1-16-8993/124

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-16-8993 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Mihhail Širjajevi tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu 36012142217) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Mihhail Širjajevi (isikukood kaitsja advokaat Heiki Kuninga RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. jaanuar
6. a määrus, millega jäeti Mihhail Širjajev mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
7. Vabastada Mihhail Širjajev Viru Maakohtu
8. jaanuari
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8993 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega käesoleva määruse jõustumisel.
10. Määrata Mihhail Širjajevile katseajaks 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.
11. Katseajal on Mihhail Širjajev kohustatud täitma järgmisi KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
12. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata Mihhail Širjajevile katseajaks kohustus asuda tööle või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates.
13. Määruskaebus rahuldada.
14. Määrata Advokaadibüroole Objartel & Partnerid advokaat Heiki Kuninga poolt Mihhail Širjajevile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 162 eurot (sh käibemaks).
15. Jätta menetluskulud 162 eurot (sh käibemaks) Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
16. Viru Maakohus karistas Mihhail Širjajevit 19.01.
17. a otsusega kriminaalasjas nr 1-168993 KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 1 järgi 8 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 05.08.
18. 1.
19. Tartu Ringkonnakohus tühistas 04.04.
20. a otsusega Viru Maakohtu 19.01.
21. a otsuse osaliselt, s.o süüdistuses KarS § 113 - § 25 lg 1 järgi mõistetud karistuse ja tahtluse motiivide osas, asendades maakohtu vastavad põhjendused ringkonnakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus karistas Mihhail Širjajevit KarS § 113 lg 1 – 25 lg 1 järgi 6 aasta pikkuse vangistusega. 1.
22. Viru Maakohtu 19.01.
23. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 04.04.
24. a otsus jõustusid Riigikohtu 15.08.
25. a määrusega. 1.
26. Viru Maakohus jättis 23.09.
27. a määrusega Mihhail Širjajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Riigikohtu 26.11.
28. a määrusega. 1.
29. Viru Maakohus jättis 02.10.
30. a määrusega Mihhail Širjajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 04.11.
31. a määrusega maakohtu määruse sisuliselt muutmata, kuid täiendas enda määrusega põhjendusi. Kohtumäärused jõustusid 27.11.
33. Viru Vangla esitas 26.11.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Širjajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
34. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Mihhail Širjajevi ennetähtaegset vabastamist.
35. Viru Maakohus jättis 17.01.
36. a määrusega Mihhail Širjajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
37. Esmalt leidis maakohus, et formaalsed eeldused Mihhail Širjajevi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Maakohus märkis, et tal on olemas nii kindel elu- ja töökoht kui ka toetavad lähedased, kuid need ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.08.2021, ära kanda on üle kuue kuu vangistust. Isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. 3.
38. Maakohus leidis, et Mihhail Širjajevil on üks distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole täidetud üks ennetähtaega vangistusest vabastamise oluline asjaolu, milleks on hea käitumine vangistuses. Puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel oleks madal või väheoluline. Maakohus hindas süüdimõistetu pingutusi – elu- ja töökoha olemasolu, vanglas töötamine, õppimine ja programmide läbimine – küll kiiduväärseks, kuid leidis, et see ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Vaatamata sellele ei tekkinud veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada, mille tekitas eelkõige tema varasem käitumine, s.o korduv raskete kuritegude toimepanemine. 3.
39. Maakohus leidis, kui süüdimõistetud isik ei suuda käituda seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud, näitab see tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti on isiku ennetähtaegse vabanemise vastu nii vangla kui ka prokurör. Määruskaebus
40. Viru Maakohtu 17.01.
41. a määruse peale esitas määruskaebuse Mihhail Širjajevi kaitsja advokaat Heiki Kuningas, kes palub eelnimetatud määruse tühistada ja vabastada Mihhail Širjajev vangistuse kandmisest ennetähtaegselt. 4.
42. Mihhail Širjajev on pärast eelmist vabastamise küsimuse arutamist läbinud „Agressiivsuse arendamise treeningu“ jätkutegevused. Samas on jätkutegevuste tagasiside ja iseloomustuses märgitu vastuolus, kuid kumb õige on, jääb ebaselgeks. Nii praegune kui ka eelmine iseloomustus on ühesugused ning mõlemas on märgitud, et isik on korduvalt karistatud. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 1-14-10087 ei saa kustunud karistustest tulenevalt seisukohti kujundada. Ka jääb arusaamatuks, mida maakohus peab silmas kuritegude vältava toimepanemisena, kuivõrd Mihhail Širjajevit on karistatud ühekordse teo eest. Seega tugineb maakohtu määrus asjaolule, mida faktiliselt ei esine ja on seega põhjendamatu. Samuti põhjendab maakohus, et Mihhail Širjajev korduvalt karistatud, mida taaskord ei tohi teha. 4.
43. Mihhail Širjajevit on karistatud distsiplinaarkorras, kuid tegemist ei ole rikkumistega, mis oleks toime pandud lugupidamatusest vangla sisekorra vastu. Mõlemal korral kohaldati noomitust, mis viitab rikkumiste vähesele ohtlikkusele. 4.
44. Maakohus on vääralt kohaldanud KarS § 76 sätteid. Kohtumääruses peavad kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kohtu arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Viru Maakohtu määruses sellised põhjendused puuduvad. Määrusest ei nähtu karistuse eesmärgid. Iseenesest on see märgitud vangistusseaduses ja vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kui analüüsida iseloomustust, siis selle kohaselt on tagatud suutlikkus elada õiguskuulekat elu. Kohus saab arvestada, et kuritegu pandi toime emotsionaalselt pingelises seisundis, mis on samuti isikut ja tegu iseloomustav asjaolu. 4.
45. Määruses puuduvad põhjendused, miks ei ole viis ja pool aastat kinnipeetavat muutnud, arvestades seda, et individuaalse täitmiskava on ta täitnud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei vabasta isikut karistusest, muutub vaid karistuse kandmise viis. Mida kauem viibib kinnipeetav vabadusest eemal, seda keerulisem on tema resotsialiseerumine. Määruses ei ole välja toodud põhjendusi, mis käesoleval juhul kriminaalhoolduse välistavad. Kinnipeetav ei ole varem kriminaalhooldusele allutatud, mistõttu ei saa prognoosida kriminaalhoolduse käiku. Igatahes puuduvad sellised põhjused mis annaks aluse prognoosida kriminaalhoolduse ebaõnnestumist.
46. Tartu Ringkonnakohtu 07.02.
47. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 14.02.
48. Täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
49. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
50. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
51. Käesolevas asjas on Viru Maakohtu rikkumised materiaalõiguse kohaldamisel kaasa toonud süüdimõistetu põhjendamatu karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata jätmise.
52. Riigikohus on 07.02.
53. a määruses kriminaalasja nr 1-14-10087 punktis 34 selgitanud, et kohtul ei ole lubatud arvestada tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arhiveeritud (kustunud) karistusi, kuid sellist keeldu ei ole vanglal iseloomustust koostades, kuna tulenevalt KarRS § 20 lg 1 p-st 8 on vanglal õigus saada arhiivist andmeid kriminogeensete riskide hindamiseks (vt sama määruse punkti 35). See tähendab, et kui vangla iseloomustus sisaldab viiteid korduvkaristatusele, kuid kinnipeetaval on vaid üks kehtiv karistus, siis peab kohus arvestama viimasega. Vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-le 1 on karistusregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 5 lg-s 2 on loetletud erandid, millal on registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamine nende erandite alla ei kuulu.
54. Mihhail Širjajevil on karistusregistri väljavõtte andmetel vaid üks kehtiv karistus, mida ta praegu vanglas kannab. Kuna maakohus on tuginenud sellele, et Mihhail Širjajevit on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud ning viidanud kuritegude vältavale toimepanemisele, siis on ta eelmärgitud põhimõtte vastu eksinud. Mis puudutab kohtumääruses sõna „vältav“ kasutamist, siis on ilmne, et maakohus on mõelnud selle all korduvat karistatust. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et karistuse mõistmise eesmärkide käsitlemine ennetähtaegsel vabastamisel on lubamatu. See on asjakohane vaid karistuse mõistmisel. Käesolevat taotlust lahendades tuleb kohtul kaaluda KarS § 76 lg-s 4 ettenähtud asjaolusid ning teha nende alusel uute kuritegude toimepanemise ohuprognoos.
55. Ringkonnakohus möönab, et Mihhail Širjajevil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (lühiajalisel väljasõidul endast kahel korral teavitamata jätmine ja võõraste „plätude“ omamine), mille eest määrati noomitused. See siiski ei välista Mihhail Širjajevi vabastamata jätmist, kuna süüdimõistetu suhtes on muid arvukaid vabastamist toetavaid argumente.
56. Nii on Mihhail Širjajevil vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased, mis loovad vabanemisel head tingimused õiguskuulekaks käitumiseks. Mihhail Širjajev on täitnud individuaalse täitmiskava ning viibinud ka avavanglas. Ta on osalenud riigikeeleõppes, töötanud nii vanglas kui ka väljaspool vanglat, käinud lühiajalistel väljasõitudel kodus, osalenud sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“ ja selle jätkutegevustes. Avavanglasse paigutamine näitab, et ka vanglal oli piisavalt alust arvata, et Mihhail Širjajev ei pane õiguserikkumisi toime, vastasel juhul välistaks vangistusseaduse 20 lg 1 selle meetme kohaldamise. Arvestades seda, et Mihhail Širjajev pani toime raske vägivallakuriteo katse, mis jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel, on oluline, et ta läbis sotsiaalprogrammi, mis aitab tal toime tulla probleemolukordades ilma, et vallanduks impulsiivne ja agressiivne käitumine. Seda toetasid samateemalised vestlused. Vangla iseloomustusest on näha, et nii sotsiaalprogrammi kui ka jätkuvestluste tagasiside on igati positiivne ning läbiviija hinnangul on sekkumine oma tulemuse saavutanud. Seega on põhjust arvata, et riskid uue vägivaldse kuriteo toimepanemiseks on maandatud vähemalt sellisel määral, mis annavad võimaluse kanda allesjäänud karistus ära vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all.
57. Väheoluline ei ole ka see, et Mihhail Širjajevil on ainult üks kehtiv kriminaalkaristus. See on küll mõistetud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise katse eest, kuid samas on ta enamuse karistusest ära kandnud, viibinud vangistuses praeguseks viis ja pool aastat, ärakandmata on vaid ligi kuus kuud vangistust. Kuna individuaalne täitmiskava on läbitud, ei lisaks allesjäänud lühikese vangistusaja reaalne ärakandmine enam midagi tema isikust tulenevate riskide maandamiseks. Praeguseks on ennekõike sotsiaalprogrammi ja vestluste läbimise tõttu alust arvata, et Mihhail Širjajev on saanud aru, et tema poolt toimepandud tegu oli vale ning on usutav, et ta püüab edaspidi selliseid olukordi vältida. Kuna Mihhail Širjajev ei ole varem kriminaalhooldusel viibinud, on põhjust uskuda, et ta on võimeline täitma sellega kaasnevaid nõudeid. Pärast mitmeaastast vangistuses viibimist saab kriminaalhooldus toetada süüdimõistetu kohanemist eluga vabaduses, säilitades samas kontrolli tema tegevuse üle.
58. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Mihhail Širjajevi edaspidist õiguskuulekust on võimalik säilitada kriminaalhooldusega. Nii katseaja, käitumiskontrolli, kui ka täiendavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele ja vähendatakse riski, et süüdimõistetu jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Kõik need meetmed tagavad kontrolli süüdimõistetu üle ja kinnistavad tema käitumises toimunud positiivseid muutusi. Mihhail Širjajevi karistus saab tähtaegselt läbi 05.08.2022, mistõttu on karistuse kandmise lõpuni kohtumääruse tegemise ja ka selle jõustumise seisuga jäänud vähem kui kuus kuud. Seega tuleb Mihhail Širjajev allutada tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 katseajale kuueks kuuks, millise aja jooksul tuleb tal täita ka käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.
59. Arvestades süüdimõistetu isikut ja tema poolt toimepandud kuritegu, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on lisaks seadusest tulenevatele kontrollnõuetele määrata Mihhail Širjajevile täiendavate kohustustena ka vangla iseloomustuses märgitud KarS § 75 lg 2 p-s 4 ettenähtud kohustus asuda tööle või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates, mis tagaks tema igapäevase tööga hõivatuse.
60. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 341 lg-st 3 tuleb Viru Maakohtu
61. jaanuari
62. a määrus tühistada ning süüdimõistetu Mihhail Širjajev ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Määruskaebus tuleb rahuldada.
63. Mihhail Širjajevi kaitsja esitas riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotluse, mille andmetel kulus temal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 150 minutit, mille eest taotleb tasu 135 eurot, millele lisandub käibemaks 27 eurot, s.o kokku 162 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud täielikult. Sellest tulenevalt tuleb hüvitada kaitsja advokaat Heiki Kuningale riigi õigusabi tasu summas 162 eurot (sh käibemaks). 16.
64. Kuna ringkonnakohus tühistab kohtumääruse, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus