KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-11-11948 Kohtuasi Y eestkoste

) § 524 lg-s 5 toodud ärakuulamist välistavad asjaolud. 5.

1. Maakohus ei kaasanud Viljandi valda menetlusse ega küsinud Viljandi vallalt seisukohta eestkostja määramise osas. 5.
2. Maakohus leidis ebaõigesti, et puudutatud isikul on tugevam seos Viljandi vallaga. Maakohus pole piisavalt põhjendanud Viljandi valla määramist puudutatud isiku eestkostjaks. Kui puudutatud isikule ei leita sobivat füüsilisest või juriidilisest isikust eestkostjat, on põhjendatud, et eestkostjana jätkab Kuusalu vald. Kuna puudutatud isiku rahvastikujärgne elukoht on Kuusalu vald ning Kuusalu vald on puudutatud isiku eestkostja olnud alates
3. septembrist 2011, siis on puudutatud isikul tugevam seos Kuusalu vallaga. Kuusalu vald on koostanud kohtule iga aasta aruandeid, külastanud eestkostetavat, arutanud asutusega eestkostetava tegevusplaane ja vajadusi, on kursis tema tervisliku seisundiga ja on korraldanud puudutatud isiku elu. Viljandi vallal puudub igasugune varasem kokkupuude eestkostetavaga. Viljandi vald sai puudutatud isikust teada vaidlustatud maakohtu määrusest. Seega on põhjendamatu lähtuda eestkostja valikul puudutatud isiku faktilisest viibimiskohast. On arusaamatu, kuidas on Viljandi vallal efektiivsem ja suurim võimalus korraldada eestkostetava huvide kaitset nii praegusel ajal kui ka tulevikus. Enamust toiminguid saab teha distantsilt (nt ID-kaardi taotlemine, puude taotlemine, töövõime hindamise taotlemine, erinevad taotlused Sotsiaalkindlustusametile, nõusolekute andmine, arvete tasumine, vajalike asjade ostmine interneti teel). Samuti on võimalik suhelda eestkostetavaga ja hoolekandeasutuse töötajatega videosilla teel. Seega asjaolu, et eestkostetava viibimiskoht on hetkel hoolekandeasutuses Viljandi vallas, ei ole piisav põhjus, et määrata eestkostjaks Viljandi vald. Lisaks võib puudutatud isiku viibimiskoht tulevikus muutuda, mistõttu ei ole põhjendatud määrata eestkostjaks tema praeguse viibimiskoha järgset kohalikku omavalitsust. Eestkostetava huvides ei ole, et tema eeskostja määratakse vastavalt tema viibimiskohale. Asjaolu, et puudutatud isik ei asu enam elama Kuusalu valda, ei ole piisav põhjus Viljandi valla eestkostjaks määramiseks.
4. Kuusalu vald vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
5. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 4

§ 667

lg 2 teise lause ning § 656 lg 1 p 1 ja lg 4 koostoimes §-ga 659 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ja õigusliku ärakuulamise põhimõtet, jättes ära kuulamata puudutatud isiku, kelle suhtes eestkoste pikendamist ja uue eestkostja määramist menetleti. See tingib maakohtu määruse tühistamise määruskaebuse põhjendustest olenemata ning asja saatmise maakohtule uueks lahendamiseks. 9.1.

§ 524

lg 1 esimene lause paneb kohtule kohustuse kuulata piiratud teovõimega täisealisele isikule eeskoste seadmise menetluses ära isik, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Üldreeglist teeb erandi

§ 524

lg 5, mille p-de 1 ja 2 kohaselt ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Eelviidatud sätted kohalduvad

§ 528

lg 1 järgi ka eestkostja ametiaja ja eestkoste pikendamise menetluses (vt ka Riigikohtu

1. septembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-18265, p 19), samuti uue eestkostja määramise menetluses. 9.
3. Asjas ei ole tuvastatud, et puudutatud isiku tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt võiks isiklik ärakuulamine põhjustada puudutatud isiku tervisele kahjulikke tagajärgi. Maakohtu määruse põhjendustest nähtub, et maakohus ei ole vahetult veendunud, et puudutatud isik ei ole võimeline oma tahet avaldama, vaid on lähtunud selle seisukoha kujundamisel Kuusalu valla arvamusele lisatud puudutatud isiku rehabilitatsiooniplaanist ja
4. augusti
5. a ärakuulamise protokollist. 9.
6. Kolleegium selgitab, et vahetu mulje loomine ja isikul tahte avaldamise võime olemasolu korral tema ärakuulamine toimub

§ 477

lg 4 teise lause ja

§ 524

lg 1 järgi isikuga suuliselt ja isiklikult kohtudes, üldjuhul isiku tavalises keskkonnas. Isiklik ja suuline kohtumine on vajalik, et kohus tajuks isiklikult isiku vaimset seisundit ja võimet tahet avaldada. Eestkostemenetluses vahetu mulje loomise ja isiku ärakuulamise eesmärk on tagada, et eestkostet ei seataks ega pikendataks põhjendamatult. Samuti aitab isiku vahetu ärakuulamine paremini tagada seda, et eestkostetava teovõimet piirataks võimalikult vähe, ja ka seda, et eestkostja ülesanded määrataks sellised, mis oleksid võimalikult asjakohased ja põhjendatud, s.o eestkostetava seisundit, olukorda ja vajadusi kõige enam arvestavad. Kohtu järeldus vahetu mulje teel saadud veendumuse sisu kohta peab olema kohtulahendist jälgitav. Vahetu mulje kujundamata jätmine võib olla õigustatud vaid erandjuhtumitel, nt kui isik on koomaseisundis (vt Riigikohtu 22. septembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-18265, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika; 10. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p-d 15–18). 9.4. Seega peab kohus isiklikult kontrollima

§ 524

lg 5 p-s 2 sätestatud aluse esinemist ja kujundama puudutatud isiku ärakuulamise võimalikkuse kohta seisukoha vahetu mulje põhjal, üksnes toimiku materjalidele tuginemisest ei piisa. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaks kohtul vahetu mulje kujundamata jätmist. Isiku alusetult ära kuulamata jätmine on menetlusnormi oluline rikkumine, mis on maakohtu määruse tühistamise aluseks (Riigikohtu

1. septembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-18265, p 18;
3. detsembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p 15). 9.
5. Kolleegium märgib, et eestkostetava ärakuulamine on vajalik ka selleks, et kohus saaks otsustada eestkoste pikendamise ilma eestkostetavale uut ekspertiisi tegemata olukorras, kus eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud rohkem kui viis aastat (vt

§ 520

lgd 1 ja 2 ning § 518 lg 1) ega küsinud eestkoste pikendamise ja eestkostja muutmise kohta puudutatud isiku lähedaste arvamust (

§ 525lg 2 ja § 528 lg 1).

10. Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi ka sellega, et ei määranud puudutatud isikule menetluses esindajat. Ka see rikkumine annab aluse maakohtu määrus tühistada.

§ 520

koosmõjus § 528 lg-ga 1 võimaldab kohtul määrata eestkoste pikendamise ja uue eeskostja määramise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Eelkõige tuleb esindaja määrata juhul, kui isikut ei esinda tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik ning esinevad muud

§ 520lg 2 p-des 1–4 sätestatud alused.

Olukorras, kus maakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik võimeline oma tahet avaldama, oleks esindaja määramine olnud kolleegiumi hinnangul puudutatud isiku huvides vajalik. Ka õiguskirjanduses on leitud, et esindaja tuleks igal juhul määrata siis, kui asja materjalide põhjal ei ole isik eeldatavasti üldse võimeline oma tahet vabalt kujundama, sh eelduslikult juhtudel, kui isikuga ei ole võimalik kontakti saavutada. Esindaja määramisest võiks kohus loobuda üksnes juhul, kui asjas on üheselt võimalik kindlaks teha, et puudutatud isik on võimeline oma vastuväiteid menetluses piisavalt arusaadavalt esitama või kui asja materjalide puhul on selge, et isikule ei ole üldse vaja eestkostjat määrata. Kui aga kohtul on kahtlus, et isik ei suuda oma menetlusõigusi teostada, tuleks talle määrata esindaja (vt Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Juura

1. § 520, p 3.2.b). Muu hulgas saanuks esindaja esitada kohtule seisukoha selle kohta, kas Kuusalu valla vabastamine eestkostja ülesannete täitmisest ja Viljandi valla määramine uueks eestkostjaks on puudutatud isiku huvides või mitte.
2. Kolleegium nõustub Viljandi vallaga, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ka sellega, et ei kaasanud Viljandi valda puudutatud isikuna menetlusse ega võimaldanud Viljandi vallal esitada menetluses seisukohti, mh eestkostja vahetamise kohta. 11.
3. Määruskaebuse kohaselt sai Viljandi vald puudutatud isikust esimest korda teada vaidlustatud maakohtu määrusest. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kaasanud Viljandi valla menetlusse ja võimaldanud tal esitada menetluses seisukohti. 11.2.

§ 198

lg 1 p 2 kohaselt on hagita menetluses menetlusosalisteks avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud.

§ 198lg 3 kohaselt kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel.

Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata.

§ 532

lg 1 kohaselt võib eestkostja määramise, eestkostja vabastamise ja uue eestkostja määramise määruse peale esitada määruskaebuse mh eestkostjaks määratud isik. Seega olukorras, kus maakohus kaalus Viljandi valla määramist puudutatud isiku uueks eestkostjaks, oleks Viljandi vald tulnud kaasata puudutatud isikuna menetlusse ning tagada talle menetlusosalise õigused (

§ 199

), mh võimalus esitada menetluses seisukohti (vt

§ 199lg 1 p-d 4 ja 6).

Kolleegium lisab, et kohtu kohustus kuulata ära isik, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks määrata, tuleneb ka

§ 525lg-st 3.

11.3. Jättes Viljandi valla menetlusse kaasamata, rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis võis praegusel juhul mõjutada ka asja 6

§-le 651 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üldjuhul üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Viljandi vald vaidlustas maakohtu määruse selle resolutsiooni p-de 2–4 osas, millega vabastati Kuusalu vald puudutatud isiku eestkostja ülesannetest ja määrati puudutatud isiku eestkostjaks Viljandi vald. Maakohtu määruse resolutsiooni ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus otsustas jätkata puudutatud isiku üle seatud eestkostet. Samas annab

§ 656

lg 4 koosmõjus §-ga 659 ringkonnakohtule olukorras, kus menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, õiguse otsustada, kas lahendi see osa tühistada. Riigikohus on hagimenetluse kontekstis selgitanud, et üldjuhul on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega ning

§ 656lg 4 kasutamist tuleb põhjendada (vt 24.

jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1356825, p 12). Kolleegium on seisukohal, et arvestades seda, et praegusel juhul on tegemist hagita menetlusega, rikutud menetlusõiguse normide olulisust eestkoste pikendamise menetluses, asjaolu, et rikkumised olid olemuselt sellised, mis vähendasid menetluses nende isikute ringi, kes oleks saanud esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ka eestkoste pikendamist puudutavas osas (

§ 532

lg 1), eestkoste pikendamise ja eestkostja määramise otsustuste omavahelist seotust ning seda, et maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel menetlus niikuinii sisuliselt uuesti läbi viia, on praegusel juhul põhjendatud tühistada maakohtu määrus

§ 656lg 4 ja § 659 järgi tervikuna.

13. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul puudutatud isik isiklikult ära kuulata või tuvastada vahetu mulje põhjal

§ 524

lg 5 p 2 eelduste täidetus, ning määrata puudutatud isikule menetluses esindaja, kui puudutatud isik ei ole võimeline oma tahet kujundama ja väljendama. Samuti tuleb maakohtul küsida võimalusel puudutatud isiku lähedaste arvamust eestkoste pikendamise ja eestkostja muutmise kohta. Ühtlasi tuleb maakohtul võimaldada Viljandi vallal esitada menetluses seisukohti. Kolleegium märgib, et

§ 524

lg 3 alusel võib kohus puudutatud isiku ärakuulamise anda erinõude alusel tegutsevale kohtule, kui on ilmne, et kohus võib ärakuulamisega saadud teavet ka isikliku kogemuseta hinnata. 14. Maakohtu määruse tühistamise tõttu osas, mis puudutab asja sisulist lahendamist, tuleb määrus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt jääb menetluskulude jaotus asja uuel lahendamisel maakohtu otsustada. 15.

§ 532

lg 1 ja § 696 lg 3 kohaselt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 7