KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi J. G. i kohustustest vabastamise menetlus Tsivi

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 9.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 10.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 12.

§ 175

lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. J. G. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 2/4 Tsiviilasi 2-20-3027 13.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

1. Võlgnik vabanes karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 11.06.2021 määrusega (jõustunud 29.06.2021), kuid Tartu Maakohtu 30.08.2021 määrusega pöörati kandmata karistus täitmisele (jõustunud 02.11.2021 Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2021 määrusega).
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni (

§-d 169-177) eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

1. Võlgnik ei ole menetluse kestel võlausaldajate nõudeid rahuldanud mingilgi määral. XXX viibides, kus võlgnikul on vastav kohustus vangistusseaduse (VanS) § 44 lg 2 järgi nii või teisiti (kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras), kogunes võlausaldajate nõuete katteks 590 eurot. Võlgnik vabanes vanglast tingimisi ennetähtaegselt Tartu Maakohtu 11.06.2021 määrusega (jõustus 29.06.2021). Vabaduses viibides võlgnik kohtule aruannet ei esitanud, seega ei olnud kohtul võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle. 15.10.2021 oli võlgnikul esimese väljamakse tähtaeg. Vanglas nõuete täitmiseks kogunenud summat võlgnik võlausaldajatele välja ei maksnud, vaid kasutas antud raha enda tarbeks.
2. Vabaduses viibides võlgnik mõistlikult tulutoova tegevusega tegelenud ei ole ja võlausaldajatele eraldisi teinud ei ole. Võlgnik on põhjendanud töö mitteleidmist sellega, et tal oli jalavõru ning tööandjad ei soovinud sellist töötajat tööle võtta. Võlgnik vabanes tingimisi ennetähtaegselt vanglast 29.06.2021 ning tal oli võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta suudab oma kohustusi vabatahtlikult täita ja et ta väärib kohustustest vabastamist. Võlgnik ei ole ka kohustustest vabastamise menetluse kestel näidanud üles tahet loobuda kriminaalsest tegevusest. Seda näitab asjaolu, et kandmata karistus pöörati täitmisele. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik sellises olukorras andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ei ole isikuks, kellele pankrotiseadus näeb ette võimaluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabanemiseks.
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et J. G. i kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud

§ 175

lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on tahtlikult rikkunud oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. J. G. it tuleb

§ 175

lg 5 alusel keelduda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 3/4 Tsiviilasi 2-20-3027 19. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti kohustustest vabastamise keeldumise kohta, kuna kohustustest vabastamise keeldumisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 20.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda J. G. it pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka J. G. i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 21.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab J. G. i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb J. G. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. 22. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud J. G. i kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4