KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2022.a, Pärnu, Tsiviilasja number 2-21-8611 Tsiviilasi Nordka

§ 177lg 4) .

1. Tagastada hageja poolt 13.05.2021 maksega Rahandusministeeriumi riigilõivude ettemaksukontole tasutud 900-eurosest riigilõivust enamtasutud osa summas 150 eurot ning vastavalt hagihinnale 750-eurosest riigilõivust pool summas 375 eurot, kokku 525,00 eurot (viissada kakskümmend viis eurot) hageja soovil hageja Nordkalk AS-i kontole, kust riigilõiv tasuti, selgitus: riigilõivu tagastus, tsiviilasi nr 2-21-8611, Nordkalk AS.
2. Käesolev määrus toimetada kätte pooltele.
3. Määruse jõustumisel teha elektroonilises Kohtute Infosüsteemis korraldused riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Sisulised asjaolud ja menetluse käik
4. Nordkalk AS esitas 28.05.2021 hagi Graniidikeskus OÜ vastu põhivõla 15 602,42 eurot, sissenõudmiskulude 200 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud suulisest lepingust, mille alusel hageja tarnis kostjale lubjakivikillustikku ja kostja kohustus selle eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Hageja esitas tarnitud kauba eest septembris 2019 viis arvet, mis olid hagi esitamise seisuga tasumata summas 15 602,08 eurot. Kohus 20.07.2021 määrusega võttis hagi menetlusse ning küsis kostjalt vastuse. 1.
5. Kostja Graniidikeskus OÜ esitas kohtule 23.08.2021 kostja kirjaliku vastuse, milles teatas, et kostja on 19.08.2021 maksekorraldusega tasunud hagejale kokku 17 928,48 eurot, so 15 602,42 eurot põhivõla katteks ja 2326,06 eurot viiviste katteks, millest omakorda 2042,22 eurot oli viivis hagi esitamise seisuga ja 283,84 eurot viivis hagi esitamisele järgnevast päevast kuni
6. augustini
7. Kostja ei tunnistanud hageja sissenõudmiskulude nõuet summas 200 eurot ega menetluskulude nõuet, leides, et kohtusse pöördumine oli ebavajalik. Kostja avaldas lootust, et pooled jõuavad vaidlusalustes küsimustes kompromissile. 1.
8. 02.11.2021 kirjaga hageja ning 04.11.2021 kirjaga kostja andsid kohtule teada, et pooled kompromissile ei jõudnud. 07.02.2022 kirjaga kohus küsis hagejalt seisukoha hagist loobumise osas, arvestades, et tasutud ulatuses jääb hagi rahuldamata. Kohus selgitas, et pooltel on vaidlus sissenõudekulude osas, mida hageja nõuab VÕS § 113.1 lg.1 alusel 200 eurot, kuid sellel alusel saab nõuda kuni 40 eurot. Kohus selgitas hagejale, et juhul, kui hagejale võla sissenõudmisega tekkinud kahju on suurem kui 40 eurot, saab sellist kahju nõuda VÕS § 113.1 lg.2 alusel, kui kahju hüvitamise nõue on olemas, st hagejal tuleb tõendada kahju suurust.
9. 15.02.2022 esitas hageja Nordkalk AS kohtule avalduse hagis loobumiseks, kuivõrd kostja on pärast hagi esitamist suuremas ulatuses hageja nõude rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Lisaks palub hageja kohtul lahendada hageja taotlus enamtasutud riigilõivu summas 150 EUR tagastamiseks. 21.02.2022 täpsustatud menetluskulude nimekirjas hageja palub kindlaks määrata menetluskulud summas 1050 eurot (sh riigilõiv 750 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3 tunni eest (100 €/t) summas 300 eurot (käibemaksuta). 3. 17.02.2022 seisukohavõtus kostja Graniidikeskus OÜ on nõus menetluse lõpetamisega, kuid menetluskulude hüvitamisega nõus ei ole. Kostja leiab jätkuvalt, et kohtusse pöördumine põhivõla 2

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on avaldusest loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja avaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, hageja 15.02.2022 esitatud loobumise taotlusega ning kostja arvamustega, leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Kostja 17.02.2022 kirjalikus seisukohas ei ole hagist loobumise taotlusele vastuväiteid esitanud. Hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada.
2. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168lg.

4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist selle tõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hagi rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 6.1. Kohus nõustub siinkohal hageja väidete ja viidatud tõenditega selles, et hageja pöördumine kohtusse ei olnud ennatlik või kostjale ootamatu - pooltel oli võlgnevuse teemal kirjavahetus septembris 2020, so ligi aasta aega peale võlgnevuse tekkimist 2019.a ning juba septembris 2020 hageja hoiatas kostjat, et pöördub vajadusel kohtusse. Kuna kostja on 19.08.2021 maksekorraldusega (so ca 3 kuud pärast hagi esitamist 28.05.2021) tasunud hagejale kohtumenetluse ajal põhivõla ja kuni 19.08.2021 arvutatud viivise, kokku 17 928,48 eurot, siis esinevad antud asjas põhinõude ja viivise nõude osas

§ 168lg 4-5 nimetatud alused.

Seega jäävad hageja menetluskulud nende nõuete osas, so 98,9% ulatuses kostja kanda. Sissenõudmiskulude summas 200 eurot, so 1,1% ulatuses, mida kostja ei tunnistanud ega tasunud, kuid millest hageja loobus, jäävad kostja kulud hageja kanda

§ 168lg 2 alusel.

Arvutuskäik: 17 928,48 + 200=18 128,48 eurot moodustab 100%, millest 17 928,48 eurot moodustab 98,9% ning 200 eurot moodustab 1,1%. 7 . Menetluskulude kindlaksmääramine.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus, tutvunud poolte esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldustega ja vaadanud läbi asja materjalid, leidis, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 7.1. Hagist loobumisega menetluse lõpetamisel on hageja poolt kantud põhjendatud ja vältimatuks menetluskuluks pool riigilõivu, kuna

§ 150

lg 2 p 2 ja lg 4 alusel, hagist loobumise korral saab hageja menetluses tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagasi. Kohtutoimiku andmete kohaselt on hageja tasunud käesolevas asjas 13.05.2021 maksega riigilõivu 900 eurot, hagihinna järgi (19 089,41 eurot) tuli hagilt tasuda riigilõivu 750 eurot. Seega on hageja poolt kantud põhjendatud, hüvitamisel arvesse võetavaks menetluskuluks riigilõiv 750:2=375 eurot. Ülejäänud poole 3

§ 150lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 sätestatule.

7.2. Kohus peab lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel lähtuma menetluskulude põhjendatusest ja vajalikkusest vastavalt

§ 175lõikes 1 sätestatule.

Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Kohus selgitab ka, et õigusabi vajaja on vaba endale valima õigusabi teenuse osutajat, kes osutab õigusabi oma büroos kehtestatud hinnakirja alusel, kuid õigusabi kulude kandmise risk jääb õigusabi kasutajale. 7.3. Kohus on seisukohal, et hagejale õigusabi osutanud juristi D. Niit (magistrikraadi tõendav diplom lisatud) tunnihind 100 eurot (käibemaksuta) on mõistlikus suuruses, arvesse võttes, et jurist peab lepingulise esindajana vastama

§ 218lg 1 mõttes kvalifikatsiooni nõuetele.

Samuti on mõistlik lepingulise esindaja töömaht – materjalide analüüs 1 tund ning 4-leheküljelise hagiavalduse koostamine 2 tundi, kokku 3 tundi summas 300 eurot. 7.

1. Seega tuleb hageja vajalike menetluskulude suuruseks asjas määrata kokku 675,00 eurot, so riigilõiv summas 375 € ja lepingulise esindaja kulud summas 300 €. Menetluskulude jaotuse alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele sellest summast 98,9 %, so 667,58 eurot. 7.
2. Kostja menetluskulud on kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub kostjaga selles, et advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) saab pidada käesoleval ajal mõistlikuks, kuid arvesse võttes, et vaidlus ei olnud märkimisväärselt keerukas ning lahenes hagist loobumisega, kuna kostja suurema osa võlast tasus, ning samuti arvestades kostja töömahtu menetlusdokumentide koostamisel (23.08.20212 kostja vastus 1,5 lk ja 04.11.2021 seisukoht koos menetluskulude nimekirjaga) peab kohus mõistlikuks kostja lepingulise esindaja töömahtu ühe tunni võrra väiksemas mahus, so 3 tunni 24 minuti asemel 2 tunni 24 minuti ulatuses ja 578 euro asemel 578 – 170 = 408 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude jaotuse alusel kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele sellest summast 1,1 %, so 4,49 eurot.
3. Kuivõrd kostja peab hüvitama hagejale menetluskulud summas 667,58 eurot ning hageja omakorda kostjale menetluskulud summas 4,49 eurot, tuleb hüvitatavate menetluskulude lõplikuks kindlaksmääramiseks kostjalt väljamõistetud summast maha arvata hagejalt väljamõistetud summa. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lõplikult menetluskulud summas 667,58 – 4,49 = 663,09 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 4