Obsah (5)

§ 175§ 367§ 162§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-115398 Tsiviilasi S

§ 175lg 1 mõttes.

5.

1. Välja mõista K. I.ult Svea Finance AS kasuks menetluskulude katteks 378,40 eurot. 5.
2. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4. Toimetada otsus kätte pooltele. Kostjale toimetada otsus kätte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu
5. novembril
6. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kirjeldav ja põhjendav osa 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus vaid järgnevat. Hageja nõuab kostjalt viivist tarbijakrediidilepingult nr XXX tekkinud võlgnevuselt määras 24% aastas. Lepingus on kokku lepitud viivisemääras 25%, mis ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,125 korda). Riigikohtu praktika kohaselt on võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu

1. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-166-05, p 24; Riigikohtu
2. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Kuna viivisekokkulepe on tühine, siis ei saa hageja viivisekokkuleppele tuginedes nõuda viivist vähendatud ulatuses s.o 24%, vaid üksnes seadusjärgses määras. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi
3. mai 2021 kuni
4. august 2021 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk 21,96 eurot.

§ 367

ja hageja taotluse alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 esimese lõike teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt alates 25. augustist 2021 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et edasiulatuvat viivist koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei saa nõuda suuremas summas kui põhivõlg, seega tuleb edasiulatuvat viivist piirata põhinõude summaga. Menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 173

lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.

§ 163lg 1 alusel jagab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Arvestades, et hageja nõue on rahuldatud 86% ulatuses, tuleb kostja kanda jätta hageja menetluskulud 86% ulatuses. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 200 eurot riigilõiv ja õigusabikulu summas 319,68 eurot, kokku 519,18 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tegemist on täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikulu summas 240 eurot (koos käibemaksuga). Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 440 eurot, mis kostjalt tuleb välja mõista hagiavalduse rahuldamisega võrdelises määras 86% ulatuses ehk summas 378,40 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3