KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi T. L. (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-21-11473 Menet

§ 153

lg 1 p 2): Nõude Jaotis % summa (€) 1 Coop Pank AS (rg-kood 10237832) 84 761,51 100% Kokku: 84 761,51 100% Võlausaldaja Makseinfo XXX Võlgnik nõudele vastuväiteid ei esitanud. Tegemist on solidaarkohustusega, solidaarselt vastutav isik on K. L., isikukood XXX.

1. Määrata pankrotihaldur Küllike Miti tasu suuruseks 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot, kokku 600 eurot. Halduri tasu kanda T. L. pankrotivarast OÜle Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, arvelduskonto nr XXX Swedbank).
2. Kinnitada pankrotihaldur Küllike Miti poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud T. L. (pankrotis) pankrotimenetluses 10,13 eurot ja täiendavad prognoositavad kulud 0,38 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel. Tsiviilasi 2-21-11473
3. Vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt pankrotihalduri kohustustest T. L. (pankrotis) pankrotimenetluses.
4. Algatada T. L. (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Määrata T. L. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks A. R. (ik XXX; elukoht XXX; tel XXX; e-post XXX).
2. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. veebruaril) vastavalt kohtu kinnitatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele. Esimene väljamakse teha
4. veebruaril 2023, seejärel
5. veebruaril 2024 jne.
6. Usaldusisikul esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 2 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (

1. aastal 220,48 eurot). Kui T. L. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. 2 Tsiviilasi 2-21-11473 TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
2. Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ja A. R. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
3. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud Tartu Maakohtu 31.08.2021 määrusega kuulutati välja T. L. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Küllike Mitt. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 28.09.2021. Võlausaldajad olid

§ 93lg 1 järgi kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt 01.11.2021.

Pankrotihaldur esitas 07.12.2021 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude ja jaotiste määramiseks. Tartu Maakohtu 10.12.2021 määrusega kinnitati võlausaldajate nimekiri. Pankrotihaldur Küllike Mitt esitas kohtule 14.01.2022 kinnitamiseks lõpparuande ja taotlused: 1) kinnitada T. L. pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne; 2) lõpetada T. L. pankrotimenetlus; 3) kinnitada pankrotimenetluses perioodil 31.08.2021-14.01.2022 tekkinud kulud 10,13 € ja täiendavad kulud 0,38 €; 4) määrata pankrotihalduri tasuks 500 €, lisandub käibemaks 100 €, kokku 600 €, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rg-kood 10609096, XXX); 5) jätta pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu T. L. pankrotivara kanda; 6) vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt tema kohustustest; 7) otsustada T. L. kohustustest vabastamise menetluse algatamine ettepanekuga määrata T. L. usaldusisikuks isiku kirjaliku nõusoleku alusel A. R. (ik XXX). LÕPPARUANNE

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta 1.
2. T. L. nimel pankroti väljakuulutamise hetkel (31.08.2021) olnud vara 1) sularaha - võlgniku väidetel oli tal sularaha 480,00 €; Pankrotihalduril ei olnud õigust nimetatud summat uuesti kinni pidada ja pankrotivarasse arvata. 2) rahalised vahendid arvelduskontol XXX SEB Pank AS-s 18,39 €; 3) rahalised vahendid arvelduskontol XXX Coop Pank AS-s 0,00 €; 4) osad, aktsiad, muud väärtpaberid - puudusid; 5) pensionikontol nr XXX oli registreeritud 3 159,940 tk SEB Progressiivse Pensionifondi (nn II samba) osakut, mille väärtus seisuga 31.08.2021 moodustas NAV a´ 1,29848 €, kokku 3 Tsiviilasi 2-21-11473 4103,12 €; Kuna nimetatud pensionifondide osakute näol on tegemist varaga, millele ei ole käesoleval ajal võimalik sissenõudeid pöörata ja mida ei ole võimalik pankrotimenetluse käigus realiseerida, oli nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0,00 € juhul kui võlgnik ise ei esita taotlust osakute tagasivõtmiseks. Isik ei ole sellist taotlust esitanud. Isik ei olnud liitunud vabatahtliku kogumispensioniga. 6) maksude ettemaksed 0,00 €; 7) nõuded teiste isikute vastu - T. L. väidetel ei olnud tal sissenõutavaid nõudeid teiste isikute vastu; Täitemenetlusregistrist T. L. kasuks pooleliolevaid täitemenetlusi ei nähtunud. 8) liiklusvahendid – puudusid; 9) ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudus; 10) patendid, kaubamärgid jms. intellektuaalomandid – puudusid; 11) relvaregistrisse kantud vara – puudus; 12) muu materiaalne vara (sh koduse majapidamise esemed) – T. L. selgituste kohaselt ei ole tal vararegistritesse kandmata realiseerimiskõlbulikku vara. 13) kinnistusregistrisse kantud vara – puudus. 1.
3. T. L. pankrotivara müügist laekumised Pankrotivaras ei ole olnud müügikõlbulikku vara, mistõttu vara müügist laekumised puuduvad. 1.
4. Andmed muude laekumiste kohta T. L. pankrotivarasse Pankrotimenetluse ajal on T. L. jätkanud töötamist XXX (rg-kood XXX) XXX brutotöötasuga XXX €. Töösuhte alusel on T. L. laekunud pankrotimenetluse ajal 3209,49 €, millest haldur on teinud TMS § 132 alusel pankrotivarasse kinnipidamisi 873,14 €. Lisaks on 01.01.2022 SEB Pank AS-lt laekunud T. L. pankrotivara hoiukontole pangaintresse 0,01 €. Haldur on kogu laekunud 0,01 € pankrotivarasse arvanud. Vabatahtliku täitmise korras ei ole võlgnik pankrotivarasse makseid käesolevaks hetkeks teinud.
5. Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta 2.1. Vara välistamise nõuete rahuldamine (

146 lg 1 p 1, § 123) T. L. pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid ka rahuldatud. 2.2. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (

146 lg1 p1, § 119) nõuded T. L. pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja seega ei ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. 2.3. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146lg 1 p 2 ja § 147 alusel T.

L. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid. 2.4. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146

lg 1 p 2¹ alusel

§ 146lg 1 p 2¹ nimetatud väljamakseid (pärandvara pankrotimenetluses Pär

S § 142 lg 1 p 1 nimetatud kulud) T. L. pankrotimenetluses ei ole. 2.5. Massikohustused (

§ 146

lg 1 p 3; § 148) 4 Tsiviilasi 2-21-11473 Seisuga 14.01.2022 (so perioodil 31.08.2021-14.01.2022) ei ole T. L. pankrotimenetluses pankrotivara arvelt kantavaid massikohustusi tekkinud. 2.6. Pankrotimenetluse kulud (

§ 146

lg 1 p 4; § 150) Seisuga 14.01.2022 (so perioodil 31.08.2021-14.01.2022) on tekkinud T. L. pankrotivara arvel kantavaid pankrotimenetluse läbiviimise kulusid 10,13 €. Tegemist on pankrotihalduri toimingute tegemisel tasutud panga teenustasudega. Muud pankrotimenetluse läbiviimisel tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

§ 65

lg 113 kohaselt võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr – ehk siis 1752 €. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on teatanud kohtule ja võlausaldajatele 24.09.2021 esitatud halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsioonis, et taotleb tsiviilasjas 2-21-11473 tasu

§ 65lg 11³ sätestatud toimingutasuna summas 960 €.

Faktiliselt ei ole T. L. pankrotimenetluses halduril olnud vajalik teostada keerukamaid menetlustoiminguid (nt erinevate kohtuvaidluste pidamine), samuti on väheseks kujunenud töö seoses ühe võlausaldaja nõude kontrollimisega. Seda arvestades vähendab haldur taotletava halduritasu suurust ja taotleb talle tasu määramist summas 500 €. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 1¹ järgi sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu ta tegutseb. Seega tuleb halduritasule lisada käibemaks 100 €. Seega on halduritasuga seotud kulu suuruseks kokku 600 €, halduritasu ülekandel tekib täiendav pangateenustasu kulu 0,38 €.

1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Lõpparuande kohtule esitamise hetkeks on T. L. pankrotimenetluses tehtud väljamakseid Tartu Maakohtu määrusega 10.12.2021 tsiviilasjas XXX kinnitatud
2. rahuldamisjärgu võlausaldaja nõude rahuldamiseks 0,33% ulatuses 281,03 €. Andmed jaotiste alusel võlausaldajale väljamakstud raha kohta on järgmised: 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel Jrk Võlausaldaja Võlausaldajate Rahuldatud Protsent nr nimekirjas nõude nõude summa tunnustatud summa EUR (EUR) nõudest (%) 1 Coop Pank AS 85 042,54 281,03 0,33

1. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta T. L. pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara. Seega ei ole T. L. pankrotimenetluses pandieseme müüki toimunud.
2. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta T. L. pankrotivaras ei ole müügikõlbulikku pankrotivara ja nõudeid teiste isikute vastu.
3. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete 5 Tsiviilasi 2-21-11473 hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Lisaks eeltoodule tegi pankrotihaldur iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) valmistas ette, viis läbi ja protokollis võlausaldajate üldkoosolekuid (28.09.2021 ja 14.01.2021); 2) koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 3) suhtles võlausaldajaga, kontrollis esitatud nõuet ning tuvastas kogutud tõendite alusel võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa; 4) suhtles võlgnikuga ja tema tööandjaga; 5) pidas arvestust võlgniku jooksva sissetuleku üle, korraldas selle jagamise pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks; 6) selgitas vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi ja teiste isikute vastu nõuete esitamise võimalusi.
4. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ta ei ole raha pankrotimenetluses saanud, on järgmine: 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel Jrk Võlausaldaja Võlausaldajate Rahuldamata Protsent nr nimekirjas nõude nõude summa tunnustatud summa EUR (EUR) nõudest (%) 1 Coop Pank AS 85 042,54 84 761,51 99,67 85 042,54 84 761,51

1. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada T. L. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid.
2. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Aruandes nimetatud kuludele täiendavaid kulutusi pankrotihaldur teinud ei ole.
3. Maksejõuetuse tekkimise põhjused T. L. selgituste kohaselt suri XXX aastal tema XXX, mille tagajärjel hakkas tema XXX jooma. Pere kooshoidmiseks otsustati
4. aastal võtta laenu ja osta maja. Maamaksu soodustuse saamiseks vormistati aga maja hoopis abikaasa XXX nimele. Kuna maja vajas remonti ja maal elamiseks oli vaja ka autot, siis võtsid abikaasad veel kaks laenu. Kõik laenud said võetud maja tagatisel. Laenu suutsid abikaasad maksta kuni
5. aastani, mil abikaasa ei suutnud joomise tõttu enam töökohti hoida ning tekitas ka joobes juhtimisega endale trahve. Seega maksis ühiselt võetud laene ainult T. L. Alkohoolikust mehele abi otsimised lõppesid mehe XXX.
6. aastal otsustas T. L. mehe juurest lastega ära kolida ja ostis XXX korteri. Abikaasa jäi alguses ühiselt võetud laenudega soetatud majja edasi elama. Mõne aja pärast aga järgnes ülejäänud perele XXX ja hakkas ka tööl käima. Paraku oli see ajutine, sest ta hakkas jälle jooma. T. L. jättis mehe maha, mis lõppes abikaasapoolse vägivallaga. Peale lahutust püüdis T. L. advokaadi vahendusel laenude tagatiseks olnud maja müüa, kuid mees keeldus igasugusest koostööst ja jättis ka laenud tasumata. Maksmata jättis ta ka XXX ostetud korteris tema poolt tekitatud kommunaalkulud. Viivisvõlgnevuste tekkimise vältimiseks maksis T. L. seega nii maja laenu kui ka XXX korteri kommunaalmakseid. Võlgade vähendamiseks müüsid abikaasad XXX. aastal XXX korteri. Samal ajal sai T. L. teada, et abikaasa XXX oli juba XXX aastal teinud kinketehingu, millega oli abikaasade ühiselt võetud laenuga ostetud maja vormistanud ainuüksi T. L. abikaasa nimele. Seepeale pöördus T. L. ka panga poole, kus lubati tegeleda vara tagasivõitmisega. Paraku oli pank lasknud õige aja mööda. Seepeale lubas pank teha notariaalse tehingu, kus laenukohustused oleksid vormistatud T. L. abikaasa nimele. T. L. väidetel ta pabereid läbi ei lugenud ja kirjutas 28.02.2012 notaris alla võlatunnistusele, milles ta hoopis 6 Tsiviilasi 2-21-11473 tunnistas täies osas ja tingimusteta panga sissenõutavaks muutunud võlgnevust kogusummas 80 561,24 €. Pankrotiasjas kogutud andmed ja dokumendid toetavad T. L. seletusi võlakohustuse võtmise asjaolude kohta. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on nn muu asjaolu, milleks on oma krediidivõimekust arvestamata abikaasaga ülejõukäivate solidaarkohustuste võtmine. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (

) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 14.01.2022 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 24.01.2022 ja vastuväiteid ei ole kohtule esitatud. Lõpparuanne vastab

§ 162lg-s 2 sätestatule.

Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne T. L. (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu

§ 163

lg 5,

§ 28

tähenduses, vaid nn muu asjaolu.

§ 165lg 3 alusel tuleb Küllike Mitt vabastada pankrotihalduri kohustusest T.

L. pankrotimenetluses.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur taotleb määrata tasuks oma ülesannete täitmise eest 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot, kokku 600 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist

§ 65lg 113 alusel toimingutasuna.

Pankrotihaldur on 24.09.2021 menetlusdokumendis teatanud kohtule ja võlausaldajatele, et soovib taotleda tasu toimingutasuna. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Küllike Miti taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 600 eurot, sh käibemaks 100 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. 7 Tsiviilasi 2-21-11473 Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega tekkinud pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud 10,13 eurot (halduri toimingute tegemisel tasutud panga teenustasud) ja täiendavad prognoositavad kulud 0,38 eurot. Kohus peab nimetatud kulusid põhjendatuks ning kinnitab pankrotihaldur Küllike Miti tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud T. L. (pankrotis) pankrotimenetluses 10,13 eurot ja täiendavad prognoositavad kulud 0,38 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. T. L. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad

§ 170lg-s 2 nõutud kinnitused.

Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud

§ 173

toodud kohustusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada T. L. kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitatud. Kohtule on esitatud võlanõustaja A. R. nõusolek täitmaks usaldusisiku ülesandeid T. L. kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et A. R. tuleb nimetada T. L. usaldusisikuks. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi peab

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (T.

L. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab T.

L. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Väljamaksed võlausaldajatele tuleb sooritada igal aastal hiljemalt 15. veebruaril. 8 Tsiviilasi 2-21-11473 Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui T. L. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 9