Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingute p 9.1 kohaselt esitab Töövõtja akti tehtud 5 Tsiviilasi nr 2-20-7931 tööde kohta, millele Tellija esitab konkreetse pretensiooni või kirjutab alla 5 päeva jooksul peale akti esitamist. Seda täiendab tellija kohustusi täpsustav lepingu p 6.3, mille kohaselt tellija kohustub viie tööpäeva jooksul alates arve esitamisest aktsepteerima või tagasi lükkama Töövõtja esitatud aktid tööde maksumuse kohta, Kui viie tööpäeva jooksul ei ole Tellija akti aktsepteerinud ega tagasi lükanud, siis loeb töövõtja akti aktsepteerituks. Poolte menetluses antud selgitutest ja seisukohtadest ning lepingu sõnastusest, mõttest ja eesmärgist järeldub, et punktides 6.3 ja 9.1 on mõeldud ka tööde üleandmis-vastuvõtmisakti. Seega muutus seadusest ja lepingust tulenevalt kostja kohustus hagejale tehtud tööde eest tasuda sissenõutavaks üksnes siis, kui ta oli tööd vastu võtnud. Tööde vastuvõtmiseks oli lepingu p 9.1 kohaselt vajalik hagejal kostjale esitada akt, mille lepingute p 6.3 kohaselt pidid kostja aktsepteerima või tagasi lükkama viie päeva jooksul. Kui viie päeva jooksul akti tagasilükkamisest ei teatatud, loeti akt aktsepteerituks. Hageja on tõendanud (I kd, tlk 157-169), et on aktid saatnud kostja e-postiaadressile. Sama e-posti aadress oli märgitud kostja kontaktina ka töövõtulepingute p-s 4. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kelle puhul Riigikohtu praktikast tulenevalt kohaldatakse eeldust, et tal tekib e-kirjaga mõistlik võimalus tutvuda hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kusjuures tuleb eeldada, et e-kiri jõuab saaja serverisse selle saatmise päeval (Riigikohtu 29.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 13). Seega saab eeldada, et kostjad on aktid kätte saanud. Kuna kohtule pole esitatud tõendeid, et aktid oleks viie päeva jooksul tagasi lükatud või kostjad oleks hagejalt enne kohtumenetlust nõudnud täiendavate aktide koostamist, saab lugeda aktid lõppaktidena (üleandmis-vastuvõtmisaktidena) aktsepteerituks. 8.
lg 5 p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostjate käitumisest nähtub, et nende hinnangul oli hageja tegelikult oma kohustused täitnud ning hageja tasunõue oli muutunud sissenõutavaks. Vastasel juhul oleks kostja II täiendavaid akte ja dokumente nõudnud hagejalt juba enne, kui ta lubas pärast hageja poolt teostatud tööde lõpetamist tööle asuda järgmise töölõigu töövõtjatel. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja II oleks hagejalt kas tööde teostamise ajal või üldse millalgi enne kohtuvaidlust nõudnud kaetud tööde akte ja nendega kaasnevaid dokumente või nõudnud eraldi üleandmis-vastuvõtmisaktide esitamist või juba esitatud aktide parandamist ja nendele täiendavate dokumentide lisamist. Sellest nähtub, et kostja hinnangul oli talle esitatud piisavad ja asjakohased dokumendid ning hageja oli oma kohustused korrektselt täitnud. Samuti ei ole kostja väited selle kohta, et ta ei ole akte saanud, eluliselt usutavad ega kooskõlas kostja käitumisega. Kostja ei ole enne kohtumenetlust kunagi hagejalt akte küsinud ning on tasunud hageja poolt esitatud arveid, millel on igaühel selgelt märgitud viide arve aluseks olevale aktile (nt I kd, tlk 18, 20, 22, 32, 34, 164-165). Kostja on pidanud arvestust hageja poolt talle esitatud arvete üle ning on arvete tasumisel täpselt välja toonud millise arve millist osa parasjagu tasutakse (I kd, tlk 23) ning hiljem korduvalt kinnitanud osaliselt täitmata kohustust hageja ees (ekirjad ja SMS-d I kd, tlk 102 jj, 112 jj, lk 171; II kd, lk 28). Seega pidi olema kostja aktidest teadlik. Kostja ei ole esitanud ka enne kohtumenetlust pretensioone aktide sisu ja lisatud dokumentide osas ning vastavalt lepingu p-dele 6.3 ja 9.1 loeti aktid viie päeva möödumisel aktsepteerituks. Kostja II 06.10.2020 istungil antud selgitused, mille kohaselt ta lihtsalt tasus esitatud arveid ega süvenenud nende sisusse, ei ole eluliselt usutavad. Isegi kui kostjad nii toimisid, on see nende oma riisiko ega anna alust võlgnevuse väljamõistmata jätmisele. Isegi kui töös, aktides või neile lisatud dokumentatsioonis oli puudusi, on kostjad
ja 644 lg 1 ja lg 3 ja töövõtulepingute punktide 6.3 ja 9.1 alusel kaotanud õiguse puudustele tugineda. 6 Tsiviilasi nr 2-20-7931 Kohtu järeldust ei muuda kostja viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-145-14 p 19, kuna viidatud lahendi asjaolud ja õiguslikud probleemid on mõnevõrra erinevad käesoleva vaidluse omadest. Eelnevast tulenevalt saab lugeda kostja I tööd vastu võtnuks. Seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ja kostjal I on tekkinud ka kohustus hagejale kokkulepitud summade tasumiseks. 9. Kostjad leiavad, et hageja nõuab suuremate summade tasumist, kui lepingu alusel õigust oleks.
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Lepingu nr. XXXalusel on akte ja arveid esitatud lepingujärgses summas. Vaidluse all olevast 3446,40 eurost on 2976 (summa käibemaksuga) kaetud lepinguga nr XXX (I kd, tlk 144-149). Leping on mõlema poole poolt allkirjastatud ja seega oli olemas kokkulepe nende tööde tegemiseks. Seega on vaidlusalune summa 470,40 eurot. Töövõtulepingu nr. XXX punktis 2.1 ja eelarvekokkuleppes lepiti kokku summas 22 284 eurot (26 740,80 eurot käibemaksuga). Akte koostatud ja arveid on esitatud aga summas 29 044,80 eurot (I kd, tlk 4 p 2.8, lk 32-34). Seega on arveid esitatud ja akte koostatud 2304 euro võrra suuremas summas, kahe lepingu peale kokku on arvesid esitatud ja akte koostatud 2774,40 euro (sisaldab käibemaksu) võrra suuremas summas kui algselt kokku lepitud. Hageja on lepingute nr XXX ja XXX eelarve ületamist põhjendanud lisatööde teostamise vajadusega. Töövõtulepingute p 10.1 kohaselt tuli lisatööd eelnevalt kooskõlastada. M. A. kirjalikust selgitusest nähtub, et vaidlusaluste lisatööde osas oli suuline kokkulepe. Tehti pinnasetöid ja telliti kraana, kuna rõdude juures oli vaja eelneva alltöövõtja tööd parandada (I kd, tlk 150-151). Hageja on kohtule esitanud tõendeid ja põhjendusi, tõendamaks, et kraanatööd objektil ka teostati ning need olid põhjendatud ja vajalikud (I kd, tlk 152-156). Kuna töövõtuleping ei sätesta, et lisatööde kokkulepe peaks olema kirjalikus vormis, tööde tegemine on tõendatud, lisatööd on võrreldes lepingute koguhinnaga ebaolulises summas, kostja I on arved enamuses tasunud ning kostjad ei ole enne kohtumenetlust kordagi lisatööde põhjendatust ja vajalikkust või hinda vaidlustanud, leiab kohus, et poolte vahel oli olemas lisatööde tegemise kokkulepped. Kostja I peab ka lisatööde eest hagejale tasuma. Kohus loeb tõendina piisavaks M. A. kirjaliku selgituse lisatööde kohta. Keegi menetlusosalistest ei taotlenud lisatööde osas tunnistaja isiklikku ärakuulamist või poolte endi vande all ärakuulamist, selgitus on kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega ja eluliselt usutav. Ehkki see ei ole samastatav tunnistaja ütlustega, ei välista seadus ega kohtupraktika isikute kirjalike selgituste arvestamist muu dokumentaalse tõendina TsMS § 272 mõttes. 10. Võlaarvestusele matemaatilisi vastuväiteid esitatud ei ole. Samuti ei ole kostjad väitnud, et on tegelikult tasunud rohkem. Viivisenõuded tuleb rahuldada töövõtulepingute p 2.3 ja 2.4 ning
Kohus mõistab vastavalt hageja taotlusele viivise välja kohtuotsuse tegemise seisuga kindla summana ning edasi protsendina põhinõudest. Kostjad ei ole esitanud matemaatilisi vastuväiteid viivisearvestusele ega vaidlustanud viivisearvestuse algusaega. Seega lähtub kohus hageja arvestustest (I kd, lk 38-40). Hageja viivisearvestus on õiguslikult põhjendatud ja kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Samuti ei ole kostjad esitanud vastuväiteid sellele, et nendepoolsed tasumised on esmalt arvestatud põhivõla katteks. Kostjad ei ole taotlenud viivise vähendamist või piiramist põhinõude summaga.
lg 1 alusel kuulub rahuldamisele ka hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 40 eurot. 7 Tsiviilasi nr 2-20-7931 Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista: • • • • Töövõtulepingu nr. XXX2 põhisumma võlgnevus 5500 eurot; Töövõtulepingutelt enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis summas 3957,46 eurot (sh töövõtulepingu nr. XXX viivisenõude osa 2895,92 eurot, lepingu nr. XXXalusel 1046,03 eurot ja lepinguga nr XXX alusel 15,51 eurot.); Võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot; Lisanduv viivis töövõtulepingu nr. XXX tasumata põhinõude osalt 5500 eurolt hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.o perioodil 02.06.2020 kuni 17.11.2020) summas 1394,25 eurot ja edasi protsendina põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni määras 0,15% päevas; Kokku: 10 891,71 eurot, millele lisandub jooksev viivis.
Kolmanda töövõtulepingu nr XXX juurde käenduslepingut sõlmitud ei ole, seega kostja II sellest lepingust tuleneva viivisevõla summas 15,51 eurot eest kostjaga I solidaarselt ei vastuta. Seega on kostja II võlgnevus solidaarselt kostjaga I hageja ees 10 876,20 eurot (10 891,71 viivisevõlgnevus 15,51 eurot). Erinevalt kostjast I on kostja II vastutus töövõtulepingust nr. XXX tulenevate kohustuste – põhivõlg 5500, kuni 01.06.2020 sissenõutav viivis 2895,92 eurot, perioodi 02.06.2020-17.11.2020 viivis 1394.25 eurot (viivised kokku 4290,17) ja lisanduv viivis – eest piiratud käenduslepingu p 1.2 kohaselt maksimaalselt 29 414,88 euroga.
lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma 8 Tsiviilasi nr 2-20-7931 tegelikku tahet. Arvestades kõiki teisi lepingus väljatoodud kuupäevi, leiab kohus, et pooled jätsid ekslikult tegelikkusele vastavaks muutmata lepingus toodud kuupäevad. Tegelikult sõlmiti leping novembris, mitte juulis ning töödega sai alustada samuti novembris, mitte augustis. Seetõttu ei saanud ka leppetrahvi tasumise kohustus saabuda oktoobris. Lepingust nähtub, et pooled hindasid tööde tegemise jääks ligikaudu kaks kuud (augustist oktoobri alguseni). Seega juhul, kui leppetrahvi nõudmise eeldused oleksid täidetud, saaks leppetrahvi nõuda mitte enne kui alates lepingu sõlmimisest kahe kuu möödumisel. Asja materjalidest ei nähtu, et tööd olnuks füüsiliselt lõpetamata pärast 04.01.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.