Obsah (16)

§ 367§ 442§ 416§ 394§ 187§ 317§ 407§ 468§ 173§ 174§ 162§ 138§ 139§ 144§ 177§ 178

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2022, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-120625 Tsiviilasi GelvoraSergel

§ 367

alusel edaspidine viivis põhinõudelt (495,13 eurolt) alates 22.01.2022 määraga 22,38% aastas kuni põhivõla 495,13 euro tasumiseni.

1. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt M.L. hageja GelvoraSergel OÜ kasuks menetluskuluna riigilõivu katteks 175 eurot ja esindaja tasu katteks 20 eurot.
2. Välja mõista kostjalt M.L. hageja GelvoraSergel OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (195 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
4. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded GelvoraSergel OÜ esitas 08.07.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 30.09.2021 hagi M.L. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja M.L. ja Bigbank AS 19.06.2017 järelmaksulepingu nr xxxxtl summas 1126,39 eurot. Kogu lepingu perioodi intressi kogusumma on 446,41 eurot, mis moodustab 12,90 % järelmaksusummast aasta kohta. Lepingu maksegraafikus on intressisumma kokku 446,41 eurot, mis on jagatud annuiteetgraafikusse, mis tähendab, et esialgu tasub klient suuremaid intressimakseid ning seejärel suurenevad krediidisumma maksed. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 26,68 %. Viivisemääraks tagastamata järelmaksu summa jäägilt lepiti kokku 22,38 % aastas arvestatuna lähtuvalt tegelikest päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Lepingu punktis 5.

1. on pooled kokku leppinud, et krediidisumma, lepingu haldustasu, sissenõudmiskulu hüvitamisega viivitamisel tuleb krediidiandjale maksta viivist seadusega sätestatud maksimaalses määras. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelike päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 15.07.
2. Lepingu üldtingimuste punkt 1.
3. sätestab, et krediidisaaja (kostja) kohustub tagastama krediidisumma ja tasuma intressi ning lepingu haldustasu vastavalt maksegraafikule. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 1.1., ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Bigbank AS kostjale 02.10.2019 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist. Tuginedes lepingu punktile 4.1.1., saatis Bigbank AS 24.10.2019 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 4.
4. ja 4.1.
5. ütles Bigbank lepingu üles 24.10.
6. Kostjale 02.10.2019 saadetud hoiatus lepingu ülesütlemise kohta ja antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks, on tasuta saadetud meeldetuletuskiri. 24.10.2019 kostjale saadetud meeldetuletuskiri lepingu ülesütlemise kohta on tasuline (5 eurot) meeldetuletuskiri. Tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 113² lg 1 ja lepingu punktile 5.5., nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot meeldetuletuste/hoiatuste saatmise eest lepingu kehtivuse ajal. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata viivis osamaksete tasumisega hilinemise eest, kuid hageja loobub laenulepingu kehtivuse ajal kogunenud viivise nõudest. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja tasunud krediidisumma katteks 631,26 eurot. Kostja poolt tasumata põhivõlg Bigbank AS-le on 1126,39 – 631,16 = 495,13 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni on kostjal tasumata laenuintress summas 35,01 eurot alljärgnevalt: 15.07.19 makse 9,24 eurot; 15.08.19 makse 8,60 eurot; 16.09.19 makse 7,95 eurot; 15.10.19 makse 7,30 eurot; 9 päeva 15.11.19 maksest summas 1,92 eurot. Bigbank AS loovutas lepingust nr xxxxtl tuleneva nõude GelvoraSergel OÜ-le, mida tõendab lisatud kinnitus. Loovutatud nõudes oli kostja põhivõla suuruseks 495,13 eurot, tasumata intressi suurus 35,01 eurot, viivis ja võla sissenõudmisega seotud kulu. 16.12.2019 saadetud meeldetuletusega teavitas hageja kostjat nõude loovutamisest. Hageja saatis kostjale meeldetuletused ka 27.12.2019 ja 17.01.
7. Tuginedes lepingu punktile 5.
8. ja VÕS §-le 113² lg 2, nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kolme meeldetuletus kirja saatmise eest peale lepingu lõppemist summas 30 eurot (20 + 5 +5 =30). Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlg 495,13 eurot, kuni laenulepingu ülesütlemiseni tasumata intress 35,01 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot (5 + 20 + 5 + 5), ning lisanduv viivis. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Tarbijaga sõlmitud tüüplepingute kohta on Riigikohus
9. mai 2016 otsuses nr 3-2-1-25-16 (p 18) selgitanud, et kuigi viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada lähtudes konkreetsetest asjaoludest, tuleks siiski eelduslikult hinnata tühiseks vähemalt selline lepingust tulenev viivisemäär, mis ületab seadusjärgset viivisemäära kolmekordset. Seega viivise määr, mis on kõrgem kui 24 % aastas. Käesoleval juhul on lepingus kokku lepitud viivisemäär 22,38 % aastas tagastamata krediidisumma jäägilt. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt 22,38 % aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 25.10.2019 alljärgnevalt: Sissenõutavaks muutunud võlgnevuse põhiosa 495,13 EUR Viivitatud päevi Viivis 25.10.2019 – 30.09.2021 706 päeva 495,13 x 22,38 % x 706/365 KOKKU 214,33 EUR Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on põhjendamatult jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa tasumata. Samuti on hageja seisukohal, et hagiavalduses välja toodud viivise nõue ei ole ebamõistlikult suur. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 495,13 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 01.10.2021 VÕS §-s 113 lg 1 ja lepingus kokku lepitud määras, mis on 22,38 % aastas. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulud ning viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 18.12.2021

§ 317lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagi avalikult kätte toimetamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 02.12.2021 ja loeti kättetoimetatuks 18.12.2021, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 03.01.2022. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407

lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 12.12.2019 AS Bigbank kinnituse nõude loovutamise kohta 06.03.2020 Gelvora MG OÜ-le (praegune GelvoraSergel OÜ) ning 16.12.2019 kostjale edastatud teade nõude loovutamisest (dtl 34-35). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Bigbank ja M.L. 19.06.2017 järelmaksulepingu nr xxxxtl Klick Eesti AS soetatud kauba eest, järelmaksusummaga 1126,39 eurot (dtl 21). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 495,13 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Tasumata on intressi osamaksed 15.07.2019 - 9,24 eurot, 15.08.2019 8,60 eurot, 16.09.2019 - 7,95 eurot, 15.10.2019 - 7,30 eurot, 15.11.2019 - 1,92 eurot (9 päeva eest), kokku 35,01 eurot. Intressisumma on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu lõpetamisele järgnevast päevast 25.10.2019 – 30.09.2021 põhinõudelt 495,13 eurolt määraga 22,38% aastas kokku summas 214,33 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt

§ 367arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni.

Viivis põhinõudelt (495,13 eurolt) 22,38% aastas perioodil 01.10.2021 kuni 21.01.2022 (k.a) 113 päeva eest moodustab 34,31 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 248,64 eurot (214,33 eurot + 34,31 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes

§-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 22.01.2022 edasiulatuv viivis 22,38% aastas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude 495,13 euro tasumiseni. Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtudes ei tohi tulevikus sissenõutavaks muutuv viivisenõue koos väljamõistetud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 246,49 eurot (495,13 – 248,64). Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113² lg 1 alusel lepingu kehtivuse ajal summas 5 eurot ning VÕS § 113² lg 2 p 2 alusel peale lepingu ülesütlemist summas 30 eurot, kokku 35 eurot. Kostjale on edastatud meeldetuletuskirjad 24.10.2019, 16.12.2019, 27.12.2019, 07.01.2020. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 139

lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 175 eurot, mis oli riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja taotleb esindajatasu väljamõistmist summas 20 eurot. Kohus leiab, et kohtuvälise kuluna esindajatasu väljamõistmine kostjalt summas 20 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik