← Eesti

3-22-240/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-240 Haldusasi OÜ Parkimismaja kaebus Keskkonnaameti
  2. detsembri
  3. a teate nr 1-6/21/12-23 alusel sunniraha sissenõudmise keelamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  4. veebruari
  5. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Parkimismaja, esindaja v.adv Kaimo Räppo Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Rutt Grünberg Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Parkimismaja määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta OÜ Parkimismaja määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  6. veebruari
  7. a määruse haldusasjas nr 3-22-240 resolutsiooni punkt 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. OÜ-le Parkimismaja kuulub alates 25.09.2018 Kunda linnas asuv Sauna tn 4 kinnistu (registriosa nr 3157331; katastritunnus 34501:009:0001; pindala 6019 m2; sihtotstarve 100% tootmismaa). Keskkonnainspektsioon (KKI) kohustas 26.05.2020 ettekirjutusega nr 01001016 jäätmeseaduse (JäätS) § 119 ja korrakaitseseaduse § 28 lg 1 alusel OÜ-d Parkimismaja likvideerima Sauna tn 4 kinnistul ladustatud jäätmed, andes need hiljemalt 30.08.2020 üle jäätmekäitlusõigust omavale isikule ning säilitama ja esitama jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid KKI-le 3 tööpäeva jooksul alates jäätmete likvideerimise lõpetamisest. KKI on tuvastanud, et Sauna tn 4 kinnistul ladustatakse juba pikka aega (ca alates
  9. a-st) jäätmeid (big-bag kottides tehnilist süsinikku ehk tahma) ja sellega on kaasnenud negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale (osad kotid on purunenud ning tahm on kottidest välja valgunud ja jõudnud sademevee kaudu imbuda nii pinnasesse kui ka lähedal asuvasse Kunda jõkke). OÜ-l Parkimismaja puudub jäätmete käitlemiseks vajalik jäätmeluba ja ta ei ole asunud seda ka taotlema. Kuigi OÜ Parkimismaja on väitnud soovi leida lahendus kinnistul ladustatud jäätmete 3-22-240 ümbertöötlemiseks, ei ole selleks esitatud ühtegi loataotlust. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui OÜ Parkimismaja ei ole ettekirjutusega pandud kohustust tähtajaks (30.08.2020) täitnud, rakendatakse sunniraha 5000 eurot korduvalt kuni ettekirjutuse täitmiseni. OÜ Parkimismaja esitas ettekirjutuse peale vaide, mille KKI jättis 30.06.2020 vaideotsusega rahuldamata.
  10. OÜ Parkimismaja esitas Tallinna Halduskohtule 29.07.2020 kaebuse KKI 26.05.2020 ettekirjutuse nr 01001016 tühistamiseks (haldusasi nr 3-20-1412). OÜ Parkimismaja kaebus jäi Tallinna Halduskohtu 14.01.2021 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2021 otsusega rahuldamata ning Riigikohus ei võtnud 13.08.2021 määrusega kassatsioonkaebust menetlusse.
  11. Keskkonnaamet (KeA) rakendas 31.12.2021 sunniraha määramise teatega nr 16/21/12-23, et OÜ Parkimismaja suhtes sunniraha 5000 eurot, andis sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks 30-päevase tähtaja ja määras ettekirjutuse täitmise kontrolliks uue aja 14.03.
  12. KKI 26.05.2020 ettekirjutuse nr 01001016 õiguspärasuse üle toimunud kohtuvaidlus on 13.08.2021 lõppenud ja kuna ettekirjutust ei tühistatud, peab OÜ Parkimismaja seda täitma. KeA kontrollis ettekirjutuse täitmist 14.12.2021 ja tuvastas, et Sauna tn 4 kinnistul hoiustatakse jätkuvalt ettekirjutuse aluseks olevaid jäätmeid big-bag kottides. Kotid olid osaliselt presendiga kaetud, kuid lähemal vaatlusel oli present katkistelt kottidelt siiski ära vajunud ning kottide läheduses asuvate puude tüved on kattunud kottides olnud tahmaga. Seega ei ole katkiste kottide katmisega tagatud jäätmete keskkonda mittesattumine. Kuna 14.12.2021 kontrolli juures ei viibinud OÜ Parkimismaja esindajat, küsis KeA ettevõttelt teavet ettekirjutuse täitmise kohta. OÜ Parkimismaja selgitas 20.12.2021 kirjas, et Sauna tn 4 kinnistult on ära viidud vanametall, kuid kinnistul ladustatakse jätkuvalt ca 1000 tonni tehnilist süsinikku, millest ca 200 tonni välitingimustes. Ühtlasi andis OÜ Parkimismaja teada, et otsib jätkuvalt lahendusi kinnistul oleva süsiniku üleandmiseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. KeA 14.12.2021 kontrolli ja OÜ Parkimismaja 20.12.2021 vastuskirja põhjal on KKI 26.05.2020 ettekirjutus jätkuvalt täitmata ning seega peab KeA vajalikuks määrata sunniraha täies mahus.
  13. OÜ Parkimismaja esitas Tallinna Halduskohtule 30.01.2022 kaebuse KeA 31.12.2021 sunniraha määramise teate nr 1-6/21/12-23 tühistamiseks. Sunniraha määramine on asjaoludest tulenevalt ebaproportsionaalne ning kannab endas karistuslikku, mitte ettekirjutuse täitmisele suunavat eesmärki (vt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 14). Puudub igasugune vajadus täiendavalt kallutada kaebajat ettekirjutuse täitmisele, kuna kaebaja on teinud parima, et ettekirjutus saaks täidetud. Paraku ei sõltu ettekirjutuse täitmine ainult kaebajast, vaid ka riigiasutuste kooskõlastustest ja heakskiidust. Kuna ladustatud süsinikul ei ole tootekoodi, siis on kaebaja otsinud erinevaid võimalusi ja tehnoloogiaid süsiniku taaskasutamiseks ning on ka KeA-le esitanud avaldusi, milles toonud välja erinevaid võimalusi süsiniku taaskasutamiseks. KeA on kõigile avaldustele vastanud negatiivselt ning jäänud jäigale seisukohale, et süsinik tuleb utiliseerida. Olukorras, kus kaebaja soovib ettekirjutust täita süsiniku taaskasutamise, mitte utiliseerimise teel, ei ole sunniraha määramine kooskõlas ettekirjutuse eesmärgiga. Süsiniku utiliseerimine ei ole keskkonnasäästlik. Kaebaja tellist Tartu Ülikoolist uuringu, mille kohaselt on tema valduses olevast toorainest võimalik valmistada uusi tooteid, milleks tuleks süsinik esmalt töödelda nõutud tasemele. Selliselt töödeldud materjal on kergesti kaubastatav ja leiab kasutamist erinevates tööstusharudes. Esialgsete kalkulatsioonide kohaselt tuleks kaebajal süsiniku taaskasutamiseks investeerida ca 35 000–50 000 eurot, mistõttu on 5000 euro suurune sunniraha olulise suurusega. Kaebaja teeb süsiniku taaskasutamiseks koostööd KKT Oil OÜ-ga, kes on 10.01.2022 garantiikirja kohaselt valmis võtma vastu Sauna tn 4 kinnistul ladustatud 1000 tonni süsinikku hiljemalt 12 kuu jooksul asjaomase loa saamisest. Kaebaja on esitanud oma edasiste plaanide kohta KeA-le tegevuskava. KeA ei ole veenvalt põhjendanud, miks tuleb kaebaja kinnistul ladustatud süsinik just utiliseerida ja mitte taaskasutada. 2

(6)3-22-240 Esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja keelata KeA-l 31.12.2021 teate alusel sunniraha sissenõudmine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Sunniraha 5000 eurot tasumine mõjub halvasti kaebaja majanduslikule olukorrale ning takistab täiendavalt ettevõtte kinnistul ladustatud süsiniku taaskasutamise võimaluste otsimist ja selleks investeeringute tegemist. Sunniraha sissenõudmise keelamine ei koorma KeA-d ebamõistlikult, sest kaebuse rahuldamata jätmise korral lükkuks sunniraha tasumine üksnes edasi. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta peaks kaebaja kohtumenetluse ajal lisaks taluma teda koormavat õigusvastast täitemenetlust, millega kaasneksid täiendav raha- ja ajakulu.
  1. Keskkonnaamet palus 02.02.2022 seisukohas jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest OÜ-l Parkimismaja puudub esialgse õiguskaitse vajadus, tema kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning kaebaja erahuvi ei kaalu üles avalikku huvi keskkonnaohu kõrvaldamiseks ja korrarikkumise lõpetamiseks. Kui kohtumenetluse tulemusena selgub, et sunniraha on rakendatud õigusvastaselt, on kaebajal võimalik sunniraha ja selle rakendamisega seotud kahju KeA-lt tagasi nõuda (vt Riigikohtu 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 12). Vajaduse korral sellise nõude esitamist ei saa pidada kaebaja jaoks ülemääraselt koormavaks. Sunniraha rakendamise tinginud ettekirjutus hinnati haldusasjas nr 3-20-1412 õiguspäraseks. Selles vaidluses tõi vastustaja välja, et paljud kaebaja kinnistul ladustatud big-bag kotid on katkised ning ka terved kotid on eeldatavasti ilmastikutingimuste tulemusel muutunud hapraks ja purunemisohtlikuks. Seetõttu kaasneb Sauna tn 4 kinnistul tahma ladustamisega vahetu ja pidev oht tahma keskkonda sattumiseks ning keskkonnahäiringute tekkimiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise korral kaotaks KeA võimaluse mõjutada kaebajat ettekirjutust täitma ja ohtu kõrvaldama. Kaebajal puuduvad takistused jäätmete likvideerimiseks ja jäätmekäitlejale üleandmiseks. Kaebaja majanduslik huvi jäätmete taaskasutamise vastu ei kaalu üle avalikku keskkonnakaitsealast huvi. Kaebajale rakendatud sunniraha ei ole karistusliku eesmärgiga ning sunniraha ei ole ka ebaproportsionaalselt suur, moodustades kuuendiku JäätS §-s 1193 toodud sunniraha ülempiirist (32 000 eurot). Kaebaja ei ole näidanud mingit initsiatiivi, et jäätmed likvideerida või suunata need toorainena tootmisesse. Kui kaebaja eesmärk oleks jäätmete keskkonnahoidlik kasutamine toorainena, mis vajab ettevalmistamiseks aega ning seetõttu jäätmete pikaaegsemat kinnistul ladustamist, oleks kaebaja saanud oma tegevust seadustada. Nt taotleda jäätmete käitlemiseks (sh ladustamiseks) õigust andvat jäätmeluba ja rakendada jäätmetest tuleneva keskkonnaohu vähendamiseks vajalikke meetmeid, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Kaebaja on asunud reaalselt tegutsema alles pärast haldusasjas nr 3-20-1412 tehtud lahendite jõustumist ning kõik sellekohased dokumendid on koostatud
  2. a lõpus või
  3. a alguses (sh pärast sunniraha rakendamisest teadasaamist). See viitab kaebaja soovile lükata ettekirjutuse täitmise tähtaega edasi, mistõttu on sunniraha rakendamine sobiv meede kaebaja mõjutamiseks ettekirjutust täitma. Kaebaja esitatud dokumentide (sh Tartu Ülikooli uuringu) kohaselt eeldaks tehnilise süsiniku toorainena kasutamine esmalt selle töötlemist, mis omakorda eeldaks jäätmeluba. Kaebusest järeldub, et kaebaja soovib töötlemisega ise tegeleda, kuid kuna ta ei ole senini jäätmeluba taotlenud, siis ei tee ta seda tõenäoliselt ka edaspidi. KKT Oil OÜ garantiikirja kohaselt pidi ettevõte mh esitamata keskkonnaloa muutmise taotluse hiljemalt 31.01.2022, kuid selleks ajaks vastavaid dokumente ei esitatud. KeA hinnangul ei ole ka tõenäoline, et KKT Oil OÜ saaks tahma oma seadmetes üldse taaskasutada.
  4. Tallinna Halduskohus jättis 04.02.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta, andes kaebajale 10-päevase tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks ja riigilõivu 130 eurot tasumiseks (resolutsiooni p-d 2–3). Kaebaja ei ole põhjendanud, miks oleks 5000 euro suuruse sunniraha tasumine temale eriliselt raske või miks see on tema majandustegevust arvestades eriliselt suur summa. Ettekirjutuse sisu 3
(6)3-22-240 arvestades ei ole sunniraha 5000 eurot juriidilisele isikule ilmselgelt ebaproportsionaalne ning ka vastustaja on viidanud võimalusele see hiljem tagasi nõuda koos tekitatud kahjuga. Kohtule ei nähtu, miks peaks see olema kaebaja jaoks ebaproportsionaalselt keeruline või kulukas. Kuna kaebus KKI 26.05.2020 ettekirjutuse tühistamiseks jäeti haldusasjas nr 3-20-1412 rahuldamata, siis on tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kaebaja ei väida, et ta oleks ettekirjutuse täitnud, vaid kaebaja hinnangul on põhjendamatu nõuda jäätmete utiliseerimist, kuna ta otsib võimalusi jäätmete taaskasutamiseks. Seega ei ole kaebaja teinud kõike endast olenevat, et ettekirjutus täita. Arvestades ettekirjutuse tegemisest möödunud aega ja asjaolu, et kaebaja ei ole taotlenud asjakohaseid lubasid jäätmete käitlemiseks ega rakendanud meetmeid keskkonnaohu vähendamiseks, ei saa sunniraha rakendamist pidada õigusvastaseks. Kaebus ei ole kuigi perspektiivikas. Kaebaja ei saa eeldada, et pelgalt kavatsus jäätmeid taaskasutada võimaldab tal keskkonnaohtlikku olukorda jätkuvalt säilitada. Vastustaja sõnul on ettekirjutuse tegemise põhjustanud keskkonnaoht lisaks juba osaliselt realiseerunud, mistõttu oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vastuolus avalike huvidega.
  1. Tallinna Halduskohus võttis 17.02.2022 määrusega kaebuse menetlusse nõudega keelata KeA-l sunniraha sissenõudmine 31.12.2021 teate nr 1-6/21/12-23 alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. OÜ Parkimismaja palub 21.02.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 04.02.2022 määruse resolutsiooni p 1 ja uue määrusega esialgse õiguskaitse korras keelata KeA-l esitada avaldus kaebaja suhtes täitemenetluse algatamiseks või kui täitemenetlus on juba algatatud, siis kohustada KeA-d esitama kohtutäiturile avaldus täitemenetluse peatamiseks kuni haldusasja menetluse lõpuni. Kaebajal puudub majandustegevus ja seega ka sissetulek, mistõttu oleks 5000 euro suuruse sunniraha tasumine tema jaoks ebaproportsionaalne ja mõjutaks ettevõtet oluliselt. Kaebaja otsib jätkuvalt võimalusi Sauna tn 4 kinnistul ladustatud jäätmete taaskasutamiseks ning on teinud selleks kulutusi uuringute ja analüüside tellimiseks. Kaebaja otsib seega võimalusi alustada majandustegevust tehnilise süsiniku taaskasutamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel ei tohiks arvestada seda, et haldusasjas nr 3-20-1412 jäeti kaebaja nõue rahuldamata, sest sunniraha rakendamist tuleb vaadata eraldiseisva haldusaktina. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kaebaja ei ole taotlenud lube jäätmete ladustamiseks ega võtnud kasutusele meetmeid keskkonnaohu vähendamiseks. Kaebaja on pidevalt tegelenud jäätmete taaskasutamiseks võimaluste otsimisega ning on olnud vastustajaga pidevas kontaktis, kes on aga suhtunud kaebaja ettepanekutesse ükskõikselt ja osavõtmatult. Halduskohus leidis ennatlikult, et sunniraha rakendamist ei saa pidada õigusvastaseks, sest kaebuses on piisavalt põhjendatud, miks ei ole tegemist kohase meetmega. Olukord kaebaja kinnistul on kontrolli all ning see ei ole halvenenud pärast kaebaja poolt kinnistu soetamist. Seega ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vastuolus avalike huvidega. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine võib samas tingida lõplikult kaebaja tegevuse lõpetamise ehk kaebaja võib olla sunnitud temale kuuluva kinnistu müüma alla selle turuhinna, kandes seeläbi suurt kahju.
  3. Keskkonnaamet vaidleb 03.03.2022 vastuses määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna selle tühistamiseks alust. Kaebaja ei ole põhistanud esialgse õiguskaitse vajadust ning 5000 euro suurust sunniraha ei saa pidada ebaproportsionaalseks, kuivõrd see moodustab 1/6 JäätS §-s 1193 sätestatud ülemmäärast.
  4. a majandusaasta aruanne ei tõenda kaebaja majanduslikku seisu praegusel hetkel. Majandustegevuse puudumine on lisaks kaebajast endast tulenev asjaolu (s.o teadlik valik või äririski realiseerumine), mis ei saa olla õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamist olukorras, kus ettekirjutuse nõude täitmine on vajalik keskkonnaohu 4
(6)3-22-240 kõrvaldamiseks ning kaebaja ei ole kogu haldusmenetluse ja ettekirjutuse õiguspärasuse üle peetud kohtumenetluse jooksul näidanud mingit initsiatiivi, et Sauna tn 4 kinnistule ladustatud jäätmed likvideerida või suunata need toorainena kasutamiseks. Kaebaja on asunud tegutsema alles siis, kui KeA tegevus on teda selleks otseselt sundinud ja sellega kaasneb kulude tekkimise oht. Kaebaja ei ole tõendanud väiteid, et ta kavatseb teha investeeringu süsiniku töötlemise tehnoloogiasse, mis on piisav ja sobiv kinnistule ladustatud tahma töötlemiseks. Haldusasja nr 3-20-1412 tulemusega tuleb arvestada ka praeguses vaidluses, sest asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendi rakendamise eeldus adressaadile teatavaks tehtud kehtiv ettekirjutus, milles teda on hoiatatud sunnivahendi rakendamise võimalusest ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral. Sunniraha määramise teade ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, millega kaebajat teavitati tema suhtes sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. Kaebaja ei ole senini kõrvaldanud ega välistanud oma kinnistul ladustatud jäätme keskkonda sattumise ohtu. Kinnistul on ka varem fikseeritud tahma põleng ja tahma sattumine veekogusse. Kaebaja majanduslik huvi teenida kasu jäätmete taaskasutamisest ei kaalu üles avalikku keskkonnakaitsealast huvi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
  2. Ringkonnakohus tõlgendab OÜ Parkimismaja määruskaebust selliselt, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras vastustajal keelata igasuguste sunniraha sissenõudmisele suunatud toimingute tegemise. KeA 31.12.2021 teatega sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks määratud tähtaeg on möödunud ja kaebaja ei ole sunniraha tasunud. Vastustaja ei ole esitanud andmeid, et oleks juba esitanud sunniraha sissenõudmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse.
  3. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise iseseisev eesmärk ei saa üldjuhul olla kaebaja kaitsmine tema õigusvastase tegevuse (kehtiva ettekirjutuse nõuete tähtajaks täitmata jätmine) võimalike tagajärgede (sh sunniraha sissenõudmise) eest, kui vaidlustatud haldusaktiga pandud kohustuse täitmine pole tema suhtes ebamõistlikult koormav. Ettekirjutuse adressaadil puudub võimalus valida, kas täita ettekirjutus või tasuda sunniraha, sest tal on kohustus täita kehtivat ettekirjutust (vt haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2; Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-7214, p 16). Sunniraha rakendamise ärahoidmiseks võiks esialgse õiguskaitse kohaldamine olla põhjendatud eelkõige olukorras, kus ettekirjutus on ilmselgelt õigusvastane või hoiatuses määratud sunniraha suurus ilmselgelt ülemäärane. Kuna kohtud hindasid KKI 26.05.2020 ettekirjutuse nr 01001016 haldusasjas nr 3-20-1412 õiguspäraseks, siis ei saa praegusel juhul sunniraha sissenõudmise keelamist tingida ettekirjutuse õigusvastasus, vaid vastuväited saaksid seonduda eelkõige nõutava sunniraha suurusega. Samas ei pea sunniraha olema adressaadi jaoks iseenesest hõlpsasti tasutav, sest sellisel juhul ei pruugiks see motiveerida teda üldse ettekirjutust täitma (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2021 määrus nr 3-21-585, p 10; 12.11.2020 otsus nr 3-20-54, p 19; 15.10.2020 määrus nr 3-20-1613, p 9).
  4. Kaebaja ei ole põhistanud, et KeA 31.12.2021 teate alusel nõutava sunniraha suurus oleks ilmselgelt ülemäärane või tooks sunniraha sissenõudmine temale kaasa ebaproportsionaalselt koormavad tagajärjed. Kaebaja on enda majandusliku seisu kirjeldamiseks esitanud üksnes oma
  5. a majandusaasta aruande, mis sisaldab äriühingu bilanssi 31.12.2019 seisuga. Kõnealused andmed on praeguseks ilmselgelt vananenud ja ei saa tõendada kaebaja majanduslikku olukorda
  6. a alguses. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud ka
  7. ja
  8. a majandusaasta aruanded ning kuigi aruannetest ei nähtu müügitulu olemasolu, olid
  9. a lõpu seisuga kaebaja varad 135 320 eurot ja kohustused 132 820 eurot. Seega ei ole põhjust arvata, 5
(6)3-22-240 et 5000 euro suuruse sunniraha sissenõudmine muudaks kaebaja tegevuse jätkamise võimatuks. Kaebaja omandas Sauna tn 4 kinnistu 25.09.2018, mil seal juba ladustati vaidlusalust tehnilist süsinikku (tahma), ning KKI oli 31.08.2017 ettekirjutusega nr 01001016 kohustanud kinnistu varasemat omanikku Floberg Capital OÜ-d jäätmed likvideerima hiljemalt 31.12.2017 (sh läbis seegi ettekirjutus kohtuliku kontrolli ja tunnistati 30.10.2018 jõustunud Tallinna Halduskohtu 27.09.2018 otsusega nr 3-17-1992 Sauna tn 4 kinnistut puudutavas osas õiguspäraseks). Seega on tõenäoline, et kaebaja oli juba kinnistut omandades teadlik seal ladustatud jäätmetega seotud kohustustest. Ringkonnakohus viitab, et kuigi KKI 26.05.2020 ettekirjutusega nr 01001016 on kaebajat eraldi kohustatud jäätmed hiljemalt 30.08.2020 likvideerima, oleks varasem kohustus ATSS § 5 lg 2 p 1 järgi kehtinud iseenesest edasi ka kaebaja kui eriõigusjärglase suhtes, sest ettekirjutuse adressaadi kohustused ei olnud temaga lahutamatult seotud (st kohustuse pidanuks täitma Sauna tn 4 kinnistu igakordne omanik). Igal juhul pidi kaebaja hiljemalt KKI 26.05.2020 ettekirjutuse saamisest arvestama, et tal tuleb kinnistul ladustatud jäätmed hiljemalt 30.08.2020 likvideerida ja kanda sellega seotud kulud. Kaebaja on asunud oma väiteid tehnilise süsiniku taaskasutamise plaanidest tõendama alles pärast sunniraha määramise teate saamist ning samas puuduvad jätkuvalt igasugused andmed selle kohta, kas väidetav äriplaan oleks üldse teostatav (st kas eeldatav müügitulu ületaks vajalikke investeeringukulusid) ja milline oleks projekti realiseerimise ajaline perspektiiv.
  1. Ringkonnakohus nõustub ka hinnanguga, et kaebust ei saa pidada perspektiivikaks. KKI 26.05.2020 ettekirjutuse on kohtud haldusasjas nr 3-20-1412 tehtud jõustunud kohtuotsustega tunnistanud õiguspäraseks (st täitmise tähtaja osas). Kinnistul ladustatud jäätmetest tulenev oht keskkonnale on selgelt tuvastatud ja korduvalt realiseerunud. Kaebaja ei saa nõuda, et vastustaja aktsepteeriks ettekirjutuse nõude täitmise määramata ajaks edasilükkumist ainuüksi põhjusel, et ettekirjutuse täitmine oleks kaebajale majanduslikult kahjulik. Ettevõtja on kohustatud oma majandustegevuse korraldamisel arvestama mh keskkonnanõuete täitmise vajadusega. KeA on põhjendatult viidanud, et kaebaja ega väidetav koostööpartner KKT Oil OÜ ei ole senini asunud taotlema vajalikku jäätmeluba või keskkonnaloa muutmist. Sellises olukorras ei nähtu mingit mõjuvat põhjust, miks pidanuks KeA sunniraha määramisega viivitama olukorras, kus esineb oluline avalik huvi vältida edasist keskkonnakahju. Arvestades ladustatud tehnilise süsiniku hulka (1000 tonni) ja selle hoiutingimusi (st vahetu oht edasise keskkonnakahju tekkimiseks) ning ettekirjutuse täitmise tähtajast möödunud aega, ei saa seaduses sätestatud ülemmäärast (JäätS § 1193 kohaselt 32 000 eurot) oluliselt väiksema suurusega sunniraha rakendamist pidada ilmselgelt õigusvastaseks (vt lisaks Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2020 otsus nr 3-20-54, p-d 18–20). Muu hulgas on oluline, et kaebajat teavitati KeA 08.09.2021 kirjaga nr 1-6/21/12-13 ettekirjutuse täitmise järelkontrollist 30.11.2021 ja hoiatati täiendavalt sunniraha rakendamise eest.
  2. Eelneva põhjal jääb OÜ Parkimismaja määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.02.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.