Obsah (7)
§ 184§ 200§ 63§ 65§ 214§ 16§ 561-20-2007 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2022.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2007 (19267000277) Kohtukoosseis Ko
§ 184
lg 2 p 2, § 200 lg 2 p 8 ja § 214 lg 2 p 1 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav Kenneth-Richard Vellet xxx Isikukood või sünniaeg: xx xx xx xx xx 39810244218 Kaitsja Vandeadvokaat Brigitta Mõttus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 310 lg 1, § 309, § 311 – 313, § 315 lg 1 järgi kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Kenneth-Richard Vellet: -
§ 200
lg 2 p 8 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust; -
§ 184
lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.
§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. 1
(19)1-20-2007
§ 65
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 21.11.2018 otsusega nr 1-18-8737 mõistetud karistuse 4 (nelja) aastase vangistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, s.o mõista liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat, 10 (kümme) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. Süüdi tunnistada Kenneth-Richard Vellet ja karistuseks mõista
§ 214
lg 2 p 1 järgi 4 (neli) aastat vangistust.
§ 65
lg 2 alusel mõista Kenneth-Richard Velletile lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 8 (kaheksa) aastat, 10 (kümme) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev.
- Tõkend Pärnu Maakohtu 07.09.2020 tagaotsimis -ja vahistamismäärus ning 26.07.2021 Euroopa vahistamismäärus jätta muutmata. Tõkend vahistamine tühistada karistuse kandmisele asumisel.
- Tsiviilhagi Rahuldada kannatanu E. T. tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes KennethRichard Velleti vastu. Välja mõista Kenneth-Richard Velletilt kannatanu E. T. kasuks varaline kahju 290 eurot ja mittevaraline kahju summas 200 eurot, milline kanda E. T. arveldusarvele x Swedbankis.
- Asitõendid Lääne prefektuuris asitõendite hoidlas on hoiul järgnevad esemed, so pakend nr 1 (nuiataoline ese) ja pakend nr 1 (kaanega klaaspurk ja soonsulguriga kilekott) – hävitada kohtuotsuse jõustumise järgselt kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 4 kui väärtusetud asjad. Asitõendi vaatlusprotokollide juurde kuuluvad andmekandjad, so andmekandja nr 1 DVD plaat (häirekeskuse kõne) ja andmekandja nr 8 DVD plaat (tunnistaja poolt edastatud video- ja fotofailid) - jätta kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasja materjalide juurde.
- Menetluskulud Arvata käesoleva kriminaalmenetluse menetluskuludeks ja välja mõista Kenneth-Richard Velletilt: KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistaja M. R. kohtusse ilmumise kulu 65,40 eurot, tunnistaja O. L. kohtusse ilmumise kulu 98,34 eurot ja tunnistaja K. M. keskmine päevapalk 47,75 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiisitasu 117 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsjate tasud summas 2130,80 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1635 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 4094,29 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
- Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja 2
(19)1-20-2007 number. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Kenneth-Richard Vellet’it süüdistatakse selles, et tema olles teadlik, et kannatanu E. T. on endaga kaasas sularaha ning soovides seda saada endale, 06.05.2018 ajavahemikul kell 23.10-23.52, Pärnu linnas Koidula pargis lõi E.T. ees lahti enda käes oleva metallist teleskoopnuia ning nõudis viimaselt kogu tema raha. Kui E.T. keeldus raha andmisest, lõi K-R.Vellet teda nuiaga ühel korral vasaku jala sääre piirkonda. Sellest tulenevalt tõusis E.T. püsti ning jooksis eemale. K-R.Vellet järgnedes E.T., lõi viimast jooksu pealt nuiaga selja tagant ühel korral parema jala sääre piirkonda, mille tagajärjel E.T. kukkus. Kohe pärast seda lõi K-R.Vellet pikali maas olevat E.T. vähemalt 10 korral, seda nii selja piirkonda kui ka vastu enesekaitseks ette tõstetud käsi ning jalgu. Samuti lõi K-R.Vellet maas lamavat kannatanut rusikaga kahel korral näo piirkonda, nõudes peksmise ajal korduvalt raha andmist. Kannatanu olles saanud püsti ja proovides joosta eemale, võttis K-R.Vellet jooksu pealt küünarvarrega E.T. kõri piirkonna enda haardesse ning hakkas teda kägistama, tekitades kannatanul hingamisraskusi. Kui E.T. õnnestus haardest lahti rabeleda, sooritas K-R.Vellet nuiaga vähemalt viis lööki kannatanu pea suunas, kuid mis tabasid kaitseks ette tõstetud käsi. Samuti lõi K-R.Vellet nuiaga vähemalt viiel korral vastu E.T. jalgu. Pärast seda kui nui oli purunenud, jätkas K-R.Vellet kannatanu löömist rusikatega vähemalt kolmel korral vastu näo ette kaitseks tõstetud käsi ning võttis kägistamiseks uuesti kannatanul selja tagant kaela ümbert kinni, tekitades sellega E.T. hingamisraskusi. Olles teadvust kaotamas, nõustus kannatanu raha ära andmisega. Lõdvendades E.T. kaela ümber olevat haaret, tiris K-R.Vellet kannatanu teda kaelast kinni hoides maha kukkunud rahakoti juurde. Lastes E.T. kaela enda haardest lahti, võttis K-R.Vellet ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu rahakotist sularaha 290 eurot. K-R.Vellet tekitas oma käitumisega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – põrutushaava pea piirkonnas, nahaalused verevalumid näo piirkonnas, kehatüvel ja vasakul alajäsemel, nahamarrastused kehatüvel, mõlemal üla- ja vasakul alajäsemel, nahakriimustuse paremal ülajäsemel ning pehmete kudede turse näo piirkonnas lahtisest peahaavast, vasakul üla- ja alajäsemel. Arvestades, et K-R.Velleti eesmärgiks oli teadlikult vägivalda kasutades kannatanult ära võtta sularaha ning ta ei lõpetanud löömist enne kannatanu vastupanu murdmist ning sularaha endale saamist, on tuvastatud K-R.Velleti käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Kenneth-Richard Vellet, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttes ära võõra vallasasja relvana kasutatava esemega vägivalda kasutades, pani toime
§ 200lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti süüdistatakse Kenneth-Richard Velletit selles, et olles varasemalt omandanud ebaseaduslikult kanepit, võttis selle 18.09.2018 endaga klaaspurgis kaasa D. R. kasutuses olnud 3
(19)1-20-2007 sõidukisse x [x]. Nimetatud sõiduk pargiti pärast linnas ringi sõitmist kella 19.20 paiku x asuva maja vahetusse lähedusse. Olles teadlikud kohe saabuvast politseist, lasi K-R.Vellet koos D.R. kanepi alaealisel J.K. ära peita. Klaaspurgis kanep leiti ja võeti ära Pärnu Kiige tn 9 asuva lasteaia Trall territooriumilt. Ekspertiisiakti kohaselt oli klaaspurgis kokku 14,76 grammi narkootilist ainet kanepit, millest 13,94 grammi olid kanepiõisikud tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 12% ning 0,82 grammi kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 18%. Kohtutoksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 7,5 grammist kanepist. Seega K-R.Velleti poolt käideldud narkootilise aine kogus vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3´1 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (joobe saanuks 14,76/0,75=19 isikut). Kanep kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. K-R.Vellet teab, et tal puudub narkootilise aine käitlemiseks õigustav luba, kuid sellegipoolest soovis ta hoida endaga sõidukis keelatud ainet ning teadis koos autojuhiga, et kanepist tuleb enne politsei saabumist vabaneda, soovides selle peitmist. Seega olid talle süüdistuses kirjeldatud narkootilise aine käitlemise asjaolud teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine, mistõttu on K-R.Velleti käitumises tuvastatud koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Kenneth-Richard Vellet isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, suures koguses ebaseadusliku narkootilise aine käitlemisega pani toime
§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti süüdistatakse Kenneth-Richard Velletit selles, et tema alates 2019 veebruarist nõudis alaealiselt J. K. korduvalt vähemalt 100 euro maksmist, kuna J.K. tegevuse tõttu oli K-R.Vellet 18.09.2018 ilma jäänud talle kuuluvast kanepist. Mittemaksmise korral lubas K-R.Vellet J. K. suhtes kasutada füüsilist vägivalda. Sellised ähvardused J.K. hirmu ei tekitanud, mistõttu 29.03.2019 pärast kella 18.30 Pärnu linnas Metsa 28 asuva Mai Apteek läheduses kasutas K-R.Vellet J.K. suhtes vägivalda. Nimelt võttis ta J.K. riietest keha piirkonnast kinni ning tõmbas allapoole, lüües samal ajal põlvega ühel korral rindkere piirkonda. Kohe pärast seda lõi K-R.Vellet kannatanut ühel korral rusika ja ühel korral lahtise käega näo piirkonda, samuti tõmbas riietest selliselt, et kannatanu kukkus selili kõnnitee asfaltkatte peale pikali maha. Seejärel võttis K-R.Vellet kannatanu jopest kinni ning lõi peaga ühel korral otsmiku piirkonda. K-R.Vellet põhjustas oma käitumisega J.K. füüsilist valu ja tervisekahjustusi pea piirkonnas. Samuti lõhkus ära kannatanu päikeseprillid. J.K. sai K-R.Velleti jutust aru, et vägivalla kasutamine KR.Velleti poolt oli selle eest, et ta on kanepi eest viimasele võlgu. Kuna K-R Vellet eesmärgiks oli saada varalist kasu, nõudes J.K. ära võetud kanepi eest raha ning teadlikult oma mõju suurendamiseks kasutas vägivalda, on K-R.Velleti käitumises tuvastatud koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Kenneth-Richard Vellet isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, varalise kasu üleandmise nõudmisega kasutades selleks vägivalda, pani toime
§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste põhjendused maakohtus 4
(19)1-20-2007 Prokurör leiab, et süüdistatava süü on kuritegude puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult Kenneth-Richard Velleti süüdi tunnistamist
§ 200
lg 2 p 8,
§ 184
lg 2 p 2 ja
§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest.
04.06.2020 kohtuistungil on Kenneth-Richard Vellet tunnistanud ennast
§ 200
lg 2 p 8 alusel kvalifitseeritud kuriteoepisoodis süüdi, teistes episoodides süüdistatav enda süüd eitab. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus leiab alljärgneva tõendite ülevaate ja analüüsi pinnalt, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist. Kohus selgitab esmalt, et asja arutatakse ilma süüdistatava Kenneth-Richard Velleti osavõtuta. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 269 sätestab, kas ja kuidas peab süüdistatav kohtumenetluses osalema. Muuhulgas on see tema õigus ja sama paragrahvi lg 2 p 2 ütleb, et asja võib arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta on kohtukutse kätte saanud, tema asukohta ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Kenneth-Richard Vellet ei ole üksnes saanud prokuröri kutset kätte, vaid ka osales esimesel 04.06.2020 toimunud kohtuistungi päeval, kus toimus kohtulik arutamine. Seega oli süüdistataval olemas informatsioon, et temaga seotud asi on kohtumenetluses. Edasistele istungitele süüdistatav enam ei ilmunud, kuigi oma kaitsjaga Kenneth-Richard Vellet veel suhtles. Nii oli 07.09.2020 ja 09.06.2020 kohtuistungi päeval kaitsjale teada, et Kenneth-Richard Vellet on haigestunud, mistõttu ei saa kohtuistungile ilmuda ja pöördunud selles osas ka perearsti poole. 07.09.2020 toimunud kohtuistungil tegi prokurör ettepaneku Kenneth-Richard Velleti vahistamiseks ja tagaotsitavaks kuulutamiseks ning sama kuupäeva seisuga kohus vastava määruse ka koostas. 05.07.2021 seisuga on Kenneth-Richard Velleti suhtes väljastatud Euroopa vahistamismäärus. Vaatamata konkreetsetele meetmetele ei ole suudetud Kenneth-Richard Velleti asukohta tuvastada, selle kohta toimikus on olemas kinnitus politsei poolt. On küllaldane arvamus selles, et ta hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale. Kõrvalehoidumist kinnitab ka see, et ta ei ole käesoleva ajani endast märku andnud ega mitte mingisugust huvi tundnud, et menetlusega edasi minna. Tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi. Ilma temata on kohtu hinnangul kohtuasja edasine arutamine võimalik, arvestades muuhulgas, et suur osa tõenditest sai uuritud 04.06.2020 kohtuistungil, millisel Kenneth-Richard Vellet ka ise osales.
§ 200
lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritav kuriteoepisood: Sündmus toimus Pärnus Koidula pargis 06.05.2018 enne kella 23:52. Just viimane nimetatud kellaaeg on see, mil kannatu E. T. tegi oma röövimisega seoses kõne hädaabinumbrile (vt 16.05.2018 asitõendi vaatlusprotokoll). Kohtuistungil on üle kuulatud kannatanu E. T. (vt kohtuistungi protokolli kuupäevast 04.06.2020 alates lk 6). Ta kinnitas kohtule enda sattumist rünnaku ohvriks Pärnus Koidula pargis. Ütlustest selgus, et Koidula pargis ootas kannatanu koos R. S. põhjusel, et osta kanepit. Kanepit kannatanu ei saanud ning kuna ta ei olnud nõus võõrale raha andma, võeti see temalt füüsilist vägivalda kasutades. Kannatanut peksti avalikus kohas, selle käigus muuhulgas kasutades ka kohtule üle antud teleskoopnuia (vt 24.05.2019 asitõendi vaatlusprotokolli). Tegemist oli metallist esemega, mis pidi aitama saavutada eesmärki saada kannatanult varem müügitehinguks kokkulepitud summa. Kuna kanepi eest tuli tasuda 275 eurot, oli kannatanul kaasas 290 eurot. Sellest kõigest jäi ta ka ilma, sest lõpuks andis ta oma peksjale alla. Kenneth-Richard Vellet sai oma tahmise, ta kasutas füüsilist vägivalda seni, kuni kannatanu ei olnud võimeline ennast enam kaitsma, kui tundis ennast jõuetuna, 5
(19)1-20-2007 teadvust kaotamas. Seejärel ta leppis sellega, et temal võetakse talle kuuluv vara. Kannatanu kirjeldas, kuidas hoobid nuiaga tulid üle terve keha, alates peast jalgadeni. Ka rusikatega löögid tabasid teda. Ta üritas lööja eest ära joosta, kuid Kenneth-Richard Vellet sai ta kätte, ja ta mitte ainult ei peksnud nuiaga, vaid haaras ka kaelast, tõmbas kaela lukku ja kannatanu ei saanud hingata. Kannatanu ka kukkus, olles pikali maas, jätkas Kenneth-Richard Vellet maaslamaja peksmist. Kogu selle rünnaku ajal oli Kenneth-Richard Vellet vaid üks nõue, et kannatanu annaks raha. Hetkest, mil kannatanu oli nõus rahakotist andma summa ning Kenneth-Richard Vellet sai selle endale, jättis ta ka kannatanu rahule, lasi ta oma haardest lahti. Tunnistaja M. R. on kohtuistungil andnud ütlused 18.01.2022 (vt kohtuistungi protokoll lk al 4), et kui 2018 mais Kenneth-Richard Vellet kuulis, et keegi tahab osta kanepit, tekkis Kenneth-Richard Velletil soov vastav ostja nö üle lasta. Selleks Kenneth-Richard Vellet võttis kohtumisele minnes kaasa seljakoti, kuhu pani sisse telliskive ning arvas, et saab temale raha üleandmise järgselt sündmuskohalt jalga lasta, ilma, et ostjatele ise kanepit annaks. Tunnistaja teab ka, et osta soovisid kanepit kaks noormeest, üks oli M. R. tundmatu ning teine oli R. S.. Teab ostjaid, sest enne käidi nendega kohtumas. Edasi R. S. sõidutas Kenneth-Richard Velleti Koidula parki kohtumisele. Tunnistaja M. R. ootas neid muu seltskonnaga (T. T., O. L. ja K. M.) samal ajal Steffani pitsarestorani kandis. Nad püüdsid eemalt jälgida, mis Koidula pargis toimub. Seal ei läinud plaanipäraselt ning Kenneth-Richard Vellet hakkas ikkagi lööma teleskoopnuiaga R. S. sõpra. Lõi vastu kätt ja jalga. Võõras vahepealt seal kukkus ja üritas üles tõusta. Ja siis kukkus uuesti ja siis Kenneth-Richard Vellet ajas taga teda. Enne konflikti lõppu seltskond lahkus ja konflikti lõppu M. R. ei näinud. Samas said nad hiljem kokku samal päeval Kenneth-Richard Velletiga. Süüdistatav rääkis talle, et ostja tahtis sinna koti sisse vaadata, ei andnud enne raha. Siis Kenneth-Richard Vellet võttis nuia välja ja ütles, et anna raha, et muidu lööb. Siis ta ikka ei andnud ja süüdistatav hakkaski lööma. Lõpuks sai Kenneth-Richard Vellet raha, millest kaks 50-st kupüüri viskas M. R. seltskonnale hilisemal kohtumisel autoaknast sisse. Tunnistaja ei tea palju ta sealt raha sai, ülejäänud jättis endale. Tunnistaja K. M. on kohtuistungil andnud ütlused 18.01.2022 (vt kohtuistungi protokoll lk al 10), et Koidula Pargi juures käidi maikuus 2018 kuriteosündmuse toimumise õhtul kaks korda. Esmalt seltskonnaga T. T., M. R., K. M. ja tunnistaja K. M.. T. T. soovis minna, et kohtuda seal kellegagi. Edasi saadi kokku R. S. ja Kenneth-Richard Velletiga ning tekkis plaan. St T. T. oli avaldatud kohtumisel, et soovitakse osta kanepit ning Kenneth-Richard Vellet läks Koiudla parki tagasi. Kohtus kahe isikuga. Seal tekkis rüselus kahe pikema noormehe vahel, kellest üks oli KennethRichard Vellet. See kestis vast umbes ca 5 minutit. Kolmas pargis olnud isik seisis eemal ning rüseluses ei osalenud. Kr. M. seltskond jälgis eemalt Sütevaka kooli juures. Tunnistaja O. L. on kohtuistungil andnud ütlused 18.01.2022 (vt kohtuistungi protokoll lk al 7), et 2018.a mais sündmuse toimumise õhtul liiguti ringi tema sõiduauto x ning seltskonnas olid T. T., M. R. ja K. M.. Nägi, kui mingi kakluse moodi asi toimus pargis, kus pikem, Kenneth-Richard Velleti moodi noormees lõi teist noormeest mingi asjaga ja ajas taga ka. Samuti oli see, keda löödi vahepeal pikali ja siis Kenneth-Richard Vellet lõi teda lihtsalt. Tunnistaja on R. S. kohtuistungil andnud ütlused 18.01.2022 (vt kohtuistungi protokoll lk al 10), et E. T. soovis läbi tema osta 20g kanepit ning pidi seda saama T. T. kaudu. Üleandmine pidi toimuma Koidula pargis. Seda aga ei toimunud, vaid pigem toimus inimrööv. Koidula parki tuli isik tumeda autoga, keda R. S. ei tundnud. Küll tundis nimetatud isiku ära, kui politsei pakus tal teda tuvastada. Nimelt osutas R. S. 10.05.2018 läbi viidud äratundmiseks esitamisel Kenneth-Richard Velletile (vt vastavat protokolli kohtutoimikus). Kui rööv toimus, oldi kolmekesi pargis. Isik tuli nende juurde 6
(19)1-20-2007 ja küsis raha. E. T. vastas, et ei anna raha enne, kui kanepit näeb. Siis see inimene nõudis uuesti raha. Toimus järgnevana see, et nad läksid kaklema omavahel. Isikul, kes nende juurde tuli, tal oli kaasas ka seljakott koos metallnuiaga. Nuia kasutas peksmisvahendina E. T. suhtes ning lööke oli rohkem kui viis. E. T. üritas ära joosta, aga siis ta kukkus ja peksmine jätkus. Konflikti lõppu R. S. ei näinud, sest läks ära sealt. Tunnistaja nägi ka, et E. T. võttis sularaha välja erinevates kupüürides enne kohtumisele minekut, sh 50 ja 20 eurostes. Samuti teab, et 20g kanepi hind Pärnus oli sel ajal 300 eurot umbkaudselt. Süüdistatav Kenneth-Richard Vellet tunnistas 04.06.2020 istungil Koidula pargi intsidendis ennast süüdi. Sama tegi ta ka 22.05.2018 ning 18.12.2019 eeluurimisel ütlusi andes. Nimetatud protokollid on avaldatud ja uuritud ning kohtutoimikusse lisatud 18.01.2022 istungipäeval vastavalt KrMS § 294 p 2. Kenneth-Richard Vellet tunnistas, et tal oli Koidula parki minnes kaasas teleskoopnui, mida ta kasutas eesmärgil, et temaga kohtunud noormees annaks üle raha. Kenneth-Richard Velleti ütlustest nähtub, et ta kasutas seda nuia löömiseks korduvalt vastu kannatanu mõlemat jalga kuni lõpuks nui purunes. Samuti ei eita Kenneth-Richard Vellet kannatanu kaela pidi enda haardesse võtmist ehk kägistamist ning lõpuks raha ära võtmist summas 280 eurot. Nagu juba ütlustest selgub, oli kogu see peksmine agressiivne. Isegi nii, et selle käigus läks katki kohtus uuritud metallist nui. Samuti on kohtule üle antud fototabelid, kus on näha kannatanu kohe pärast toimunud röövi. Uuritud piltidelt on näha nii noormehe verine pea, lõhkised teksased, määrdunud dressipluus. Vigastused olid piisavad, et kutsuda politseisse kohale kiirabi, kes noormehe EMOsse toimetas (vt kirjaliku tõendina kiirabikaarti). Patsiendikaardilt nähtuvad fikseeritud vigastused, milleks oli lagipeas haav, marrastused paremal küünarvarel, vasakul küünarnukil, seljal, vasakul säärel ja hüppeliigesel. Tekkimas oli hematoom vasaku silma alla. Diagnoosiks lahtine peahaav. Täiendavalt tehti kannatanule ka isiku ekspertiis (ekspertiisiakt nr 18E-LäI0026, 29.06.2018). Isiku läbivaatus toimus 09.05.2018, milles tuvastas arst kannatanul peahaava kaetuna marliga ning selle ümbruse määrdumist kuivanud verega; otsmikul verevalum, kulmukaare kohal verevalum, vasaku silma all turse ja verevalum, rindkere külgpinnal verevalum nahamarrastustega, vasakul puusal verevalum, õlaliigese piirkonnas nahamarrastus, paremal ja vasakul küünarnukil erinevad leiud, labakäel turse ja valulikkus, vasakul reiseil suur verevalum, vasakul põlveliigese piirkonnas verevalum, vasakul säärel verevalum, vasakul hüppeliigesel nahamarrastused. Ekspertarvamuse kohaselt esinesid E. T. järgmised kehavigastused: põrutushaava pea piirkonnas, nahaalused verevalumid näo piirkonnas, kehatüvel ja vasakul alajäsemel, nahamarrastused kehatüvel, mõlemal üla- ja vasakul alajäsemel, nahakriimustuse paremal ülajäsemel ning pehmete kudede turse näo piirkonnas, vasakul üla- ja alajäsemel. Kohtus uuritud tõendid kinnitavad seega Kenneth-Richard Vellet poolt võõra vallasaja ära võtmist vägivalla abil. Kohus loeb kannatanu kohtus antud ütlused tervikuna usaldusväärseks ning sh ka temalt ära võetud sularaha summa osas. St et Kenneth-Richard Velleti poolt võeti kannatanult ära just 290 eurot. Kannatanu on selgitanud, et ostusummaks oli kokku lepitud 275 eurot, aga ta võttis vahetult enne sündmust sularaha pangaautomaadist välja ning tegi seda veidi suuremas summas kui müügitehingu hind. Ehk võttis välja 290 eurot. Kohtul puudub alus kannatanu vastavates ütlustes kahelda. Ühtlasi polnud E. T. tõsiseltvõetavat motiivi näidata rahakotis olnud summat tegelikust just 10 eurot suuremana. Et kannatanu sooviks konkreetse väikese lisasumma võrra süüdistatava arvelt rikastuda, seda kohus ei usu ning vastavale räägib vastu ka kohtus kannatanu poolt rikutud T-särgi kahjunõudest loobumine summas 40 eurot. Samas on tunnistajad kirjeldanud, kuidas süüdistatav Kenneth-Richard Vellet hakkas ära võetud summat koheselt peale rünnet laiali jagama või kulutama (vt selles osas M. R. ütlused), mistõttu süüdistatava poolne 10 eurone erinevus äravõetud raha osas 7
(19)1-20-2007 saab tulla just süüdistatava poolsest kindla arvepidamise puudumisest äravõetud raha osas. Raha äraandmisest (ja seda viskamise teel läbi avatud autoakna) nähtub, et süüdistatava jaoks ei olnud kannatanult jõuga äravõetud summa tähtis. Ehk kohus usub, et süüdistatava jaoks ei olnud konkreetne saadud varaline kasu nii oluline ta oleks selle üle täpset arvestust pidanud. Samas on kindel, et minnes tehingut sooritama, teadis kannatanu, kui suures ulatuses sularaha temal kaasas oli. Kannatanu on konkreetselt öelnud, et arvestas tehingusummaaga ning et veidi raha jääks ka järele. Sularaha 290 euro puhul on tegemist vallasasjaga, mis kuulus kannatanule ning oli seetõttu KennethRichard Velleti jaoks võõras, kuid ta võttis selle kannatanult ära. Kannatanu ei olnud nõus asja ära andmisega, mistõttu mõjutati teda füüsilist vägivalda kasutades seni, kuni vastupanu oli maha surutud. Kannatanu, valust peksmise tõttu, otsustas röövijale oma raha ära anda. Selliselt on saanud kinnitust, et Kenneth-Richard Vellet kasutas vägivalda asja äravõtmise ajal. Kenneth-Richard Velleti jaoks oli kasutatud vägivald asja äravõtmise vahendiks. Vägivalla tarvitamise abivahendina kasutas Kenneth-Richard Vellet relvana enda käes olnud metallist teleskoopnuia, millega reaalselt kahjustas kannatanu tervist. Kohus nõustub prokuröriga tahtluse vormi küsimuses, et süüdistatav pani antud kuriteo toime kavatsetult
§ 16lg 2 mõttes.
Arvestades, et Kenneth-Richard Velleti eesmärgiks oli teadlikult vägivalda kasutades kannatanult ära võtta sularaha ning ta ei lõpetanud löömist ja kägistamisi enne kannatanu vastupanu murdmist ning sularaha endale saamist, on tuvastatud Kenneth-Richard Velleti käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega Kenneth-Richard Vellet, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttes ära võõra vallasasja relvana kasutatava esemega vägivalda kasutades, pani toime
§ 200lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohus tunnistab Kenneth-Richard Velleti
§ 200
lg 2 p 8 järgi süüdi.
§ 184
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuriteoepisood: Samas menetluses varasem Kenneth-Richard Velleti kaassüüdistatav D. R. on 04.06.2020 kohtuistungil andnud ütlused (vt kohtuistungi protokoll lk al 35), kuidas ta koos Kenneth-Richard Velleti, J. K., R. R. ja K. M. 18.09.2018 Kuldse Kodu lasteaia juurde sattus. Sõitsid D. R. autoga x. Samuti, kuidas Kenneth-Richard Vellet võttis sõidukis enda dressipluusi taskust välja klaaspurgi, mille sees oli kanep, näitas seltskonnale purki, millise aja vältel võis purk asuda ka sõiduki keskosas ning pani selle ettenäitamise järgselt sõiduki kõrvalistuja ukse panipaika. Edasi saabus nende sõiduki ette masin, kust hüppasid välja mehed, kes tõmbasid nii D. R. kui Kenneth-Richard Velleti x välja ning andsid neile peksa. D. R. peksti kurikaga. D. R. eeldab, et kogu see peksmine oli seotud Kenneth-Richard Velletiga. Kuna kohapeal oli ka keegi mees, kes seda olukorda filmis ning saabuma pidid politsei ja kiirabi, tuli kanep ära peita. Selle tegi ülesandeks J. K. Kenneth-Richard Vellet. J. K. viis purgi lasteaia seina juurde. Edasi liiguti EMO-sse, misjärel Kenneth-Richard Vellet avaldas soovi minna kanepile peidukohta järele, sest see oli tema kanep. D. R. ei tea, kui palju kanepit purgis oli, küll teab, et kanepi gramm maksis 20 eurot. Kanepit otsima läksid J. K. ja Kenneth-Richard Vellet kahekesi. Samal ajal, kui kanepit otsiti, otsis D. R. oma kanepipiipu, mille tema oli varasema konflikti järel ja politsei saabumise ootuses ära peitnud. Kui kanepit ei leitud, siis algselt süüdistas Kenneth-Richard Vellet selles politseid, siis hiljem hakkas J. K. süüdlaseks pidama. Kuna kanepit ei olnud, et äkki peitis mujale ära, et äkki jättis endale? Edasi sai D. R. ka teada, et Kenneth-Richard Vellet pressib J. K. raha välja selle kanepi eest. Lapsepõlvesõbralt kuulis ka, et Kenneth-Richard Vellet andis hiljem J. K. peksa. 8
(19)1-20-2007 Tunnistajana on J. K. kohtuistungil andnud ütlused 04.06.2020 (vt kohtuistungi protokoll lk al 12). Tunnistaja teab Kenneth-Richard Velletit, aga sõbrad nad ei ole. 2018.a käisid nad läbi ning sel läbikäimisel oli ka seos kanepiga. Täpsemalt 2018.a sügisel sõideti D. R. autoga Kuldse Kodu lasteaia juurde. Sõidukis olid lisaks J. K. veel D. R., kes oli roolis, Kenneth-Richard Vellet, R. R. ja K. M.. Keelatud ainetest oli autos kaasas klaaspurk, mille sees oli kanep. Kui lasteaia territooriumi juures oldi koos, tuli sinna politsei. Purk tuli enne ära peita. J. K. ei mäleta, kes talle ütles, et purk tuleb ära peita aga tema peitis selle ära, sest purgis oli keelatud aine ja politsei oli tulemas. D. R. peitis samal ajal autos olnud kanepipiipu ära. Prokuröri taotlusel on kohtuistungil avaldatud J. K. eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt J. K. ütles, et kanepipurk tuleb ära peita, D. R., samuti ulatas J. K. purgi D. R.. Vastavalt avaldatule nõustub J. K. kohutistungil, et konkreetne korraldus temale tuli D. R.. Kanep ise võis olla Kenneth-Richard Velleti või Kenneth-Richard Velleti ja D. R. mõlema oma (vt ütluseid protokolli lk 14 ja 18). Purki läks ta peitma üksi lasteaia territooriumile betoonaia äärde. Sealt edasi suundus autos olnud seltskond ühiselt EMO-sse ning seejärel tagasi lasteaia juurde peidetud esemeid (kanepit ja piipu) ära tooma. Kanepit läks tagasi tooma J. K. koos Kenneth-Richard Velletiga (vt prokuröri taotlusel avaldatud Joosep Kuuse eeluurimisel antud ütluseid, millega J. K. kohtuistungil nõustus, protokolli lk 20-21), aga enam seda ei olnudki peidukohas. See ehmatas ära (ütlused protokolli lk 15). D. R. ja Kenneth-Richard Vellet süüdistasid kohapeal kanepi kadumises J. K., et ta nii kehvasti peitis. Hilisemas suhtluses leidis KennethRichard Vellet, et J. K. peaks kanepi tagasi hankima. Kui J. K. vastavat nõudmist täita ei suutnud, siis nõudis Kenneth-Richard Vellet tema käest raha. Summa suurust J. K. ei mäleta, aga see oli suurem, kui ta oleks suutnud oma taskurahast täita. Edasi Kenneth-Richard Vellet kirjutas läbi Facebook Messengeri J. K. ja lubas peksa anda. J. K. kirjadele ei vastanud. Seejärel KennethRichard Vellet kasutaski J. K. suhtes vägivalda Mai Selveri kõrval apteegi juures õhtusel ajal. Tunnistaja K. M. on kohtuistungil andnud ütlused (vt 04.06.2020 kohtuistungi protokoll lk al 26), et sõitis 18.09.2018 koos Kenneth-Richard Velleti, D. R., R. R. ja J. K. ringi ning nägi autos klaaspurki kanepiga. Ringi sõideti D. R. autoga ja mindi kohtuma ühe D. R. sõbraga, et temaga koos suitsu teha. Autos oli ka klaaspurki pakendatud kanep. Purk asus ees käigukangi juures. Seda, kelle oma kanep oli, K. M. öelda ei tea. Teab, et siis kui politsei pidi nende juurde sündmuskohale saabuma, soovis D. R. klaaspurgi ja bongi ehk kanepipiibu ära peitmist. Bongi peitis ära D. R., kanepi J. K.. Peidetud kanepit mindi pärast koos sama seltskonnaga ka otsima, aga seda peidukohast enam ei leitud. Otsisid D. R. ja J. K.. On teadlik hilisemast J. K. ja Kenneth-Richard Velleti tülist seoses ära võetud kanepiga, mille eest J. K. olevat Kenneth-Richard Velletile võlgu. Prokuröri taotlusel avaldatud eeluurimisel antud ütluste põhjal meenub tunnistajale, et Kenneth-Richard Vellet nõudis J. K. kanepi eest tasumiseks üle 100 eurost summat. Tunnistaja usub, et sellist raha J. K. Kenneth-Richard Velletile maksta ei oleks olnud. Tunnistaja teab, et Kenneth-Richard Vellet tarvitas J. K. peal ka vägivalda ning nägi J. K. vahetult pärast vägivallaintsidenti samal päeval. Nägi vigastustest suurt muhku J. K. otsa ees. Tunnistaja M. T. on kohtuistungil andnud ütlused (vt 04.06.2020 kohtuistungi protokoll lk al 22), et nägi 18.09.2018 aknast konflikti, millesse olid kaasatud kaks autot ja autodes olnud seltskonda. Kui üks auto oli ära sõitnud, siis teise auto seltskond jäi maja ette parklasse. Tunnistaja vaatas seda sündmust oma kodust II korruse aknast ning nägi seejärel ühe noormehe minekut Pärnu Kiige tn 9 asuva lasteaia territooriumile, st üks noormeestest läks kaubiku tagant ära seltskonna juurest ja ronis üle lasteaia müüri. Minut läks võib olla mööda, kui see noormees tuli tagasi ja läks seltskonna juurde. Tunnistajale tundus kahtlane, arvas, et see poiss põgeneb sündmuskohalt ära, aga kuna ta tuli lasteaia hoovist ära ja ta oli seal hoovis mitte üle 1 minuti, siis hakkas tunnistaja mõtlema, et arvatavasti ta peitis sinna midagi ära ja siis hakkas tunnistaja filmima seltskonda sellest momendist. 9
(19)1-20-2007 Tunnistaja andis abikaasale teada, et ta ütleks politseinikele, kes sündmuskohal sellele väljakutsele reageerivad, et midagi arvatavasti peideti sinna aeda ja tunnistaja veel lapsega jälgis, et politsei tuli sündmuskohale, seal nad toimetasid autode juures parklas, kuid aeda ehk lasteaia hoovi vaatama ei läinud. Politsei läks sündmuskohal ära, abikaasa tuli koju ja tunnistaja ütles talle, et tal on ikkagi tunne, et seal lasteaia hoovis on midagi ja abikaasa läks lasteaia hoovi otsima kohe pärast seda vahetult, kui ta koju oli tulnud. Tunnistaja vaatas teda jälle kodu kabinetiaknast ja siis abikaasa mingi hetk hästi kiiresti näitas pöial püsti märki. Abikaasa helistas ka uuesti politseisse ja politsei tuli taas. Tunnistaja A. T. on kohtuistungil andnud ütlused (vt 04.06.2020 kohtuistungi protokoll lk al 24), et tavaliselt noored käivad lasteaias lõhkumas või lõbutsemas, seega arvas, et järjekordsed noored on, kui kuulis õues möllu. Kui ukse lahti tegi, siis oli arvete klaarimine, üks auto oli teise kinni parkinud, see oli suhteliselt ootamatu. Lõi korraks rütmist välja, aga siis ütles tunnistaja neile, et lõpetage ära, pani telefoni filmima ja hõikas tuppa, et abikaasa kutsuks politsei. Võttis ka tulekustuti. Nad lõpetasid oma konflikti ära, tunnistaja tegi pilti, filmis ja kui üks autotäis, 3 inimest, läks ära, siis kannatanud jäid kohale ja tunnistaja küsis, kas kutsub politsei ning kiirabi ja nad ütlesid jah. Kiirabi tuli umbes 15 minutit ja politsei saabus 20 minuti pärast. Politseiametnikele tunnistaja ka ütles, et abikaasa nägi, kuidas üks noormees hüppas üle lasteaia aia, tõenäoliselt käis seal midagi peitmas. Üks politseiametnik käis vaatamas, et lasteaed on kinni ja ei hakanud üle ronima sealt. Pärast ütles ka teisele politseiametnikule seda, aga sellele tähelepanu ei pööratud. Politsei läks ära. Edasi oli kell 8 läbi juba, hakkas pimedaks minema, tunnistaja võttis taskulambi ja läks ise üle aia. Otse oli kõrgem aed ja edasi minnes oli madalam aed, naba kõrgune, läks üle ja vaatas seal nurga tagant läbi võimalikud kohad ja leidis purgi. Purgis olid mingid asjad sees, ise tunnistaja seda ei puutunud. Ilmselt puulehed olid peal, lükkas jalaga need ära ning siis kutsus politsei ja ootas neid jällegi 20 minutit. Politsei tuli kohale, tulid üle aia ja siis politsei menetles asja edasi. Kirjalike tõenditena kohtutoimikusse esitatud 15.10.2018 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud video- ja fotofailidest nähtub Kenneth-Richard Vellet, D. R., J. K., K. M. ja R. R. viibimine 18.09.2018 lasteaia territooriumi aadressil Pärnu Kiige tn 9 juures, nende liikumine ning klaaspurgi asukoht. Sündmuskoha vaatlusprotokollist fototabeliga 18.09.2018 kuupäevast nähtub rohekas pruuni taimse puruga täidetud klaaspurgi leidmine aadressilt Pärnu Kiige tn 9. 19.09.2018 asitõendi vaatlusprotokollis selgitatakse välja leitud ja ära võetud taimse puru kaal, milleks on vaatlusprotokolli kohaselt 20,5 grammi. Ekspertiisiakt nr 17E-AN0085, 05.12.2018 koos lisaga – tuvastatakse ära võetud taimeosade kogus ning THC sisaldus. Ekspertiisiakti kohaselt oli klaaspurgis kokku 14,76 grammi narkootilist ainet kanepit, millest 13,94 grammi olid kanepiõisikud tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 12% ning 0,82 grammi kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 18%. Vastusest teabenõudele suurte koguste kohta on kohtutoksikoloogiaekspert märkinud, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 7,5 grammist kanepist. Kohtu hinnangul on uuritud tõendite põhjal tõendatud, et klaaspurgis kanep, mille J. K. oma ütluste kohaselt lasteaia territooriumile ära peitis ning milline leiti A. T. poolt, kuulus Kenneth-Richard Velletile. Vastavat on kinnitanud oma ütlustes D. R., selgitades, et tema autosse tõi kanepi kaasa Kenneth-Richard Vellet. D. R. ütlused on selles osas üksikasjalikud, ta kirjeldanud, kuidas KennethRichard Vellet kanepipurgi oma dressipluusi taskust välja võttis, seda autos viibinutele näitas jne, 10
(19)1-20-2007 mistõttu puudub kohtul alus vastavates ütlustes kahelda. D. R. ütluste põhjal on mõistetav ka, et vastav purgi näitamine Kenneth-Richard Velleti poolt toimus samal ajal kui D. R. ise autot juhtis, so autoga ringi sõitis (vt ütlused 04.06.2020 istungiprotokolli lk 35-36). J. K. teab, et kanep oli kas Kenneth-Richard Velleti või Kenneth-Richard Velleti ja D. R. mõlema oma. Ehk ka J. K. peab Kenneth-Richard Velletit kas kanepi omanikuks või vähemalt kaasomanikuks. Ükski teinegi kohtus üle kuulatud tunnistaja ei ole välistanud kanepi kulumist Kenneth-Richard Velletile. Kanepi kuulumise osas Kenneth-Richard Velletile, annab kinnitust kohtu arvates lisaks D. R. ja J. K. ütlustele ka Kenneth-Richard Velleti edasine käitumine J. K. suhtes. St see, et just Kenneth-Richard Vellet hakkas J. K. edasiselt suhtlema kanepi tagasisaamise osas, nõudis kadunud kanepit tagasi või selle eest raha ning seejärel kasutas kannatanu suhtes avalikus kohas vägivalda (vt selles osas J. K. ütlused). Ükski teine isik kadunud kanepi teemal J. K. peale 18.09.2018 õhtut ei suhelnud ega temalt midagi ei nõudnud. Seega on usutav, et kanepit tagasi või raha selle eest hakkas nõudma just kanepi omanik, so Kenneth-Richard Vellet, kes mõistis, et on oma varast ilma jäänud ning tundis, et peab saama narkootilise aine tagasi või vähemalt selle eest hüvitise. Samuti ei saa jätta märkimata, et 21.11.2018 karistati Kenneth-Richard Velletit ebaseadusliku kanepi käitlemise eest, olles etteheidetavate tegudega seoses viibinud kaks kuud vahi all. Vastav kinnitab, et Kenneth-Richard Vellet on omanud varasemalt teisigi kokkupuuteid sama narkootilise ainega ning ka tema motiivi eitada uute kahtlustuste esile kerkimise hirmus igasugust seost ära võetud kanepiga. Seega on uuritud tõendite põhjal tuvastatud, et 18.09.2018 D. R. kasutuses olnud sõidukis x [x] olnud klaaspurgis kanep kuulus Kenneth-Richard Velletile. Nimetatud sõiduk pargiti pärast linnas ringi sõitmist kella 19.20 paiku x asuva maja vahetusse lähedusse. D. R., olles teadlik kohe saabuvast politseist, lasi kanepi J. K. ära peita. Kanepit otsima läksid hiljem nii Kenneth-Richard Vellet kui ka J. K., mida on kinnitanud oma ütlustes nii D. R. kui J. K.. Ehk kuigi Kenneth-Richard Vellet oma omandit ise ära ei peitnud, siis otsima ta seda ise juba koos peitjaga asus. Sellega on tuvastatud, et Kenneth-Richard Vellet oli varasemalt ebaseaduslikult omandanud kanepit ja valdas vastavat narkootilist ainet 18.09.2018 kuupäeval D. R. kasutuses olnud sõidukis x. Kanep kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Süüdistataval puudus eelnimetatud aine käitlemiseks luba ehk ta rikkus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise keeldu ja tegemist on ebaseadusliku käitlemisega. Kohtul puudub igasugune alus kahelda eksperdi poolt ekspertiisiaktis nr 17E-AN0085 esitatud järeldustes selle kohta, et lasteaia territooriumilt leitud klaaspurgis oli kokku 14,76 grammi narkootilist ainet kanepit, millest 13,94 grammi olid kanepiõisikud tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 12% ning 0,82 grammi kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 18%. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastusest järelepärimisele suurte koguste kohta on kohtutoksikoloogiaekspert märkinud, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 7,5 grammist kanepist. Seega Kenneth-Richard Velleti poolt käideldud narkootilise aine kogus vastab 11
(19)1-20-2007 suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3´1 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (joobe saanuks 14,76/0,75=19 isikut). Süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Käitlemise mõiste on toodud NPALS § 2 p 3 ja sinna kuulub ka omandamine ja valdamine. 21.11.2018 on Pärnu Maakohtu poolt on Kenneth-Richard Velletile mõistud
§ 184lg 2 p 1, 2 järgi vangistus neli aastat katseajaga neli aastat.
Korduvus on vastutust raskendav eriline isikutunnus, mistõttu
§ 184
lg 2 p 2 tunnustele vastab iga isik, kes on varem toime pannud mistahes muu sättes loetletud narkootikumidega seotud kuriteo. Täpsemalt on Kenneth-Richard Velletilt karistatud varasemalt narkootiliste ainet ebaseadusliku käitlemise eest perioodil 2016 suvi kuni 19.09.2017 (vt toimikus kohtuotsus 1-18-8737). Kenneth-Richard Velleti poolt toime pandud varasem kuritegu ei ole karistusregistrist kustunud. Kohus nõustub prokuröriga tahtluse vormi küsimuses, et süüdistatav pani antud kuriteo toime kavatsetult
§ 16lg 2 mõttes.
Kenneth-Richard Vellet pani kuriteo toime kavatsetult, st narkootilise aine kanep omandamine ja valdamine oli tema soov ja teadliku käitumise tulemus. Kenneth-Richard Vellet oli täielikult teadlik sellest, et tegemist on keelatud ainega ja kuriteoga ning ta tahtis ebaseaduslikult käidelda narkootilist ainet ja sellega toime panna kuriteo. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kenneth-Richard Vellet on süüvõimeline isik. Seega Kenneth-Richard Vellet isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, suures koguses ebaseadusliku narkootilise aine käitlemisega pani toime
§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohus tunnistab Kenneth-Richard Velleti süüdi
§ 184
lg 2 p 2 järgi.
§ 214
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuriteoepisood: Lisaks
§ 184
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava süüteopunkti juures kokkuvõtvalt välja toodud J. K. ütlustele, on J. K. väljapressimise, so
§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodi osas selgitanud, et D.
R. ja Kenneth-Richard Vellet süüdistasid kanepi kadumises J. K., et ta nii kehvasti peitis. Kenneth-Richard Vellet leidis, et J. K. peaks kanepi tagasi hankima. Kui J. K. vastavat nõudmist täita ei suutnud, siis nõudis Kenneth-Richard Vellet tema käest raha. Summa suurust J. K. ei mäleta, aga see oli suurem, kui ta oleks suutnud oma taskurahast täita. Edasi Kenneth-Richard Vellet kirjutas läbi Facebook Messengeri J. K. ja lubas peksa anda. J. K. kirjadele ei vastanud. Seejärel kasutaski Kenneth-Richard Vellet kannatanu suhtes vägivalda. Vägivalda kasutas Kenneth-Richard Vellet 29.03.2019 kannatanu suhtes Mai Selveri kõrval apteegi juures õhtusel ajal. Vahetus läheduses olid ka K. M., R. B. A. ja E.- E. K.. Kenneth-Richard Vellet oli hõbedase autoga ja jooksis autost välja, et J. K. kätte saada. Tekkis rüselus, täpseid lööke J. K. ei mäleta peale selle, et ükskord lõi süüdistatav teda peaga näkku. J. K. üritas ennast kaitsta. Kannatanu ka kukkus, kui maas oli, siis Kenneth-Richard Vellet teda ei löönud. Kui oli uuesti püsti saanud, siis saingi peaga ja siis ründaja läks minema. Pealöögist tekkis muhk otsaette. Päikeseprillid läksid katki ka kannatanul, Kenneth-Richard Vellet vist astus peale neile. J. K. kaasas olnud sõbrad nägid kannatanut pärast seda rüselust samal päeval ning muhku tema otsa ees. Koos sõpradega suunduti hiljem bussiga kannatanu kodukanti ning kannatanu käis EMO-s vigastusi fikseerimas. 12
(19)1-20-2007 Pärast seda sündmust ei ole Kenneth-Richard Velleti ja J. K. vahel konflikti olnud, samuti ei ole süüdistatav enam kannatanule omapoolseid nõudmisi esitanud. Sündmust ennast nägi pealt kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja E.-E. K. (vt 18.01.2022 kohtuistungi protokoll). Tunnistaja jaoks olid nii Kenneth-Richard Vellet kui J. K. tuttavad, so ta teadis neid enne arutatava kuriteosündmuse toimumist. 2019.a kevadel nägi tunnistaja pealt Kenneth-Richard Velleti ja J. K. vahelist kähmlust. Sündmus toimus Mai tänava Selveri juures. Tunnistaja ütluste kohaselt oli Kenneth-Richard Vellet poe parklast möödumas ja kuna ta märkas seal J. K., siis peatus. Tekkis ka koheselt konflikt. Kenneth-Richard Vellet läks J. K. juurde ja sooritas J. K. peal võtteid. J. K. vastu ei löönud. Kenneth-Richard Vellet lõi pea piirkonda ja ribide piirkonda. Tunnistaja mäletab mõlemasse piirkonda ühte lööki. Löökide tulemusena J. K. kukkus. E.-E. K. nägi kannatanut maas lebamas. Kui kannatanu J. K. maas oli, siis eemalt tundus, et Kenneth-Richard Vellet ütles kannatanule veel midagi ning seejärel lahkus. Tunnistaja nägi J. K. samal päeval bussipeatuses ning märkas muhku kannatanul otsa ees. Samas menetluses varasem kaassüüdistatav D. R. on 04.06.2020 kohtuistungil andnud ütlused (vt kohtuistungi protokoll lk al 35), et 18.09.2018 peale EMO-s käimist liiguti Kenneth-Richard Vellet soovil kanepile peidukohta järele, sest see oli tema kanep. D. R. ei tea, kui palju kanepit purgis oli, küll teab, et kanepi gramm maksis 20 eurot. Kanepit otsima läksid J. K. ja Kenneth-Richard Vellet kahekesi. Samal ajal kui kanepit otsiti, otsis D. R. oma kanepipiipu, mille tema oli varasema konflikti käigus ära peitnud. Kui kanepit ei leitud, siis algselt süüdistas Kenneth-Richard Vellet selles politseid, hiljem hakkas J. K. süüdlaseks pidama. Kuna kanepit ei olnud, et äkki peitis mujale ära, et äkki jättis endale? Edasi sai D. R. ka teada, et Kenneth-Richard Vellet pressib J. K. raha välja selle kanepi eest. Lapsepõlvesõbralt kuulis ka, et Kenneth-Richard Vellet andis hiljem J. K. peksa. Tunnistaja K. M. on kohtuistungil andnud ütlused (vt 04.06.2020 kohtuistungi protokoll lk al 26), et on teadlik hilisemast J. K. ja Kenneth-Richard Velleti tülist seoses J. K. poolt peidetud ja ära võetud kanepiga, mille eest J. K. olevat Kenneth-Richard Velletile võlgu. Prokuröri taotlusel avaldatud eeluurimisel antud ütluste põhjal meenub tunnistajale, et Kenneth-Richard Vellet nõudis J. K. kanepi eest tasumiseks üle 100 eurost summat. Tunnistaja usub, et sellist raha J. K. KennethRichard Velletile maksta ei oleks olnud. Tunnistaja teab, et Kenneth-Richard Vellet tarvitas J. K. peal ka vägivalda ning nägi J. K. vahetult pärast vägivalla kasutamist samal päeval. Nägi suurt muhku J. K. otsa ees. Kohtuistungil on andnud 29.03.2019 sündmuse kohta ütlused tunnistaja E. M. (vt 18.01.2022 kohtuistungi protokoll), kes on kannatanu J. K. ema. Tunnistaja kirjeldab, et poeg käis Pärnu Haiglas, kui oli 17 aastane märtsi kuus, sest sai peksa. Tunnistaja nägi ka ise poja vigastusi – suurt muhku kannatanu otsa ees. Tütar viis J. K. EMO-sse, sest kardeti peapõrutust. J. K. rääkis tunnistajale, et peksa andis Kennethi nimeline noormees. Kenneth nõudis raha, mida J. ei olnud nõus maksma. Teemaks oli kanep. Kannatanu vigastused on fikseeritud patsiendikaardil nr 19/12613, millest nähtub J. K. saabumine 29.03.2019 Pärnu Haiglasse, kus diagnoositakse temal pindmine peavigastus, silmalau ja silmaümbruse kontusioon, otsmikul hematoom. Kokkuvõttena on kannatanu J. K. ja D. R. ütluste põhjal tuvastatav, millest tulenevalt KennethRichard Velleti poolne väljapressimine J. K. suhtes toimuda sai. Nimelt J. K. peitis ära kanepi, millisest keelatud ainest peitmise tulemusena Kenneth-Richard Vellet ilma jäi (kanepi leidis 13
(19)1-20-2007 peidukohast politsei ja võttis ära. Vt selles osas sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeliga, 18.09.2018 – nähtub rohekas pruuni taimse puruga täidetud klaaspurgi leidmine aadressilt Pärnu Kiige tn 9). Kohtu hinnangul on uuritud tõendite põhjal usutav, et klaaspurgis kanep, mille J. K. lasteaia territooriumile ära peitis ning milline leiti A. T. poolt, kuulus Kenneth-Richard Velletile. Vastavat on kinnitanud oma ütlustes D. R., selgitades, et tema autosse tõi kanepi kaasa KennethRichard Vellet. D. R. ütlused on selles osas üksikasjalikud, ta kirjeldanud, kuidas Kenneth-Richard Vellet kanepipurgi oma dressipluusi taskust välja võttis, seda autos viibinutele näitas jne, mistõttu puudub kohtul alus vastavates ütlustes kahelda. D. R. ütluste põhjal on mõistetav ka, et vastav purgi näitamine Kenneth-Richard Velleti poolt toimus samal ajal kui D. R. ise autot juhtis, so autoga ringi sõideti (vt ütlused 04.06.2020 istungiprotokolli lk 35-36). J. K. teab, et kanep oli kas KennethRichard Velleti või Kenneth-Richard Velleti ja D. R. mõlema oma. Ehk ka J. K. peab KennethRichard Velletit kas kanepi omanikuks või vähemalt kaasomanikuks. Ükski teine kohtus üle kuulatud tunnistaja ei ole välistanud kanepi kulumist Kenneth-Richard Velletile. Kanepi kuulumise osas Kenneth-Richard Velletile, annab kinnitust kohtu arvates lisaks D. R. ja J. K. ütlustele ka Kenneth-Richard Velleti edasine käitumine J. K. suhtes. St see, et just Kenneth-Richard Vellet hakkas J. K. edasiselt suhtlema kanepi tagasisaamise osas, nõudis kadunud kanepit tagasi või selle eest raha ning seejärel kasutas kannatanu suhtes avalikus kohas vägivalda (vt selles osas J. K. ütlused). Ükski teine isik kadunud kanepi teemal J. K. peale 18.09.2018 õhtut ei suhelnud ega temalt midagi ei nõudnud. Seega on usutav, et kanepit tagasi või raha selle eest hakkas nõudma just kanepi omanik, so Kenneth-Richard Vellet, kes mõistis, et on oma varast ilma jäänud ning tundis, et peab saama narkootilise aine tagasi või vähemalt selle eest hüvitise. Süüdistuses väljatoodu põhjal nõudis Kenneth-Richard Vellet J. K. kanepi eest vähemalt 100 euro maksmist süüdistatavale. J. K. on kirjeldanud ütlustes, et Kenneth-Richard Vellet nõudis temalt tagasi kanepit või raha. Summat konkreetselt ta ei mäleta, aga see oli suurem, kui ta oleks suutnud oma taskurahast maksta. Arvestades, et ekspertiisiakti kohaselt oli klaaspurgis kokku 14,76 grammi narkootilist ainet kanepit (Ekspertiisiakt nr 17E-AN0085, 05.12.2018 koos lisaga – tuvastatakse ära võetud taimeosade kogus ning THC sisaldus) ning et D. R. on kohtuistungil märkinud, et kanepi ühe grammi hinnaks oli 20 eurot, on usutav, et Kenneth-Richard Vellet nõudis J. K. vähemalt 100 euro tasumist. Purgi sisu väärtus sai Kenneth-Richard Velleti jaoks olla suurusjärgus 280 eurot (14 x 20 = 280). Selge on, et Kenneth-Richard Vellet, kanepi omanikuna ja ka varasemalt narkootiliste ainetega kokku puutunud ning selle eest ka süüdimõistetud isikuna, teadis umbkaudselt, kui suur kogus kanepit purgis olla võis, mistõttu on usutav, et tema poolt J. K. nõutav summa oli suurem kui 100 eurot. Alla 100 eurone summa sobivale hüvitise suurusele selgelt ei vastaks. Kuna J. K. Kenneth-Richard Velletile kanepit tagasi ei toonud ega raha ei maksnud, hakkas Kenneth-Richard Vellet seejärel ähvardama J. K. läbi Facebook Messengeri suhtluskanali füüsilise vägivallaga, so peksa anda (vt J. K. ütlused). Kuigi vastavad saadetud ähvardused ise ei ole säilinud, on kirjeldatu usutav, sest see päädis edasiselt 29.03.2019 ka reaalse vägivallaga. Nimelt, märgates J. K. tänaval, jooksiski Kenneth-Richard Vellet kannatanu juurde ja tarvitas J. K. suhtes reaalselt füüsilist vägivalda. J. K. kinnitusel ühtegi muud põhjust ei olnud, miks Kenneth-Richard Vellet teda füüsiliselt oleks võinud väärkohelda. Sellist võimalikku muud põhjust ei ilme ka ühegi teise kohtus üle kuulatud tunnistaja ütlustest või uuritud kirjalikest tõenditest. Tunnistaja E.-E. K., kes nägi Kenneth-Richard Velleti poolset rünnakut J. K. suhtes eemalt pealt, on kirjeldanud, et Kenneth-Richard Vellet sooritas J. K. peal võtteid. Oskab konkreetselt välja tuua löögi rindkeresse ja pea piirkonda, samuti, et löökide tagajärjel oli J. K. pikali maas. J. K. kirjeldab, et toimus rüselus, milles toimunud täpseid lööke tema pihta ta ei oska välja tuua. Küll mingi hetk ta kukkus ning kui püsti tõusis lõi Kenneth-Richard Vellet teda peaga näkku, millest tekkis otsa ette 14
(19)1-20-2007 suur muhk. Vastavat muhku on näinud samal päeval kannatanu peas tunnistajad E. M., E.-E. K. ja K. M.. Kannatanu vigastused on fikseeritud patsiendikaardil. Diagnoositud on pindmine peavigastus, silmalau ja silmaümbruse kontusioon, otsmikul hematoom. Seega on usutav, et süüdistuses näidatud laadil ja olemusel Kenneth-Richard Velleti poolne vägivalla tarvitamine J. K. suhtes ka toimus. Rindkeresse suunatud lööki on näinud E.-E. K., näkku tehtud kahe löögi osas annab tunnistust patsiendikaardil tuvastatud pindmine peavigastus, silmalau ja silmaümbruse kontusioon. Maha kukkumine ründe käigus on tuvastatav nii J. K. enda kui ka E.-E. K. ütluste põhjal. Peaga näkku löömine J. K. ja E.-E. K. ütluste alusel. Vastavast löögist jäi kannatanule väliste tunnuste põhjal ka kõige tajutavam vigastus, so suur muhk otsa ette, mida nägid samal väärkohtlemise päeval kannatanul nii tunnistajad E. M., K. M. kui E.-E. K. ning milline on lisaks teistele vigastustele fikseeritud ka patsiendikaardil. Kirjeldatud väärkohtlemise tagajärjel on kohtu hinnangul valuaistingu tekitamine tagajärjele objektiivselt omistatav. Ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast on antud olukorras valu tekitamine tegude tagajärjena hinnatav. Ehk kohtu hinnangul on usutav, et kannatanu tundis valu, kui talle löödi ühe korra põlvega rindkeresse ja korduvalt, sh nii käega kui peaga pea piirkonda selliselt, et nahale tekkisid vigastused pindmise peavigastuse, silmalau ja silmaümbruse kontusiooni ning otsmikul hematoomi näol. Eeltoodu põhjal on tuvastatud konkreetse varalise kasu üleandmise nõudmine Kenneth-Richard Velleti poolt J. K.. Samuti, et Kenneth-Richard Vellet ähvardas J. K. väljapressimise käigus tervisekahjustuse tekitamisega. Kuna sellised vigastused J. K. hirmu ei tekitanud ega pannud teda käituma süüdistatava poolt soovitud viisil (süüdistatavale kas kanepi või raha toomine), tarvitaski süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda, milline tegevus tõi kannatanule kaasa ka vigastused, ehk Kenneth-Richard Vellet viis oma ähvarduse täide.
§ 214
lg 1 kohaselt on väljapressimine toime pandud varalise kasu üleandmise nõudmisega ka siis kui on kasutatud vägivalda, mis võib olla nii psüühiline kui füüsiline. Sellega on täidetud
§ 214
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu tunnused, arvestades, et Kenneth-Richard Vellet oli varasemalt, so 2018.aastal, pannud juba toime samuti käesoleva kriminaalasja raames arutatava omastamise süüteo E. T. suhtes. Kohtu hinnangul on tuvastatud ka, et Kenneth-Richard Vellet subjektiivse koosseisuna pani antud kuriteo toime kavatsetult. Kenneth-Richard Vellet, nõudes J. K. esmalt kadunud kanepi tagasitoomist või raha maksmist ning asudes seejärel J. K. ähvardama füüsilise vägivallaga, millise ähvarduse Kenneth-Richard Vellet ka täide viis, seadis oma eesmärgiks sellise käitumisega väljapressimise toimepanemise, so varalise kasu üleandmise nõudmise, kui see on toime pandud vägivallaga. Kenneth-Richard Velleti eesmärk oli saada J. K. käest kanepit ning edasiselt raha. Kuna J. K. talle raha ei andnud, siis kasutas Kenneth-Richard Vellet J. K. suhtes ka füüsilist vägivalda. Sooritatud vägivalla olemust arvestades pidi Kenneth-Richard Vellet võimalikuks pidama, et konkreetsete vägivallaakti tulemusena tekivad kannatanule tervisekahjustused. Kenneth-Richard Velleti teos ei esine ühtegi õigusvastasust ega süüd välistavat asjaolu. Seega Kenneth-Richard Vellet isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, varalise kasu üleandmise nõudmisega kasutades selleks vägivalda, pani toime
§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohus tunnistab Kenneth-Richard Velleti
§ 214lg 2 p 1 järgi süüdi.
Karistus
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude 15
(19)1-20-2007 toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). Karistuse mõistmisel võetakse aluseks sanktsiooni keskmine lähtuvalt süüst. Seejärel on võimalik vastavalt kergendavate ja raskendavate asjaoludega määrata täpne karistus.
§ 200lg 2 p 8 näeb ette karistusena kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.
Sanktsiooni keskmine määr on seega üheksa aastat. Kohus arvestab Kenneth-Richard Velleti süü suuruse juures, et ta kavatsetult peksis kannatanut metallist teleskoopnuiaga. Kohus arvestab löömise intensiivsust ning kannatanule tekitatud vigastuste ulatust. Vigastused olid pindmised ja haiglaravi ei vajanud. Antud kuriteos on Kenneth-Richard Vellet end süüdi tunnistanud ning avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna. Käesoleva kuriteo on ta toime pannud enne 21.11.2018 kohtuotsuse kuulutamist.
§ 184
lg 2 p 2 näeb ette karistuseana kolme- kuni viieteistaastase vangistuse ja sanktsiooni keskmine määr on seega üheksa aastat. Narkootilise aine käitlemise episoodis arvestab kohus süü suuruse juures narkootilise aine kogust, mis ületas küll suure koguse määra aga mitte suures ulatuses. Samuti, et ta lasi narkootilise aine enne politsei saabumist alaealisel ära peita. Kohus arvestab, et Kenneth-Richard Vellet pani teo toime kavatsetult. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Narkootikumide käitlemisega seotud süüteo juures kindlasti omab rolli ka see, et kanepiga seotud süüteo pani Kenneth-Richard Vellet toime ajal, mil menetleti tema varasemaid narkootikumidega seotud kuritegusid, kuid enne 21.11.2018 kohtuotsuse kuulutamist. Eeltoodud kahes kuriteoepisoodis ei saaks justkui hinnata Kenneth-Richard Velleti süüd alla sanktsiooni keskmise määra, kuid samas tuleb arvestada, et need teod pani ta toime enne 21.11.2018 kohtuotsuse kuulutamist. Süüdimõistetu karistusõiguslik kohtlemine sõltuda sellest, kas tema toimepandud kuritegusid menetletakse kohtus üheskoos või võetakse teatud kuriteoepisoodide menetlemine ette hiljem, pärast juba ühe süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Kenneth-Richard Velleti näol on tegu noore meesterahvaga, kes on küll korra üle kuu pikkuse perioodi vahi all viibinud, aga vabadusekaotuslikku karistust ta kandnud ei ole. Seega nõustub kohus prokuröriga, et teda on võimalik mõjutada ka sanktsioonide keskmistest määradest allapoole jäävate karistustega. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Kenneth-Richard Velletile
§ 200
lg 2 p 8 järgi karistuseks viis aastat vangistust ja
§ 184
lg 2 p 2 järgi karistuseks neli aastat vangistust.
§ 63
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks viis aastat vangistust.
§ 65
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristus Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 21.11.2018 otsusega nr 1-18-8737 mõistetud karistuse nelja aastase vangistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, s.o mõista liitkaristuseks viis aastat vangistust, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg üks kuu ja 29 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on seega neli aastat, kümme kuud ja üks päev vangistust.
§ 214
lg 2 p 1 sanktsioon näeb ette karistusena nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on seega 8 aastat. Väljapressimise osas süü suurust mõjutavad kannatanu suhtes kasutatud vägivalla iseloomu, kannatanule tekitatud vigastuste ulatust, mis polnud rasked ning nõutava varalise kasu summa suurust, mis polnud suur. Karistust kergendavad ja 16
(19)1-20-2007 raskendavad puuduvad. Kenneth-Richard Vellet on teo küll toime pannud katseajal, kuid tegemist on noore isikuga, kes reaalset vangistust kandnud pole. Kohus leiab, et isiku süü on keskmisest väiksem ning teda on võimalik mõjutada sanktsiooni miinimummäära lähedase karistusega. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga, milliseks on
§ 214lg 2 p 1 järgi 4 aastat vangistust.
Kuna väljapressimise pani Kenneth-Richard Vellet toime katseajal, tuleb
§ 65
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmiste karistuse ärakandmata osa võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest kaheksa aastat, kümme kuud ja üks päev vangistust. Tõkend Pärnu Maakohtu 07.09.2020 tagaotsimis -ja vahistamismäärus ning 26.07.2021 Euroopa vahistamismäärus jätta muutmata. Tõkend vahistamine tühistada karistuse kandmisele asumisel. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 alusel kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu E. T. on esitanud Kenneth-Richard Velleti vastu tsiviilhagi kahjuhüvitise otsese varalise kahju ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Süüdistusaktile lisatud hagiavalduse kohaselt oli esitatud hagisumma suuruseks 530 eurot, mille moodustas ära võetud sularaha nõue summas 290 eurot, rikutud T-särgi eest hüvitise nõue summas 40 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise nõue summas 200 eurot. 04.06.2020 kohtuistungil kannatanu E. T. loobus T-särgi hüvitamise nõudest summas 40 eurot ning jääb nõude juurde kogusummas 490 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt tahtlikult toimepandud süütegudega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Esmalt tuleb varalise kahju nõude osas märkida, et
§ 200
lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, so röövimises on Kenneth-Richard Vellet ennast süüdi tunnistanud. Vaidlust ei ole selles, et E. T. läks Kenneth-Richard Velletiga kohtuma, et osta viimaselt kanepit. Just seetõttu oli E. T. kaasas ka sularaha, mille Kenneth-Richard Vellet kannatanult vägivalla tarvitamise käigus ära võttis. Ülalpool uuritud tõendite põhjal on tuvastatud, et ostetava kanepi hinnaks oli umbkaudselt 275 eurot. Kannatanu ütluste põhjal oligi tal kaasas vastavast summast veidi enam, so 290 eurot. Sularaha oli ta just vahetult enne Kenneth-Richard Velletiga kohtumist pangaautomaadist välja võtnud. Kannatanu kohtuistungil antud ütlused on usaldusväärsed (vt siinkohal ka käesoleva kohtuotsuse lk 7 ja 8 analüüsitut). Eeltoodu põhjal loeb kohus tõendamist leidnuks asjaolu, et väljapressimisega tekitati E. T. varaline kahju temalt sularaha äravõtmise näol 290 euro ulatuses, mistõttu kohus leiab, et rahuldada tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel E. T. poolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju kohta kohtuistungil täpsustatud ulatuses. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju 17
(19)1-20-2007 hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju osas nagu kohus tuvastas, eelpool nimetatud ajavahemikul ja kohas, vägivalla tarvitamise tulemusena E. T. suhtes tekitas K-R.Vellet oma käitumisega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – põrutushaava pea piirkonnas, nahaalused verevalumid näo piirkonnas, kehatüvel ja vasakul alajäsemel, nahamarrastused kehatüvel, mõlemal üla- ja vasakul alajäsemel, nahakriimustuse paremal ülajäsemel ning pehmete kudede turse näo piirkonnas lahtisest peahaavast, vasakul üla- ja alajäsemel. Kannatanu vigastused on tõendamist leidnud meditsiinidokumentidega ning kannatanu enda ütlustega. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Hagi kohaselt on hagis kirjeldatud tegevusega kannatanule tekitatud ülal loetletud tervisekahjustused. Rünnaku ohvriks langemine oli kohtu hinnangul arusaadavalt traumeeriv, mistõttu on kannatanule mittevaraline kahju tekkinud ning on süüdistatav kohustatud kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel kannatanule hüvitama. Nagu kohus eespool tuvastas, on K-R.Vellet kannatanu suhtes toime pannud kuriteo. Selle asjaolu valguses puudub igasugune alus asuda seisukohale, et süüdistatav vabaneks vastutusest süü puudumise tõttu (VÕS § 1050). Mittevaralise kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel tuleb juhinduda VÕS § 134 lg-test 2 ja
- VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohtu õigusteabe osakond on teinud kohtupraktika kordusanalüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–
- aastal“ (kättesaadav Riigikohtu veebilehel). Viidatud analüüsist nähtuvalt on selle esemeks olnud muuhulgas ka röövimise paragrahvi järgi kvalifitseeritud kuriteod. Sarnaste tehiolude poolest analüüsis viidatud kriminaalasjas nr 1-19-4037 lõi süüdistatav kannatanule mitmel korral jalaga pea piirkonda, põhjustades kannatanule kehavigastusi ning võttis seejärel kannatanu taskust mobiiltelefoni. Mittevaralise kahju hüvitiseks mõisteti 100 eurot. Samas on viidatud ka kriminaalasjale nr 1-19-2193, milles süüdistatav lükkas, hoidis kinni ja peksis kannatanut näkku, rebis kannatanu õlalt koti ja põgenes joostes, tekitades kannatanule vasaku silma ümber hematoomi koos paistetusega, vasakule põsesarnale kriimustuse, paremale kaelapoolele punetuse, vasaku käe randmele ja käsivarrele paistetuse koos punetusega, alahuule siseküljele veritseva haava ning peapiirkonda muhu. Mittevaralise kahju hüvitiseks mõisteti 1000 eurot. Keskmine hüvitis röövimise asjades oli analüüsi kohaselt 760 eurot. Eeltoodu põhjal peab kohus käesolevas asjas põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitiseks 200 euro suurust summat, nii nagu seda nõuab kannatanu. Kohtupraktika kohaselt peavad väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguste tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Tegemist on pigem minimaalsesse suurusjärku jääva mittevaralise kahju hüvitamise nõudesummaga, kuid samas realistliku kahjuhüvitisega, mille tasumist mittevaralise kahju hüvitamiseks isikult nõuda. Väljamõistetava summa osas saab arvestatuks lugeda ka seda, et süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud vastava kuriteoepisoodi toimepanemises ja avaldanud selles osas ka kahetsust. Asitõendid 18
(19)1-20-2007 Lääne prefektuuris asitõendite hoidlas on hoiul järgnevad esemed, so pakend nr 1 (nuiataoline ese) ja pakend nr 1 (kaanega klaaspurk ja soonsulguriga kilekott) – hävitada kohtuotsuse jõustumise järgselt kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 4 kui väärtusetud asjad. Asitõendi vaatlusprotokollide juurde kuuluvad andmekandjad, so andmekandja nr 1 DVD plaat (häirekeskuse kõne) ja andmekandja nr 8 DVD plaat (tunnistaja poolt edastatud video- ja fotofailid) - jätta kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 1 tõenduslikult oluliste asitõenditena kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Käesoleva kriminaalmenetluse menetluskuludeks tuleb arvata ja välja mõista Kenneth-Richard Velletilt: KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistaja M. R. kohtusse ilmumise kulu 65,40 eurot, tunnistaja O. L. kohtusse ilmumise kulu 98,34 eurot ja tunnistaja K. M. keskmine päevapalk 47,75 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiisitasu 117 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsjate tasud summas 2130,80 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1635 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 4094,29 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill kohtunik Dagmar Lelle rahvakohtunik Tiina Männik rahvakohtunik 19
(19)