Obsah (11)

§ 468§187§ 407§ 438§ 173§ 163§ 174§ 175§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Eliko Suurkuusk Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2022.a, Tallinn Tsiviilasja nu

§ 468lg 1 p 2).

10. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivuna summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-javiitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§187lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi A. K. vastu. Hageja nõue kostja vastu tuleneb kostja ja OÜ Omaraha vahel sõlmitud laenulepingust nr S
2. 2.

§ 407

lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 3. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 24.12.2021.a Ametlike Teadaannete kaudu. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 10.01.2022.a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha

§ 407lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.

1. Kohus leiab, et hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 0,091% päevas, s.o 33,21% aastas.
2. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
3. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 2/4 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).

1. Kohus on seisukohal, et kostjaga sõlmitud lepingu lepingutingimus, millega pooled lepivad kokku, et viivise määr on 0,091% päevas, s.o 33,21% aastas, tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Kostjaks on tarbija ning laenuandja on kutsevõi majandustegevuses tegutsev isik. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on tarbijat ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Tühise viivisemäära korral tuleb viivist arvestada seaduses sätestatud määra järgi. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas).
2. Hageja palub lepingu ülesütlemisavalduse päeva seisuga (06.04.2021) ja tasumata osamaksete pealt kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2,50 eurot. Kohus leiab, et viivis on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 määra järgi 0,68 euro ulatuses. Kohus arvestab viivist www.viivisekalkulaator.ee järgi ja see on kujunenud järgmiselt. Arvestuse algus Arvestuse lõpp 27.08.2020 11.09.2020 Osamakse, millelt Viivisevõlg viivist arvestatakse 11,04 0,04 27.09.2020 09.10.2020 11,34 0,03 27.10.2020 28.10.2020 11,65 0,01 27.12.2020 06.04.2021 12,30 0,27 27.01.2021 06.04.2021 12,63 0,19 27.02.2021 06.04.2021 12,98 0,11 27.03.2021 06.04.2021 13,34 0,03 Kokku 0,68
3. Hageja palub lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (07.04.2021) kuni hagiavalduse esitamiseni (10.11.2021) kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 310,27 eurot. Viivist on arvestatud põhivõlgnevuselt 1564,02 eurot. Kohus leiab, et viivis on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 määra järgi 74,73 euro ulatuses. Kohus arvestab viivist www.viivisekalkulaator.ee järgi.
4. Eeltoodust tulenevalt on sissenõutavaks muutunud viivis põhjendatud 75,41 euro ulatuses (0,68 + 74,73). Hageja nõutud viivis jääb 237,36 euro ulatuses rahuldamata (312,77 – 74,73). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt muuhulgas välja põhivõlgnevuse summas 1567,02 eurot, intressi 170,77 eurot ja võla sissenõudmiskulu 53 eurot. 3/4 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 11.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 12. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 88,84% ulatuses.

§ 163lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus jätab hageja menetluskuludest 88,84% kostja kanda ja 11,16% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 11,16% ulatuses hageja kanda ja 88,84% ulatuses kostja enda kanda. 13. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 14. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 250 euro ulatuses ja kandnud kohtutäituri poolt menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud 40 eurot. Muud menetluskulud hagejal puuduvad. Hagihind on 2100,56 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse kuni 2500 euro suuruse hagihinna korral riigilõivu 250 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu tasumine on olnud põhjendatud ja vajalik. Kohtutäituri poolt dokumentide kättetoimetamine on põhjendatud

§ 144p 2 alusel.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
2. Kuivõrd kohus jätab 88,84% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 257,34 eurot. 17.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 18. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 4/4