) § 116 lg 2 kohaselt lugeda A.S. hageja esindajaks. Kultivaatorid ei ole varastatud ega läinud hageja valdusest välja tema tahte vastaselt vaid kultivaatorid on toodetud ja tarnitud hageja enese XXX A.S. tellimusel. Mõlemad kultivaatorid transporditi kostjale I hageja XXX organiseerimisel ja korraldusel. Kostjal I ei olnud mingisugust teadmist, et kultivaatorite võõrandamisel ei olnud hageja XXX väidetavalt õigust nende omandit 4 üle anda (hagiavalduses toodud väited hageja XXX õiguste kohta on vasturääkivad) ning seega on kostja I nende heauskne omanik ja asja välja ei pea hagejale üle andma. KOHTU SEISUKOHT Hageja on esitanud kostja vastu nõude AÕS § 80 lg 1 alusel, mille kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 80 lg-s 1 sätestatud nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta. Kostja I on 10.06.2019 vastuses hageja nõudekirjale (I kd tl 43) kinnitanud, et kultivaator „Terremoto 300“ ja kultivaator „Dracula 430“ on hoiustatud Estonian Agri Company OÜ kontrolli all olevates laoruumides ehk on kostja I valduses. Hagi tagamise korras on kostjal I keelatud seadmetega võõrandamise tehingute tegemine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kõnealused seadmed on jätkuvalt kostja I valduses. Kostja I sõnul omandas ta kõnealused kultivaatorid hageja XXX A.S. poolt saadetud kirjalikult pakkumisele tuginedes. Kultivaatorid transporditi kostjale I hageja XXX organiseerimisel ja korraldusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas A.S. oli hageja esindusõigus.
Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kostja viitab
lg-le 2, mille kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.
lg 2 alusel saab lugeda tehingu tehtuks esindaja nimel, kuid lisaks tuleb tuvastada, et esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Asjaoludest nähtuvalt tegi A.S. tehingu hageja nimel. Esindusõigus on
lg 1 kohaselt õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel.
lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).
lg 1 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Hageja sõnul ei olnud ta A.S. müügilepingute sõlmimiseks volitusi andnud. Sellisel juhul sai volitus praegusel juhul tekkida ka
lg 2 või § 121 lg 2 alusel.
lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
lg 2 kohaselt teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks.
lg 2 puhul on tegemist
lg-s 2 reguleeritud volituse tekkimise spetsiifilise juhuga, mistõttu tuleks esimesena kontrollida esindusõiguse olemasolu just
detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-16, p 19).
lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. 5 Vaidlust ei ole, et A.S. oli hageja XXX ning hageja on oma koostööpartnereid sellest e-kirjaga teavitanud (II kd tl 26-29). Teavitustest nähtub, et XXX ülesandeks oli müügiga seotud küsimuste eest hoolitsemine. XXX positsiooni puhul võib kohtu hinnangul eeldada, et sellest tuleneb õigus ka hageja nimel müügilepinguid sõlmida. Hageja väitel A.S. ei olnud volitust hageja nimel tehinguid teha, kuid asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks vastava õiguse puudumisest oma koostööpartnereid teavitanud.
lg-t 3 tuleneb, et kui esindusõigust on
lg-s 2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma. Hagiavaldusest nähtuvalt A.S. oli hagejaga kooskõlastatud tingimustel õigus põllutöömasinaid müüa – hagiavaldusest nähtuvalt hageja tugineb asjaolule, et A.S. ei müünud kultivaatorit „Terremoto 300“ ja kultivaatorit „Dracula 430“ hagejaga kooskõlastatud tingimustel Läti ja Leedu äriühingutele, vaid kostjale. Seega oli A.S. õigus hageja nimel kultivaatori „Terremoto 300“ ja kultivaatori „Dracula 430“ võõrandamiseks müügilepingud sõlmida. Võõrandamine teistele isikutele ei too kaasa tehingute tühisust esindusõiguse puudumise tõttu, vaid võib kujutada endast hageja ja A.S. sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumist. Seega tuleb volitus lugeda tekkinuks
lg 2 alusel ning hagi põllutöömasinate kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja I valdab neid asju ilma õigusliku aluseta. Pooled vaidlesid ka selle üle, kas kostja I saab olla kultivaatorid heauskselt omandanud AÕS § 95 lg 1 järgi. AÕS § 95 lg 1 kohaselt isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on asutud seisukohale, et AÕS § 95 ei kaitse omandaja heausksust käsutustehingu teinud isikul õigustatud isiku esindamise õiguse olemasolu suhtes (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, T. Puri (koostajad). Juura 2014, lk 442). Sellises olukorras kaitsevad heauskset isikut
lg 2 ja majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku puhul
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 22.01.2021 määruses, millega kohus kinnitas hageja ja kostja II kompromissi, ei märkinud kohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotust. Seoses kostja II vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud jäävad TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. Arvestades et kohus jätab kostja I vastu esitatud hagi rahuldamata, jäävad kostja I vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja I ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid asjas ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Osaliselt tühistatud (31.01.2022.a.) RKK lahendiga 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.