, sõidukiiruse valik ja sõitmine vastassuunavööndis ei jäta selles kahtlust. 33

(41)138. Vastutuse eelduseks

§ 114lg 1 p 2, 3 järgi on teo toimepanemine vähemalt kaudse tahtlusega.

Tahtlus peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes.

  1. Kohus saab teha järeldusi Andres Reinarti tahtluse kohta üksnes tema toimepandud teo välise teopildi, s.o teo objektiivse ohtlikkuse avaldumise ja tõendikogumi pinnalt. Andres Reinart kasutas kohtulikul arutamisel ütluste andmisest keeldumise õigust ja kohtul puudub võimalus tema ütlustest teha järeldusi teadlikkuse või suhtumise kohta oma teosse.
  2. Kohus leiab, et Andres Reinart pani toime kolme inimese tapmise ja tekitas ühele inimesele rasked tervisekahjustused kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tahtlus koosneb kahest elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida (

§ 18lg 2).

141. Kaudse tahtluse (

§ 16

lg 4) ja ettevaatamatuse kergemeelsuse vormi (

§ 18

lg 2) puhul langeb nende subjektiivse külje kahe vormi intellektuaalne element − tagajärje ettenägemine − kokku ning kaudset tahtlust ja kergemeelsust saab eristada üksnes voluntatiivse (tahtelise) elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele. 142. Nii kaudse tahtluse kui kergemeelsuse korral tunneb toimepanija ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse. Kaudse tahtluse korral kiidab ta võimaliku tagajärje heaks, st soostub sellega, kergemeelsuse korral aga loodab tagajärje mittesaabumisele (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-4-08, p 19 ja nr 3-1-1-50-13, p 13.4). Seega tuleb kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel esmalt tuvastada, kas isik kujutas endale üldjoontes ja tavali

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.