← Eesti

2-20-12880/72

Obsah (9)§ 137§ 119§ 116§ 120§ 118§ 123§ 23§ 143§ 145

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-12880 Ko

) §-s 144 sätestatud teabe andmise kohustust, mh andma teineteisele esimesel võimalusel teada lapse tervislikust seisundist, lapsega juhtunud õnnetustest ja muudest olulistest asjaoludest; vanemad teevad koostööd suhtluskorra täitmiseks ega takista teisel vanemal lapsega suhtlemist. Vanemad kohustuvad teist vanemat lapse ees mitte halvustama. Vanem, kelle juures on laps, peab hoolitsema lapse tervise eest ja tagama vajadusel arstiabi. 3.

  1. Avalduse kohaselt ei ole vanemad jõudnud kokkuleppele last puudutavates olulistes küsimustes. Kuivõrd isa ei sea lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes esile lapse huve, tuleb vanemate ühine hooldusõigus nendes küsimustes lõpetada ja anda emale selles osas ainuhooldusõigus. Laps elab emaga Tallinnas ja käib alates
  2. augustist 2020 elukohajärgses Q lasteaias. Lapsele meeldib Q lasteaias ja ta on saanud seal uusi sõpru. Ema töökohavahetus ja lapse elukorralduslikud muudatused on lapse huvides. Laps palus ema, et ta ei läheks enam vahetustega tööle. Ema on last peamiselt kasvatanud ja tal on lapsega tugev side. Lapse elukorralduse muudatused on taastanud lapse turvatunde ja ta vajab stabiilset elukeskkonda. Ema elukohas on olemas kõik lapse eluks vajalik, sh turvaline elu- ja õpikeskkond ning lasteaed kõigi lapse arenemiseks vajalike teenustega. Laps soovib elada emaga. Pere ülalpidamise eest on kogu aeg hoolt kandnud ema. 3.
  3. Isa ei tegelenud vanemate kooselu ajal lapse kasvatamisega ja tal ei ole lapsega tugevat sidet. Laps ei ole harjunud isaga elama ja ei soovi isa juures pikaajaliselt viibida. Isa juures ei ole tagatud lapse igapäevane hooldus, vajaduste rahuldamine ja turvaline elukeskkond. Isa ja lapse vahel on tihti erimeelsusi ning isa ei suuda neid rahulikult lahendada. Lapsel olid XXXs elades ja lasteaias käies käitumishäired. Pärast elukorralduse muudatusi on laps palju rahulikum. XXXs ei ole tagatud lapsele vajalikud arenemisvõimalused, mh ei pakuta seal lapsele vajalikku logopeedilist abi ja seal ei ole eelkooli võimalust. Isa ei toeta lapse arengut. Isa kasutab lapse suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda ning manipuleerib lapsega poolehoiu võitmiseks. Isa halvustab ema lapse ees ning on pannud vastutuse lapse elukorralduse muudatuste eest lapsele. Kui laps on isa juures, ei võimalda isa lapsel emaga suhelda. Isa on alates
  4. a jaanuarist töötu ja ema ei tea, kas tal on püsiv sissetulek. 3.
  5. Isale ja lapsele tuleb määrata suhtluskord. Isaga kas ei ole võimalik kohtumisi kokku leppida või ta rikub kokkuleppeid. Kohtu määratud suhtluskord tagaks suhtlemise stabiilsuse. Ema pakutud suhtluskord vastab lapse ja isa huvidele. 3.
  6. Laps ei peaks isaga veetma kõiki nädalavahetusi, kuna ema saaks siis lapsega aega veeta ainult tööpäevadel õhtuti. Isa on saanud lapsega alates
  7. a septembrist veeta pea kõik nädalavahetused. Laps ei peaks tervet koolivaheaega ühe vanemaga veetma. Suvel võiks laps olla mõlema vanemaga vaheldumisi nädala kaupa. 5 2-20-12880
  8. Isa vaidles ema avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kui lapse peamiseks elukohaks peaks jääma ema elukoht, palus isa määrata enda ja lapse suhtluskorra järgmiselt: - - - - - laps viibib isa juures kolmel nädalavahetusel kuus, s.o iga kuu esimesest ja teisest reedest pühapäevani ning neljandast reedest pühapäevani. Isa võtab lapse reedel kell 15.00 lasteaiast või ema elukohast ning viib ta pühapäeva õhtul kell 20.00 tagasi ema elukohta; jõuluvaheajal viibib laps isa juures, v.a
  9. detsember kuni
  10. detsember kell 19.00, mil laps on ema juures. Ema viib lapse
  11. detsembril kell 19.00 isa juurde.
  12. aastal viibib laps isa juures
  13. detsembrist kell 19.00 kuni
  14. jaanuarini kell 20.
  15. Ema viib lapse
  16. detsembril 2020 kell 19.00 isa elukohta ning isa viib lapse
  17. jaanuaril 2020 kell 20.00 ema elukohta; sügis- ja talvevaheajal viibib laps paaritul aastal ema juures ning paarisaastal isa juures; kevadvaheajal viibib laps paaritul aastal isa juures ja paarisaastal ema juures.
  18. aastal viibib laps isa juures 17.–
  19. aprillini; suvekuudel viibib laps 2/3 ajast isa juures ja 1/3 ajast ema juures. Konkreetsed ajad lepivad vanemad oma puhkusegraafikuid arvestades kokku iga kalendriaasta
  20. veebruariks; emadepäeva nädalavahetuse veedab laps emaga ja isadepäeva nädalavahetuse isaga; vanemal, kelle juures laps tema sünnipäeval ei viibi, on õigus lapsega tema sünnipäeval vähemalt kaks tundi kohtuda; lapsel on õigus eemaloleva vanemaga segamatult telefoni või muude kommunikatsioonivahendite teel suhelda; vanemal on õigus minna lapsega puhkusereisile (sh välisriiki) ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi tema juures. Vanem teavitab teist vanemat lapsega reisile minekust, reisi sihtkohast ja kestusest esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui viis päeva enne reisi algust e-kirja teel. Kui vanem soovib reisile minna ajal, mil laps peaks vastavalt suhtluskorrale viibima teise vanema juures, või soovib vanem reisida riiki, mida Välisministeerium on soovitanud vältida, on selleks vajalik teise vanema kirjalik nõusolek. Kui reisi toimumiseks on nõutav või soovitav omada teise vanema kirjalikku nõusolekut, siis annab vanem vastava nõusoleku. Vanem, kelle käes on lapse reisidokumendid, annab need mõistlikul ajal enne reisi algust lapsega reisile minevale vanemale üle; vanemad ei halvusta teist vanemat laste juuresolekul ega luba seda teha kolmandatel isikutel. 4.
  21. Ema avalduses on palju ebaõigeid väiteid, millega ema on püüdnud luua ebaõiget ettekujutust vanemate osalemisest laste kasvatamisel ja suhetest lapsega. Kuivõrd ema töötas
  22. a kevadeni laeval ning oli vaheldumisi kaks nädalat tööl ja kaks nädalat kodus, oli iga kahe nädala tagant periood, mil lapse kõigi vajaduste eest hoolitses isa. Kui ema oleks leidnud, et lapsel ei ole isa juures ohutu, ei oleks ta lasknud sellisel elukorraldusel aastaid kesta. Isa ei ole olnud lapse suhtes vägivaldne. Isa ja lapse kõnede pidev salvestamine ning lapse pildistamine enne isa poole minekut ja sealt tulles kahjustab lapse ja isa suhet ning rikub isa ja lapse õigust eraelu puutumatusele. Isa ja laps peavad saama suhelda vabalt ja nii, et teine vanem suhtlust pidevalt ei kontrolli. Pere ülalpidamises on osalenud mõlemad vanemad. Lapse kooliks ettevalmistamine toimub ka lasteaias ega pea tingimata toimuma eelkoolis. Lapsel on võimalik saada logopeedilist abi ka XXXs. Kui ema saab lapse viibimiskoha küsimuses ainuhooldusõiguse, tuleks ema õigust lapse elukohta määrata piirata Eesti Vabariigiga. Isa on nõus samasuguse piiranguga, kui tema saab lapse viibimiskoha küsimuses ainuhooldusõiguse. 6 2-20-12880 4.
  23. Kui laps jääb elama emaga, tuleb isale tagada ema poolt pakutust rohkem lapsega koosolemise ja suhtlemise võimalusi. Laps võiks viibida isa juures kolmel nädalavahetusel kuus. Isa on nõus last ise transportima. Isa tööaeg on paindlik ja ta saab lapsega tegeleda ka tööpäevadel ning veeta lapsega pikki perioode koolivaheaegadel. Lapse huvides on olla õppetööst vabal ajal vanemaga, kellel on võimalik temaga reaalselt koos olla. Ema juures võiks laps olla vaheaegadel siis, kui emal on puhkus. Alternatiivselt võiks laps olla vanemate juures suvel vaheldumisi kahe nädala kaupa ning lapse üleandmine võiks toimuda pühapäeval kell
  24. Teistel koolivaheaegadel võiks laps olla vanemate juures vaheldumisi, st ühel aastal ema ja teisel aastal isa juures. Vanemate elukohtade kaugust arvestades ei ole mõistlik iga vaheaega pooleks jagada. Samuti ei ole sel põhjusel mõistlik lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele jõululaupäeval kell
  26. Lapse esindaja toetas ema avaldust osaliselt ning vaidles isa avaldusele vastu. Laps oli kohtumisel avatud ja suhtles meeleldi. Ta avaldas, et talle meeldib Tallinnas lasteaias käia ja ta veedab nädalavahetused meeleldi isaga XXXs. Laps hindas suhet mõlema vanemaga heaks. Lapse esindajale ei jäänud muljet, et kumbki vanem oleks last teise vanema vastu meelestanud. Mõlemad vanemad hoolivad lapsest väga, kuid nad ei suuda osades lapsele olulistes küsimustes kokku leppida. Lapse huvides on arusaadava ja ettenähtava elukorralduse säilitamine ning seega ema avalduse rahuldamine ühise hooldusõiguse lõpetamist puudutavas osas. Isa peaks saama võimaluse veeta lapsega ema pakutust rohkem aega ning arvestada tuleks isa ettepanekutega. Siiski peaks lapsel olema üks keskpunkt, mida ta saab pidada koduks. Vahelduv elukoht ei tule kõne alla, kuna vanemad ei suuda koostööd teha ja nende suhted on pingestatud.
  27. Mustamäe Linnaosa Valitsuse seisukoha järgi on mõlemad vanemad taganud lapse igakülgse arengu ja heaolu. Lapsel on mõlema vanemaga turvaline ja emotsionaalselt lähedane suhe. Vestlusest lapsega selgus, et laps soovib elada emaga ning isaga regulaarselt ja takistusteta suhelda. Lapse senine elukorraldus ja rutiin ei ole lapse arengut takistanud ega negatiivselt mõjutanud. Laps avaldas, et talle meeldib Tallinnas elada ja tal on seal rohkem tegevusi ning ta ei ole kurb, et ei näe XXX sõpru. Vanemad vajavad nõustamist, tulemaks toime paarisuhte lõppemisega kaasnevate tunnetega.
  28. Alutaguse Vallavalitsuse seisukoha järgi avaldas laps, et soovib elada nii isa kui ka ema kodus ja tal on nüüd kaks kodu. Ta rääkis, et tal läheb uues lasteaias hästi ning tal on seal uusi sõpru. Laps on isa juures nädalavahetuseti ja isa suhtleb lapsega üle päeva telefoni teel. Isa teab, et lapsel läheb uues lasteaias hästi ja et lapsele meeldib uus elukeskkond, kuid ta soovib osaleda lapse viibimiskoha ning haridusküsimuste otsustamises. Lapsel peab olema kindel elukoht ka siis, kui vanemad elavad lahus. Elukoha valikul tuleb lähtuda lapse huvidest. Lapsele tuleb tagada suhe mõlema vanemaga. Lapse jaoks on alati parim see, kui vanemad jõuavad last puudutavates küsimustes üksmeelele. Vanemad peaksid jätkama perenõustamise teenusega nii kaua, kuni nad on võimelised lahendama lapsega seotud küsimusi iseseisvalt. Maakohtu määrus ja põhjendused
  29. Harju Maakohus jättis
  30. jaanuari
  31. a määrusega isa avalduse rahuldamata ning rahuldas ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks osaliselt ja andis emale ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise küsimuses Eesti Vabariigi piires ja lasteaia valiku küsimuses. Maakohus rahuldas ema suhtluskorra määramise avalduse osaliselt ning määras isa ja lapse suhtluskorra järgmiselt: 7 2-20-12880 1) laps viibib kuni kooli minekuni isa juures kalendri järgi kahel järjestikusel nädalal reedest pühapäevani ja seejärel üle nädala nädalavahetusel reedest pühapäevani, välja arvatud juunis, juulis ja augustis. Esimene reede on
  32. jaanuar
  33. a. Isa võtab lapse reedel kell 15.00 lasteaiast või ema elukohast ning viib lapse ema elukohta tagasi pühapäeva õhtul kell 19.00; 2) laps viibib kuni kooli minekuni juunis, juulis ja augustis vaheldumisi kaks järjestikust nädalat isa juures ja kaks järjestikust nädalat ema juures; 3) laps viibib alates kooli minekust isa juures igal kalendri järgi paaritul nädalal reedest pühapäevani, välja arvatud suvisel koolivaheajal juunis, juulis ja augustis. Isa võtab lapse reedel kell 17.00 ema elukohast ning viib lapse ema elukohta tagasi pühapäeva õhtul kell 19.
  34. Isa korraldab lapse ettevalmistamise esmaspäevaseks õppetööks; 4) suvisel koolivaheajal (juunis, juulis ja augustis) viibib laps 2/3 ajast isa juures ja 1/3 ajast ema juures. Konkreetsed ajad lepivad vanemad mõlema vanema puhkusegraafikuid arvestades kokku iga kalendriaasta
  35. veebruariks. Kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti, viibib laps isa juures ajavahemikul
  36. juuni kuni
  37. juuli ja
  38. august kuni
  39. august; 5) jõuluvaheajal (detsember kuni jaanuar) viibib laps isa juures alates
  40. detsembrist kell 19.
  41. Ema viib lapse
  42. detsembril kell 19.00 isa juurde. Laps veedab
  43. detsembri paaritul aastal isaga ja paarisaastal emaga. Paarisaastal viib isa lapse ema juurde hiljemalt
  44. detsembril kell 19.00 ning võtab lapse ema juurest
  45. jaanuaril kell 12.00 ja viib lapse ema juurde tagasi koolivaheaja viimasel päeval kell 19.00; 6) sügis- ja talvevaheajal (veebruaris) viibib laps paaritul aastal isa juures ning paarisaastal ema juures. Isa võtab lapse ema juurest koolivaheaja teisel päeval kell 12.00 ja viib lapse ema juurde tagasi koolivaheaja viimasel päeval kell 18.00; 7) kevadvaheajal viibib laps paaritul aastal ema juures ja paarisaastal isa juures. Isa võtab lapse ema juurest koolivaheaja teisel päeval kell 12.00 ja viib lapse ema juurde tagasi koolivaheaja viimasel päeval kell 18.00; 8) emadepäeva nädalavahetuse veedab laps emaga ja isadepäeva nädalavahetuse isaga. Teise vanema juures ära jäänud viibimist ei asendata; 9) lapsel on õigus eemal viibiva vanemaga segamatult telefoni või muude sidevahendite teel suhelda. Vanemad austavad lapse eraelu ja ei kuula pealt ega salvesta lapse telefonikõnesid teise vanemaga; 10) vanematel on õigus kokku leppida teistsuguses suhtluskorras; 11) suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja SMS-i teel. 8.
  46. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus; vanemad elavad alates
  47. a juulist lahus; laps elab alates
  48. a juulist-augustist emaga; vanemad ei soovi ühist hooldusõigust edaspidi osaliselt ühiselt teostada; mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ja teda kasvatama ning soovivad seda teha; lapsel on mõlema vanemaga lähedane suhe; lapsel on mõlema vanema juures talle vajalikud ja head elutingimused ning võimalus käia lasteaias; laps peab oma koduks nii ema kui ka isa elukohta; laps soovib nädala sees elada emaga Tallinnas ja käia seal lasteaias ning kohtuda isaga sageli ja veeta isa juures nädalalõpud; 8 2-20-12880 - laps kohtub isaga vastavalt vanemate kokkuleppele; vanemad on ühel meelel selles, et lapsel on õigus isaga kohtuda ja suhelda, kuid ei ole ühel meelel suhtlemise tingimustes; vanemate suhted on konfliktsed ning see kahjustab lapse kasvatamist ja heaolu; vanemad ei saavutanud kokkulepet. 8.
  49. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on vanemate suutmatuse tõttu leppida kokku lapse edasises elukorralduses põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimiskoha määramise ja lasteaia valiku küsimuses. Lapse huvides on anda selles osas ainuhooldusõigus emale. Praeguseks on kujunenud olukord, kus laps on elanud alates
  50. a juulist peamiselt emaga ja sellise elukorraldusega harjunud. Lapse huvides on tagada talle stabiilne ja rahulik elukorraldus ning vältida lapse elukorralduses suuri muudatusi ja ootamatusi, isegi kui see on ühe vanema suhtes vähem õiglane. Kohus möönab, et ema ei teostanud oma vanemlikke õigusi lapse elukorralduse ühepoolsel muutmisel heas usus ega lähtunud lapse heaolust. See iseloomustab ema suhtumist isa kui võrdväärse vanema õigustesse ning isa ja lapse suhtesse. Lapse telefonikõnede pealtkuulamine ja salvestamine näitab üles lugupidamatust ka lapse suhtes. Kohus ei kiida heaks olukorra tekitamist, kus vanem saavutab ühise hooldusõiguse regulatsiooni rikkumisega teise vanema ees eeliseid. Kuna aga vanemad kokkuleppele ei jõudnud, tuleb lähtuda ainult lapse huvidest. Üks osa lapse huvidest on lapse arvamuse kuulamine ja sellega arvestamine. Laps soovib nädala sees elada emaga Tallinnas ning veeta nädalalõpud isa juures. Eelnevat kogumis arvestades on põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise küsimuses Eesti Vabariigi piires ja lasteaia valiku küsimuses ning anda selles osas ainuhooldusõiguse emale. Põhjendatud ei ole vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine haridusasutuse valiku osas tervikuna, kuna vanemad ei ole avaldanud eriarvamusi lapse koolimineku küsimuses. 8.
  51. Ema avaldus isa ja lapse suhtluskorra määramiseks tuleb asjaolusid kogumis arvestades rahuldada osaliselt. Lapsel on isaga head suhted ja ta soovib väga isaga koos olla. Ei ole põhjust isa ja lapse suhtlemist piirata. Lapsele on vaja isaga suhtlemisel kindlat rütmi. Säilitamaks lapse teine kodu ja lähedased suhted isaga, on põhjendatud ja õiglane võimaldada lapsele isaga sagedasi ja pikaajalisi kohtumisi. Lapse elukoha muutust arvestades on põhjendatud, et laps on lasteaia- ja koolipäevadel emaga ning isaga kohtumised jäävad koolivaheaegadele ja kooli ajal puhkepäevadele. Kohtumised lapse, vanemate ja teiste pereliikmete sünnipäevadel saab kokku leppida täiendavalt ning kokkuleppele mittejõudmisel saab neid tähistada muul ajal. 8.
  52. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Määruskaebused ja menetlusosaliste seisukohad
  53. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta ema avaldus rahuldamata ja rahuldada isa avaldus. Määruskaebuse väidete kohaselt ei arvestanud maakohus kõiki

§ 137

lg-s 3 loetletud asjaolusid, s.o isa senist pühendumist lapse eest hoolitsemisel ning vanemate vaimset valmisolekut last kasvatada, ning see viis ebaõige kohtulahendini. Alates

  1. aastast kuni
  2. a juulini tegeles lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega peamiselt isa. Hiljem on seda teinud isa tahte vastaselt ja ema õigusvastase tegevuse tulemusena ema. Maakohus leidis, 9 2-20-12880 et ema rikkus küll mitmete tegevustega lapse heaolu ning kahjustas lapse ja isa suhet, kuid ei võtnud seda vaidluse lahendamisel arvesse. Isa kodu ei ole lapse jaoks võõras koht ning kui laps hakkaks seal uuesti elama, ei oleks see lapse jaoks suur muutus. Lapsele oleks tagatud stabiilne ja rahulik elukorraldus ka siis, kui isa saaks tema viibimiskoha määramise küsimuses ainuhooldusõiguse ja laps saaks elada taas kodus, kus ta on elanud suurema osa elust. Laps läheb
  3. a sügisel kooli ning peab seega nagunii alustama õppimist uues haridusasutuses. Lapsele ei ole ema juurde jäädes tagatud suuremat stabiilsust ja rahulikumat elukorraldust, kui isa juures elades. Põhjendatud ei ole kohtulahendi rajamine olukorrale, mis on saavutatud lapse ja teise vanema õiguste rikkumisega. Lapse arvamus ei ole kooskõlas tema huvidega ega ole ainus asjaolu, millest hooldusõigust puudutava vaidluse lahendamisel lähtuda. Laps on oma east tulenevalt mõjutatav ega suuda oma huve pikas perspektiivis hinnata. Lapse ärakuulamine toimus ajal, mil ta oli pikemat aega viibinud ema mõjusfääris. Lapse huvides on isa avalduse rahuldamine ja isa jääb maakohtus avaldatu juurde. Isale lapse viibimiskoha ja lasteaia määramise küsimuses ainuhooldusõiguse andmisel tuleb tühistada ka maakohtu määratud suhtluskord ning vanematel tuleb kokku leppida lapse ja ema suhtluskorras. Kui aga ainuhooldusõigus jääb selles osas emale, ei tule maakohtu määratud suhtluskorda muuta. See vastab isa ja lapse huvidele, tagades neile võimaluse olla koos ja säilitada lähedane suhe.
  4. Ema vaidleb isa määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ning nõustudes maakohtu määruse põhjendustega osas, mida ema ei vaidlusta.
  5. Ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt resolutsiooni p-de 3 ja 5.1–5.5 osas, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega anda emale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise küsimuses Eesti Vabariigi piires ja lapse haridusasutuse valiku küsimuses, muuta määruse resolutsiooni p 5.1–5.5 ning täiendada määrust kolme suhtluskorra punktiga. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks ta rahuldab ema avalduse üksnes osaliselt. Vanemate vahel on erimeelsused ka lapse koolivaliku küsimuses. Laps peab saama ilma vaidlusteta jätkata haridusteed Tallinna AAA või mõnes teises elukohajärgses koolis. Maakohus on määranud suhtluskorra, mis ei vasta osaliselt lapse huvidele ja mida ei ole palunud kumbki vanem. Samuti on see osaliselt ebaselge ja mitmeti tõlgendatav. Määruse resolutsioon peab aga olema võimalikult täpne, kuna isa ei ole kompromissideks valmis ka kõige lihtsamates küsimustes. Määruse p-st 5.1 ei saa aru, kas kahel järjestikusel nädalal reedest pühapäevani isa juures viibimine on alates
  6. jaanuarist 2021 ühekordne või korduv lahendus. Lapse ja isa suhtlemine peaks toimuma igal teisel nädalavahetusel, mitte kahel järjestikusel nädalavahetusel ja siis üle nädala, kuna muidu ei jää emale võimalust lapsega puhkepäevi veeta. Määruse p-st 5.2 ei selgu, mitmendast juunist alates ja millise vanema juures algab suhtlus. Määruse p 5.3 tuleb muuta selliselt, et laps peab jõudma ema juurde tagasi pühapäeval kell 18.00, kuna lapsel on järgmine päev koolipäev. 10 2-20-12880 Määruse p 5.4 ei ole lapse huvides ja sellega piiratakse põhjendamatult ema suhtlemist lapsega. Suvevaheajal ühe vanema juures viibimine neli nädalat järjest ei ole mõistlik ning see peaks toimuma kahe nädala kaupa. Pikaajaline lahusolek ühest vanemast mõjub lapse vanust arvestades tema psüühikale ja arengule negatiivselt. Ema saab oma puhkusegraafiku sättida selliselt, et ta saab lapsega suvevaheajal võimalikult palju aega veeta. Ema pakutud lahendus ei erine lapse ja isa koos veedetavate päevade arvu mõttes maakohtu määrusest ning võimaldaks lapsel olla sünnipäeval ja jaanipäeval üle aasta erineva vanemaga. Lapse üleandmine suvekuudel peaks toimuma selliselt, et viimasel suhtluspäeval kell 19.00 läheb lapsele järele see vanem, kelle juurde laps läheb järgnevateks päevadeks. Määruse resolutsiooni p 5.5 tuleb muuta selliselt, et kui laps veedab paarisaastal aastavahetuse emaga, viib isa lapse ema juurde
  7. detsembril hiljemalt kell 19.00 ja võtab lapse
  8. jaanuaril kell 12.
  9. Määruses on vaja täiendavalt reguleerida, et laps veedab sünnipäeva ja jaanipäeva kordamööda ema ja isaga. Samuti tuleb määrust täiendada välisriiki reisimist võimaldava punktiga, et vanem ei peaks selleks kohtusse pöörduma.
  10. Isa vaidleb ema määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ning nõustudes maakohtu määruse põhjendustega osas, mida isa ei vaidlusta. Kui emale jääb lapse viibimiskoha küsimuses ainuhooldusõigus ja lapse elukohaks jääb Tallinn, on isa nõus sellega, et laps hakkab käima Tallinna AAA. Kohus ei ole suhtluskorra tingimuste määramisel vanemate ettepanekutega seotud ning peab lähtuma lapse huvidest. Suhtluskorda ei ole vaja muuta ega täpsustada, kuid kui kohus seda mõnes küsimuses vajalikuks peab, ei tohiks sellega vähendada isa ja lapse koosviibimise aega. Vanematel on võimalus kokku leppida, millistel perioodidel on laps suvel ema juures ja millistel isa juures ning neid saab kokku leppida ka nii, et laps ei ole kummagi vanema juures rohkem kui kaks nädalat järjest. Ema ettepaneku järgi oleks laps suvel isaga 44 päeva ja ema 34 päeva, mis ei vasta kaugeltki 2/3 ja 1/3 jaotusele. Lapse sünnipäeva ja jaanipäeva tähistamist ning reisimist ei ole vaja suhtluskorras eraldi reguleerida. Kui reisimisega seonduvat siiski suhtluskorras reguleerida, tuleks aluseks võtta isa poolt maakohtus tehtud ettepanek.
  11. Lapse esindaja vaidleb isa määruskaebusele vastu ja toetab ema määruskaebust osaliselt suhtluskorda puudutavas osas. Vanemate ühist hooldusõigust puudutavas osas ei ole alust maakohtu määrust muuta. Maakohus ei ületanud ema ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse osalisel rahuldamisel diskretsioonipiire ning muudes hooldusõiguse küsimustes ei ole vanemate vahel lahendamatuid erimeelsusi. Maakohus lähtus suhtluskorra määramisel põhjendatult sellest, et laps saaks isaga võimalikult palju koos olla. Pikema aja veetmine kummagi vanemaga on mõistlik ja annab võimaluse planeerida pikemaid ettevõtmisi. Suvise suhtluse korralduse muutmiseks ei anna alust see, et laps ei ole emast varem nii kaua eemal olnud. Asjaolusid, sh lapse vanust, arvestades ei ole alust arvata, et laps sellega ei harjuks. Vanemad saavad last uue olukorraga kohanemisel toetada. Täpsustamist vajaksid vaid isa ja lapse juunikuus veedetavad kuupäevad, kuna ema ei saa lapsega võidupüha ega jaanipäeva tähistada. 11 2-20-12880
  12. Mustamäe Linnaosa Valitsus vaidleb isa määruskaebusele vastu ja toetab ema määruskaebust. Mustamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse talitus vestles veelkord nii lapse kui ka vanematega, et hinnata lapse kohanemist lasteaia ja uute sotsiaalsete kontaktidega nii lasteaias kui ka eelkoolis. Laps avaldas, et talle meeldib rohkem Tallinna lasteaed ning tal on seal palju sõpru, kuid eelkool talle väga ei meeldi. Ta arvas jätkuvalt, et kõige parem oleks elada emaga ja käia isal külas, kuid mitte igal nädalavahetusel, et ta saaks ka puhata. Ema kurtis, et vanemad saavad suhtluskorrast erinevalt aru ning laps ei saa selle alusel erinevaid tähtpäevi emaga veeta. Ema kinnitas, et ei takista isa ja laste suhtlust, vaid tal on nende suhtlemise üle hea meel. Küll aga muretseb ema sellepärast, et isa sunnib last tegema asju, mida laps teha ei soovi. Ema sõnul on laps muutunud Tallinnasse kolides rahulikumaks, mida on kinnitatud ka lasteaiast. Isa ütles, et hetkel on olukord rahulik, kuid kurtis, et ema ütleb lapsele ette, kus ta olema peab, kui laps soovib isa juures olla. Mustamäe Linnaosa Valitsus leiab kõiki asjaolusid arvesse võttes, et konkreetse lapse vabas ja sundimatus õhkkonnas avaldatud arvamus toetab tema huve ning sellega tuleb arvestada. Lapse huvides on elada emaga ja suhelda isaga stressivabalt. Samuti on lapse huvides, et tema hariduse ja tervise küsimustes ei oleks vaidlust. Lapse jaoks oleks vähem stressi tekitav, kui lapse koolivaliku õigus oleks emal kui vanemal, kellega ta igapäevaselt elab. Ema on vanem, kes tunneb huvi lapse igapäevase hoolitsuse ja hakkama saamise vastu, toetab last ja otsib vajadusel abi erinevatelt spetsialistidelt. Isa ütleb tihti lapsele, kuidas ja mida laps tegema peab. Laps elab uues keskkonnas ja vajab kohanemisel mõlema vanema tuge. Vanematele tuleks teha ettepanek jätkata perenõustamise teenusega, osaleda individuaalse psühholoogilise nõustamise teenusel ning osaleda vanemluskoolitusel. Lapse ema ettepanekud suhtluskorra osas tagavad lapse regulaarse suhtluse mõlema vanemaga. Vanemad on suutelised suhtluskorras kokku leppima.
  13. Alutaguse Vallavalitus vaidleb määruskaebustele vastu, nõustudes maakohtu määruse põhjendustega. Kuigi ema viis lapse tema tuttavast keskkonnast ära, ei ole mõistlik last sellest keskkonnast enam eraldada ja lapse praegust elukorraldust muuta. Lapsele tuleb tagada stabiilne ja rahulik keskkond ning menetluses on olnud näha, et ka isa mõistab seda. Alutaguse Vallavalitsusel tekkis vestluse põhjal isaga veendumus, et ta ei tee edaspidi takistusi lapse haridusküsimustes ja on suuteline tegema emaga selles küsimuses koostööd. Seetõttu võiks vanematele jääda lapse haridusküsimuses ühine hooldusõigus ning isal tuleks võimaldada selles küsimuses rohkem kaasa rääkida ja otsuseid teha. Arvestades, et lapsel on isaga väga head ja soojad suhted, laps peab enda koduks ka isa kodu, maakohtu määratud suhtluskord võimaldab lapsel ja isal palju koos olla ja arvestab lapse elurütmi, on maakohtu määratud suhtluskord lapse huvides ja seda ei ole vaja muuta. Isa ja lapse koosviibimise aega ei tohiks igal juhul piirata. Vanematevaheline suhtlus on väga pingeline. Vanemad heidavad pidevalt teineteisele midagi ette ning solvavad ja süüdistavad üksteist. Laps on info edastaja rollis. Vanematel ei ole oskusi ja arusaama, et teha lahuselavate vanematena koostööd. Menetluse edasine käik 12 2-20-12880
  14. Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
  15. Ringkonnakohus palus
  16. jaanuaril 2022 vanematel täpsustada lapse kooliminekuga seonduvat, ning kui koolivalik on tehtud, siis täpsustada, kas vanemad soovivad jätkuvalt enda määruskaebuste läbi vaatamist ka ühise hooldusõiguse lõpetamist puudutavas osas. Samuti palus ringkonnakohus vanematel täpsustada, kuidas on praktikas toiminud maakohtu määratud suhtluskord ja tuua esile selle täitmisel tekkinud võimalikud probleemid.
  17. Isa selgitas, et laps õpib alates
  18. a septembrist Tallinna AAA, mis on lapse elukohajärgne kool. Kuigi isa soovis, et laps läheks XXX Gümnaasiumisse, ei teinud ta lapse koolivaliku osas takistusi, kuna lapse huvides oli minna
  19. a septembris kooli. Isa jääb siiski oma määruskaebuse juurde. Lapse huvides on elada XXXs ja käia seal koolis. Laps on samuti mitmeid kordi avaldanud, et tahaks sõpradega XXX Gümnaasiumis õppida. Kuivõrd vanemad vaidlevad selle üle, kumma vanema juures peaks laps elama ja mis koolis peaks laps käima, tuleks vaidlus Riigikohtu praktikast juhindudes lahendada

§ 119alusel otsustusõiguse andmise teel.

Kui ringkonnakohus peaks leidma, et lapse huvides on elada ema juures ja õppida Tallinna AAA, ei ole emale vaja anda ainuhooldusõigust lapse elu- ja viibimiskoha ning kooli küsimuses, kuna need otsustused on tehtud. Üldjoontes on laps vanemate juures viibinud vastavalt maakohtu määratud suhtluskorrale. Isa on lapse soovist või COVID-19 piirangutest tulenevalt teinud emale ettepanekuid lapse täiendavaks viibimiseks isa juures. Ema ei ole nendega nõustunud. Ema on jätkanud isa ja lapse kõnede salvestamist ning isa halvustamist lapse kuuldes.

  1. Ema vastas, et laps õpib Tallinna AAA, kus tal läheb hästi ja kus talle meeldib käia. Lapsele meeldib väga ka multispordiring ja NNN suusatrenn. Samas ei ole lõplikult lahenenud lapse viibimiskoha määramise ja haridusasutuse küsimused. Lahkarvamusi on ka suhtluskorra osas, mistõttu on oluline paika panna võimalikult täpne suhtluskord. Ema lähtub maakohtu määratud suhtluskorrast, kuid isa seda ei tunnista. Ema on tulnud isale vastu ja võimaldanud lapsel isaga veeta ka nädalavahetusi, mille laps peaks suhtluskorra järgi veetma emaga. Isa ei ole aga koostööle orienteeritud ning temaga ei ole võimalik lahendada ka kõige igapäevasemaid ja lihtsamaid asju nagu lapse üleandmine emalt isale ja vastupidi ning kohtumiste kellaaegade kokkuleppimine. Isa planeerib lapsele endaga kohtumisi ja üritusi ajale, mil laps on suhtluskorra järgi emaga. Samuti meelitab ta last enda juurde tulema nädalavahetusteks, mil laps peaks suhtluskorra järgi olema emaga. Ema tahtis suvel minna lapsega kolmepäevasele reisile Rootsi ja sai selleks isa kirjaliku loa alles nädal enne reisi. Seejärel soovis aga isa minna lapsega päev enne reisi võistlusele, st ajal, mil laps pidi suhtluskorra järgi olema emaga. Ta teatas emale, et kui ema last võistlusele ei luba, võtab isa reisiks antud nõusoleku tagasi. Ema ei ole pärast seda julgenud välisreise planeerida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et ema määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus jättis suhtluskorraga määramata lapse üleandmise suvisel ajal ning lapsega reisimise korralduse. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue määruse, millega täiendab suhtluskorra tingimusi. Muus osas ei anna ema määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta. Isa 13 2-20-12880 määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust muuta, mistõttu tuleb see TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 jätta rahuldamata.
  3. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Isa vaidlustab maakohtu määrust tema avalduse rahuldamata jätmise ning ema avalduse rahuldamise osas ning ema tema avalduse rahuldamata jätmise osas. Vanemad vaidlustavad seega maakohtu määrust tervikuna, mistõttu kontrollib ringkonnakohus selle seaduslikkust ja põhjendatust terves ulatuses.
  4. Esmalt märgib kolleegium, et võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel tõenditena vastu ema
  5. jaanuari
  6. a seisukoha lisad 1–3, 5, 8, 10–11 ja
  7. Need võimaldavad hinnata, milliste lapse hooldusõiguse küsimuste üle on vanemate vahel erimeelsused ning kas maakohtu määratud suhtluskorra muutmine on vajalik. Nimetatud seisukohale lisatud ülejäänud tõendid, s.o lisad 6–7, 9, 9.1, 12–14.2 ja 16–19, jätab kolleegium TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel asja juurde võtmata, kuivõrd need ei ole asjakohased.
  8. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tuvastanud õigesti eeldused, mis annavad alust vanemate ühise hooldusõiguse

§ 137

lg 1 alusel osaliselt lõpetada, ning leidnud põhjendatult, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb lapse viibimiskoha ja lasteaia määramise küsimuses lõpetada. Samuti andis maakohus nendes küsimustes ainuhooldusõiguse põhjendatult emale. Seejuures ei ole maakohus ema ega isa ühise hooldusõiguse lõpetamist puudutava avalduse lahendamisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega väljunud kaalumispiiridest. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 vastavas osas maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 23.1. Kolleegium selgitab, et vanematel on

§ 116lg 1 kohaselt laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus, mis tähendab

§ 116

lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud olulisi asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem

§ 120lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus).

Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad

§ 118

lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolsuskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (

§ 119

) või ühise hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise (

§ 137) kaudu (vt ka Riigikohtu 12.

veebruari

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 24;
  2. jaanuari
  3. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-233, p-d 13 ja 14). Kui kohtule esitatakse

§-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (

§ 123, Ts

MS § 477 lg 5).

§ 119

kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada. Ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine

§ 137

alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus 14 2-20-12880 tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud. Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada tuleb võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus. Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik. Sellises olukorras tuleb eelistada hooldusõiguse või otsustusõiguse reguleerimist kohtus selliselt, et see tagaks võimalikult suures ulatuses lapsele võimaluse saada isiklikku hoolitsust võrdselt mõlemalt vanemalt, toetades ja säilitades seeläbi ka vanemate lahuselu korral lapse suhet mõlema vanemaga (vt Riigikohtu 19. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-15686, p 18; 19. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708, p 19; 5. jaanuari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-233, p 15). Vanemate hooldusõiguse muudatuste üle otsustades teeb kohus

§ 23

ning § 137 lg 2 p 2 ja lg 3 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Seega on ühise hooldusõiguse lõpetamise üle otsustamine kohtu kaalutlusotsus ning kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda üksnes juhul, kui alama astme kohus on väljunud kaalumispiiridest, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Praegusel juhul ei anna määruskaebuste väited alust arvata, et maakohus oleks ülaltoodu vastu eksinud, sh mõistnud kehtivat õigust ekslikult või jätnud asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata või arvestamata. 23.2. Mõlemad vanemad on esitanud kohtule avalduse

§ 137

alusel ning taotlenud ühise hooldusõiguse lõpetamist viibimiskoha ja haridusasutuse määramise küsimuses. Vanemate vahelised erimeelsused lapse viibimiskoha ja haridusasutuse määramise küsimuses on võrsunud sellest, et ema kolis isa nõusolekuta lapsega XXXst Tallinnasse ning pani lapse Tallinnasse lasteaeda. Isa on olnud seisukohal, et lapse huvides on taastada lapse senine elukorraldus, sh senine elukoht ja lasteaed. Laps on küll vahepealsel ajal lasteaia lõpetanud ja alustanud kooliteed Tallinna AAA, kuid isa leiab jätkuvalt, et laps peaks elama temaga ja käima seega tema elukohajärgses koolis. Ema leiab aga, et lapse elukorralduse muudatused vastasid lapse huvidele, mistõttu peaks laps jääma elama emaga ja käima tema elukohajärgses koolis. Asja materjalidest, sh ringkonnakohtu menetluses esitatud menetlusdokumentidest (eelkõige ema 24. jaanuari 2022. a seisukohast ja selle lisadest 4–5, 8, 10 ja 11), nähtub, et vanemate vahel esineb erimeelsusi ka selles, kus, kellega ja millal laps viibima peaks, s.o lapse igakordses viibimiskohas. Vanemate vahel olid seega maakohtu menetluse ajal ning on ka praegu erimeelsused lapse viibimiskoha küsimuses ning kuna need ei puuduta ainult üht konkreetset küsimust (lapse ühekordselt elukohavahetust), oli põhjendatud nende lahendamine

§ 137alusel vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise teel.

Kuigi ema soovib lõpetada ühise hooldusõiguse ka lapse haridusasutuse määramise osas ja saada selles osas ainuhooldusõiguse, ei ole kolleegiumi hinnangul vanemate vahel selliseid erimeelsusi lapse muude haridusasutuste, sh kooli määramise küsimuses, mis tingiksid selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamise ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise või koolivahetuseks otsustusõiguse andmise. Kumbki vanem ei ole väitnud, et ta ei nõustuks teise vanema koolivalikuga, kui tema ei saa ainuhooldusõigust lapse viibimiskoha määramise küsimuses. Vastupidi, isa on avaldanud, et kui lapse viibimiskoha küsimuses jääb ainuhooldusõigus emale ja lapse elukohaks jääb Tallinn, on isa nõus ema koolivalikuga, s.o 15 2-20-12880 lapse õppimisega Tallinna AAA. Seda kinnitab ka ema

  1. jaanuari
  2. a seisukoha lisaks 1– 3 olev vanemate kirjavahetus, milles isa on märkinud, et ootab kohtulahendit ja lähtub sellest ning kui kohus peaks otsustama, et laps jääb Tallinnasse, tuleb talle leida elukohajärgne haridusasutus. Arvestades vanemate kodude vahelist kaugust (umbes 180 km), ei ole ka mõeldav, et laps elaks ühe vanemaga, kuid käiks teise vanema elukohajärgses koolis. Vanemate vahelise erimeelsuse lahenemisega lapse viibimiskoha küsimuses langeb seega ära vaidlus lapse kooli valiku küsimuses ning asja materjalidest ei nähtu, et vanemate vahel oleks erimeelsusi mõne muu haridusasutuse osas. Kolleegium lisab, et vanemate võrdsuse põhimõttest lapse haridusasutuste määramise küsimuses ei anna alust kõrvale kalduda ainuüksi asjaolu, et vanematel on muudes küsimustes esimeelsused. Kuivõrd laps on läinud kooli, ei ole tänaseks enam tähtsust sellel, et maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lasteaia määramise küsimuses. Seetõttu ei ole enam tähtsust ka sellel, kas maakohus lõpetas selles osas õigesti ühise hooldusõiguse ja andis lõpetatud osas ainuhoodusõiguse emale, või pidanuks andma emale üksnes lasteaiavaliku otsustusõiguse. 23.
  3. Kolleegiumi hinnangul leiab isa ekslikult, et maakohus ei arvestanud lõpetatud osas ainuhooldusõiguse emale andmisel

§ 137lg-s 3 loetletud asjaolusid.

Maakohus võttis arvesse, et mõlemad vanemad tahavad ja on võimelised last kasvatama ning on seda ka teinud. Samuti arvestas maakohus sellega, et ema rikkus ühise hooldusõiguse regulatsiooni ega lähtunud seda tehes lapse heaolust, kuid seadis siiski õigesti esikohale lapse huvid vaidluse lahendamise ajal. Lapse huvides on jätkata elukorraldust, kus ta elab emaga Tallinnas ja käib seal koolis. Seda kinnitasid ka lastekaitsetöötajad ning selliselt on tagatud lapse stabiilne elukorraldus ning see vastab ka lapse enda tahtele. Samuti on mõistlik, et lapse igakordse viibimiskoha määramise küsimuses on ainuhooldusõigus vanemal, kellega laps peamiselt elab.

  1. Kolleegiumi arvates vastab ka maakohtu määratud suhtluskord lapse huvidele ning maakohus ei ole selle määramisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega väljunud kaalumispiiridest. Samas, kuna on ilmnenud, et vanematel on keeruline jõuda kokkuleppele lapse üleandmisega seonduvas, kui see ei ole suhtluskorras täpselt reguleeritud, ning ka lapse reisimisega seonduvas, tuleb selguse loomiseks suhtluskorra tingimusi täiendada. 24.
  2. Lapsel on

§ 143

lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui üks vanem ei ela lapsega koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad

§ 143

lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus

§ 123

lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust, ning vältida tuleb seda, et reisimine oleks lapsele liiga koormav. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lapsega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne. See, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata, sõltub eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ning iga konkreetse asja eripärast. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga (vt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-116 2-20-12880 83-11, p-d 21 ja 22;
  3. detsembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 22;
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 33). Eelneva kohaselt määrab kohus ka lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. 24.
  7. Ema on palunud muuta maakohtu määratud suhtluskorra p 5.1–5.5, tuginedes sellele, et need kas ei vasta lapse huvidele või on ebaselged. Isa on avaldanud, et kui lapse viibimiskoha küsimuses jääb ainuhooldusõigus emale, on ta maakohtu määratud suhtluskorraga nõus. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et suhtluskorra p-s 5.4 reguleeritud suvine suhtlemine, mille järgi on laps vanemate muu kokkuleppe puudumisel kõigepealt neli nädalat isaga, siis neli nädalat emaga ja lõpuks kolm nädalat isaga, kahjustaks lapse huve, mh, et lapse emotsionaalne side kummagi vanemaga sellise ajavahemiku jooksul kahjustuks või katkeks. On mõistlik, et laps viibib suvel mõlema vanemaga pikemaid perioode. See võimaldab planeerida nii pikemaid sise- kui ka välisreise, samuti veeta lapsel rohkem aega vanemate sugulastega. Eemal viibivale vanemale jääb võimalus suhelda lapsega segamatult sidevahendite teel. Lisaks on vanematel alati võimalus leppida kokku teistsuguses 2/3 ja 1/3 jaotust arvestavas suvises suhtluskorras, mis on ka eelistatud, kuna see võimaldab paremini arvestada vanemate suviseid puhkusi ja muid asjaolusid, mis võivad omada suvise aja jaotamisel tähtsust, näiteks lapse sünnipäeva ja jaanipäeva tähistamist. Kolleegium ei pea seega põhjendatuks muuta suvise suhtlemise aja jaotust, mis on ette nähtud juhuks, kui vanemad ei jõua muus jaotuses kokkuleppele. Kuna aga suhtluskorra p-s 5.4 ei ole reguleeritud lapse üleandmisega seonduvat, s.o kumb vanem lapsele järele läheb ja mis kellaajal, ning vanematel on olnud probleeme selles kokku leppimisega (vt ema
  8. jaanuari
  9. a seisukoha lisad 4 ja 15), tuleb vanemate vaheliste vaidluste vältimiseks lapse üleandmisega seonduvat täpsustada. Kolleegiumi arvates on mõistlik ema ettepanek, et suvekuudel läheb viimasel suhtluspäeval kell 19.00 lapsele järele see vanem, kelle juurde läheb laps järgnevateks päevadeks. Ülejäänud suhtluskorra punkte ei ole alust muuta. Arvestades seda, et laps on läinud kooli ja suhtluskorra p-d 5.1 ja 5.2 on kaotanud toime, ei hinda kolleegium menetlusökonoomilistel kaalutlustel ema vastuväiteid nendele suhtluskorra punktidele. Lapse järgmiseks koolipäevaks ettevalmistumist ei mõjuta see, kas ta jõuab pühapäeval ema juurde tagasi kell 18.00 või kell 19.00, mistõttu ei ole põhjust muuta suhtluskorra p 5.
  10. Ema ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks tuleks muuta suhtluskorra p 5.
  11. Kolleegiumi hinnangul on lapse huvides veeta isaga jõuluvaheajal rohkem aega, kuivõrd see võimaldab lapsel säilitada lähedast suhet lahuselava vanemaga. 24.
  12. Ema on palunud suhtluskorda täiendada ka kolme uue punktiga, täpsemalt reguleerida suhtluskorras lapse sünnipäeva ja jaanipäeva tähistamist ning reisimisega seonduvat. 24.3.
  13. Kolleegium leiab, et suhtluskorda tuleb täiendada reisimist puudutava punktiga, sest mõlemad vanemad soovisid reisimisega seonduvat reguleerida ning vanematel on lapse välisreiside korraldamise osas erimeelsused, sh osutus emal viimase reisi kooskõlastamine isaga keeruliseks (vt ema
  14. jaanuari
  15. a seisukoha lisa 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga kohus määrata reisimisega seonduvat täielikult ei ema ega isa taotletud viisil. 17 2-20-12880 Kolleegium selgitab, et kuna emale jääb lapse viibimiskoha määramise õigus Eesti Vabariigi piires, tähendab see seda, et vanemad peavad lapsega välisriiki reisimise otsustama ka edaspidi ühiselt, lapse huve silmas pidades, ning välisriiki reisimiseks on vaja teise vanema nõusolekut. Kolleegiumi hinnangul ei saa kohus kohustada teist vanemat andma reisiks etteulatuvalt nõusolekut, teadmata konkreetse reisi asjaolusid ja tingimusi ning hindamata, kas see on lapse huvides. Eesti piires lapsega reisimiseks ei ole aga emal vaja isa nõusolekut, kuna emal on õigus määrata Eesti piires ise lapse viibimiskoht. Samas tuleb arvestada, et ajal, mis isa viibib lapsega kohtu määratud suhtluskorra alusel, on ka isal

§ 145

lg 3 järgi õigus otsustada lapse tavahooldamise asju ning määrata, kus ta lapsega kohtumiste ajal viibib. Eeltoodut arvestades ei saa ringkonnakohus kohustada vanemaid andma lapse välisreisiks etteulatuvalt nõusolekut. Küll aga saab kohus reguleerida välisriiki reisimisega seonduvaid muid küsimusi, sh seda, mil viisil ja millal peavad vanemad reisimise soovist teist vanemat nõusoleku saamiseks ette teavitama ning millised asjaolud enne reisi teatavaks tegema. Samuti aitab vanemate vahel selgust luua see, kas ja millal tuleb reisidokumendid üle anda. Sellest tulenevalt täiendab kolleegium maakohtu määrust välisriiki reisimise korraldamise osas selliselt, et kumbki vanem peab vähemalt kaks nädalat enne teist vanemat reisi sihtkohast, algusest ja kestusest e-kirja teel teavitama ning reisi toimumise korral tema valduses olevad lapse reisidokumendid teisele vanemale üle andma. Küll aga ei pea kolleegium põhjendatuks ema soovi, et lapsega reisimine võiks toimuda ka ajast, mil laps on suhtluskorra järgi teise vanemaga. Laps veedab suhtluskorra alusel koolivaheaegadel pikki perioode nii ema kui ka isaga ning lisaks sellele on laps emaga kõik paarisnädalad tervikuna ja paaritud nädalad kuni reede õhtuni. Ema saab seega reisid lapsega planeerida ajale, mil laps on suhtluskorra alusel temaga. Lisaks võib osutuda keeruliseks kompenseerida isale tema ja lapse suhtlemise aega, mis jääb ema ja lapse reisi tõttu ära, kuna laps peab kooliajal olema Tallinnas. 24.3.

  1. Kolleegium ei pea vajalikuks suhtluskorda täiendada lapse sünnipäeva ja jaanipäeva tähistamist puudutavate punktidega. Suvine suhtluskord on kehtestatud selliselt, et selles märgitud kuupäevad kohalduvad üksnes juhul, kui vanemad ei jõua teistsugusele kokkuleppele. Seejuures on vanematel kohustus teha suvepuhkusi planeerides koostööd ning lapse huvides on see, et vanemad on suvise suhtluskorra osas paindlikud ja lepivad kokku suhtlemise aegades, mis võimaldab lapsel veeta ka tähtpäevi vastavalt olukorrale mõlema vanemaga. Kui aga sellisele kokkuleppele ei jõuta, saab eemal viibiv vanem suhelda lapsega tema sünnipäeval telefoni või muude sidevahendite teel ning tähistada lapsega koos tema sünnipäeva muul ajal. Jaanipäeva tähistamine koos lapsega ei ole kolleegiumi hinnangul sedavõrd oluline, et vanemal peab tingimata olema võimalus tähistada seda koos lapsega.
  2. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus isa määruskaebuse rahuldamata ning rahuldab ema määruskaebuse osaliselt ja tühistab vaidlustatud määruse osaliselt suhtluskorra määramata jätmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega täpsustab suhtluskorras lapse üleandmist suvisel ajal ning täiendab suhtluskorda lapse reisimist puudutava punktiga. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata.
  3. Määruskaebuste menetlemise kulud jätab kolleegium TsMS § 172 lg 1 II lause alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 II lause alusel riigi kanda. 18 2-20-12880 (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.