lg 5 alusel allutada Vitali Proškin katseajaks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on Vitali Proškin kohustatud täitma
§-s 75 lg 1 p-des 1-6 ja §-s 75 lg 2 p-des 4, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõuded ja kohustusi: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) otsima endale töökoha hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest või võtma ennast arvele Töötukassas; 8) mitte suhtlema alla 14-aastaste lastega; 9) alluma elektroonilise valvele 4 (nelja) kuu jooksul alates elektroonilise valveseadme süüdimõistetu keha külge kinnitamisest. Vitali Proškini katseaja algust arvata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vitali Proškin vabastada vangistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu 24.09.2020 otsusega mõisteti Vitali Proškin süüdi
lg 2 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat 4 kuud ja
lg 1 järgi ning karistati vangistusega 3 kuud.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga karistusega ja liitkaristuseks Vitali Proškinile mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati Vitali Proškin eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja alguseks loeti 06.11.2019 Käesoleval ajal kannab Vitali Proškin karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 06.11.2019 ja lõpp 06.03.2023. 21.01.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Vitali Proškini isikliku toimiku, otsustamaks Vitali Proškini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise. Tartu Vangla toetab Vitali Proškini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu V.Proškin soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist ja on nõus lisakohustusena alluma elektroonilisele valvele. Kaitsja leiab, et Vitali Proškini võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles toetab Vitali Proškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused V.Proškin kannab vanglakaristust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. 2
lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Vitali Proškin esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud
§-s 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks tingimisi enne tähtaega vanglast. Vitali Proškin on andnud nõusoleku alluda vabanemise korral ka elektroonilisele valvele. „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) kahtlustataval, süüdistataval või süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Tartu Vangla iseloomustusest ja selle lisast nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik kontrollinud V.Proškini vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Elamu kuulub V.Proškini xxxxx xxxxxx xxxxxxxx. xxxxxxx on andnud nõusoleku, et Vitali Proškin asub sinna vabanemisjärgselt elama. Seega on täidetud formaalsed eeldused ka Vitali Proškini vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid ja täiendavalt esitatud dokumente, leiab, et Vitali Proškini võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Vangla iseloomustuse kohaselt on Vitali Proškinil distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta on osalenud regulaarselt psühholoogilistel nõustamistel. Osaleb vangla majandustöödel. Alustanud on keevitaja kutse omandamisega. 13.01.2021 alustas programmi „Uus suund“ 3
lg 5 kohaselt kuulub süüdimõistetu vangistusest vabastamise korral allutamisele käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Süüdimõistetu võimalike riskide maandamiseks on otstarbekas talle määrata lisakohustusi nagu on vangla iseloomustuses ettepanek tehtud. Kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks süüdimõistetu allutada ka elektroonilisele valvele, milleks ta on nõusoleku andnud.
lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ära kandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Kohus nõustub vangla iseloomustuses tehtud ettepanekuga elektroonilise valve tähtaja pikkuse osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.