← Eesti

1-21-6181/14

Obsah (11)§ 121§ 120§ 64§ 67§ 68§ 56§ 73§ 69§ 57§ 54§ 3312

1-21-6181 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6181 (21233000722) Kohtunik Regiina Lebedeva Koh

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Igor Boyko isikukood 36709113716; elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; töökoht XXX; varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: - Viru Maakohtu 8. mai 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3613

§ 120

lg 1 järgi 3 kuud vangistust ja

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta ja 1 kuu vangistust,

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust,

§ 67

lg 7, § 65 lg 2 alusel 1 aasta, 11 kuud ja 18 päeva vangistust,

§ 68

lg 1 kohaselt 1 aasta, 11 kuud ja 16 päeva vangistust, karistuse kandmise algus

  1. märts
  2. - Viru Maakohtu
  3. märtsi
  4. a määrusega vabastati Igor Boyko tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu
  5. mai
  6. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Igor Boykole määrati katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni karistusaja lõpuni ehk kuni
  7. veebruarini 2021; tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 16.07.
  8. Viru Maakohtu 18.07.
  9. a määrusega kohaldati vahistamist kaheks kuuks. Kohtumenetluses viibib vahi all. Kaitsja Igor Belugin RESOLUTSIOON 1

(12)1-21-6181 Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238 lg 1 p-st 4 ja §-dest 306, 311, 313 ja 314, maakohus otsustas: 1. Tunnistada Igor Boyko süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Igor Boykole lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. 3.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja kandmise algust alates 16.

juulist

  2. Jätta Igor Boykole kohaldatud tõkend vahistamine muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel.
  3. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada kannatanu E B (ik XXX ) isikuõiguste kaitseks süüdistatavale Igor Boykole lähenemiskeeldu 3 (kolmeks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Keelata Igor Boykol: 1) viibida E B lähemal kui 10 (kümme) meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Sattudes juhuslikult E B lähemale kui 10 meetrit, tuleb Igor Boykol kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures E B mitte suhelda; 2) suhelda E B nii vahetult kui ka kaugsidevahendite teel. Muu hulgas on Igor Boykol keelatud: - saata E B liht- või elektronkirju; - E B telefoniga helistada ja talle sõnumeid saata; - saata E B sõnumeid interneti suhtluskeskkondade (Messenger, Viber, Skype, vmt) kaudu; 3) viibida E B elukohas (hetkel asub E B elukoht aadressil XXX) ning selle lähiümbruses lähemal kui 10 (kümme) meetrit; 4) viibida E B töökohas OÜ P S S aadressil XXX ning selle lähiümbruses lähemal kui 10 meetrit.
  4. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Igor Boykole Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 297,60 eurot, sh käibemaks. Mõista Igor Boykolt riigituludesse: - KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot; - KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 711,74 eurot, s.o kokku menetluskulud summas 1587,74 eurot.
  6. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Igor Boyko temalt väljamõistetud menetluskulud summas 1587,74 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 132 eurot ning viimase osamakse suurus on 135,74 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 2

(12)1-21-6181 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700042665 ning selgitus „Igor Boyko, 121-6181, kriminaalmenetluse kulud“. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  1. Asitõend – CD-R plaat, mis asub toimiku tagakaanel – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
  2. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus Igor Boykot süüdistatakse selles, et ta 16.07.2021 kella 07.50 paiku XXX asuva perearstikeskuse juures kägistas oma XXX E B kaelast ning haaras teda juustest, põhjustades E B füüsilist valu ja kehavigastused – verimuhu ja punetuse kaela piirkonnas ning kriimustuse vasaku käe randmel. Igor Boykot on eelnevalt karistatud

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi järgmiste kohtuotsustega: Viru Maakohtu 17.06.2016.

a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-4851, Viru Maakohtu 27.10.

  1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-9751 ja Viru Maakohtu 08.05.
  2. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-
  3. Sel moel pani Igor Boyko toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

  1. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tema kaitsja, kannatanu ja prokuröri seisukohad ning uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. I
  2. Kohus selgitab esmalt, et KrMS § 233 lg 1 järgi saab kohus kriminaalasja lühimenetluses lahendada kriminaaltoimiku materjali põhjal ilma tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata. Erandina võib siiski lühimenetluses kohtulikul uurimisel süüdistatav taotleda KrMS § 237 lg 5 esimese lause alusel enda ülekuulamist. Sama sätte teise lause kohaselt järgitakse süüdistatava ülekuulamisel lühimenetluses KrMS §-s 293 sätestatut, mis tähendab, et lühimenetluses tuleb samamoodi kui üldmenetluses juhinduda süüdistatava ülekuulamisel KrMS §-st 2862 ja §-dest 288-
  3. Igor Boyko taotles kohtuistungil enda ülekuulamist. Ristküsitluse käigus ei taotlenud kohtumenetluse pooled süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist tema kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks (KrMS § 289 lg 1). Seega saavad kriminaalasjas olla lubatavaks tõendiks vaid süüdistatava kohtus antud ütlused. 3

(12)1-21-6181
  1. Süüdistusakti punktis 17 loetletud tõendeid peab kohus asjakohasteks ja lubatavateks. II
  2. Süüdistusest nähtuvalt süüdistatakse Igor Boykot isikuvastase kuriteo toimepanemises korduvalt ja lähisuhtes, s.o oma xxx E B kägistamises ja tema juustest haaramises, põhjustades sellega E B füüsilist valu ja kehavigastusi.
  3. Peamiseks otseseks süüstavaks tõendiks on kannatanu E B ütlused, kuivõrd kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et sündmusel oleks olnud pealtnägijaid. Kuigi kannatanu on ülekuulamisel märkinud, et tema karjete peale tuli välja N G , kelle sekkumise järgselt lasi Igor Boyko kannatanu lahti, siis N G tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustes seda väidet ei kinnita. Nimelt nähtub N G tunnistajana antud ütlustest, et õues ta ei käinud ja kõik, mis nägi, toimus tema kontoriruumis (tl 38-42). See asjaolu ei anna aga alust lugeda kannatanu ütlused ebausaldusväärseks, kuivõrd kannatanu taju ümbritseva suhtes võis olla ründest tingituna häiritud. Kannatanu ütluste usaldusväärsus on kontrollitav teiste tunnistajate ütluste kaudu, millega kannatanute ütlused riimuvad. Samuti haakuvad need kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega, mistõttu loeb kohus kannatanu ütlused usaldusväärseks.
  4. Kannatanu ütlustest nähtub, et 16.07.2021 kell 07.50 ta kõndis tööle OÜ-sse P N G , kus ta töötab XXX ja mis asub XXX. Kui tal oli töökohani jäänud umbes 10 meetrit, tuli talle vastu tema endine abikaasa Igor Boyko, kes oli tulnud autoga Škoda Octavia reg-nr XXX ja ootas tema töökoha lähedal. Igor Boyko jooksis kannatanu juurde. Sel hetkel kannatanu hakkas kohe sisestama numbrit 112 ja jõudis vajutada „kutsu“, kuid Igor Boyko jõudis haarata talt mobiiltelefoni käest, seega kannatanu ei jõudnud selgitada, mis juhtus, vaid lihtsalt hüüdis, et tal on vaja politseid. Kannatanu telefon jäi Igor Boiko kätte. Seejärel haaras Igor Boiko ühe käega kannatanu kõrist ja hakkas kägistama. Seejärel lasi lahti ja haaras selja tagant käega kaelast ja hakkas samuti kägistama. Kannatanu rabeles lahti, karjus, kutsus appi, tõmbas inimeste tähelepanu. Igor Boyko haaras kannatanul juustest ja püüdis tassida autosse, seejuures rääkis Igor Boyko, et „ma kägistan su ära“(tl 1-8).
  5. Kannatanu eeltoodud ütlused riimuvad 26.07.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis tuvastatuga, mille kohaselt tehti 16.07.2021 kell 07.50 telefoninumbrilt +XXX, mis on kannatanu ülekuulamise protokolli kohaselt kannatanu telefoninumber, kõne Häirekeskusesse. Kõne kestvus oli 1 minut, taustal oli kuulda vähemalt 2 omavahel rääkivat isikut, kelleks oli mees ja naine. Kõnest oli kuulda, kuidas teataja ütles: „Jäta mind rahule“ ning „kutsuge politsei“ (tl 18).
  6. Järgnevalt on kannatanu andnud ütlusi, et pärast Igor Boyko poolt lahti laskmist läks ta tööle perearsti ruumi, aga tema telefon jäi Igor Boyko kätte. Viieteist minuti möödudes tuli Igor Boyko tema juurde tööle perearsti ruumi, aga kannatanu teda ei näinud, vaid kuulis, et ta kutsus teda, aga kannatanu oli suletud ukse taga teises ruumis. Pärast Igor Boyko lahkumist umbes kolme minuti pärast, tuli kannatanu välja ruumist, kus oli end peitnud, ja nägi arstikabinetis enda mobiiltelefoni, mille talle andis teine medõde S M . Sel ajal helistas kannatanu politseisse töötelefonilt ning S M õnnestus Igor Boyko õue ajada.
  7. Ka selles osas riimuvad kannatanu ütlused 26.07.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et 16.07.2021 kell 08.16 on tehtud kõne Häirekeskusesse telefoninumbrilt +XXX. Teataja tutvustab end kui E B ning teatab, et eksmees ründas teda, kui ta lähenes töökohale, võttis talt telefoni ära. Praegu tuli ta /Igor Boyko/ perearsti kontorisse ja tahab teda näha. Kannatanu kardab, et isik lõhub seal kõik ära. Teataja selgitab ka, et isik kägistas 4
(12)1-21-6181 teda, lõi, kriimustas. Samuti märgib teataja, et just minut tagasi kolleegid kihutasid isiku uksest välja. Teataja märgib kõnes Häirekeskusele ka seda, et politsei juba tuli (tl 18-19).
  1. Sündmusele reageerinud politseiametniku A I tunnistajana antud ütlustest nähtuvalt said nad 16.07.2021 autopatrullis viibides väljakutse kell 7.55 aadressile XXX (andmete kohaselt kannatanu elukoha aadress) sisuga, et kõnes on kuulda agressiivset käitumist ja naise hääl palub kutsuda politsei. Jõudes aadressile XXX, selgus, et keegi ust ei ava, misjärel võeti ühendust juhtimiskeskusega, kust teatati, et kontrollida tuleb teist aadressi, nimelt XXX, kus toimub N G perearsti vastuvõtt ( E B töötas seal pereõena). Jõudes teisele aadressile, oli naisterahvas kohal. Isikuks osutus E B . Vesteldes E selgus, et ta kohtus oma eksabikaasa Igor Boykoga tööjuures. E sõnade kohaselt võttis Igor E mobiiltelefoni ära kasutades füüsilist jõudu, ning enne politsei saabumist tagastas mobiiltelefoni E . E sõnade kohaselt kasutas Igor füüsilist vägivalda E suhtes, nimelt kägistas teda ja haaras juustest, sellega tekitas füüsilist valu ja vigastusi, nimelt kaela piirkonnas verimuhu, punetuse ja vasaku käe randmele kriimustuse.
  2. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka tunnistaja S M ütlused, kes selgitab, et 16.07.2021 oli ta kontoris, kus nad alustasid tööd hommikul kella 8-st. Tunnistaja oli kontoris sees, vahetas riideid, kui kontorisse astus sisse E B ja rääkis, et tööle kõndides varitses teda abikaasa. Kell 8.00 tegi tunnistaja vastuvõtuks uksed lahti, tema oli arstikabinetis, E aga oli protseduurikabinetis. Mõne aja pärast sisenes kontorisse E mees, tunnistaja teadis, kuidas ta välja näeb, ja läks mööda koridori. Tunnistaja küsimusele, kuhu ta läheb, palus isik kutsuda E . Tunnistaja palus isikul lahkuda kontorist õue, seejuures sulges ta protseduurikabineti, kus sel ajal oli E , ukse. Meesterahvas seisis kõigepealt veidi välisukse juures, aga pärast palus anda E üle tema telefon ja lahkus kontorist. Telefoni andis tunnistaja E üle (tl 33-37). Tunnistaja N G ütlust nähtub samuti, et 16.07.2021 alustati tööd hommikul kella 8-st. Tunnistaja oli kontoris kabinetis, kui kuulis müra kontori koridoris ja läks siis kabinetist välja ja nägi, kuidas tema peamine medõde S M räägib meesterahvaga ja palus teda kontorist lahkuda. Tunnistaja samuti palus meesterahvast lahkuda kontorist ja meesterahvas läks kohe ära. E B tol hetkel koridoris ei olnud (tl 38-42).
  3. Eeltoodust nähtuvalt on E B nii kannatanuna ülekuulamisel, Häirekeskussesse tehtud kõnes kui ka sündmuskohale saabunud politseiametnikule selgitanud, et vigastused tekitas temale Igor Boyko XXX perearstikeskuse ees teda kägistades ja juustest tirides/haarates. Isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisel võib muuhulgas tugineda tema ütlustevälisele selgitusele (nt eksperdile, arstile öeldu) (vt RKKKo nr 1-18-1247, p 37). Kriminaalasja materjalide hulgas on 16.07.2021 koostatud lähisuhtevägivalla infoleht, millest nähtuvalt toimus füüsiline vägivald E B suhtes 16.07.2021 kell 7.55 aadressil XXX, vägivallatseja oli Igor Boyko ning kannatanu selgituste kohaselt oli Igor E suhtes vägivaldne, nimelt kägistas E , tekitas vigastuse. Otse löömist Igori poolt ei olnud, pigem need kinni võtmised (haaramised), kägistused (tl 13-14).
  4. Kannatanu E B on ülekuulamisel selgitanud, et kui Igor Boyko teda kägistas, tundis ta füüsilist valu, marrastuse kaelale tekitas talle Igor Boyko ja kätest haaramisega tekkis käeketist kriimustus ka vasaku käe randmele. 16.07.2021 kell 09.30 teosatud isiku läbivaatuse protokollist ja sellele lisatud fototabelist nähtuvad E B tekitatud vigastused: kaela piirkonnas verimuhk, punetus. Vasaku käe randmel kriimustus (tl 9-11). Need vigastused on kooskõlas kannatanu antud ütlustega.
  5. Analüüsides kajastatud tõendeid nende kogumis, loeb kohus tõendatuks, et E B tuvastatud kehavigastused tekkisid süüdistuses märgitud ajal ehk 16.07.2021 kella 07.50 paiku XXX asuva perearstikeskuse juures. Kuivõrd füüsiline vägivald oli sellise intensiivsusega, et tekitas E B 5
(12)1-21-6181 kehale nähtavad vigastused, s.o kaela piirkonnas verimuhu, punetuse ja vasaku käe randmel kriimustuse, siis on objektiivselt usutav ka kannatanu väide, et ta tundis ründe ajal füüsilist valu. Seega põhjustas rünne E B tagajärjena nii kehavigastusi (kaela piirkonnas verimuhk, punetus ja vasaku käe randmel kriimustus) kui valu. 15. Tunnistajate S M ja N G ütlused tõendavad, et vahetult pärast füüsilist vägivalda viibis sündmuskohal Igor Boyko, kelle käes oli E B telefon. Eeltoodu kinnitab kannatanu väidet, et fikseeritud vigastused tekitas temale Igor Boyko. Asjaolule, et vigastused tekitas Igor Boyko, ei vaidle vastu ka süüdistatav ega kaitsja. Igor Boyko kohtus antud ütluste kohaselt tahtis ta E B vaid rääkida, kuid kannatanu pihustas talle gaasi silma ning süüdistatav võttis talt käest kinni, võttis ballooni ära, võttis temal kaelast ja juustest kinni (tl 170). Seega on süüdistatav tunnistanud kannatanul käest, kaelast ja juustest haaramist. 16.

§ 121

süüteokoosseis eeldab, et tegu on toime pandud tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Igor Boyko tegutses kannatanut kaelast kägistades ning juustest haarates kavatsetult, sest oli teadlik, et selline temapoolne tegevus põhjustab kannatanule valu, ning vähemalt kaudse tahtlusega tekitas ta kannatanule ka kehavigastused, sest pidas võimalikuks, et kannatanust füüsiliselt tugevama isikuna kannatanuga rüseledes ja temal kaelast haarates tekitab kannatanule vigastused. Seejuures on üldteada ja ka keskmisele inimesele raskusteta tajutav, et kael on õrn piirkond ja sellele piirkonnale suunatud füüsiline jõud põhjustab intensiivsemat valu ja tekitab kergemini hematoome, kui näiteks keha piirkonda suunatud jõud.

  1. Tunnistaja I B ütlustest nähtub, et juba enne 16.07.2021 aset leidnud sündmust oli Igor Boyko kannatanu suhtes agressiivselt meelestatud. Nimelt helistas tunnistaja I B ütluste kohaselt tema ema E B talle 13.07.2021 õhtul ja andis teada, et isa /Igor Boyko/ on jälle raevus, helistas kannatanule ja kannatanu kartis koju minna ning palus et poeg sõidaks temaga koju. Samuti ütles kannatanu tunnistajale, et Igor Boyko oli talle öelnud: „ma teen su nii värviliseks, et sa ei julge isegi õue minna“. KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt on I B ütlused Igor Boyko eelnevat käitumist iseloomustava tõendina lubatavad, kuivõrd tunnistaja ütluste sisuks on kannatanult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta, mil kannatanu oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. 14.07.2021 kella 14.00 paiku oli tunnistaja sõnade kohaselt helistanud talle tema isa Igor Boyko ja solvates kannatanut halbade sõnadega hakkas rääkima, et tal on vaja kannatanuga rääkida ja ta hakkab temaga rääkima. Samal päeval kella 16.00 paiku helistas tunnistajale tema ema E B ja palus tulla talle tööle vastu ja saata koju, kuna Igor Boyko oli talle helistanud ja öelnud, et tuleb talle tööle ja hakkab teda töö juures ootama. Kui tunnistaja ja kannatanu koju jõudsid, siis avastas tunnistaja, et Igor Boyko oli end ühte tuppa peitnud. Kui kannatanu helistas politseisse, siis süüdistatav, saades sellest aru, lahkus. 15.07.2021 kella 23.00 paiku korterisse (XXX) jõudes avastas tunnistaja, et korteris on mööbel neljast toast kolmes ümber pööratud, asjad olid laiali visatud, vaasid, lillepotid lõhutud. Tunnistaja helistas politseisse ning õues politseid oodates tuli tema juurde Igor Boyko, kes oli alkoholijoobes, istus tunnistaja kõrvale trepikoja ees olevale pingile ning tunnistajale arusaamatul põhjusel võttis paremast püksitaskust välja kööginoa ja pani selle kohe tagasi taskusse. Lisaks küsis Igor Boyko tunnistajale lähenedes irvitusega „no mis, kas olid juba korteris“ (tl 25-32). Eelnevalt väljatoodud süüdistatava käitumine 16.07.
  2. a sündmusele eelnenud päevadel viitab selgelt sellele, et süüdistav oli kannatanu peale ärritunud ning üritas mitmel päeval temaga kontakti saada. Kannatanu E B ütlustest nähtub, et 16.07.2021 kella 07.50 paiku perearstikeskuse juures Igor Boyko koheselt jooksis kannatanu juurde, haaras talt mobiiltelefoni käest ja siis haaras ühe käega kannatanu kõrist ja hakkas kägistama, seejärel lasi lahti ja haaras selja tagant käega kaelast ja hakkas samuti kägistama. Eeltoodu viitab samuti sellele, et Igor Boyko tegutses eesmärgipäraselt sooviga kannatanule haiget teha. Igor Boyko on 6

(12)1-21-6181 ise küll selgitanud, et soovis kannatanuga vaid rääkida ning pärast seda, kui kannatanu pritsis talle gaasiballooniga näkku, võttis kannatanul käest kinni ja kriimustas ta kätt, kuid samas on süüdistatav ise andnud ütlusi ka selle kohta, et pärast ballooni äravõtmist võttis ta kannatanul kaelast ja juustest kinni.
  1. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et kannatanul oli sündmuse ajal käes telefon, seda tõendavad 26.07.2021 asitõendi vaatlusprotokoll (kannatanu telefonilt tehtud kõne Häirekeskusesse), samuti kannatanu ütlused, mille kohaselt Igor Boyko haaras tal telefoni käest. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtub ka, et Igor Boyko tagastas hiljem E B telefoni perearstikeskuses, andes selle S M palvega see E B üle anda. Igor Boyko ütlustest nähtuvalt võttis ta E B ballooni ära, kuid seda, et ta oleks ka telefoni ära võtnud, süüdistatav ei väida. Samas on tõendatud, et just telefon oli see ese, mille Igor Boyko kannatanult ära võttis ning hiljem tunnistajale üle andis. Kannatanu ei ole oma ütlustes ega ka tunnistajatele või kõnedes Häirekeskusele kordagi maininud, et tal oli pipragaas käes või et ta oleks seda kasutanud. Ka on üldteada asjaolu, et pipragaas põhjustab silma sattudes tugeva ärrituse, mis on ka kõrvaltvaatajale äratuntav. Tunnistajad S M ega N G , kes nägid Igor Boykot ca 20 minutit hiljem perearstikeskuses, ei ole oma ütlustes väitnud, et Igor Boykol oleksid silmad punetanud või vett jooksnud. Samas, isegi kui eeldada, et kannatanul oli lisaks telefonile käes mingi ese, mida süüdistatav pidas pipragaasiks, siis nähtub süüdistatava enda kohtuistungil antud ütlustest, et pärast väidetava ballooni äravõtmist võttis ta kannatanul kaelast ja juustest kinni. Seega ei olnud kannatanu kaelale vigastuse tekitamine ja kannatanule valu põhjustamine igal juhul enam seotud väidetava gaasiballooni ära võtmisega, vaid selle tegevuse eesmärk oligi kannatanule valu tekitada.
  2. Lähtudes eeltoodust on täielikult tõendatud, et Igor Boyko pani 16.07.2021 kella 07.50 paiku XXX asuva perearstikeskuse juures E B suhtes toime füüsilist valu ja kehavigastusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise. 20.

§ 121

lg 2 p 2 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Sellega seonduvalt märgib kohus esmalt, et kannatanu E B ütlustest nähtuvalt on Igor Boyko tema endine abikaasa. Tunnistaja I B on samuti 16.07.2021. a ülekuulamisel selgitanud, et tema vanemad – isa Igor Boyko ja ema E B – lahutasid umbes aasta tagasi seoses sellega, et isa kasutas ema suhtes vägivalda, selle tõttu mõisteti ta süüdi ja paigutati vanglasse. Kui isa oli vanglas, siis ema lahutas isast (tl 25-32). Kohtuistungil kinnitas Igor Boyko, et ta ei ole abielus. Riigikohus on lahendis nr 1-19-3377 selgitanud, et lähisuhte tuvastamisel on oluline tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. Kolleegium asus seisukohale, et vaid seetõttu on õigustatud sellisele suhtele täiendava karistusõigusliku kaitse andmine, kehtestades raskema sanktsiooni. Üksnes varasema abielu või kooselu fakt iseenesest ei võimalda järeldada, et tegu pandi toime lähisuhtes ja tuleb kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Pigem vastupidi - kui abielu või kooselu on tegelikkuses lõppenud, tuleks lähtuda eeldusest, et lõppenud on ka lähisuhe. Kannatanu ja süüdistatava andmetest nähtuvalt, elab kannatanu aadressil XXX ning kahtlustatav aadressil XXX. Pärast vangistusest vabanemist ei ole süüdistatav ja kannatanu koos elanud, ka ei ole neil ühist majapidamist ega ühiseid kulutusi. Ka ei viita mingid muud asjas kogutud tõendid, et E B ja Igor Boyko vahel oleks jätkuvalt sotsiaalne ja emotsionaalne side, mis tugineb vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Tunnistaja I B kinnitab, et kuigi isa ja ema ametlik elukoht on aadressil XXX ning vara jagamist ei ole toimunud, siis isa läks elama üürikorterisse aadressil XXX. Riigikohus on ka selgitanud, et üksnes ühiste laste ja ühisvara olemasolu ei ole piisav, et rääkida kannatanu ja süüdistatava 7

(12)1-21-6181 lähisuhtest

§ 121lg 2 p 2 tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt ei ole Igor Boyko tegu kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 2 järgi.

21.

§ 121

lg 2 p 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Kriminaalasja materjalide hulgas on karistusregistri väljatrükk (tl 116-117) ning Viru Maakohtu 17.06.

  1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-4851 (tl 143-145), 27.10.
  2. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-17-9751 (tl 146-148) ning 08.05.
  3. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-3613 (tl 78-82), mis kinnitavad, et Igor Boyko on varem korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Seega tuleb Igor Boyko tegu kvalifitseerida

§ 121lg 3 järgi.

  1. Õigusvastasust välistavad asjaolud Igor Boyko tegevuses puuduvad.
  2. Eeltoodust tulenevalt tuleb Igor Boyko süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Lähi- või sõltuvussuhte ehk

§ 121

lg 2 p 2 kvalifitseeriva tunnuse tuvastamata jäämine süüdistatava osalist õigeksmõistmist ei tingi, sest tegemist on ühe ja sama süüdistatava teoga, mille karistatavus tervikuna ära ei lange. V 24. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 25.

§ 121

lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5 aasta pikkuse vangistuse. Arvestades süüdistatava isikut, tema varasemat kriminaalkorras karistatust sama kannatanu suhtes toime pandud vägivallategude eest ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, oleks rahalise karistuse mõistmine Igor Boykole selgelt ebapiisav. Igor Boykot on eelnevalt karistatud analoogsete kuritegude eest nii tingimisi vangistusega (

§ 73

lg 1), asenduskaristusega (

§ 69

lg 1) kui ka reaalse vangistusega, ent varasemad karistused ei ole tema õigusvastasele käitumisele mõju avaldanud. Ühtlasi tähendab kuritegude toimepanemise jätkamine vaatamata varasematele karistustele seda, et rahaline karistus karistusliigina on Igor Boyko isikuandmeid arvestades ebatõhus karistusliik, mistõttu ei pea kohus võimalikus selle kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Igor Boykot karistada vangistusega. 26. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures on aga oluline tähele panna, et eripreventiivsed kaalutlused ega õiguskorra kaitsmise huvid ei anna mitte kunagi alust mõista karistust, mis ületab isiku süü suurust. Just süü suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri. Nii eripreventiivseid kaalutlusi kui ka õiguskorra kaitsmise huve saab ja peab arvestama karistuse liigi ja määra valikul süü suurusega piiritletud raamides. 27.

§ 121lg 2 sanktsioonimäära keskmiseks määraks on 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.

Süü suuruse üle otsustamisel on kohus seisukohal, et Igor Boyko süüd pole võimalik hinnata tuvastatud asjaolude pinnalt suureks. Tuvastatu kohaselt põhjustas Igor Boyko E B kägistades 8

(12)1-21-6181 ja teda juustest haarates E B füüsilist valu ja kehavigastusi – verimuhk ja punetus kaela piirkonnas ning kriimustus vasaku käe randmel. Kohtu veendumusel viitavad taolised vigastused mõnevõrra tugevamale välismõjutusele. Samas ei saa rääkida sellest, et vägivald oleks olnud erakordselt tugev ja intensiivne – taolise järelduse tegemiseks objektiivsed alused puuduvad. Samas võtab kohus süü suurusele hinnangut andes arvesse asjaolu, et Igor Boyko teos on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis väljendub süüteo korduvas toimepanemises. Ühe kvalifitseeriva tunnuse sedastamine võrdsustub suurema süüga. Seejuures arvestab kohus asjaolu, et Igor Boykot on varem karistatud justnimelt sama kannatanu ähvardamises ja kehalises väärkohtlemises. Süü juures arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid. Isik tunnistas küll osaliselt oma süüd, kuid asus enda teguviisi õigustama kannatanu väidetava tegevusega (gaasiga pihustamine). Kohus märgib ka, et süü tunnistamine ei ole karistuse kergendav asjaolu

§ 57

lg 1 p 3 esimese alternatiivi tähenduses, sest seadusandaja on karistust kergendavaks asjaoluks pidanud süü ülestunnistamisele ilmumist. Süüdistatav märkis kohtuistungil küll, et asjad ei ole nii nagu süüdistuses on, ta ei peksnud kannatanut, ei tahtnud talle haiget teha, kuid siirast kahetsust ta ei väljendanud. Puuduvad ka muud karistust kergendavad asjaolud.

  1. Kokkuvõtvalt peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat karistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistusega 1 aasta. Kuivõrd kohus arutas Igor Boyko süüdistust lühimenetluse regulatsiooni alusel, tuleb tuginedes KrMS § 238 lg-le 2 Igor Boyko karistust vähendada 8 kuuni.
  2. Arvestades isiku varasemat karistatust, ei ole kohtu hinnangul praeguses asjas põhjendatud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga või isiku vabastamine karistuse kandmisest tingimisi. Igor Boyko on varasemalt juba vabastatud karistuse kandmisest tingimisi (Viru Maakohtu 17.06.
  3. a otsus kriminaalasjas nr 1-16-4851), samuti on vangistus asendatud üldkasuliku tööga (Viru Maakohtu 27.10.
  4. a otsus kriminaalasjas nr 1-17-9751) ning viimasest vangistusest vabastati ta tingimisi enne tähtaega allutades ta katseajaks käitumiskontrollile, kuid see ei ole taganud tema õiguskuulekust, vastupidi – Igor Boyko on jätkanud samaliigilise kuriteo toimepanemisega. Märgitust järeldub, et tingimisi karistus ühes käitumiskontrollile allutamisega ega vangistuse asendamine üldkasuliku tööga pole Igor Boyko puhul osutunud tõhusaks individualiseeritud sanktsioonimeetmeks, see ei ole taganud ega taga ka edaspidi tema õiguskuulekust, mistõttu peab kohus kohaseks karistada Igor Boykot reaalse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvestada Igor Boyko karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o alates 16.07.

  2. Kohtuvaidlustes taotles prokurör Igor Boykole lisakaristusena riigist väljasaatmist ja sissesõidukeelu kohaldamist 3 aastaks.

§ 54

lg 1 kohaselt võib kohus välisriigi kodanikku tahtlikult toimepandud kuriteo eest vangistusega karistades mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Õigustamaks väljasaatmisega kaasnevat põhiõiguste riivet, tuleb kohtul põhjalikult hinnata lisakaristuse vastavust süüdlase süü suurusele. Arvestada tuleb seejuures, et põhi- ja lisakaristus kogumis ei tohi ületada süüdistatava süü suurust. Kohus hindas eelnevalt prokuröriga nõustudes süüdlase süü keskmisest väiksemaks. Lisakaristuse kaalumisel ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et Igor Boyko on Eestis elanud suurema osa elust ning tema lähisugulased elavad siin (ema ja täiskasvanud lapsed). Kodakondsusjärgse riigiga seob Igor Boykot vaid emakeel. Nõustuda ei saa prokuröriga selles, et kogukonna turvalisuse huvi kaalub üles Igor Boyko põhiõiguste riive. Mõistetavalt rikuvad igasugused süüteod kogukonna turvalisust, ent vaid kõige intensiivsemate riivetega saab kaasneda see, et süüdlane pikaks ajaks oma püsivast elukohast ja 9

(12)1-21-6181 lähedaste ringist eraldatakse. Igor Boyko poolt toimepandud kuriteod on olnud suunatud vaid tema enda pereliikmete ning endise abikaasa vastu, mistõttu arvestades Igor Boyko sooritatud õigusrikkumise kaalu ei soostu kohus sellega, et Igor Boyko kujutab ohtu avalikule korrale või julgeolekule. Eeloodust tulenevalt ei pea kohus lisakaristuse kohaldamist põhjendatuks. VI
  1. Kannatanu E B on taotlenud Igor Boykole tema (s.o kannatanu) suhtes lähenemiskeelu seadmist. KrMS § 3101 lg 1 sätestab, et kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus tuleneb VÕS §-st
  2. Selle esimene lõige sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Seega on KrMS §-s 3101 sätestatud korras VÕS § 1055 alusel kohaldatava lähenemiskeelu näol tegemist preventiivse deliktiõigusliku kaitseabinõuga (abinõude kogumiga), mille eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse (lähenemiskeelu adressaat), ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi.
  3. KrMS § 3101 lg 1 kohaselt saab kriminaalmenetluses lähenemiskeeldu kohaldada üksnes isikuvastastes kuritegudes süüdi mõistetavale isikule. Käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks olev kuritegu, mis on kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 3 järgi, kuulub karistusseadustiku 9.

peatükki, mis on pealkirjastatud kui „isikuvastased kuriteod“. Seega on lähenemiskeelu kohaldamise eeldused täidetud. Ka on lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 sätte mõttes olemas. Kannatanu isikuõiguste rikkumist kinnitab Igor Boykole esitatud süüdistus, seal sätestatud faktilised asjaolud, milliste aset leidmine on käesolevas kriminaalasjas kinnitust leidnud ning milles kohus Igor Boyko ka süüdi tunnistab.

  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kannatanu E B taotlus Igor Boykole tema suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on olemas lähenemiskeelu kohaldamise alus, s.o kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitsmise vajadus, mis kaalub üles lähenemiskeelu kohaldamisega kaasneva Igor Boyko põhiõiguste riive.
  2. Pidades silmas kuriteo toimepanemise asjaolusid, tema varasemat karistatust sama kannatanu suhtes toimepandud vägivallakuritegude eest ning asjaolu, et Igor Boyko on isikuvastase kuriteo toime pannud enam kui 2 aastat pärast eelmise süüdimõistva otsuse tegemist, on kohtu hinnangul põhjendatud seada lähenemiskeeld maksimaalses ulatuses ehk kolmeks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd kannatanu on taotlenud keelata Igor Boykol võtta ühendust temaga erinevate sidevahendite kaudu, siis on selge, et süüdistatavapoolne kontakti otsimine on kannatanule vastumeelne. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et varasemalt on Igor Boyko süüdi mõistetud muu hulgas ka kannatanu telefoni teel ähvardamises (Viru Maakohtu 08.05.
  3. a otsus kriminaalasjas nr 1-19-3613). Ka I B ütlused viitavad sellele, et Igor Boyko telefonikõned on kannatanule E B häirivad ning tunnistajale teadaolevalt on E B blokeerinud Igor Boyko numbri. Vältimaks seega seda, et Igor Boyko saaks jätkata kannatanu E B isikuõiguste rikkumist, saates talle ähvardavaid või häirivaid sõnumeid, tuleb esmalt keelata Igor Boyko igasugune kaugsidevahendite kaudu toimuv suhtlus kannatanuga. 10

(12)1-21-6181 Kuivõrd käesoleva kriminaalasja esemeks on kuritegu, mis on seotud kannatanu ja Igor Boyko vahetu kokkupuutega, on igati põhjendatud keelata Igor Boykol füüsiline lähenemine E B lähemale kui 10 meetrit. Erandina tuleb lubada lähenemine riigi või kohaliku omavalitsuse asutustes. Samuti on asjakohane keelata Igor Boykol läheneda E B elukohale lähemale kui 10 meetrit. Kuigi E B elukohaks olev korter aadressil XXX on süüdistava ja kannatanu ühisomandis, siis ei anna see süüdistatavale õigust viibida igal ajal nimetatud aadressil. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Igor Boyko ja E B kokku leppinud, et nimetatud aadressil elavad E B ja I B . Süüdistatav on asunud elama üürikorterisse. Seega ei piira lähenemiskeeld kahtlustatava õigust kasutada oma eluruumi. Kui süüdistatav ja kannatanu soovivad ühisvara jagada, siis saab seda teha õiguspäraseid vahendeid kasutades ning selleks ei ole vaja Igor Boykol ligipääsu ühisvaraks olevale korterile. Samuti on põhjendatud keelata Igor Boykol läheneda E B töökohale lähemale kui 10 meetrit, kuivõrd kriminaalasja esemeks olev kuritegu on toime pandud just kannatanu töökoha vahetus läheduses. Kohus leiab, et arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid, ei riiva lähenemiskeeld Igor Boyko õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Kohaldatav lähenemiskeeld võimaldab ära hoida kannatanut ähvardava isikuõiguste rikkumise ning rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem. Kohus selgitab, et lähenemiskeelu rikkumine on karistatav

§ 3312järgi.

VII

  1. Igor Boyko viibib käesoleval ajal vahi all. Tema vahistamisel oli aluseks uute kuritegude toimepanemise oht. Samadel kaalutlustel jättis kohus kohtumenetluses süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi muutmata. Kohtu hinnangul ei ole see alus kohtuotsuse tegemiseks ära langenud, mistõttu puudub alus süüdistatavale kohaldatud tõkendi muutmiseks. Käesoleva otsusega karistab kohus Igor Boykot reaalse vangistusega, seejuures on kohus määranud, et Igor Boyko karistusaja algust tuleb lugeda tema kinnipidamisest. Seega leiab kohus neid asjaolusid kogumis hinnates, et Igor Boykole kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb jätta muutmata. Tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. VIII
  2. Igor Boyko kaitsja Igor Belugin esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 297,60 euro suuruses summas, sh käibemaks 49,60 eurot. Taotluse kohaselt taotleb kaitsja süüdistusaktiga tutvumise ning asja materjalidega ja õigusaktidega seostamise eest 64 eurot (71 minutit), kaitsealusega telefoni teel vestluse ja kaitsealuse küsimustele vastamise eest kokku 17 eurot (18 minutit), kohtuistungiks ettevalmistamise eest 27 eurot (29 minutit) kohtuistungil osalemis eest 113 eurot (125 minutit) ning kohtuotsuse kuulutamisel osalemise eest 27 eurot (29 minutit). Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab tehtud toiminguid ja nedele kulunud aega põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri
  3. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 ning § 6 lg-dest 4 ja 5 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks kohtumenetluses 297,60 eurot (sh käibemaks).
  4. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna Igor Boyko tunnistatakse süüdi teise astme kuriteos, tuleb talt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel ka sundraha 876 eurot. Samuti tuleb Igor Boykolt riigituludesse välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu, mis oli kohtueelses menetluses 414,14 eurot ja kohtumenetluses 297,60 eurot. 11

(12)1-21-6181
  1. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Hinnates Igor Boyko varalist seisundit, sh tema deklareeritud sissetulekut aastal 2020 (vt tõendit isiku maksustatava tulu kohta tl 114, mis oli pärast tulumaksu mahaarvamist 3845 eurot, s.o ca 320,41 eurot kuus) leiab kohus, et Igor Boyko varaline seisund annab aluse KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvalekaldumiseks. Lisaks ei pea KrMS § 180 lg 3 sõnastus silmas mitte üksnes isiku varalist seisundist, vaid kõrvuti varalise seisundiga tuleb hinnata ka konkreetse isiku resotsialiseerumise väljavaateid. Igor Boyko viibib alates 16.07.2021 vahi all ning asub kohtuotsuse jõustumisel kandma karistust, vangistuses võib aga sissetuleku teenimine olla raskendatud. Nõude tasumata jätmisega KrMS §-st 423 ja § 417 lg-st 2 tuleneva 1 kuu pikkuse tähtaja jooksul kaasneb aga täitemenetluse läbiviimine, mis võib raskendada isiku resotsiliseerumist ja seda ohtu tema edasise õiguskuuleka käitumise. Samas ei ole sissetuleku teenimine vangistuses välistatud, mistõttu peab kohus põhjendatuks võimaldada Igor Boykol tasuda temalt väljamõistetud menetluskulud kokku summas 1587,74 eurot kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul.
  2. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-109-13 selgitanud, et süüdistatava huvidest lähtuv pikem tähtaeg võib aga kahjustada teiste isikute huvisid. Saavutamaks selles küsimuses lahenduse proportsionaalsust, oleks põhjendatud, kui ühest kuust pikem tähtaeg kohtukulude hüvitamiseks ei tähendaks üldjuhul mitte kohtukulude hüvitamise edasilükkamist, vaid nende ositi hüvitamist. Seega määrab kohus, et Igor Boykol kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 132 eurot ning viimase osamakse suurus on 135,74 eurot.
  3. Tulenevalt KrMS § 306 lg-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse asitõenditega toimimise kohta. Antud kriminaalasjas on asitõendiks elektrooniline andmekandja, s.o CD-R plaat, mis asub toimiku tagakaanel. Kõnealuse andmekandja jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.