KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2021, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-7935 (21922500003) Kohtunik Aulike Salo Mari Kirs Sven Palli

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Sven Pallile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud 20 (kakskümend) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada Sven Pallile mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 05.06.2019 otsusega nr 1-19-4358 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 19 päeva vangistust, võrra ning mõista Sven Pallile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 kuud ja 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 29.11.2021. Menetluskulud Sven Pallilt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse • • • sundraha 876 eurot kaitsjatasu õigusabi osutamise eest 742,80 eurot ekspertiisi teostamise kulu 61 eurot

§ 180

lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud, summas 1679,80 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 139,98 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised Nded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse Nded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Süüdistus Sven Pallit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem pannud korduvalt toime kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise füüsilist vägivalda kasutades, lõi uuesti ja tahtlikult
2. 13.01.2021 kella 05.50 ajal Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP-hoone neljanda üksuse P2 sektsiooni kambris nr 7 kahel korral rusikaga A Nd (N) näkku. Esimesel korral lõi Sven Palli A Nd näo paremasse külge oimukohta piirkonda ning teisel korral vasaku põsesarna piirkonda. Kannatanu tõrjus teist lööki, pannes oma vasaku käe löögile ette, ja löök tabas kannatanu vasakut kätt ja nägu. Löömisega põhjustas Sven Palli A Nle füüsilise valu ja tervisekahjustuse – näo paremal küljel punetav meelekoht ja meelekoha piirkonnas 2x2 cm suurune turse, parema kõrva taga punetav piirkond ning vasaku käe küünarvarre siseküljel punane laik suuruses umbes 12x5 cm;
3. 02.10.2021 kella 20.30 ajal Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla kambris 2k-P1-18 käega kahel korral narivoodi alumisel voodil istunud I Lt (L) näkku, tabades I L parempoolset oimupiirkonda. Löömisega põhjustas Sven Palli I Lle füüsilist valu ja tervisekahjustuse – näo paremal pool põsesarnal kaks punetavat turset suurustes 1x2 cm. Sellega Sven Palli pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Sven Palli seletas, et süüdistus on talle arusaadav. Esimeses kehalise väärkohtlemise episoodis end süüdi ei tunnista, teise episoodi osas tunnistab löömist. Sven Palli Nstus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Sven Palli tunnistab end osaliselt süüdi. Asja lahendamisele lühimenetluses vastuväiteid ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Sven Pallile heidetakse ette teise inimese tervise kahjustamist, samuti valu tekitavat kehalist väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavat 2 kuritegu. Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. 13.01.2021 episood 13.01.2021 kella 05.50 ajal Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP-hoone neljanda üksuse P2 sektsiooni kambris nr 7 füüsilise vägivalla kasutamine A N suhtes on tõendatud nii kannatanu kui tunnistaja ütluste, isiku läbivaatuse protokolli ning fototabelitega ja ekspertiisiaktiga. Kannatanu A N ütluste kohaselt jagab ta Sven Palliga neljanda üksuse P2 sektsiooni kambrit nr 7 alates 2020 septembrist. 13.01.2020 kella 06.00 tekkis neil arusaamatus raadio kuulamise pärast. Sven Palli tuli kambriukse kõrval oleva raadio juures seisnud kannatanu juurde ja lõi teda ühe korra rusikaga vastu näo paremat külge, oimukohta. Kannatanu ennast ei kaitsenud, rünne oli tema jaoks ootamatu. Seejärel lõi Sven Palli kannatanut rusikaga näo vasakusse külge põsesarna piirkonda. Kannatanu pani vasaku käe Sven Palli löögile ette, mistõttu oli teine löök nõrgem. Löögist paremasse külge tundis kannatanu valu ja löödud koht läks turse. Teisel näopoolel vigastust ei tekkinud ja valu tundis kannatanu vähe. Vasakul käel tekkis löögi tõrjumise tagajärjel punetus. Rüselemist kannatanu ja süüdistatava vahel ei olnud ja kannatanu ei löönud süüdistatavat. Pärast teist lööki läks Sven Palli kannatanust eemale. Kannatanu teavitas juhtunust valvurit. Kambrisse saabunud valvuritele ütles Sven Palli, et kannatanu peksis ise oma pead vastu seina (tl 2-4). Tunnistaja E P andis ütlusi, et ta töötab Tallinna Vangla neljanda üksuse vanemvalvurina. 13.01.2021 kell 05.50 helistas valveruumi P2 sektsiooni kambris nr 7 viibiv A N ning teatas, et kambris toimus kaklus, mille käigus tema kambrikaaslane Sven Palli lõi teda. Nad olid kambris kahekesi. Kambrisse jõudes olid mõlemad isikud lahus ja rahulikud. Tunnistaja kummalgi nähtavaid vigastusi ei näinud, verd ei paistnud. Sündmuskohale tuli meedik, kes vaatas isikud üle ja tuvastas mõlemal vigastused. Pärast juhtunut pakkis Palli oma asjad kokku ja ta paigutati teise kambrisse (tl 22-23). Kannatanu ütlusi vigastuste kohta kinnitab ka isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega, mille kohaselt 13.01.2021 kell 11.07 on A Nl tuvastatud paremal pool meelekoha ja põsesarna vahel roosakat värvi turses piirkond läbimõõduga 2x2cm (tl 7-14). Ka Tallinna Vangla tõendist nr xxx nähtuvalt fikseeris vangla arst 13.01.2021 kannatanu A N tervisliku seisundi ja temal tuvastatud kehavigastused. Tõendist nähtuvalt oli kannatanu parem meelekoht punetav, esineb turse, paremal kõrva taga punetav piirkond, vasaku käe küünarvarre siseküljel punane laik suuruses ligikaudu 12x5cm (tl 6). Ka kohtuarst-ekspert, kes on tutvunud materjalidega, on jõudnud kohtuarstliku ekspertiisi tulemusena järeldusele (ekspertiisiakt nr xxx), et kuna A N tervisekahjustused on kirjeldatud lühikest aega pärast nende saamist, siis fikseeritud naha punetus ja pehmete kudede turse näitavad vigastust põhjustanud eseme jõu mõjumise kohta (p 1). Vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel, löökidest kõva tömbi esemega (näiteks rusikaga) paremale poole oimu piirkonda ja pea piirkonda suunatud löögi pareerimisest vasaku käega (p 2). Arvestades, et pehmete kudede turse paikneb paremal pool oimu piirkonnas, siis on selle piirkonna peaga vastu seina löömine vähetõenäoline, kuid naha punetus vasaku käe küünarvarre piirkonnas on võimalik kannatanul ka endale ise tekitada (p 3) (tl 27-30). 3 Kuigi süüdistatav Sven Palli ei eita, et ta süüdistuses märgitud ajal sündmuskohal viibis, siis kuriteo toimepanemist ta eitab. Antud episoodis andis ta ütlusi, et ei ole kannatanut löönud, kannatanul polnud midagi viga. Sven Palli ütluste kohaselt tekkis hommikul kambris tüli tema ja A N vahel, füüsilist konflikti ei olnud. Vaidlus lõppes nii, et Sven Palli viskas kannatanut enda padjaga. A N jooksis ukse juurde, helistas valvurile ja ütles, et teda on Sven Palli löönud. Kui A N ukse juurest tagasi tuli, siis lükkas süüdistatav ta istuma laua äärde. Sven Palli tegi paar vehkivat liigutust A N suunas, kuid löönud ei ole kordagi. Kambrisse jõudnud valvuritele võis Sven Palli öelda, et A N lõi oma pead vastu seina. Sven Palli käenukk võis paistes olla rusikate peal tehtud kätekõverdustest, pesemisest. Tülid A N ja Sven Palli vahel tekkisid tavaliselt viimase norskamise pärast. A N lõi öösiti jalaga tema voodit. Sven Palli oli kirjutanud vanglale korduvalt avaldused selle kohta, et ta pandaks eraldi kambrisse, kuid vangla ei reageerinud tema kirjadele. Nüüd on Sven Palli uue kambrikaaslasega, kellega tekivad samuti probleemid. A N võis ise endale tekitada vigastused ning selleks on mitmeid võimalusi. Nl tuvastatud vigastused on tema enda tekitatud, sest N tahtis temast lahti saada ja muud varianti üle ei jäänud. N vihkab teda täiega (tl 31-33, 73-75). 13.01.2021 kell 14.04 läbi viidud Sven Palli läbivaatusel süüdistataval kehavigastusi ei tuvastatud (tl 16-21). Tallinna Vangla tõendi nr 2575 kohaselt oli Sven Pallil 13.01.2021 vasakul kaela piirkonnas väike hajuv punetus, umbes 3x5 cm, sõrmenukid paremal käel kergelt punetavad (tl 15). Kuna süüdistatava ja kannatanu ütlused on omavahel vastuolus, siis tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavateks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu seisukohad muude kriminaalasja menetluse käigus kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Süüdistatav eitab igasugust kannatanu löömist, kuid kohtu hinnangul on tema poolt antud ütlused ümber lükatud kannatanu ning tunnistaja antud ütlustega ja kirjalike tõenditega. Kannatanu kehavigastused nähtusid tema läbivaatusel ja ka ekspert on leidnud, et arvestades A N kirjeldust vigastuste tekkeviisi kohta, siis on võimalik öelda, et vigastused võivad olla saadud tema kirjeldatud viisil. Kohtule ei kõla usutavalt süüdistatava väide, et kannatanu, soovides lahti saada süüdistatavast, tekitas vigastused endale ise. Kuna kannatanu poolt 13.01.2021 antud ütluste kohaselt oli tal jäänud karistusaja lõpuni 3 kuud, mistõttu hoidus ta kõikidest konfliktidest, siis ei ole eluliselt usutav, et mõned kuud enne vanglast vabanemist A N vigastaks end ise selleks, et kambrikaaslasest lahti saada. Kuna Sven Palli parema käe sõrmenukid olid kergelt punetavad, siis ka see kinnitab A N ütlusi tema löömise kohta süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul on ebausutav süüdistatav selgitus, et käenukk võis paistes olla kätekõverdustest või pesemisest, sest vaevalt et kätekõverdusi tegi süüdistatav ühe käe peal, sest punetus oli vaid parema käe nukil ja ka pesemise tagajärjel punetuse tekkimine ühele käele ei ole usutav. Seega Sven Palli ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed ja need tuleb tõendikogumist välja jätta. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et süüdistatav lõi A Nd 2 korral rusikaga näkku ja sellise käitumisega tekitas süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi. Kannatanu ütluste kohaselt, kui süüdistatav teda lõi, tundis ta valu. Vaadates fotosid, kus nähtuvad silmaga nähtavad tervisekahjustused, siis puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule A Nle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime kavatsetusega. Süüdistatava tegevuse eesmärgiks oli kannatanule viga teha. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 4 02.10.2021 episood 02.10.2021 kella 20.30 ajal füüsilise vägivalla kasutamine Sven Palli pool Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla kambris 2k-P1-18 I L suhtes on samuti tõendatud ja seda järgmiste tõenditega. Kannatanu I L ütluste kohaselt ta oma kambrikaaslase täisnime ei tea, perekonnanimi on Palli. Kuna Pallil mängis raadio kõvemini, siis pani kannatanu televiisori kõvemini mängima. Palli hakkas ärplema ja lõi kannatanut. Kannatanu sai kaks korda pihta. Süüdistatav lõi kaks korda vasaku käega näo paremale poolele, meelekohta. Kannatanu tundis valu ja sai näo vasakule poolele kaks muhku. Kõik toimus õhtusel ajal, täpset päeva ei mäleta. Umbes viis minutit pärast löömist tulid kambrisse valvurid loendust läbi viima ja ka sel ajal süüdistatav veel ärples (tl 9697). Tunnistaja M U ütlused tõendavad, et Tallinna Vangla kambris 2k-P1-18 umbes kella 20.30 ajal loenduse ajal oli Sven Palli endast väljas. I L ütles, et Sven Palli lõi teda. Tunnistaja nägi I Ll paremal oimu piirkonnas punakamat kohta. Kohale kutsuti meedik ja korrapidaja T K. Meedik fikseeris vigastuse ja T. K tegi foto L pea piirkonnast. Sven Palli tunnistas enda tegu, selgitas ja näitas, kus kambris asetsesid sündmuse ajal I L ja Sven Palli ja kuidas Sven Palli tegi löögi käega I L suunas ja löök läks pihta. Pärast löömist, lõi Palli oma pea ära vastu narivoodi ülemist serva. Tunnistaja nägi Palli otsmikul verist kohta (tl 100-101). Tunnistaja T K ütluste kohaselt oli I L ka talle selgitanud, et Sven Palli oli teda olmetüli lahendades löönud näkku kahel korral, I L vastu ei löönud. I L parempoolne oimukoht oli turses. Tunnistaja tegi foto I L näost ja lisas foto protokolli juurde. Kambrisse tuli ka vangla meedik. Sven Palliga vestlusest selgus, et kambris tekkinud olmetüli käigus, L kuulas mingit vene möla, mis segas Palli uudiste kuulamist, läks Palli alumisel narivoodil istuva I L juurde ja lõi teda kaks korda rusikaga näkku. Kui Sven Palli oli löögi ära teinud, lõi ta oma pea ära vastu narivoodi serva. Tunnistaja nägi Pallil marrastust pealael. Koos valvur S B paigutati Sven Palli teise kambrisse (tl 102-103). Tunnistaja S B selgitab, et 02.10.2021 kella 20.20 ajal loenduse ajal Tallinna Vangla kambris 2k-P1-18 liikus Sven Palli rahutult kambris ringi, öeldes, et annab I Lle peksa. I L ütles, et sai juba peksa ja osutas käega oma oimu kohal olevale punasele laigule. Tunnistaja nägi kannatanul oimu kohal paremal punast laiku. Tunnistaja sai aru, et midagi on toimunud. Tunnistaja ei mäleta, kas löömist tunnistas Sven Palli ise või sai seda teada T K käest (tl 105-106). Tallinna Vangla tõendist nr 3214 nähtuvalt tuvastas vangla arst I Ll 02.10.2021 paremal pool põsesarnal kaks punetavat turses piirkonda suurustes 1x2 cm. Muid vigastusi ei täheldatud (tl 99). Sven Palli tunnistab enda süüd löömises ning selgitab, et esimene löök läks pihta, teine löök ebaõnnestus. Rusikaga ei löönud, lõi käega, pihtasaamise võimalused olid kannatanul viletsad, kuna ta asus narivoodi alumisel voodil. Löömise põhjuseks oli liiga valjult mängiv televiisor, mida I L ei pannud vaiksemaks, ka siis, kui Sven Palli seda palus. Sven Pallil ütles närv üles, ta astus sammu kannatanule lähemale ja lõi teda vasaku käega. Esimene löök läks piha ja tabas Lt oimu piirkonda. Lõi sama käega teist korda, kuid tabas juba näpuotstega, kuna L oli kaugel. Sven Pallil ei olnud kavatsust lüüa, ta püüdis ennast vaos hoida. Enne löömist lõi ta pea ära vastu narivoodi äärt (tl 108-110). Probleemi esinemist süüdistatava ja kannatanu vahel näitab ka Sven Palli poolt 02.10.2021 esitatud taotlus I L ümberpaigutamiseks, enne kui Palli ta maha lööb. I L on Sven Palli viimse 5 piirini närvi ajanud, eriti oma televiisoriga (tl 111). Eeltoodud tõenditega on kinnitust leidnud, et süüdistatav lõi kannatanut kaks kord ja sellise käitumisega tekitas süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta löögi tagajärjel valu. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime kavatsetusega, kuid tervisekahjustus põhjustati kaudse tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on tõendite hindamisel asjakohane tähele panna, et süüdistatava tegevusviis ehk n-ö modus operandi on kahe teo puhul sarnane ehk probleemid kambrikaaslasega lahendab Sven Palli füüsilist vägivalda kasutades. Suhtlemisel tekkinud arusaamatuste lahendamiseks võtab ta kasutusele käed, lootes, et löömine aitab tal lahkhelid likvideerida. Kohtueelses menetluses on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, s.o kuriteo toimepanemine korduvalt. Kuna käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud 2 erinevat tegu, samuti on süüdistuses viidatud Sven Palli varasemale karistatusele kehalise väärkohtlemise eest, siis on tuvastamist leidnud, et Sven Palli oma tahtliku tegevusega pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb sanktsioonina ette rahalist karistust või kuni viieaastast vangistust. Karistuse liigi üle otsustades leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Sven Pallit on varem karistatud analoogse teo eest Pärnu Maakohtu poolt vangistusega, mille kandmiselt isik vabastati tingimisi KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel, kuid mis ei ole ilmselgelt süüdistatavale piisavat mõju avaldanud (tl 42-45). Korduva teo puhul ei ole põhjust kohaldada süüdistatavale kergemaliigilist karistust. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli isiku keskmine päevasissetulek aastal 2020 0 eurot (tl 48), samuti kinnitas süüdistatav kohtuistungil, et elatub juhutöödest ning saab valla poolt abiraha (tl 131). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Kuriteo asjaolusid hinnates leiab kohus, et isiku süü on mõlemas kuriteo episoodis keskmine. Mõlemad kannatanud tundsid teo tagajärjel valu, ja said ka selle tulemusel tervisekahjustused. Kuigi süüdistatav lõi mõlemat kannatanut korduvalt, kestsid ründed siiski lühikest aega, seega ei olnud kehaline väärkohtlemine intensiivne (RKKKo otsus nr 3-1-1-44-16, p 20). Süüdistatav ei ole avaldanud kahetsust, kuid ta on osaliselt oma süüd tunnistanud 02.10.2021 episoodis, mida kohus peab karistust kergendavaks asjaoluks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Sven Pallile karistuseks 10 kuud vangistust, mida vähendab

§ 238lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra.

Lõplikuks karistuseks jääb 6 kuud ja 20 päeva vangistust. Teod on toime pandud 13.01.2021 ja 02.10.2021, seega Pärnu Maakohtu 05.06.2019 otsusega nr 1-19-4358 mõistetud karistuse kandmise ajal. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega suurendab kohus käesoleva otsusega mõistetud karistust 19 päeva 6 võrra, järgides KarS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Liitkaristuseks tuleb mõista 7 kuud ja 9 päeva vangistust, mille kandmise alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Menetluskulud

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Sven Palli menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, kaitsjatasu õigusabi osutamise eest ja ekspertiisikulu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Kuna Sven Palli on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud isik ning tema käitumine on jätkuvalt õigusvastane, siis ei oleks kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmisel käesoleval juhul positiivset toimet Sven Palli resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Seega mõistab kohus Sven Pallilt välja

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 876 eurot, kaitsjatasu õigusabi osutamise eest summas 742,80 eurot ning tasu kohtuarstliku ekspertiisi eest 61 eurot.

§ 180

lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, kogusumma 1679,80 eurot, ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Sven Pallile ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 180

lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, mis tähendab, et ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 139,98 eurot. Aulike Salo kohtunik täpsustatud RKK 13.01.2022 otsusega 7