← Eesti

2-21-13491/7

Obsah (4)§ 101§ 100§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-13491 Tsiviilasi D P hagi E P vastu elat

§ 101

lg 3 sätestatud baassummas (käesoleval ajal 200 eurot), millele lisandub

§ 101

lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (käesoleval ajal 43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool kostjale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 30 eurot;

§ 101lg 5), seega käesoleval ajal on elatise suuruseks 213,44 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

  1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  2. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult 1

(7)teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
  1. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on kostja isa. 14.06.2021 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas 2-21-4892 tagaseljaotsuse, millega kohustas D P andma oma alaealisele lapsele igakuiselt elatist summas 292 eurot kuus.
  2. Tsiviilasjas 2-21-4892 ei ole kohtumenetluse käigus tuvastatud lapse tegelikke vajadusi ning arvestatud D P võimega teenida endale elatist ning kui suures määras on D P, arvestades tema töövõimet, võimeline andma oma alaealisele lapsele igakuiselt elatist. Lisaks ei ole kohtuotsuses arvestatud asjaoluga, et D P veedab oma alaealise lapsega ühiselt aega ning annab seega lapsele elatist vahetu ülalpidamisega.
  3. Hageja palub vähendada igakuiselt makstava elatise suurust 150 euroni kuus, kuivõrd: • hagejal on osaline töövõime ja tema sissetulekuteks on Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus keskmiselt 258 eurot kuus. Hagejal ei ole, lähtuvalt oma tervislikust seisundist, olnud võimalik minna täiskohaga stabiilselt tööle. Seoses tervisliku olukorra halvenemisega pidi hageja märtsis 2021 lahkuma töölt. Hageja sai uuesti tööle juulist 2021 – ta töötab osaajalisena vastavalt oma tervislikule seisukorrale; • hageja elab koos emaga aadressil xxx. Eluasemega seotud kulud kannab täna peamiselt hageja ema, kuid seda eelkõige põhjusel, et hagejal ei olnud pikalt võimalik asuda tööle. Hageja peamised kulud, mida ta täna kannab, on seotud sideteenuste eest tasumisega, ravimite soetamisega ja enda igapäevaste kulude katmisega s.o riided ja igapäevane toit. Hageja hädavajalikud kulud ühes kuus on 400 eurot; • hageja veedab lapsega koos vähemalt 2 nädalavahetust kuus ja ühe õhtu nädala sees sh kannab hageja lapsega koosolemise ajal ka osaliselt lapse kulusid – hageja ostab aegajalt lapsele vajaminevaid asju, lisaks on käivad isa ja laps koos söömas ja veedavad ühiselt vabaaega erinevates kohtades (nt batuudikeskus, kino jne); • hageja on lapsele andnud enne kohtuotsust vabatahtlikult summas 150 eurot kuus. Selline on vanemate omavaheline kokkulepe ning hageja on vastavat kokkulepet täitnud ja see summa vastab ka hageja tegelikele võimalustele anda oma alaealisele lapsele elatist; • lapse ema poolt esitatud lapse kulud ühes kuus, st 650 eurot kuus ei vasta tõele ning lapse ema on lapse kulud teadlikult üle paisutanud. Hageja on seisukohal, et kostja kulud ühes kuus ei ole suuremad kui 366 eurot kuus. Vanemate vahel on kokkulepe, et riiklik peretoetus 60 eurot kuus laekub lapse ema arveldusarvele. • Hageja on nõus vajadusel kandma ühekordseid lapse raviga seotud kulusid, juhul kui need tegelikult eksisteerivad ja need on vajalikud, kuid see ei saa olla hageja 2
(7)hinnangul põhjuseks

§ 101

lg 1 sätestatud määras elatise nõudmiseks – lapse isale ei ole teada, et lapsel oleks suuremad kulud seoses logopeediga (lapsevanematel on ühine hooldusõigus ning lapse ema ei ole isa teavitanud, et lapse kulud oleks seoses lapse ravivajadusega suurenenud).

  1. Hageja palub: muuta Harju maakohtu otsust tsiviilasjas 2-21-4892 väljamõistetud elatise määra ning kohustada D P andma oma alaealisele lapsele elatist alates hagi esitamisest kuni lapse E P täisealiseks saamiseni 150 eurot kuus; jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
  2. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hagejal on diagnoositud psühhiaatriline haigus ning tegemist on terviseseisundiga, mida saab ravimite abil küll hoida kontrolli alla, kuid lisaks ravimitele mõjutab haiguse kulgu ka näiteks suurem töökoormus.
  3. Kuna kostja igakuised kulud on 520 eurot, ei saa sellest tulenevalt ühe vanema kohustus lapsele elatise andmisel olla suurem kui 260 eurot kuus.
  4. Antud juhul on kostja toonud välja, et tema kulud on miinimummäärast väiksemad, millest tulenevalt ei esine praegusel juhul hageja hinnangul kostjal ülekaalukaid huve, mis võimaldaksid jätta lapsetoetuse maksmisega ülalpidamiskohustuse ulatuse üle otsustamisel arvestamata. Seega tuleb arvesse ka võtta peretoetust, milleks on 60 eurot kuus iga lapse kohta. Kostja vastus
  5. Kostja märgib, et ei tunnista hagi. Kostja ei nõustu sellega, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks.
  6. Hageja on oma vastutustundetuse tõttu pidevalt haiglasse hospitaliseeritud. Hageja keeldub ambulatoorselt toetusravi regulaarselt tarvitamisest. Kuigi toetusravi tarvitamisel suudab hageja oma häirega normaalset elu elada, satub ta haiglasse ainult siis, kui ta oma ravimeid ei võta. Hageja pidev viibimine statsionaarsel ravil ei võimalda hagejal täiskohaga töötada ning piisavalt raha teenida, et elatist maksta. Tegemist ei ole mõjuva põhjusega. Praeguses olukorras on hageja võimeline töötama ning raha teenima tingimusel, et ta võtab vajalikke ravimeid.
  7. Lapse ema kulutused lapsele ühes kuus on järgmised: eluaseme kulud on 100 eurot; kulutused toidule 120 eurot; tervishoiule 50 eurot; eelkoolile ja lasteaiale 100; spordile 50 eurot; riietele ja jalanõudele on 70 eurot; muud vältimatud püsikultused 30 eurot.
  8. Hageja väidab, et varasemalt kulus lapse vajaduste rahuldamiseks 366 eurot kuus. Kostja selgitas, et laps on vanemaks saanud, seega on tema vajadused suurenenud. Lapse kasvav organism vajab rohkem füüsilist aktiivsust ning arendavat tegevust.
  9. Hageja on pakkunud, et tasub lapse raviga seotud kulud, kuid kostja ei ole sellega nõustunud sh on kostja toonud välja, et ei nõustu sellega, et hageja tasuks ravikulud, kuna hageja terviseseisund on ebastabiilne ning hageja võib taas sattuda haiglasse, mis tähendaks tõrkeid lapse raviarvete maksmisele. Hageja ei ole tuginenud sellele, et tal on lapse emaga kokkulepe anda lapsele ülalpidamist muul viisil või tal esinevad sedavõrd mõjuvad põhjused, et ta võib nõuda kohtult, et ta saaks anda ülalpidamist muul viisil ehk väidetavalt asjades ja teenusarvete tasumises. 3

(7)
  1. Hageja veedab lapsega aeg-ajalt ca 4 päeva kuus ja sellel perioodil ta ostab lapsele ainult toidu ja muud lapse eluga ja arenguga vajalikud asjas ostab lapses ema.
  2. Peretoetusele on õigus igal lapsel sõltumata tema varalisest seisundist sh sissetulekust. Eelöeldu tähendab, et lastetoetust ei saa elatise nõude lahendamisel võtta arvesse ja vähendada kohustatud isiku ülalpidamise kohustust selle võrra.
  3. Riigikohtu praktika kohaselt teenindatakse ülalpidamiskohustust eelkõige sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga muu vara arvelt. Seega kui Hageja väidab, et tema sissetulekud on väikesed, siis arusaamatuks jääb hageja esindamine kohtumenetluse ajal kõrgelt tasustatava spetsialisti poolt (isegi kahes kohtuprotsessis). Hageja majanduslik seisukord on piisavalt hea. Kohtuotsuse põhjendused
  4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
  5. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab 4

(7)rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

  1. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a. hageja ja kostja seaduslik esindaja on alaealise kostja vanemad; b. 14.06.2021 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas 2-21-4892 tagaseljaotsuse, millega kohustas D P andma oma alaealisele lapsele igakuiselt elatist summas 292 eurot kuus.
  2. Lapse isa taotleb esitatud hagiga elatise vähendamist 150 euroni kohta. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et elatise vähendamiseks alus puudub.
  3. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
  4. Käesoleval juhul on hageja kohustatud tasuma alaealisele kostjale elatist miinimummääras. Lapse elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.

  1. Hageja märgib, et tema majanduslik seisukord on halb ega võimalda kostjale nõutavat elatist tasuda. Hageja selgitab, et tema tervislikust seisundist tulenevalt ei ole võimalik tasuvamat tööd leida. Hageja kannab lapsega koosolemise ajal ka osaliselt lapse kulusid vahetult. Lapse kulud on teadlikult ülepaisutanud ja arvestada tuleb ka lapsetoetusega.
  2. Kohus on teinud päringud hageja varalise seisukorra kindlakstegemiseks. Hagejale ei kuulu kinnisvara. Hageja ei tegutse ettevõtluses. Hageja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Hageja ei ole ise üheski täitemenetluses sissenõudja. Hagejale kuulub sõiduauto BMW X5 (reg nr xxx), Opel Vectra Caravan (reg nr xxx), BMW 525i (reg nr 815ANH; xxx). Hagejale ei kuulu väikelaevu. Hageja konto väljavõttelt (tlk 4-17) nähtub, et 2021 juuli põhjal (viimane terviklik kuu konto väljavõttel) oli hageja sissetulek töötasu näol on ca 578,76 eurot kuus, millele lisandus Töötukassa toetus 258,72 eurot ja 500 eurot sularaha sissemakseid, kokku 1 337,48 eurot. Konto väljavõttelt nähtub, et hageja külastab tihti (kiirtoidu)restorane ja tanklaid. Hageja kulud on seotud sideteenuste eest tasumisega, ravimite soetamisega ja 5

(7)enda igapäevaste kulude katmisega s.o riided ja igapäevane toit. Hageja sõnul on tema hädavajalikud kulud ühes kuus 400 eurot. Vaatamata 11.11.2021 määrusele ei pidanud hageja vajalikuks esitada ka täiendavaid konto väljavõtteid või tõendeid oma sissetulekute kohta. Seega leiab kohus, et hageja majanduslik olukord on väljamõistetud elatise tasumiseks piisavalt hea. Arvestades hageja sissetulekute ja tema igakuiste kulude vahet (1337,48-400 = 937,48), on tal piisavalt vahendeid lapse ülalpidamiseks. Hagejale kuulub mitu sõiduautot. Hageja huvi omada toreduslikku vallasvara ei kaalu üles kostja huvi saada oma elulaadile kohast ülalpidamist. Hageja tööealine ning- võimeline. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Hagejal ei ole peale kostja rohkem ülalpeetavaid, kes satuks käesoleva hagi rahuldamata jätmisel kostjatega võrreldes ebavõrdsesse majanduslikku seisu. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et tasuvama töökoha leidmine või suurema sissetuleku teenimine oleks hageja puhul raskendatud või välistatud. Olukorras, kus isikul on kohustus pidada ülal alaealist last, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimalda suuremat sissetulekut teenida või teha füüsilist tööd. Hageja töötab ehitusel abitöölisena, mis on eelduslikult füüsiline töö. Kostja esitatud epikriisid (tlk 30-41) hageja tervise kohta ei ole asjakohased, kuivõrd sealt nähtuvalt on hageja küll korduvalt olnud tahtest olenematul ravil, kuid seda viimati
  1. a suvel. Ambulatoorse ravi tulemusel on hageja tervislik seisund sisuliselt normaliseerunud. Seega nõustub kohus kostja seisukohaga, et hageja vaimse tervise ja sellest tulenevalt tema majandusliku seisukorra halvenemise osas lasub riisiko hagejal endal ning sellest johtuvalt ei saa seda hageja ülalpidamisvõime osas arvesse võtta. Hageja on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et säilitada rahuldav vaimne tervis ja teenida piisvat sissetulekut kostja ülalpidamiseks.
  2. Kostja igakuised kulutused on järgmised: eluaseme kulud on 100 eurot; kulutused toidule 120 eurot; tervishoiule 50 eurot; eelkoolile ja lasteaiale 100; spordile 50 eurot; riietele ja jalanõudele on 70 eurot; muud vältimatud püsikultused 30 eurot. Hageja on märkinud, et kulud on ülemäärased. Kohtu hinnangul on kulud mõistlikud, vaid riiete ja jalanõude kulu on põhjendatud 20 eurot väiksemas summas, so 50 eurot kuus. Kostja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku seega 500 eurot. Tähtsust omab ka lapsetoetuse temaatika. Kuivõrd kostja igakuised kulud on väiksemad, kui väljamõistetud elatis seda eeldab (584 vs 500), on asjakohased viited kostja eest makstavale lapsetoetusele. Seega on vanemate poolt hüvitamisele kuuluvad kulud igakuiselt 440 eurot (500 - 60).
  3. Tõendamata on hageja väited, et hageja veedab kostjaga vahetult aega rohkem kui 4 päeva kuus (kostja on hagivastuses vastavas ulatuses hageja väited omaks võtnud). Samas ei ole hageja esile toonud ja tõendanud, milliseid kulusid ja kui suures ulatuses ta kostjaga vahetult aega veetes kannab. Ometi on kohus 11.11.2021 määruses sellele hageja tähelepanu juhtis. Seega jätab kohus nimetatud väited tähelepanuta. 6
(7)26. Kuivõrd kumbki vanem peab kostja põhjendatud ja vajalikke kulusid kandma 220 euro (440/2) ulatuses, siis tuleb väljamõistetud elatist vähendada. Kohus leiab, et alates hagi esitamisest 29.08.2021 kuni 31.12.2021 (mil kehtis vana elatise suuruse regulatsioon), tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista elatis summas 220 eurot kuus. Alates 01.01.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista elatis

§ 101

lg 1 – 5 alusel seaduses sätestatud miinimummääras, arvestades maha ka lapsetoetuse. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on seadusjärgne elatisemäär hetkel eurot 213,44 eurot. 27. Seega, kuna on täidetud TsMS § 459 sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus vähendab Harju Maakohtu 14.06.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-4892 väljamõistetud elatise suurust ning mõistab D P’ilt oma alaealise lapse E P’i kasuks välja igakuise elatise alates hagi esitamisest 29.08.2021 kuni 31.12.2021 summas 220 eurot ning alates 01.01.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni

§ 101

lg 3 sätestatud baassummas (otsuse tegemise ajal 200 eurot), millele lisandub

§ 101

lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal 1448 eurot, millest 3% on 43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest (60/2 = 30), seega otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks alates 01.01.

  1. a 213,44 eurot.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  4. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.