Obsah (6)

§ 230§ 162§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 07.01.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-121855 Tsiviilasi Osaühing E

§ 230

lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Hagejal kui auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. 11.

1. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus lahendis nr 3-2-1-3-16 ( p 11), lahendis 3-2-1-68-16 (p 31)). 11.
2. Kohus on selgitanud kostjale, et Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-3-16 ( p 11) ja lahendist 32-1-68-16 (p 31) tulenevalt tuleb eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis hagis viidatud ajal kostja. Kostjal tuli kohtule teatada, kes oli selleks kolmandaks isikuks, kes parkis vaidlusalusel ajal hageja parklas ning millisel õiguslikul alusel. Samuti esitada nimetatud väidet kinnitavad tõendid. Kohus selgitas, et juhul kui nimetatud andmeid ei esita, eeldab kohus, et parklas parkis vaidlusalusel ajal kostja. Kostja ei ole tõendanud, et T. K. parkis sellel kuupäeval x hotelli parklas ja et kolmas isik tasus Kadaka tee x parklas parkimise eest. 11.
3. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, kes oli selleks kolmandaks isikuks, kes parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavas parklas ning millisel õiguslikul alusel. Kostja 5 kinnitus ainuüksi ei tõenda, et ta nendel kuupäevadel nendes parklates ei parkinud. Seega tuleb eeldada, et hageja opereeritavas parklas parkis vaidlusalusel ajal kostja. Kostja esitatud pangaväljavõtted ja Google ajaskaala (hagi vastuse lisad 1, 2 ja 3) ei tõenda, et kostja ei parkinud 16.10.2019 x Hotelli ees Tartus. Hageja selgitas, et 16.10.2019 väljastati leppetrahv Pallas Hotelli parkimisalas Tartus kell 8:
4. Circle K-s tasus kostja kell 13:09 ning Olerexis kell 17:
5. Seega on x Circle K-s tasumise ja Tartus väljastatud leppetrahvi vaheline ajavahemik peaaegu 5h. Kohus nõustub hagejaga, et see on piisav aeg, et jõuda Tartust x Circle K-sse. Tanklates tasumine ei välista asjaolu, et kostja ei parkinud sellel kuupäeval Tartus x hotelli parklas. Hageja on tõendanud, et Google Maps Timeline-s sisalduvat informatsiooni on võimalik kasutajal alati ise muuta (seisukoha lisad 1-3). Seega üksnes nende tõendite põhjal ei saa järeldada, et kostja ei parkinud sõidukit 16.10.2019 X Hotelli parklas Tartus ja 24.07.2018 Kadaka tee x parklas.
6. Kostja poolt andmete säilitamisest 12.
7. Kostja leiab, et sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal on kohustus 6 kuud säilitada andmed, kes tema sõidukit kasutas, sõiduki omanikult on võimalik 6 kuu jooksul nõuda, et ta teataks kes sõidukit parkis, kuid see aeg on möödunud. 12.
8. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et kolmas isik parkis nendel kuupäevadel vastavates parklates, siis ei oma nimetatud vastuväide käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
9. Leppetrahvinõuetest teatamisest 13.
10. Kostja leiab, et hageja ei ole teavitanud kostjat leppetrahvinõuetest mõistliku aja jooksul. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta 04.05.2021, seega kostja sai esmakordselt trahvidest teada rohkem kui kaks ja pool aastat peale viimast trahvinõuet. Kostja leiab, et see ei ole mõistlik aeg teate edastamiseks. 13.
11. Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõuded kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. 13.
12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leidis, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda. 13.
13. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. 13.
14. Riigikohus on 05.06.2019 lahendi nr 2-17-117146 punktis 12 leidnud, et selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu
15. juuni
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. 13.
17. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja 6 tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. 13.
18. Kuivõrd Riigikohus on viidatud lahendis pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kohus leiab, et hageja on fotodega (hagiavalduse lisad 1-2) tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäevadel kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teate. Kohtu hinnangul ei ole kostja muutnud usutavaks, et ta pole leppetrahvinõuet kätte saanud. 13.
19. Hageja selgitas, et kohtueelselt saatis hageja tähitud tasulise meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistris avaldatud elukoha aadressile ja kohtueelselt tasus kostja hagejale sissenõudmiskulu 10 eurot (hagi lisa 5). Kohus nõustub hagejaga, et kohtueelse kirja näol on tegemist meeldetuletusega, mitte esmase teatega leppetrahvist. Kohus leiab, et ka meeldetuletuskirja järgselt 10 euro tasumine kinnitab, et kostja oli leppetrahvinõudest teadlik. 13.
20. Osundatust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja teavitas kostjat pärast lepingu rikkumise avastamist mõistliku aja jooksul, et ta nõuab kostjalt leppetrahvi.
21. Aegumisest 14.
22. Kostja leiab, et 24.07.2018 parkimise puhul ei ole tegeliku parkija väljaselgitamine oluline, sest tema suhtes on nõue aegunud. Hageja leiab, et lähtudes TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 peatub aegumine kui esitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldus. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 20.07.
23. Varasem leppetrahv on väljastatud 24.07.2018, mis tuli tasuda hiljemalt 07.08.
24. See tähendab, et aegumist saaks arvestada maksetähtajale järgnevast päevast ehk 08.08.2018 ning avalduse esitamisel ei ole kostjal võimalik tugineda aegumisele, kuna nõue ei ole aegunud. 14.
25. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 ls 1 ja lg 2 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 1 ja 2 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt, kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. 14.
26. Antud juhul tuli 24.07.2018 väljastatud leppetrahv tasuda hiljemalt 07.08.
27. Seega muutus nõue sissenõutavaks kui saabus leppetrahvi tasumise tähtaeg, so 07.08.
28. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt peatub aegumine kui esitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldus. Hageja pöördus maksekäsu avaldusega kohtusse 20.07.2021, so enne nõude aegumistähtaja saabumist.
29. Võlgnevusest 7 15.
30. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvide järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 60 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvide eest 60 eurot (2 x 30 eurot).
31. Menetluskulud 16.
32. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

16.2. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

16.

1. Hageja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. 16.
2. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 240 eurot. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 80 eurot tund. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist käibemaksuta summas. 16.
3. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Riigikohus on lahendis 2-19-10324 muutnud määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 ja määruses tsiviilasjas nr 3-21-143-11 väljendatud seisukohta, mille järgi võib teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga.

§ 175

lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistetakse menetlusosaliselt teise menetlusosalise esindajakulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Kolleegiumi hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni (eelkõige

§ 175

lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja 8 põhjendatud tunnitasu suurust. Kolleegiumi hinnangul tagab eeltoodud tõlgendus paremini kohtuvaidlusega seotud esindajakulude kandmise riski õiglase jaotuse. 16.

1. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 3 tundi, mis ei ole ülemäärane. Õigusabi on osutatud hinnaga 80 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 240 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 335 eurot (240+75+20). 16.
2. Hageja on palunud märkida vastavalt

§ 177

lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 16.8.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik