← Eesti

2-20-3027/15

Obsah (16)§ 175§ 173§ 171§ 164§ 146§ 65§ 176§ 158§ 162§ 163§ 28§ 165§ 23§ 169§ 170§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasi J. G.-K. (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-20-3027 Me

§ 175lg 1, lg 11).

  1. Jätta usaldusisik määramata ja kohustada J. G.-K. i ennast täitma usaldusisiku ülesandeid.
  2. XXX viibides kehtib J. G.-K. il kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh §
  3. XXX viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida võlgniku vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda XXX teha üks kord aastas, iga aasta
  4. oktoobril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
  5. Pärast XXX vabanemist tuleb usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
  6. oktoobril) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
  7. Usaldusisikul esitada kaks korda aastas, iga aasta
  8. mail ja
  9. novembril, kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Esimene aruanne esitada hiljemalt
  10. mail 2021, järgnev
  11. novembril 2021, jne.
  12. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 2/7 Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (

  1. aastal 221,36 eurot). Kui J. G.-K. i sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
  2. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule ning jõustumisel p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
  3. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  4. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK

  1. J. G.-K. esitas 25.02.2020 Tartu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduses esitas võlgnik avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 20.03.2020 määrusega kuulutati välja J. G.-K. i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 16.04.
  2. Jaotusettepanek kinnitati 18.08.2020 määrusega.
  3. 21.09.2020 esitas pankrotihaldur Tiia Kalaus kohtule taotlused: 1) lõpetada J. G.-K. i (isikukood 37512302232) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri kohustustest; 3) kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 537,60 eurot (sh käibemaks), ning mõista tasu välja OÜ-le Civilex (XXX); 4) anda võlgnikule menetlusabi summas 310,60 eurot, sh käibemaks, ja tasu summas 227 eurot, sh käibemaks, mõista välja pankrotivara arvelt; 5) otsustada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 3/7
  4. 22.09.2020 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot hiljemalt 13.10.
  5. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud. ARUANNE
  6. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta 1.
  7. Materiaalne põhi- ja käibevara: Võlgnikule ei kuulunud materiaalset vara. 1.
  8. Muu laekumine: 1.2.
  9. Pangakonto jääk 2,32 eurot, 1.2.
  10. Laekumine VangS § 44 alusel – 225,11 eurot Laekumine pankrotivarasse seisuga 14.09.2020 on 227,43 eurot.
  11. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – pankrotivara arvelt väljamaksed puuduvad Ajutise halduri tasu puudus, sest ajutist pankrotihaldurit ei nimetatud. Pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel.

Haldur taotleb halduritasu määramist

§ 65lg 11 alusel.

Haldur taotleb määrata halduritasuks 537,60 eurot (sh käibemaks). Halduritasust 227 eurot (sh käibemaks) mõista välja pankrotivara arvelt ja summas 310,60 eurot (sh käibemaks) anda võlgnikule menetlusabi ja tasu mõista välja riigi vahenditest.

  1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa 3.
  2. II järgu võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. 3.
  3. III järgus nõudeid tunnustamiseks ei esitatud.
  4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid pankrotivaras ei olnud
  5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saada olevad rahalised vahendid on pankrotipessa laekunud.
  6. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontodele oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus.
  7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud 7.
  8. II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 13 085,45 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: 4/7 Jrk Võlausaldaja
  9. Võlausaldaja andmed Tunnustatud nõue (EUR) Jaotis % Saamata jaotis EUR 370,52 2,831541903 370,52 XXX 227,99 1,742316848 227,99 XXX 12 486,94 13 085,45 95,42614125 100 12 486,94 13 085,45 Kohtutäitur Jane Rumjantseva Kohtutäitur Jaanika Pajuste Maksu- ja Tolliamet Kokku XXX/ XXX 7.
  10. III rahuldamisjärgus nõudeid tunnustamiseks ei esitatud.
  11. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.
  12. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused on aruandes toodud.
  13. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus J. G.-K. i pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku suutmatus tasuda oma kohustusi. Võlgnik viibib XXX ning seega on tal piiratud võimalused tulu teenimiseks. Haldur möönab, et pankrotiavalduses esitatud võlausaldajatest kõik ei ole haldurile nõudeid pankrotimenetluses esitanud. Seega, tuleb võlgnikul edaspidi arvestada, et kui tema vastu on nõudeid, mille aluseks on õigusvastase käitumisega tekitatud kahju või elatise nõuded, siis nendest võlgnik ei vabane

§ 176lg 2 alusel.

Politsei- ja Piirivalveamet on teatanud, et võlgnikul on kõik karistusõigusliku iseloomuga nõuded, mis kuuluvad asendustäitmisele väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel ning pankrotimenetluses nõuet ei esitanud. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Nimetatud menetluse algatamise otsustab kohus. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 4.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et J. G.-K. i pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning J. G.-K. i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

  1. Kohus avaldas 22.09.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus J. G.-K. i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1000 eurot hiljemalt 13.10.
  2. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et J. G.-K. i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 5/7 6.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 7. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus tasuda rahalisi kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu

§ 163

lg 5,

§ 28tähenduses.

8. Vastavalt

§ 165lg-le 3 tuleb Tiia Kalaus vabastada J.

G.-K. i (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. 9.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

  1. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasuks 537,60 eurot, sh käibemaks. Pankrotimenetluses on halduril olnud töötunde
  2. Pankrotihalduri tunnitasuks on 64 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja mahtu, aga ka pankrotivara suurust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Tiia Kalause taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 537,60 eurot. Pankrotihalduri tasu summas 227 eurot tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista pankrotivara arvelt ning summas 310,60 anda võlgnikule menetlusabi ning mõista tasu välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 11.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 12.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 13.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.

  1. J. G.-K. i (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 16.04.
  2. J. G.-K. esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses 25.02.
  3. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad

§ 170lg-s 2 nõutud kinnitused.

Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud

§ 173

toodud kohustusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada J. G.-K. i kohustustest vabastamise menetluse. 16.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

17.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku 6/7 ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

  1. Võlausaldajad ei ole esitanud usaldusisiku kandidaate. Võlgnik on avaldanud nõusolekut täita ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et J. G.-K. on suuteline täitma usaldusisiku kohustusi ise (vähemalt kinnipidamisasutuses, kus tema vanglasisesele kontole laekuvate rahaliste vahendite käsutamine on reguleeritud vangistusseadusega). Seega tuleb J. G.-K. i ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid.
  2. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (iga aasta
  3. oktoobril) ning võlgniku arvelduskontode väljavõtted kaks korda aastas, iga aasta
  4. mail ja
  5. novembril, esimene aruanne tuleb esitada
  6. maiks 2021, järgnev
  7. novembriks 2021, jne.
  8. XXX viibides kehtib J. G.-K. ile kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.
  9. XXX viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida võlgniku vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda XXX l teha üks kord aastas, iga aasta
  10. oktoobril, väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt jaotusettepanekus kajastatud jaotiste suhtarvuga.
  11. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes

§ 173

lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi peab

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (J.

G.-K. i töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule kandma lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. 23. Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui J. G.-K. i sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7/7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.