Obsah (5)

§ 121§ 263§ 199§ 64§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-7843 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas V

) § 199 lg 2 p 9,

§ 121

lg 1 ja

§ 263lg 1 p 2 järgi 3 aasta ja 3 kuu pikkuse liitkaristusega.

Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, vähendati mõistetud karistust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Seega jäi Madis Pretkele lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Tõkend vahistamine jäeti kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Madis Pretke karistuse kandmise aja algust arvati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ehk siis alates

1. oktoobrist
2. a.
3. Maakohus ei pidanud võimalikuks Madis Pretkele rahalist karistust mõista. Selle välistab tema süü suurus ning üldine lugupidamatus õiguskorra ning teiste isikute ja nende vara vastu. Arvestada tuleb sedagi, et Madis Pretkel puuduvad võimalused rahalist karistust täita.
4. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud.
5. Esimese astme kohus leidis, et Madis Pretke puhul tuleb tema allumist karistuse eripreventiivsele mõjule pidada äärmiselt halvaks. Tal on kolm kehtivat kriminaal- ja kaks väärteokaristust.
6. augustist
7. a kuni
8. aprillini
9. a on ta viibinud katkematult vangistuses, kus ta on ka süütegusid toime pannud. Ka käesolevad kuriteod pani ta toime pisut vähem kui aasta pärast eelmise karistuse ärakandmist.
10. Eeltoodut arvestades mõistis maakohus Madis Pretkele karistuseks

§ 199

lg 2 p 9 järgi 1 aasta pikkuse vangistuse,

§ 121

lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistuse ning

§ 263

lg 1 p 2 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Madis Pretkele lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust, kuivõrd tegemist on eriliigliste tegudega ning kergema karistuse kaetuks lugemisel jääks osade tegude ebaõigussisu üldse arvestamata. Tingituna kriminaalasja arutamisest lühimenetluses, vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistuseni. 6. 31. jaanuaril 2022. a laekus ringkonnakohtule Madis Pretke apellatsioonkaebus, milles palub kergendada talle

§-de 121 ja 263 järgi mõistetud karistust. Samal kuupäeval esitas süüdistatav veel ka apellatsiooniga koos taotluse, milles palub, et karistust kohaldataks talle kas osaliselt tingimisi või avavanglas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna see on ilmselgelt põhjendamatu. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitute apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
2. Kohtukolleegium, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks, karistuse vähendamiseks ega osaliselt tingimisi vangistuse mõistmiseks. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki

§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid ning on analüüsinud põhjalikult, miks käesoleval hetkel tuleks mõista Madis Pretkele just taoline karistus. Ringkonnakohus nende põhistustega ka nõustub. Kohtukoosseis selgitab, et

§ 56

lg 1 kohaselt tuleb karistuseks mõista selline karistus, mis mõjutaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja mis kaitseks ka õiguskorra huvisid. Esitatud apellatsioon ei anna juba eelmenetluse staadiumis alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda ja jääb seetõttu edutuks. 9. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2