Obsah (5)

§ 101§ 100§ 105§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 03.05.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-649 Tsiviilasi H K hagi K K vas

§ 101

lõikes 1 sätestatud miinimummääras ehk 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja vastus Kostja nõustus oma vastuses tasuma hagejale elatist igakuiselt miinimumulatuses, kuid ei olnud nõus tagasiulatuva elatisega. Lähtuvalt panga andmetest on viimase 14 kuu keskmine makstud elatis S Kele olnud 352 eurot/kalendrikuu, mis teeb ajaperioodil tagasiulatuvalt, arvestades elatise miinimummäära 292 eurot/kuu, kokku 852 eurot miinimummäärast rohkem. Lisades sinna juurde, et hageja elab iga kuu keskmiselt 7 ööpäeva oma teise vanema juures, millised kulud (eluasemekulud (sh kommunaalkulud) 20 eurot, toidukulud 40 eurot, transport 10 eurot, tervishoid (sh ravimid, vitamiinid, kreemid, hügieenitarbed) 10 eurot, vaba aja kulud (sh huviringid, mängutoad, ujumine) 20 eurot ning tarbekaubad (sh raamatud, mänguasjad, käsitööasjad) 10 eurot) on kokkulepet saavutamata kostja kui teise vanema kanda. Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 3
3. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja S K (tlk 7, 11-13) ning et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja pangakonto väljavõttest selgub, et kostja on perioodil 03.01.2020 kuni 11.01.2021 (s.o enne hagiavalduse esitamist) tasunud elatist kokku 4648,66 eurot (tlk 25). Maksetest nähtuvalt on osadel kuudel tasutud elatist miinimumist suuremas ulatuses, kuid nt veebruaris 2020, detsembris 2020 ning jaanuaris 2021 on tasutud miinimumist vähem. 4 Kohus leiab, et kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja igakuiste kulude suurusele ega põhjendatusele ning on oma vastuses märkinud, et nõustub elatist tasuma alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras. Seega on hageja nõue elatise välja mõistmiseks miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka elatise tagasiulatuvalt alates 01.11.2020 kuni 13.01.2021 summas 292,45 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Perioodil 01.11.2020 kuni 13.01.2021 tuli kostjal tasuda elatist kokku 706,45 eurot (s.o november 2020 summas 292 eurot, detsember 2020 summas 292 eurot ja 13 päeva jaanuari eest summas 122,45 eurot. Kostja on esitanud oma pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja nimetatud perioodil tasunud kokku 814 eurot, s.o 16.11.2020 summas 400 eurot, 14.12.2020 summas 195 eurot ning 11.01.2021 summas 219 eurot. Seega on kostja tasunud perioodil 01.11.2020 kuni 13.01.2021 107,55 eurot nõutust rohkem. Seega ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud. 5 8. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest miinimumsuuruses kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuv elatise nõue tuleb jätta rahuldamata.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega tuleb elatis tasuda iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval S K arvelduskontole. Samuti märgib kohus, et juhul, kui kostja on menetluse ajal tasunud elatist, siis tuleb nimetatud summa väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h veebruari 2021 eest tasutud elatis summas 292 eurot, märtsi 2021 tasutud elatis summas 292 eurot ning aprilli 2021 eest tasutud elatis summas 292 eurot. Menetluskulud 9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub ka vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik osaliselt tühistatud 12.01.2022 TRK lahendiga 6