lg-st 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuivõrd hageja on kehtivalt tühistanud kinkelepingu, kostja ei ole seda vaidlustanud, saab hageja kostjalt nõuda kande kustutamist ning enda kinnistusraamatusse kandmist. Hageja palub Rahuldada V.O. hagi K.M. vastu kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks. Tuvastada K.M. kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxxxxxx kantud kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx omanikukande, mille kohaselt on K.M. kinnistu omanik, kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks, mille kohaselt saab kinnistu nr xxxxxxxxxxx omanikuks V.O.. Asendada K.M. tahteavaldus kohtuotsusega. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited hagile 2. Kostja kirjalikus vastuses leidis Hageja on nimetanud hagiavalduses hagi alusena asjaolusid ja sündmusi, mida hageja presenteerib kui kostja poolset kingi saaja tänamatust (hageja suhtes) ja hageja eksimusi, mis 04.09.2018 viisid teda tema tahte vastaselt kostjaga Xxxxxxxxxxxs, Rahu tn 8 asuva kinnistu (edaspidi nimetatud ka kinnistu) Pärnu notar Anu Raid’ tõestamisel kinkelepingu (edaspidi nimetatud ka kinkeleping) sõlmimiseni ja 17.02.2020 notari tõestusel eelnimetatud kinkelepingust taganemise avalduse tegemiseni (edaspidi nimetatud ka taganemisavaldus). Hagiavaldusele lisatud taganemisavaldusest nähtuvalt on hageja põhjendanud kinkelepingust taganemist sellega, et ta olevat olnud
lg 1 tähenduses kinkijana eksimuses, kuna oli 18.06.2016 tehtud testamendiga (edaspidi nimetatud ka testament) määranud kinnistu annakutena J.O.le ja K.M.’ ile, mis tõttu oli arvamusel, et kinkelepingu sõlmimine ei muuda varasemat testamentaarset korraldust, mille ta tegi oma surma puhuks, arvates et pojapoeg J.O.le jääb endiselt peale tema surma 4/10 suurune mõtteline osa kinnistust. Hagiavalduses esitatud haginõue tugineb hagi aluse mõttes kokkuvõtlikult kolmele väitele sellest, et: 1) kostja olevat varjanud hageja ees kinkelepingust hagejale tuleneda võivaid õiguslikke tagajärgi, mis tõttu hageja ei saanud aru, et kinkelepingu sõlmimisega teeb ta kohese varakäsutuse kinnistu omandi tervikuna üleandmiseks kostjale, mis tulenevalt kaotavad õigustähenduse tema 18.06.2016 testamendis tehtud viimsed korraldused jätta 4/10 mõttelist osa kinnistust annakuna pojapoeg J.O.’ le ja 6/10 mõttelist osa kinnistust annakuna kostjale; 2) kostja on olnud hageja suhtes tänamatu, mis väljenduvat hageja arvates selles, et kostja varjas pärast kinkelepingu sõlmimist halba kavatsust mitte täita hageja 18.06.2016 testamendiga määratud viimset tahet anda pojapoeg J.O.’ le üle 4/10 mõttelist osa kinnistust annakuna; 3) hageja sai teada enese eksimusest, s. o kinkelepingu õiguslikest tagajärgedest augustis 2019, kui sai kätte notariaalse ärakirja kinkelepingust. Võttes arvesse, et isegi kui eeldada hagiavalduses esitatud faktiväidete õigsust (millises kontekstis kostja kategooriliselt eitab: hageja eksitamist kinkelepingu sõlmimise õiguslikes tagajärgedes ja mis tahes mõttes tänamatut käitumist hageja suhtes), siis ei ole asjas esitatud asjaoludel hageja õiguste rikkumine õiguslikult mitte kellegi poolt võimalik, kuna: 1) hageja tegelik tahe teha kinkelepingu alusel kohene varakäsutuse kinnistu omandi tervikuna üleandmiseks kostjale on tõendatud Pärnu notar Anu Raid’ seaduses ettenähtud ametitoiminguga – tõestamisega; 2) hageja tegelikku tahet teha kinkelepingu alusel kinnistu osas varakäsutus kostja kasuks (aga ka hageja enese ja poeg M. kasuks neile isikliku kasutusõiguse seadmise näol), tõendab otseselt kinkelepingu punktis 4.1. avaldatu – hageja (kinkija) ja kostja (kingisaaja) on leppinud kokku kinnistu kogu omandi üleandmises kostjale; 3) kostjale ei ole võimalik õiguslikult teha etteheiteid väidetavalt hageja suhtes ilmutatud Lk 3 / 11 2-20-12487 tänamatuses, et kostja ei ole täitnud hageja 18.06.2016 testamendis tehtud surmajärgselt kehtima hakkavat korraldust anda/loovutada kinnistust 4/10 mõttelist osa annakuna pojapoeg J.O.’ le või hageja poolt 27.12.2019 notar Anu Raid’ ile avaldatud kirjalikku soovi kostja poolt J.O.’ le rahalise kompensatsiooni maksmiseks (millist soovitavat kohustust taotles hageja lülitada tagantjärgi kinke-lepingusse), sest nende etteheidete sisuks on toimingud, mida kostja ei saa teostada hageja viimse tahte tähenduses pärast kinkelepingu sõlmimist, kuna hageja maine teekond jätkub. Lähtudes eeltoodust palub esmaselt kostja jätta kohtumäärusega TsMS § 423 lg 2 alusel V.O. hagi läbi vaatamata kui perspektiivitu. Ülal märgitust tulenevalt vaidleb kostja hagile täies ulatuses vastu ning ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja leiab, et hagi tuleb sisulisel lahendamisel jätta rahuldamata põhjustel, et hagiavalduses ei ole esitatud tõendatavaid asjaolusid, mis konkreetselt viitaksid seaduses sätestatud kinkelepingu tühistamise ja/või kinkelepingust taganemise õiguslike aluste esinemisele, samuti ei ole hageja teinud kostjale
§-s 98 lg 1 ettenähtud tühistamisavaldust ega esitanud hagi kinkelepingu tühistamiseks. Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostja esitab hagi osas järgmised vastuväited ja menetluslikud taotlused juhuks, kui kohus asub haginõudeid lahendama kohtuotsusega. Kostja rõhutab, et tema ei ole üheski tähenduses hagejat eksitanud (viinud eksimusse või jätnud eksimusse) kinkelepingu sõlmimise õiguslike tagajärgede osas ja ei ole kunagi ilmutanud hageja vastu üheski mõttes tänamatust. Kostja ja hageja on elanud igapäevaselt koos ning kostja on aidanud ja aitab kõrges eas hagejal tulla toime kõigega, mille osas hageja vajab füüsilist, sotsiaalset, materiaalset või rahalist tuge. Kostja teadmise kohaselt ei saa hageja täpselt aru, millise hagi on pojapoeg J.O. esitanud käesolevas asjas kohtusse hageja üldvolikirja alusel. Kostja leiab, et asjas esitatud hagi on aegunud nii
lg 1 p 2 tähenduses, kui ka VÕS § 270 lg 1 tähenduses, kuna notar Anu Raid selgitas kõigile lepinguosalistele enne kinkelepingu sõlmimist selle tehingu tähendust ja õiguslikke tagajärgi ning andis kinkelepingu sõlmimisel ka hagejale tõestatud ärakirja sellest lepingust. Menetluse käik
Kinkelepingu lõpetamisest tulenevate notariaaltoimingute tegemiseks ja kinnistu omandi üleandmiseks K.M.`ilt avaldajale palub avaldaja K.M.`i läbirääkimiste pidamiseks võtta ühendust V.O. volitatud esindaja J.O.`ga (tl. 22-23). Kostja K.M. ei ole nõus kinkelepingu tühistamisega ega kinnisomandi tagastamisega. Hageja pöördus hagiavaldusega kohtu poole. 9.1 Hagiavalduses on hageja viidanud ka VÕS § 267 järgi kinkelepingust taganemisele kingisaaja jämeda tänamatuse tõttu , kuid eelistungil hageja loobus sellest alusest ja jäi selle Lk 5 / 11 2-20-12487 juurde, et kinkeleping on tehtud eksimuse mõjul ja notariaalset kinkelepingust taganemise avaldust käsitleb hageja kinkelepingu tühistamise avaldusena ( tl.60-61). Kinkelepingust taganemise avalduses ei ole esile toodud jämeda tänamatuse asjaolusid. 10.
lg.1 järgi tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.
2 järgi tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg.3 järgi tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata.
lg.1 kohaselt eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest.
lg.2 järgi tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.
lg.3 järgi tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui: 1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. 11.Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud, kuna notar Anu Raid selgitas kõigile lepinguosalistele enne kinkelepingu sõlmimist selle tehingu tähendust ja õiguslikke tagajärgi ning andis hagejale tõestatud ärakirja sellest lepingust. Hageja ei ole esitanud kinkelepingu tühistamise avaldust kuue kuu jooksul. 11.1
Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele.
eksimuse korral kuue kuu jooksul arvates pettusest v. eksimusest teadasaamisest. Lg. 2 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust ei või tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. Kui tehingu tühistamise aluseks on ähvardus või vägivald, pikeneb käesolevas lõikes sätestatud tähtaeg kümne aastani. 11.2 Hageja ja kostja vahel on sõlmitud notariaalne kinkeleping 04.09.2018. Hageja tegi 17.02.2020 notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse (pealkirja järgi) , kuid avalduse sisu poolest on tegemist
Hagiavalduse kohaselt 2019 aastal kui tekkisid tülid kostja ja J.O. vahel tekkis hagejal kahtlus , et kinkelepingu sõlmimine on vastuolus tema tegeliku tahtega . Nimelt avaldas K.M. J.O.`le, et tal ei ole mingit õigust osale kinnistust. Hageja päris aru kostjalt , kuid ka viimane selgitas, et ta ei mis kinkelepingus täpselt on. Seepeale pöördus hageja notari poole. 28.09.2019 väljastas notar hagejale kinkelepingu ärakirja. Tutvudes koos pojapoeg J.O.`ga kinkelepinguga sai hagejale selgeks, et korraldusel, mis ta 2016 tegi surma puhuks, ei ole enam sellist õiguslikku tagajärge nagu hageja soovis. Hageja V.O. vande all antud ütluste kohaselt ta ei saanud notarilt kinkelepingu ärakirja ja mitu aega edasi käisid notaris kirjalikku kinkelepingu koopiat saamas . Ta luges seda , aga ei saanud midagi aru. Praegu on leping J.e käes (tl.100). Kinkelepingu tühistamise avalduse tegi hageja 17.02.2020 ja kohtu poole pöördus hageja 28.08.2020. Arvestades hageja selgitusi selle kohta , millal ta eksimusest teada sai leiab kohus , et hagi ei ole aegunud. Lk 6 / 11 2-20-12487 12. Hageja tugineb tehingu tühistamisel
Kui hageja on tehingu teinud eksimuse mõjul saab ta selle tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud v. asjaoludest teatamata jätmine , kui asjaoludest teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav v. kui tehingu teine pool teadis v, pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega. 12.1 Hageja V.O.`l oli enne kinkelepingu sõlmimist s.o. 18.04.2016 tehtud testament , millega ta tühistas varasemad testamentaarsed korraldused ja määras talle kuuluva hoonestatud kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx annakuna järgmiselt : 4/10 m.o. oma poja V.O. pojale J.O.`le ja 6/10 m.o. oma tütrele K.M.`ile ( tl. 16-20). 04.09.2018 kinkis V.O. vaidlusaluse kinnistu oma tütrele K.M.`ile. 12.2 V.O. vande all antud ütluste kohaselt tal oli testament tehtud , aga pojanaine ajas juttu K.ga ja siis lõpptulemusena mainis , et võiksin kinkelepingu teha. Mina olin nõus , ilma, et oleksin teadnud, et testament ei kehti. Ta arvas, et testament võetakse kinkelepingusse sisse. Tuli välja, et ei võeta. Ta on palju mõelnud, et tal on tütar ja oli 2 poega. Testamendi tegi nii, et 30% ühele pojale, 30% tütrele ja 40% J.e isale. Pojad M. ja V. on surnud ja nemad langesid ära. Siis ta tegi kinkelepingu K. nimele. V. tegi maja juures rohkem tööd tegi kõrvalhoone, kuuri ja kasvuhoone. Sellepärast ta tahab, et mingi hüvitus läheb J.e arvele. Tütar K.ga tal pikemat juttu ei olnud. Ükskord L. ütles, et ta võiks teha kinkelepingu ja ta oli kohe nõus ja oli ka arvamusel , et testament kehtib. Läksid notarisse ja seal loeti ette tekst, mis oli pikk ja ta suurt aru ei saanud. Ta mõtles, et K. jääb kõige eest vastutajaks ja saab selle omale. J.t sinna ei kutsutud kui oli kinkelepingu tegemine, M. oli kohal. Siis ei olnud juttu , et K. peab kellelegi midagi hüvitama. Tema mõtles, et kõik on pandud kinkelepingusse. Kunagi sai K.le öeldud, et kas ta on nõus J.ele midagi maksma, täpset aega ei mäleta , see võis olla peale kinkelepingu tegemist. K. ütles, et maksab , aga hiljem. L. ütles ka , et K. oli öelnud, et ta ei maksa J.ele midagi. Tema soovib , et kinkeleping saaks tühistatud ja testament jääks jõusse. Ise mõtles , et parem on kinkeleping tühistada ja ehk siis saab testamendi najal midagi otsustada. Kui K. sai kinkelepingu järgi osa siis hakkas ta remonti tegema. J. oleks pidanud saama V. osa. Ta ei mäleta , kas K. oli teadlik, et olen teinud testamendi K. ja J.e nimele. L. ütles, et me võiks teha K.ga kinkelepingu ja mina võtsin sellest kohe hoogu. L. võis sellest enne K.ga rääkida . Nad ajasid juttu , aga jutu sisu ei tea. K.ga on suhted tal kogu aeg head olnud. Temal oli see mõte, et K. jääb maja eest hoolitsema . Kui kinkeleping oli tehtud tegi remondi K.. J. remondiga ei tegelenud. Ju siis oli peamine mõte, et K. hakkab maja eest hoolitsema. Keegi ju peaks seal olema. Testamendi järgi jääks ka K. maja eest hoolitsema. See on iseenesest mõista , et kui ta seal elab ja suurem osa on tema hooldada siis jääb see talle. ( tl. 99- 100). 12.3 Kostja K.M. vande all antud ütluste kohaselt tema ei teadnud, et ema on teinud testamendi. Talle polnud sellest keegi rääkinud. Ema soovis kinkelepingu teha ja tema pani aja notarisse. Siis tuli välja , et kinkelepingut ei saa teha , kuna kinnistusraamatus on märge isa kasuks. Isal oli teine abikaasa ja ema oli lahutatud. Märge tuli maha võtta. Siis tuli tema tütar kaasa ja nad võtsid ema ja J.T. peale, et märget tühistada. Märge sai tühistatud ja siis ema ütles, et soovib kinkelepingut teha ja siis pandi uus aeg kinkelepingu tegemiseks. Emaga enne kinkelepingu tegemist juttu ei olnud, et tal tekivad kohustused v. et ta peab kellelegi midagi hüvitama. Talle andis kinkeleping suurema kindluse maja remontida. Pani majja vee, võttis pangalaenu. Ema käest ta ei küsinud raha remondi tegemiseks. Mingil ajal hakkasid J.e poolt tulema provokatiivsed kirjad , et kui ma ei ole nõus talle maksma summasid, mis ta välja käis , siis ütleb ta emale , et mind antakse kohtusse. Emaga ta sel teemal rääkinud ei ole . On emaga hästi läbi saanud. J. elab Tallinnas ja tema aitab ema igapäevaselt. Ema on kurtnud, et J. ei jäta ta hinge enne rahule ja ta andis asja kohtusse , kuna ei suuda sellele survele vastu panna. Tema teada sai ema notaris kinkelepingu ärakirja. Tema kuulis täna, et Lk 7 / 11 2-20-12487 ema soov oli, et mingi osa jääks J.ele . Enne seda ei olnud ema tahe talle teada , et mingi osa kinnistust v. hüvitada mingi rahaline kompensatsioon. L.O.`ga ei ole ta kinkelepingust rääkinud. Kinkelepingu soov tuli emalt. Notaris käisid kolm korda , esimene kord ei saanud midagi teha , kuna märge oli peal, teine kord võeti märge maha ja kolmandal korral said teha kinkelepingu. Notaris vastas ema , et sai kõigest aru. Notar rääkis väga selgelt ja arusaadavalt ja küsis emalt kas ta sai kõigest aru. Emaga ei ole juttu olnud , et J. oleks pidanud olema kinkelepingu sõlmimise juures ( tl. 101- 102). 12.4 Hageja V.O. ise vande all ülekuulamisel ei avaldanud asjaolusid, et tehingu teine pool K.M. oleks avaldanud soovi kinkelepingut teha või veennud teda tehingut tegema. Hageja enda väitel andis talle kinkelepingu tegemise mõtte L.O. ja tema oli sellega kohe nõus. Seega ei ole õiged hagiavalduses esitatud väited, et kostja avaldas soovi sõlmida kinkeleping. Samuti hageja V.O. vande all ülekuulamisel antud ütluste kohaselt ei teadnud, kas kostja K.M. oli üldse teadlik tema poolt eelnevalt tehtud testamendist ja selle sisust. Samuti ei olnud hagejal enne tehingu tegemist K.M.`iga mingit juttu hüvitise maksmisest J.O.`le v. hüvitise suurusest. Jutt hüvitise kohta tekkis alles peale kinkelepingu sõlmimist. Hageja vande all antud ütluste kohaselt ta ise arvas , et testament jääb kehtima mitte neid asjaolusid ei avaldanud tehingu teine pool K.M.. Selles osas hageja V.O. ja K.M. vande all antud ütlused oli samased. Ka K.M. kinnitas, et ta ei olnud testamendist teadlik ja emaga enne kinkelepingu sõlmimist ei olnud juttu, et J.O. saab mingi kompensatsiooni v. et tal tekivad kohustused J.O.`le kompensatsiooni tasuda. Seega puuduvad tehingu teise poole K.M. poolt teatavaks tehtud asjaolud v. nendest teatamata jätmine v. eksimusest teadmine v. eksinud poole eksimusse jätmine , mis oleks aluseks tehingu tühistamisele
12.3 Tunnistaja notar Anu Raid kohtuistungil antud ütluste kohaselt, kui vaadata kinkelepingut siis seal on kirjas selgitused , mis notar on andnud. Notaril on selgitamiskohustus ning kinkelepingu puhul selgitatakse kahte asja v. tema teeb seda s.t. on see , et kinkijal ei ole õigust kinnisasja käsutada vaid tal on õigus seal vaid külas käia, kui kutsutakse. Teine selgitus on , et õigus on taganeda kinkest teatud põhjustel. Seda , et kinkija kaotab õiguse konkreetsele kinnisasjale seda ta selgitas kinkijale ja sellest pidi kinkija aru saama. Ei ole võimalik , et kinkelepingut enne allkirjastamist ette ei loetud. Notaril on lepingus selgitamise kohustus. Oluline on , et kohal olevad pooled saaks aru, miks nad on kohal, miks nad tehingu teevad ja mis on tehingu tagajärg. Tema selgitab oma sõnadega lepingut pooltele, et see oleks arusaadav. 04.09.2018 .ehingu puhul toimus samamoodi. Kinkelepingu puhul arvestatakse eriti kliendi vanust. Kinge on see mida ta isiklikult teha ei taha ja soovitab alati teha testamendi. Kui inimene on väga vana siis notaril on kohustus tuvastada, et isik on adekvaatne ja saab aru , mida ta teeb. Küsib sünniaega , tuvastatakse konkreetseid fakte. Ta ei hakka enne lepingut ette lugema , kui pole selge, et vanem inimene teab mida ta tehingus teeb ja tahab seda teha ega ole mõjutatud. Kinkelepingu puhul on kõrgendatud kontroll. Kui ta lepingu tõestas kujul nagu see oli sai ta selle teha juhul, kui oli veendunud , et see vastas kinkija tahtele. Tavaliselt testamendist juttu tehakse . Arvab, et pole loogiline, et ta sel puhul ei rääkinud testamendist. Aga ta ei saa kindel olla, et ta testamendist rääkis (tl. 109- 110). 12.4 Hageja V.O. poolt seaduse mittetundmine ei ole iseenesest kinkelepingu tühistamise aluseks. Samuti ei ole kinkelepingu tühistamise aluseks see, kui kinkija hiljem ümber mõtleb. Hageja käis notari juures isiklikult kohal ja nägi, et notaris ei ole J.O.`d. Kui hageja leidis, et J.O. peab saama mingi kompensatsiooni siis oleks ta pidanud ise seda notarile avaldama ja ka kingisaaja K.M.`i sellest informeerima. Samaaegselt kinkelepinguga seati isiklik kasutusõigus M.O. kasuks, kes oli kohal ka tehingu tegemisel. Notar Anu Raid kohtuistungil Lk 8 / 11 2-20-12487 antud ütlustega on tõendatud, et ta tehingu tegemisel kinkelepingu sisu pooltele selgitas ja veendus isiklikult , et kinkija tahe on kinkelepingut sõlmida.
lg.5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Vastavalt AÕS § 641 kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 65 lg.1 järgi Isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kinnistusraamatuseaduse § 34.1 lg.1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 14.1 Asjaõiguslepingu kui käsutustehingu kehtivust tuleb hinnata lahus selle aluseks olevast võlaõiguslikust kausaaltehingust. Riigikohus (RKL 3-2-1-153-09 p.20) on leidnud, et üldjuhul ei tule kõne alla asjaõiguslepingu tühistamine eksimuse v. pettuse tõttu, kuna sellega seotud asjaolud puudutavad esmajoones kohustustehingut. Ka antud juhul hageja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta , et ta oleks eksinud asjaõiguslepingu sõlmimisel. Lk 10 / 11 2-20-12487 Seetõttu ei kaasne kinkelepingu tühistamise avaldusega automaatselt ka asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse kehtetus. Arvestades kõike eeltoodut kohus leiab , et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 15. TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta hageja V.O. kanda. Kostja K.M. ei ole esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks oma menetluskulude ninmekirja ega soovinud hagejalt menetluskulude väljamõistmiset. Seega kohus menetluskulusid kindlaks ei määra ja menetluskulude kindlaksmääramise nõuet ei saa ka enam esitada. /allkirjastatud digitaalselt Ivika Sillaots kohtunik Lk 11 / 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.