Obsah (6)

§ 45§ 121§ 133§ 44§ 43§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2439 Määruse kuupäev 16. veebruar 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõ

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja on esitanud tõhusama ehk kahju hüvitamise nõude, tuvastamisnõue on sellega hõlmatud. Eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kahju tekitanud tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole lubatud. 2 6. Kohus tagastab kaebuse kahju hüvitamise nõudes

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 7.

§ 133

lg 1 kohaselt eeldatakse riive vähest intensiivsust, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja taotletav hüvitis on sellest piirist väiksem. Sisulisest aspektist on vähese intensiivsusega riivega tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Vaidlusaluseks toiminguks on vangla tutvumine dokumentidega, mille kaebaja andis teise kinnipeetava kätte ja see pani postkasti, mis on mõeldud saadetiste edastamiseks vanglaametnikele. Selline toiming ei saanud põhjustada kaebajale tagajärgi, mille hindamiseks oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Sisulise hinnangu kaebaja nõude põhjendatusele annab kohus ka käesolevas määruses (määruse punkt 8). Võimalikud kaebajale saabunud tagajärjed on kerged ning kaebaja saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. 8. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise üheks eelduseks vastustaja toimingu õigusvastasus. Kohtu hinnangul vaidlusalune toiming õigusvastane ei olnud. Nagu eespool öeldud, andis kaebaja ise dokumendid teise kinnipeetava kätte. Kaebaja oli seejuures teadlik, et V. Proškin kavatseb taotleda dokumentidest koopiate tegemist, s.t annab dokumendid selleks vanglaametniku kätte. Koopiaid ei ole võimalik teha kinnisilmi. Paratamatult näeb koopiaid tegev ametnik dokumente ning kaebaja pidi sellise võimalusega arvestama. Kohtuasjas puuduvad viited sellele, et vanglaametnik oleks tutvunud dokumentidega põhjalikumalt kui oli vaja selleks, et aru saada, miks need postkastis on. Kaebaja väitis kohtueelses menetluses, et vanglaametnik levitas teavet meediasse ja internetti, kuid kaebuses sellist väidet enam ei esitanud. Kohus selgitab kaebajale, et kohtuasja asjaoludel ei saa mingil juhul olla tegemist sõnumi saladuse rikkumisega. Sõnumi saladus kaitseb teavet eeskätt selle edastamise protsessis, postisaadetise korral kuni selle adressaadi kätte toimetamiseni. Kaebaja kirjeldatud dokumentide hulgas ei olnud selliseid, mis oleksid veel olnud tema kui adressaadini toimetamisel. Kaebaja ei saa taotleda kahju hüvitamist seoses V. Proškini suhtes tehtud toimingutega, sh põhjendusel, et vangla ei rahuldanud V. Proškini taotlust koopiate tegemiseks või ei andnud dokumente tema kätte tagasi. Kaebaja saab kohtu poole pöörduda üksnes seoses tema enda õiguste rikkumisega (

§ 44lg 1).

Eeltoodu tähendab, et kaebajal suure tõenäosusega ei õnnestu saavutada mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. 9.

§ 43

lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 3 Riigi õigusabi ja muud taotlused

1. Kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebajale riigi õigusabi andmine on välistatud kahel alusel. Esiteks ei anta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi, kui kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses pikk ja ulatuslik kogemus. Kaebaja läbis ka praeguses asjas iseseisvalt kohtueelse menetluse ning koostas ja esitas kaebuse kohtule. Teiseks RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul praeguses asjas tungivat avalikku huvi ei esine.
2. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik.
3. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse menetlusdokumentide tõlkimiseks. Selle taotluse lahendamiseks puudub praegu vajadus, kuna kaebuse tõlkis eesti keelde kohtu tõlk ning õigusaktidega ei ole kehtestatud tasu, mida menetlusosaline peaks maksma kohtu tõlgi töö eest.
4. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks ja teisi menetluslikke taotlusi.
5. Kohus selgitab kaebajale, et käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 2, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 4