← Eesti

2-21-19757/4

Obsah (8)§ 416§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-19757 Lahendi tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2022, Narva kohtumaja Kohtunik Andres Hallmägi Aktsiaseltsi P

§ 416nõuetele.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. ASJAOLUD

  1. Hageja AS PlusPlus Capital esitas 17.12.2021 Viru Maakohtule hagi L B vastu põhivõlgnevuse 1909,12 euro, intressi 561,66 euro, viivise 1385,07 euro ja sissenõudekulude 35 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Esto AS 28.05.2019 arvelduskrediidileping nr. 613830023, mille kohaselt võimaldas kreeditor kostjale arvelduskrediidi limiidi 500,00 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma igakuist intressi 15.-ks kuupäevaks. Lepingule allakirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 41,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus kreeditor tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Samal päeval suurendas kreeditor kostja taotluse alusel talle antava krediidilimiidi 2000 euroni. Kostja tagastas kreeditorile allkirjastatud lepingu 05.08.2020, millega kiitis tehingu tagajärjed TsÜS § 113 mõttes heaks. Kostja asus kreeditori poolt võimaldatud krediidisummat kasutama ja kasutas perioodil 28.05.2019-16.07.2019 1909,12 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma intressid kasutatud krediidisummalt järgmise kuu
  2. kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt. Tingimuste p IV 1 alusel kohustus kostja tasuma makseid ja muid tasumisele kuuluvaid summasid vastavalt Lepingule. Kostja rikkus Lepingu p IV 1 ning ei tagastanud krediiti ega tasunud intressi alates 16.07.
  3. Lepingu Tingimuste punkti VI 6.2 kohaselt oli pangal õigus leping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimakse või intressimakse või muu tasu või nende osa tasumisega ja krediidiandja on andnud kliendile edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et krediidiandja ütleb arvelduskrediidilepingu üles selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral ja nõuab kogu võla tasumist. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas kreeditor lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 25.03.
  4. Kostja ei ole krediiti tagasi maksnud. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 1909,12 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena 04.05.2021 võlateatise hagejale teadaolevale kostja aadressile x ja 14.06.2021 ning 09.08.2021 võlateatised aadressile x. Seetõttu juhindudes VÕS § 113 2 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. 15.04.2021 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. 2

(4)2-21-19757 Hageja palub mõista kostjalt L B hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja: - Esto AS ja L B vahel 28.05.2019 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr. 613830023 tulenev põhinõue 1909,12 eurot, intressid 561,66 eurot, viivised 1385,07 eurot, sissenõudekulud 35 eurot; - hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1909,12 € alates 18.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni 41,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; - tsiviilasja menetluskulud: 350 eurot riigilõivu ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot; - väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

  1. Viru Maakohus saatis 04.01.2022 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, mis on kostjale isiklikult kättetoimetatud 14.01.
  2. Kostja kohtu nõuet tähtaegselt ei täitnud. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 407

) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-ga 2, §-dega 76, 100, 101, 108, 113 lg 1 ja

§-ga 367. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud 4. Vastavalt

§ 162lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud kokku 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 350 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 100 euro ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu määr onpõhjendatud, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub 3

(4)2-21-19757 hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku üks tund. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 450 eurot, s.h riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.