KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-20-2553 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne süüdimõistetu Andreas Kasaku karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Anu Madissoon Süüdimõistetu Andreas Kasak isikukood 39803106527; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaat Anu Vilt Kohtuistungi toimumise aeg
- jaanuar 2022 RESOLUTSIOON Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse taotlus rahuldada. Pöörata täitmisele Andreas Kasakule Tartu Maakohtu 1.03.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. Kohtumääruse jõustumisel kohustada Andreas Kasakut ilmuma kohtu poolt määratud ajal ja kohta karistust kandma. Andreas Kasaku karistuse kandmise aja algust arvata alates tema vanglasse saabumisest. Välja mõista Andreas Kasakult menetluskuluna riigi õigusabi tasu ja kulu 189 (ükssada kaheksakümmend üheksa) eurot 60 senti riigituludesse. Menetluskulu 189,60 eurot tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 63,20 eurot) 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99921700009763 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-20-2553). Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub määrus menetluskulu tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 1.03.2021 otsusega tunnistati Andreas Kasak süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta ja 2 kuud. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäeti Andreas Kasakule mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Andreas Kasak ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 1.03.2021 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 17.03.
- Katseaja kestus on 1.03.2021.2021 – 1.09.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus on 17.12.2021 kohtule esitanud erakorralise ettekande (2-3), milles taotletakse A.Kasakule Tartu Maakohtu 1.03.2021 otsusega mõistetud vangistuse 1 aasta ja 2 kuud täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt A.Kasak ei täitnud 06.12.2021 registreerimiskohustust ja lahkus 23.11.2021 ilma kriminaalhooldusametniku loata Eesti territooriumilt, naastes Eestisse 8.12.
- Kriminaalhooldusametnikul pole alust arvata, et isiku suhtumine võiks muutuda ja tema ilmselge soovimatus täita mistahes kohustusi näitab, et kriminaalhooldus ei ole sobiv meede isiku õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Ametnik leiab, et täiendavate kohustuste lisamine või katseaja pikendamine pole eesmärgipärased, sest ka senistesse kohustustesse, mis olid eelduseks tema vanglakaristuse täitmisele pööramata jätmisele, on hooldusalune suhtunud ükskõikselt. Kriminaalhooldusosakonna esindaja jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ka kohtuistungil. Süüdimõistetu A.Kasak palub jätta vangistuse täitmisele pööramata ja määrata talle täiendavaid kohustusi. Kaitsja leiab, et vangistuse täitmisele pööramine pole ettekandes toodud asjaoludel küllaldaselt põhjendatud, vaid süüdimõistetule tuleks määrata täiendavaid kohustusi. Kohus leiab, et kriminaalhooldusosakonna taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS §-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata 2
(6)täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab A.Kasakule ette 06.12.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele mitteilmumist. Registreerimislehe (tl 7) kohaselt pidi A. Kasak registreerimisele ilmuma 6.12.2021, kuid süüdimõistetu ei ilmunud ega ka teavitanud ilmumist takistavatest asjaoludest. A. Kasak oli teadlik registreerimisele ilmumise kohustusest 6.12.2021, mis oli temaga kokku lepitud eelmisel registreerimisel s.o 22.11.
- Kriminaalhooldusametniku väitel, mida tõendab ka e-kirjavahetuse väljatrükk ( tl 13), saatis ta 6.12.2021 A. Kasakule e-kirja palvega võtta ühendust. A. Kasak vastas ametnikule omapoolse e-kirjaga ja põhjendas mitteilmumist sellega, et magas ennast kaineks, käis laupäeval lapsepõlve sõbral sünnipäeval ja hakkas seal tarvitama alkoholi ning pidu läks pikale. Läks vastu hommikut magama alles ja ärkas alles peale 15.
- Peol sai telefon ka kellegi poolt joogiga üle valatud ning see ei tööta praegu. Meile lugeda ja vastata saab arvutiga. Kolmapäeval lõuna paiku saaks vastuvõtule. Oma kirjas tunnistab hooldusalune ka ise, et see pole mõjuv põhjus registreerimisele mitte tulemiseks. A. Kasak 09.12.2021 kriminaalhooldusametnikule antud kirjaliku seletuses ( tl 9) jääb oma ekirjas öeldu juurde, et oli sõbra sünnipäeval ja tarbis alkoholi. Plaanis tulla Eestisse tagasi oli esmaspäeval (6.12.2021) kella 7.30 laevaga, aga jäi magama ning ärkas alles kell 15.
- Soomes käimist põhjendab A.Kasak vajadusega tuua sealt ära oma asjad, mis jäid enne kriminaalhooldust Soome tööandja korterisse. A. Kasaku kohtuistungil antud ütluste kohaselt takistas 6.12.2021 registreerimas käimist Soomes viibimine, kuhu ta läks 23.11.2021 seoses vajadusega tööd teha ja raha teenida, kuna olid võlad. Plaanis oli tulla tagasi 6.12.2021, kuid ei olnud selleks raha. Tagasi tuli 8.12.
- Kriminaalhooldusametnikule antud selgitused Soomes viibimise asjaolude kohta ei ole õiged. A.Kasak pidas imelikuks kriminaalhooldusametnikule öelda, et läks Soome tööle. Seega on tõendid (registreerimislehes toodu, A.Kasaku kriminaalhooldusametnikule antud seletus ja kohtuistungil antud ütlused) kattuvad asjaoludes, et A. Kasak oli teadlik registreerimisele ilmumise kohustusest 6.12.2021, kuid 6.12.2021 ta registreerimisele ei ilmunud. Süüdimõistetu on registreerimisele mitteilmumist kohtuistungil põhjendanud Soomes viibimisega. Nagu kohus edaspidi tuvastab, lahkus A. Kasak tõepoolest 23.11.2021 Eestist Soome Vabariiki, kus naasis Eestisse 8.12.
- Seega ei saanud ta 6.12.2021 registreerimisele ilmuda välisriigis viibimise tõttu. Süüdimõistetu peab oma elu korraldama selliselt, et kohtuotsusega talle pandud kohustused saaks täidetud. Pealegi ( nagu kohus edaspidi tuvastab) lahkus süüdimõistetu Soome omavoliliselt. Kohus leiab, et süüdimõistetu rikkus registreerimiskohustust tahtlikult ja mõjuva põhjuseta. Kuna süüdimõistetu jättis 6.12.2021 registreerimisele ilmumata, on ta rikkunud KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. Kriminaalhooldusametnik heidab A.Kasakule ette kriminaalhooldusametniku loata Eestist lahkumist. Kriminaalhooldusametnikule 23.11.2021 saabunud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) automaatteavituse kohaselt (tl 6) väljus A.Kasak Eesti territooriumilt 23.11.2021 kell 12.00 Tallinna Vanasadama kaudu. A.Kasaku Eestisse naasmise kohta tuli PPA-lt automaatteavitus 08.12.2021 (tl 6 pöördel). 3
(6)A.Kasak 09.12.2021 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses on kinnitanud, et viibis 23.11.2021- 8.12.2021 Soomes. Seda kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Seega on tõendid (PPA teavitustes toodu, süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule antud seletus ja kohtuistungil antud ütlused) kattuvad asjaoludes, et A.Kasak lahkus Eestist 23.11.2021 Soome ja naasis Eestisse 08.12.2021. A.Kasak 09.12.2021 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses on põhjendanud Soomes käimist vajadusega tuua sealt ära oma asjad, mis jäid enne kriminaalhooldust Soome tööandja korterisse. Ka on ta kriminaalhooldusametnikule kirjeldanud, kuidas ta aega veetis ( sõbra sünnipäeval käimine, alkoholi tarvitamine). Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu Soome mineku vajadust hoopis töötamisega. Erinevalt kriminaalhooldusametnikule avaldatust ( sõbra sünnipäeval käimine, alkoholi tarvitamine) süüdimõistetu neid asjaolusid kohtuistungil enam ei kinnitanud. Seega on süüdimõistetu Soome mineku põhjuse ja seal aja veetmise kohta andnud kriminaalhooldusametnikule ning kohtule erinevaid selgitusi ja ütlusi. Süüdimõistetu ei ole kohtu arvates veenvalt selgitanud selgituste ja ütluste erinevuse põhjust, mis teeb ebausaldusväärseks tema kohtuistungil antud ütlused ( et ta kasutas Soomes viibitud aega töötamiseks). Kohtu hinnangul on A. Kasak oma 6.12.2021 registreerimisele mitteilmumist põhjendavas e-kirjas (et ta ei saa tulla registreerimisele ametniku pakutud uuel ajal, 08.12.2021 kell 12.30, sest bussiajad ei sobi) kriminaalhooldusametnikule teadvalt valetanud. Tegelikult oli ta Soomes ja jõudis ta Eestisse tagasi alles 08.12.2021 õhtul laevaga. Seega püüdis süüdimõistetu välismaal käimist kriminaalhooldusametniku eest algul üldse varjata. Olenemata Soome mineku ja seal viibimise põhjustest tuleb süüdimõistetu Eestist lahkumist ja välisriigis viibimist pidada käitumiskontrolli nõuete rikkumiseks. Kriminaalhooldusametniku väitel, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil, A.Kasakul kriminaalhooldusametniku luba Eestist lahkuda ei olnud. Ükski A.Kasaku poolt menetluse erinevates staadiumites ette toodud Soomes viibimise asjaoludest ei õigusta tema Eestist kriminaalhooldusametniku loata lahkumist. Lahkudes 23.11.2021 Eestist ja viibides kuni 8.12.2021 kriminaalhooldusametniku eelneva loata välisriigis on A.Kasak tahtlikult ja mõjuva põhjuseta rikkunud KarS § 75 lg 1 p-s 6 sätestatud kohustust. A.Kasakul on registreerimiskohustuse täitmisega probleeme olnud varemgi. Registreerimislehest nähtuvalt süüdimõistetu ei ilmunud esimesele planeeritud registreerimisele 22.03.2021 ega teavitanud mitteilmumisest, kuid ametniku kinnitusel võttis ühendust ning lepiti kokku uus aeg. Registreerimislehe kohaselt ei ilmunud süüdimõistetu registreerimistele 17.05.2021, 24.05.2021, 25.05.2021 ja 27.05.2021, mille eest sai A.Kasak esimese kirjaliku hoiatuse (tl 11). A.Kasaku seletustest nähtuvalt (tl 10-10 pöördel) jäi süüdimõistetu 17.05.2021 tulemata unustamise tõttu, 24.05.2021 selle tõttu, et jäi peale lõunat magama ega kuulnud äratust, 25.05.2021 jäi tulemata, sest polnud piisavalt raha bussisõiduks ja 27.05.2021 ei jõudnud Pärnust tagasi, sest ei saanud sealse tööga õigeks ajaks valmis. Ametnik on koostanud A.Kasakule ka teise hoiatuse (tl 12 pöördel) seoses 19.07.2021 ja 02.08.2021 registreerimisele mitteilmumisega. Viidatud rikkumiste kohta antud süüdimõistetu kirjaliku seletuse kohaselt (tl 12) ei helistanud ta 19.07.2021 ametnikule kokkulepitud ajal, sest ei mäletanud, millal oli õige aeg ning augusti vastuvõtule ei ilmunud, kuna oli Tallinnas tööl ning unustas aja ära. Kuna kriminaalhooldusametnik on varasemate registreerimiskohustuste rikkumise eest A.Kasakut hoiatanud, ei saa kohus samade rikkumiste eest enam teist korda kohaldada mingit muud KarS §-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Arvukad rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, viidates A. Kasaku distsipliini puudumisele registreerimiskohustuse täitmisel. 4
(6)Ettekande kohaselt oli A.Kasaku riskihindamise põhjal koostatud hoolduskava tegevuste hulgas sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbimine. A. Kasak on 11.10.2021 allkirjastanud vastava kokkuleppe programmis osalemiseks (tl 16). Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljatrükist nähtuvalt (tl 18) esimene programmi tund toimus 27.10.2021, kuhu. A. Kasak ei ilmunud, väites hiljem, et oli programmi unustanud. 09.12.2021 kirjaliku seletuse kohaselt (tl 17) A.Kasak enam ei mäletanud, mis põhjusel ta programmist 27.10.2021 puudus. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et unustas programmi esimese tunni aja. Kuigi A.Kasakule pole kohtu poolt seatud kohustust läbida sotsiaalprogramm, iseloomustab riske maandavas tegevuses mitteosalemine teda negatiivselt. PPA Lõuna prefektuuri poolt kriminaalhooldusametnikule 11.05.2021 ja 3.09.2021 edastatud infode kohaselt (tl 19 pöördel 21-22) on politseil olnud seoses A. Kasakuga mitmeid väljakutseid. 7.04.2021 on teatatud, et A. Kasak keeldub lahkumast teataja korterist, provotseerib teda ja tahab xxxx endale võtta. Patrulli saabudes oli A. Kasak korterist lahkunud. Tüli oli tekkinud xxxxxxxxxxxxxxxxx teemal. A. Kasaku kriminaalhooldusametnikule antud kirjaliku seletuse kohaselt (tl 23) tekkis tüli arvele laekunud raha kasutamise üle. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodu alusel võimalik asuda seisukohale, et A.Kasak oleks 7.04.2021 toime pannud mingi süüteo. PPA 3.09.2021 info kohaselt juhtis A. Kasak 12.06.2021 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Lisaks alustati 26.07.2021 A. Kasaku suhtes väärteomenetlust NPALS § 15-1 lg 1 tunnustel, sest tema organismis tuvastati 12.06.2021 amfetamiini. Viimati nimetatut kinnitab ka joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 20), millest nähtuvalt on A.Kasakult 12.06.2021 võetud uriiniproovis leitud amfetamiini. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses (tl 24) A. Kasak tunnistab lubadeta sõitmist, kuid narkootikumide teadlikku tarvitamist eitab. Karistusregistri 5.01.2021 väljatrükist nähtub, et A.Kasakut on PPA Lõuna prefektuuri 8.07.2021 otsusega karistatud LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 600 eurot 12.06.2021 toimepandud süüteo eest. Seega tõendab karistusregistri väljatrükk, et A.Kasak on katseajal toime pannud uue süüteo. Tegemist ei ole A.Kasaku kohtuotsusega karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteoga, mistõttu ei saa see KarS §-st 74 lg 4 tulenevalt olla iseenesest vangistuse täitmisele pööramise aluseks. Ent katseajal uue süüteo toimepanemine iseloomustab A.Kasakut siiski negatiivselt, osutades asjaolule, et lisaks käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete süstemaatilisele eiramisele suhtub ta ka õiguskorda üldiselt jätkuvalt hoolimatult. A. Kasakule on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused. A. Kasak neid tingimusi ei ole täitnud. Selline võimalus on süüdimõistetule korduvalt antud veel ka kohtuotsuse täitmise käigus, kui arvukate registreerimiskohustuste rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik süüdimõistetut kahel korral hoiatas. 26.03.2021 on A.Kasak allkirjastanud kriminaalhooldusaluse nõuete ja kohustuste lehe (tl 15), milles on selgitatud A. Kasakule käitumiskontrolli nõudeid ja tutvustatud talle tema õigusi ja kohustusi. Ent sellele vaatamata A.Kasak ei ole neid nõudeid täitnud ning rikkumised on jätkunud vaatamata ametniku kirjalikele hoiatustele. Süüdimõistetu on teinud oma käitumisega (kokku 7 registreerimiskohustuse rikkumist ning ühel korral loata Eestist lahkumine ja kaks nädalat välisriigis viibimine) kriminaalhoolduse normaalse teostamise praktiliselt kogu senise katseaja vältel võimatuks. Rikkumised on kestnud kogu senise katseaja. A.Kasaku esitatud põhjendused oma rikkumiste kohta osutavad asjaolule, et ta ilmselgelt ei ole aru saanud 5
(6)kehtestatud reeglite kõrvalekaldumatu täitmise vajadusest. Ka soovimatus osaleda sotsiaalprogrammis ja katseajal uue süüteo toimepanemine osutab asjaolule, et süüdimõistetu suhtub enda poolt võetud kohustuste täitmisse hoolimatult ega pole huvitatud enda käitumise parandamisest. Süüdimõistetu senise käitumise valguses puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täitma edaspidi. Seda enam asjaolu valguses, et tegemist ei ole A.Kasaku esimese kriminaalkaristusega. Karistusregistri teatisest nähtub, et A.Kasak omab viit kehtivat kriminaalkaristust ja ta on viibinud ka vanglas. Süüdimõistetu käitumine senise katseaja jooksul osutab asjaolule, et teda pole mõjutanud käitumiskontrolli nõuetest kinni pidama ka hirm karistuse täitmisele pööramise eest. A.Kasaku kui korduvalt kriminaalkorras karistatud ja varem reaalset vangistust kandnud isiku puhul ei kõla veenvalt tema kohtuistungil avaldatu, et ta on nüüd oma rikkumistest aru saanud ega korda neid edaspidi. Süüdimõistetu senised käitumiskontrolli nõuete rikkumised ei ole kohtu hinnangul olnud tingitud tema alkoholi või narkootikumide tarvitamisest või psüühilistest probleemidest, vaid ilmselgelt kohuse- ja vastutustunde puudumisest. Seetõttu puudub kohtul veendumus ka selles, et süüdimõistetu edaspidiseid rikkumisi saaks ära hoida mõne täiendava kohustuse määramisega, nagu taotlesid istungil süüdimõistetu ja tema kaitsja. Just asjaolu, et käesolevas asjas etteheidetavate rikkumiste näol ei ole tegemist üksnes juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid A.Kasaku rikkumised on korduvad ning on kestnud kogu senise katseaja, annab antud juhul piisavalt alust pöörata karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Asjas on menetluskuluks kaitsja menetluses osalemisega seotud riigi õigusabi tasu ja kulu 189,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulu süüdimõistetu kanda. Süüdimõistetu taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus selle tasumise ositi kolme kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
(6)