KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-121 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla 13. detsembri 2021.

) § 119 lg 1, § 235 lgd 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X karistati Tallinna Vangla 13.12.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/784 Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumise eest distsiplinaarkorras ja määrati talle karistuseks noomitus. X esitas 14.12.2021 vaide nr 5-15/21/599-1 käskkirja tühistamiseks, mille Tallinna Vangla jättis 13.01.2022 vaideotsusega nr 5-15/21/599-2 rahuldamata.
2. X esitas 16.01.20221 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 13.12.2021 käskkirja nr 5-2/21/784 ning 13.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/599-2 tühistamiseks. Kaebaja esitas koos kaebusega menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3. Tallinna Halduskohus jättis 01.03.2022 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), kaebuse käiguta (resolutsiooni p 2) ning andis riigilõivu 20 eurot 3-22-121 tasumiseks 15-päevase tähtaja määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3). Kaebaja nelja kuu põhjal arvutatud kahe kuu keskmine sissetulek on väiksem kui riigilõiv 20 eurot. Seega on menetlusabi andmine majanduslikust aspektist lubatav. Kaebajale ei ole menetlusabi andmine põhjendatud, sest kaebuse eduväljavaated on kasinad. Kaebajale määrati distsiplinaarkorras karistuseks noomitus selle eest, et ta kasutas 13.11.2021 läbi stentofoni valvuriga suheldes ebaviisakat venekeelset väljendit. Tegemist oli kodukorra p 1.13.1 rikkumisega. 13.11.2021 rikkumise osas algatati distsiplinaarmenetlus 02.12.2021 ning kaebajale anti võimalus selgituste andmiseks 03.12.2021, hiljem sai kaebaja esitada vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile. Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ja kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Nimetatud sättest ei tulene, et kinnipeetavale peaks rikkumise järgselt koheselt tutvustama vanglaametniku koostatud ettekannet, vaid distsiplinaarmenetluse algatamise korral tuleb kinnipeetavale teatada, millist rikkumist talle ette heidetakse. Seda vastustaja koheselt ka tegi. Kohtule nähtub distsiplinaarmenetluse materjalidest, et 13.11.2021 sündmuse kohta RT koostatud ettekandes on kirjeldatud, et rikkumine leidis aset 13.11.2021 kella 20.15 paiku. Kambri terminali väljavõttest selgus, et kambrist S2-01 on 13.11.2021 tehtud kõne kl 20.11.09 ning kõne kestis 29 sekundit. RT ettekandes on kirjeldatud ligikaudset kellaaega, mil sündmus toimus (mida kinnitab ka kasutatud väljend „paiku“). Kaebaja väited selle kohta, et seetõttu ei klapi andmed sündmuse aja kohta, ei ole veenvad. Sündmuse täpne aeg ning asjaolu, et RT viidatud kellaaja paiku helistas kaebaja stentofoni kaudu valveruumi, tuvastati hilisema menetluse käigus. Distsiplinaarmenetluse eesmärk on rikkumise asjaolude täpsustamine ja tuvastamine. Sündmuse tunnistajaks oli ka teine vanglaametnik, kes viibis samuti kõne tegemise ajal valveruumis. Distsiplinaarmenetluse dokumentide hulgas on kõnealuse valvuri kinnitus, et kaebaja kasutas RT-ga suheldes ebaviisakat väljendusviisi. Puudub alus arvata, et vanglaametnikud mõtlesid vaidlusaluse sündmuse välja. Kaebajale määrati distsiplinaarkaristus põhjendatult. Vastustaja on loogiliselt selgitanud ning tõendanud kaebajale etteheidetud rikkumise asjaolusid. Kaebus ei ole perspektiivikas ning kohus jätab seega menetlusabi taotluse rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. X palub 04.03.2022 määruskaebuses halduskohtu 01.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja menetlusabi taotlus rahuldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab määruskaebuse lahendada. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Määruskaebuse vaatab läbi üks ringkonnakohtu kohtunik (

§ 201lg 1 esimene lause). 6. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 01.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. 2

§ 111

lg 1 kohaselt menetlusabi andmisel hinnata ka kavandatavas menetluses osalemise edukust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga kaebuse vähesele eduväljavaatele. Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Üheski vestluses, pöördumises ega muus kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Vaidlustatud Tallinna Vangla 13.12.2021 käskkirja nr 5-2/21/784 kohaselt kasutas X 13.11.2021 kella 20.15 paiku läbi stentofoni valvuri RT-ga suheldes ebaviisakat venekeelset väljendit, öeldes valvurile: „Nahui! Peate võtma. Mul on väga tähtis avaldus.“ Tallinna Vangla poolt 21.02.2022 halduskohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on rikkumine tõendatud Tallinna Vangla II üksuse valvuri RT 13.11.2021 ettekandega nr 1-2111061 ja tunnistaja, Tallinna Vangla II üksuse valvuri RA 07.12.2021 ütlustega. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda vanglaametnike ettekannete tõesuses. VangS § 64 lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ja kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et 13.11.2021 rikkumise osas algatati distsiplinaarmenetlus 02.12.2021 ning kaebajale anti võimalus selgituste andmiseks 03.12.2021, samuti sai kaebaja esitada vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile. Täpsed distsipliinirikkumise asjaolud selgitatakse välja distsiplinaarmenetluse käigus ning 13.11.2021 sündmuse täpne kellaaeg tuvastatigi menetluse käigus. 8. Eelneva põhjal ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada suureks ning kuigi kaebaja majanduslik seisund ei võimalda tal riigilõivu tasuda, ei ole menetlusabi andmine

§ 111lg 1 kohaselt põhjendatud.

Nõutav riigilõiv ei ole ülemäära suur ning iga kohtusse pöörduv isik peab tegema vajalikke jõupingutusi, et täita seaduses ettenähtud riigilõivu tasumise kohustus. Kinnipeetava puhul saab see seisneda eelkõige kokkuleppe saavutamises lähedastega. Riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmine ei piira praegusel juhul ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise õigust. (allkirjastatud digitaalselt) 3