Obsah (12)

§ 306§ 180§ 318§ 189§ 1262§ 66§ 310§ 175§ 179§ 126§ 1601§ 199

1-21-4686 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 08.12.2021 Tallinn

§ 306, § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311 - § 313, kohus otsustas: 1. Mart Tammearu süüdi tunnistada Kar

S § 113 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 12 aastat ja 6 kuud vangistust.

1. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Mart Tammearule Harju Maakohtu 27.08.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 8 kuu vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 13 aastat ja 2 kuud vangistust.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Mart Tammearu eelvangistuses viibitud aeg, lugedes 13 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistuse alguseks 17.03.
4. Süüdistatav jätta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui kohtuotsuse jõustumise korral mööduks süüdistatava vangistuse tähtaeg.
5. Rahuldada K T tsiviilhagi varalise kahju nõudes ning mõista välja Mart Tammearult K T kasuks 166 eurot. Väljamõistetud summa tuleb tasuda K T arveldusarvele XXX Swedbank AS pangas, märkides makse tegemisel selgituseks „K T, kriminaalasi 1-21-4686, tsiviilhagi hüvitamine“.
6. Mõista Mart Tammearult välja riigieelarve tuludesse menetluskulud kogusummas 10 526,80 eurot, s.o: - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot; - surnu kohtuarstliku ekspertiisiga 21E-AOS0012/158 seotud kulud kokku 557 eurot; - DNA ekspertiisi 21E-GE0406 kulust 4047 eurot; - DNA ekspertiisi 21E-GE0473 kulu 171 eurot; 1-21-4686 - määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 1129,20 eurot; - määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 3162,60 eurot.

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb Mart Tammearul ühes kuus tasuda vähemalt 877,23 eurot, arvestusega, et 12-nda kuu lõpuks on menetluskulud 10 526,80 eurot täies ulatuses tasutud. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
2. Jäljeekspertiisi kulu 314 eurot ning DNA ekspertiisi 21E-GE0406 kulust 6156 eurot jätta riigi kanda.
3. Asitõendite ja äravõetud esemete suhtes pärast kohtuotsuse jõustumist kohaldatavad meetmed: - Mart Tammearu kindad, müts, kampsun, jope, näomask, teksapüksid vööga, jalatsid ja Tsärk tagastada ning edastada kinnipidamisasutusse Mart Tammearu asjade hulka lisamiseks; - tunnistaja M M jope, saapad ja teksapüksid tagastada M Mle; - A TT-särk, dressipüksid, sokk, samuti sündmuskohalt kaasavõetud pudelid, suitsukonid, sigaret, suitsupakk, välgumihklid, joogipitsid, joogiklaas, metallist kork, padjapüür, sinine pleed, taburet ja küünarkark hävitada; - puuteproovi pakendid ja sõrmejälgede võrdluskaardid hävitada.
4. Jätta rahuldamata Mart Tammearu osas esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool võib kohtuotsuse peale esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (

§ 318lg 1, 319 lg 2).

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebemenetluses, esitades määruskaebuse vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 189lg 3, § 387 lg 1).

SÜÜDISTUS Mart Tammearu süüdistatakse selles, et ta 17.03.2021 ajavahemikul kell 15:00-16:20 Tallinnas, xxx olles korteris xxx lõi korduvalt käte ja jalgadega A T (nim. T) viimase pea ja keha piirkonda. Oma tahtliku vägivaldse tegevusega põhjustas Mart Tammearu A T järgmised tervisekahjustused: alalõualuu murrud mõlemapoolselt, mõlema ülalõualuu-urke seina murrud vere kogunemisega ninakõrvalurgetes, parema silmakoopa seina ja parema sarnakaare murrud, keeleluu ja kilpkõhre mõlemapoolsed murrud, verevalumid kõõlustanul, ämblikvõrkkestaalune verevalum peaaju vasaku oimu- ja otsmikusagara piirkonnas, laialdased nahamarrastused, nahaalused verevalumid ja mitmed põrutushaavad peanahal ja näol, vasakpoolse III roide murd rangluujoonel, IV roide väikese nihkega murd eesmisel kaenlajoonel, V roide nihketa murd kõhrelises osas ja nihkega killunenud eesmisel kaenlajoonel (murdunud luuots on rindkereõõnes), VI roide nihkega murd keskmisel kaenlajoonel ning IX roide nihkega murd abaluujoonel, rinnaku murd, kopsude põrutus, 2 1-21-4686 verevalum maksapiirkonnas, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused parema õlaliigese piirkonnas, rindkerel, parema niudeluutiiva piirkonnas. A T suri sündmuskohal ning tema surma põhjuseks oli Mart Tammearu poolt peksmisega põhjustatud pea-, kaela-, rindkere- ja kõhupiirkonna kinnine tömp trauma roiete, rinnaku, näokoljuluude, keeleluu ja kilpkõhre murdudega, traumaatilise õhk-veririnnaga ja verikõhuga ning vereaspiratsiooniga hingamisteedesse. Seega pani Mart Tammearu oma tahtliku tegevusega toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teise inimese tahtliku tapmise. Kaitsja seisukoht süüdistuse osas Kaitsja leidis, et süüdistus on tõendamata, sest kõrvaldamata on jäänud kahtlus, et kuriteo võis toime panna K-nimeline isik, keegi sotsiaalmaja elanikest või M M. Kaitsja palus lähtuda in dubio pro reo põhimõttest ja Mart Tammearu õigeks mõista. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiAd: - Kannatanu K T(kd 1, tl 137-139 pöördel), kes on A T tütar. Kannatanud A T ja A T kaasati menetlusse kohtuliku arutamise alguses, neid kohtus üle ei kuulatud, sest seda ei taotletud. - Tunnistaja I A (kd 1, tl 139 pöördel-141 pöördel), kes oli A T sõber ja on tema tütre sõber. - Tunnistaja D R, endise nimega T G (kd 1, tl 142-143), kes on K T sõber. - Tunnistaja R A (kd 1, tl 144-146 pöördel), kes on tunnistaja M M elukaaslane ning on olnud kannatanute K, A ja A T kasuisa. - Tunnistaja M M (kd 1, tl 146 pöördel-152), kes on tunnistaja R Au elukaaslane ja oli A T kauaaegne tuttav. - Tunnistaja U P (kd 2, tl 60 pöördel-70 pöördel), kes on tunnistaja M L elukaaslane ja oli A T kauaaegne tuttav. - Tunnistaja M L (kd 2, tl 189 pöördel-192 pöördel), kes on tunnistaja U Pi elukaaslane ja oli A T kauaaegne tuttav. - Ekspert I D (kd 2, tl 192 pöördel-194 pöördel), kes andis kohtus ütlusi seoses tehtud surnu kohtuarstliku ekspertiisiga 21E-AOS0012/
2. - Süüdistatav Mart Tammearu (kd 2, tl 195 pöördel-204), kes oli A T lühiajaline tuttav, teadis ka M Mt ning elas U Pi ja M L kõrvaltoas.
3. Lisaks isikulistele tõenditele uuris kohus mitmeid dokumentaalseid tõendeid ja elektroonilistele andmekandjale talletatud salvestisi. Sealhulgas kontrollis kohus kaitsja taotlusel jälitustoimingute tegemise seaduslikkust. Kuivõrd prokuratuuri jälitustoimingu taotluselt ja kohtu jälitustoimingu loalt ei ole riigisaladuse piirangut eemaldatud, ei saa kohus avaldada nimetatud dokumentide üksikasju, vaid esitada üksnes oma kokkuvõtliku seisukoha ja hinnangu. Kohus kontrollis jälitustoimikut, sh selles oleva prokuratuuri jälitustoimingu taotlust ja kohtu antud jälitustoimingu luba. Taotlusest ja loast nähtub, et kriminaalmenetluse esemeks oli KarS § 113 lg 1 kuritegu. See on nn kataloogikuritegu, mille korral on

§ 1262lg 2 järgi jälitustoimingute teostamine lubatav.

Nii jälitustoimingu taotluses kui kohtu loas on kuriteokahtlust põhjendatud, põhjendused on seostatud olemasoleva tõendibaasiga. Põhjendatud on ka seda, miks on vaja jälitust, miks tavaliste menetlustoimingutega ei ole võimalik kriminaalasja lahendamiseks olulisi asjaolusid selgitada. Samuti on põhjendatud, miks on vajalik teha just muu teabe salajast pealtkuulamist, miks just taotluses-loas näidatud Mart Tammearu suhtes, miks just taotletaval perioodil ning miks on selline riive Mart Tammearu suhtes proportsionaalne. Kohus ei tuvastanud jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel seaduserikkumisi, mis välistaks jälitustoiminguga saadud teabe kasutamise tõendina. Jälitustoimikust ei avastanud kohus midagi sellist, mis viitaks sellele, et jälitustoimingute 3 1-21-4686 tegemisel oleks seadust rikutud. Kohus veendus, et kohtu jälitustoimingu loa alusel tehti loaga lubatud jälitustoiming Mart Tammearu suhtes ning jälitust teostati loaga lubatud ajal ning kohas. Kohus on seisukohal, et 30.06.2021 koostatud jälitustoimingu protokoll on tõendina asjakohane ja lubatav.

1. Kohtu hinnangul on ka ülejäänud nn kirjalikud tõendid lubatavad ning neile saab kohtuotsuses tugineda. Täiesti usaldusväärsed on kannatanu K T, tunnistajate I A, D Ri, R Au, M L ja eksperdi I Di ütlused.
2. Mis puudutab tunnistaja M M ütlusi, siis kohus arvestab, et tunnistaja oli enda sõnul 17.03.2021 öösel kella 04.15 paiku võtnud ühe unerohutableti xxx, oli maganud vaid mõned tunnid (ärkas enne kella 7 hommikul), oli joonud hommikul tühja kõhuga veini ja hiljem muudest tõenditest nähtuvalt ka viina. Kohtu hinnangul on eluliselt täiesti usutav, et psühhotroopne aine koosmõjus alkoholi ja magamatusega võib mõjuda inimesele nii, et 17.03.2021 toimingud ja tajutu talletuvad mällu lünklikult. Tunnistaja M M rääkis, et tema järgmine mälupilt pärast hommikut on see, kui ta tuli tualetist, olles näoga toa poole. Tunnistaja suutis ainult karjatada, mis toimub, vaikus. Tunnistaja läks seisma jalutsisse, vaatas ja tardus. Tunnistaja M M rääkis, et nägi A T selili põrandal, paremal pool küljel oli suur vereloik, nägu ei saanud enam näoks nimetada, vereklomp, see pilt on siiani silme ees. Tunnistaja M M sõnul Mart Tammearu kas istus või kükitas teiselpool lauda kohas, kus A alati oma ratastooliga istub. Tunnistaja mäletas, et oli nähtust šokis ja ütles Mart Tammearule, et see midagi teeks, prooviks elustada. Mäletas, et Mart Tammearu ka mõned korrad pumpas rindkerele. Veel mäletas tunnistaja, et Mart Tammearu käskis tal midagi mentidele öelda. Tunnistaja mäletas ka Mart Tammearu ähvardust enda suunal - või muidu tapan ka sinu. Tunnistaja mäletas hirmutunnet ja soovi majast lahkuda. Tunnistaja mäletas, et nuttis lahkudes trammipeatuses, mäletas kõnet R Aule. Tunnistaja M M ütlused šokitundest ja teistest emotsioonidest on täiesti usutavad, sest need on kooskõlas tema elukaaslase, tunnistaja R Au ütlustega, kelle M M helistas enne kella 17-t. Helistades oli M M purjus, hüsteeriline, endast väljas, nuttis ja ütles, et midagi on Aega juhtunud. Tunnistaja R A rääkis, et M M jutt oli seosetu ja ta ei saanud temast algul aru. Ta helistas M Mle tagasi ning siis kuulis, et A on veriseks pekstud või surnud. Päris täpselt tunnistaja aru ei saanud. Hiljem, kui tunnistaja R A kella 18.00 ajal koju jõudis, kuulis ta M Mlt, et viimane oli läinud WC-sse ja sealt väljudes näinud verist At ning Marti seal istumas. Rohkem M ei teadnud ja rääkis, et tahtis kiiresti sealt ära tulla. Arvestades, et tunnistaja M M rääkis xxx korteris nähtust elukaaslasele ajaliselt üsna kiiresti ning M M oli seda tehes selgelt emotsionaalselt juhtunu mõju all, siis on

§ 66

lg 21 p 2 alusel on lubatavad tunnistaja R Au ütlused, mis vahendavad tunnistajalt M Mlt kuuldut. Tunnistaja R A kinnitas, et M M võtab aeg-ajalt öösel unerohtu. Kohtus kontrolliti kaitsja taotlusel M M ütluste usaldusväärsust põhjusel, et kohtus mäletas M M WC-st tulles Mart Tammearu laua kõrval kükitamas või istumas ning M M hüüde peale A T rindkerele pumpamas, samas kohtueelses menetluses rääkis, et WC-st tulles istus Mart Tammearu A T kõhu peal ja tegi kunstlikku hingamist. Kohtus M M selgitas, et ütluste andmine oli järgmisel päeval 18.03.2021 ja see päev oli talle kohe väga segane. M M selgitas, et esimesel ülekuulamise päeval oli tal üldse mingi pilt silme ees, et Mart oli enne teda olnud Ae juures. Pärast ta kuulis, et tegelikult ei pea see paika. Kohtu hinnangul on usutav, et psühhotroopse ja alkohoolse aine mõju all tajutu ei jää detailselt meelde. Seetõttu jätab kohus M M kohtuistungil antud ütlused tõendikogumist välja osas, milles need erinevad kohtueelses menetluses antud ütlustest Mart Tammearu asukohast ja tegevusest hetkel, kui tunnistaja M M tuli WC-st. Muus osas saab tunnistaja M M ütlustele tugineda.

1. Tunnistaja U Pi ja süüdistatava Mart Tammearu ütlused on samuti kohtu silmis usaldusväärsed osaliselt. Vastavad põhjendused, miks kohus nende isikute ütlusi osaliselt usaldusväärseks ei pea, esitab kohus otsuses allpool. Ka nende isikute puhul arvestab kohus, et mõlemad olid tarbinud 17.03.2021 kanget alkoholi, mille tarbimine võib mõjutada taju ja meeldejätmist.
2. Kohus loeb tuvastatuks, et A T suri 17.03.2021 aadressil xxx, Tallinnas talle samal aadressil peksmisega tekitatud mitmete tervisekahjustuste tõttu.
3. A T surma fakti süüdistuses näidatud ajal ja kohas tõendab kiirabikaart ja elustamiskaart (kd 1, tl 108, 109), mille kohaselt jõudis kiirabibrigaad 17.03.2021 kell 17.40 väljakutsele xxx 4 1-21-4686 Tallinnas ning patsiendiks osutus A T. Patsient ei olnud teadvusel, tal puudus omahingamine ja pulss. Nimetatud tõenditest nähtub, et kiirabi jõudes oli patsiendi nahk soe ja kahvatu, rinnak deformeerunud ja krepiteeris, samuti krepiteerisid näoluud, ninast ja suust aspireeriti palju verd. Patsiendil esinesid koolnulaigud. Patsienti püüti 20 minuti vältel elustada, kuid tulemusteta.
4. Süüdistuses toodud tervisekahjustuste esinemine A T on tõendatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 21E-AOS0012/158 (kd 1, tl 81-94). Nimetatud akti eksperdiarvamuse punktis 1 on kajastatud A T surnukehal esinenud tervisekahjustused: alalõualuu murrud mõlemapoolselt, mõlema ülalõualuu-urke seina murrud vere kogunemisega ninakõrvalurgetes, parema silmakoopa seina ja parema sarnakaare murrud, keeleluu ja kilpkõhre mõlemapoolsed murrud, verevalumid kõõlustanul, ämblikvõrkkestaalune verevalum peaaju vasaku oimu- ja otsmikusagara piirkonnas, laialdased nahamarrastused, nahaalused verevalumid ja mitmed põrutushaavad peanahal ja näol, vasakpoolse III roide murd rangluujoonel, IV roide väikese nihkega murd eesmisel kaenlajoonel, V roide nihketa murd kõhrelises osas ja nihkega killunenud eesmisel kaenlajoonel (murdunud luuots on rindkereõõnes), VI roide nihkega murd keskmisel kaenlajoonel ning IX roide nihkega murd abaluujoonel, rinnaku murd, kopsude põrutus, verevalum maksapiirkonnas, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused parema õlaliigese piirkonnas, rindkerel, parema niudeluutiiva piirkonnas.
5. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti eksperdiarvamuse punkti 2 ja 11 järgi oli A T surma põhjuseks pea-, kaela-, rindkere- ja kõhupiirkonna kinnine tömp trauma roiete, rinnaku, näokoljuluude, keeleluu ja kilpkõhre murdudega, traumaatilise õhk-veririnnaga ja verikõhuga ning vereaspiratsiooniga hingamisteedesse. Eksperdiarvamuse punkti 7 kohaselt ei saanud ekspert täielikult välistada, et roidemurrud või osa neist võivad olla tekitatud kompressioonist elustamiskatse käigus. Kohtuistungil ekspert I D selgitas, et tavaliselt tekivad roidemurrud elustamisel rindkere eesmistes osades. Kohus leiab, et antud juhul tõendid kogumis viitavad üheselt sellele, et A T roidevigastused, sh kopsu tunginud roidevigastus, olid tekitatud A T juba enne kiirabibrigaadi saabumist. Nimelt nähtub kiirabi- ja elustamiskaardist, et brigaadi saabumisel ja enne patsiendi elustamist oli A T rindkere deformeerunud ja krepiteeris (teisisõnu ragises). See viitab üheselt luumurdude olemasolule enne, kui A T 20 minuti kestel püüti elustada. Kohus ei pea reaalseks, et roidemurrud tekitanuks A T tunnistaja I A, kes koos tunnistaja D Riga A T xxx korterist avastas ja elustamist alustas. Nimelt tunnistaja I A sõnul jõudis ta rinnale pumpamist teha ainult hetke, siis juba tuli kiirabi uksest sisse. Asitõendi vaatlusprotokollist (kd 1, tl 97-104, tõlge lk 105-106, salvestis ümbrises 107), milles vaadeldi hädaabinumbrile 112 tehtud kõne salvestist, ilmneb, et 17.03.2021 kõne algusajaks on kell 17.
6. Häirekeskusega räägivad nii D R (sel hetkel nimega T G) kui ka I A. Protokollist ja salvestisest, aga ka tunnistajate D Ri ja I A kohtuistungil antud ütlustest on aru saada, et väljakutse tehti põhjusel, et xxx aknast oli näha põrandal lebamas verist A T. Kummagi tunnistaja ütlused näitavad, et maas lebav A T hõikamisele ei reageerinud. Protokoll ja salvestis näitavad, et kuni ligemale kella 17.36-ni tegelesid D R ja I A sellega, et pääseda sisse väravast ja maja suletud välisuksest. Kell 17.36.49 ühendatakse I A Häirekeskuse meedikuga ning see kõne kestab 4 minutit a 21 sekundit (st kella 17.41-ni). Meedik juhendab, kuidas kontrollida pulssi ja hingamist. Kõne lõppeb meediku teatega, et kiirabi jõudis kohale. Salvestisest ei ilmne, et meedikuga rääkimise ajal oleks I A teinud A T elustamist. Järelikult sai ta seda teha pärast kõne lõpetamist, kui meedikud olid teel hoovist tuppa ehk väga lühikese aja vältel nagu tunnistaja I A kohtusaalis rääkiski. Peab ka märkima, et surnu radioloogilise uuringu (kd 1, tl 88-92) fotodelt 7 ja 8 ilmneb selgelt, et neli A T surnukehal tuvastatud roidemurdu, sh uuringu kohaselt ka rindkerre tunginud luu ots, paiknevad rindkere vasakpoolsel küljel ning üks murd ka selja taga. Selline murdude hulk ja paiknemiskoht viitab kohtu hinnangul löögisuunale vasakult poolt, mitte aga elustamise suunale rindkere keskelt.
7. Sündmuskohta, s.o A T elukohta xxx Tallinnas, vaadeldi 17.03.2021 ja 25.03.
8. Vaatlustulemused ei tekita kohtus kahtlust selles, et A T surm saabus just nimetatud aadressil. 17.03.2021 sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (kd 1, tl 15-52, protokolli lisaks olev salvestis asub kd 2, ümbrises nr 181) nähtub, et A T surnukeha on kööktoa keskosas põrandal pikali. Tegemist on invaliidiga, kellel puudub parem jalg altpoolt põlve. Fototabelist paistab A T 5 1-21-4686 näos veremäärdumine, mõningad haavad, verevalumid. Suur hematoom on nähtav ka rindkerel. Seljas olev T-särk on veremäärdunud. A T pea juures maas on suur vereloik. Veremäärdumine on toas ka surnukeha jalgade lähedale jääva voodijalutsi juures põrandal. Verepritsmeid on voodijalutsi piirkonnas madratsil, voodi all põrandal asetsevatel karpidel ja voodijalutsi vastas oleval kapil. Ratastool asetseb kokkupandud asendis voodijalutsi ja selle vastas oleva kapi vahel. Ratastooli vasakpoolsetel ratastel ning karkassil on veresarnase aine määrdumine. Dušitualettruumi valamul esineb veresarnase aine määrdumine, mis tetrabase kiirtestile andis verepositiivse tulemuse. Veresarnane määrdumine on ka duši-tualettruumis pesumasinas olnud pleedil. 25.03.2021 täiendavas sündmuskoha vaatlusprotokollis koos fototabeliga (kd 1, tl 5380) on täpsemalt kirjeldatud kööktoa keskel põrandal asuvat vereloiku ning voodijalutsi juures põrandal ning esemetel tuvastatud veremäärdumisi. Nii on voodijalutsi ja selle vastas oleva kapi vahel (kapi ja voodijalutsi vaheline kaugus on 83,5 cm) eristatavad vere tilkumisjäljed, vere projekteerunud jäljed, vere tilkumisplekid, dünaamilise tekkemehhanismiga vere liikumisjäljed ja verre löömise jäljed ning neist löögijälgedest tekkinud pritsmed suunaga kapi ja seina poole. Ratastooli vasakpoolsetel ratastel ning karkassil on arvukalt verepritsmeid ning karkassil ka vere liikumisjäljed. Duši-tualettruumis pesumasinast leiti padjapüür, millel ulatuslik veresarnane plekk.
9. Kohtu hinnangul A T seisund meedikute saabumisel, A T keha erinevates piirkondades tuvastatud vigastuste hulk ja iseloom (luumurrud, haavad, hematoomid), samuti A T elukohas tuvastatud verejäljed ilmselgelt tõendavad, et teda oli 17.03.2021 xxx korteris korduvalt ja tugevalt löödud (pekstud) pähe, kaela, rindkeresse ja kõhupiirkonda. Samuti on kohus seisukohal, et surnu ekspertiisiakti eksperdiarvamuse punktis 1 loetletud vigastused tekkisid A T peksmise tagajärjel. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti eksperdiarvamuse punkti 3 järgi on surnukehal esinenud vigastused tekitatud lühikese ajavahemiku jooksul lühikest aega enne surma saabumist. Ajavahemik vigastuste saamise ja surma saabumise vahel võib olla mõõdetav minutitega. Kohtuistungil ekspert I D selgitas, et minutites mõõtmine tähendab aega mitte üle ühe tunni.
10. Kohtu hinnangul saabus A T surm saadud vigastuste tõttu pärast süüdistatava Mart Tammearu ja tunnistaja M M lahkumist xxx korterist ja enne kui sündmuskohale jõudsid tunnistajad I A ja D R. Nimelt tunnistaja M M mäletas, et enne xxx lahkumist tabas teda šokk, kui avastas WCst tulles A T selili maas lebamas, paremal pool küljel suur vereloik, nägu ei saanud enam näoks nimetada, oli vereklomp. Tunnistaja R Ai ütlused näitasid, et tema sai M Mlt A T puudutava kõne enne kella 17-t. Tunnistaja R A helistas seepeale A T, keda ei saanud kätte. Siis helistas ta nende emale ehk enda endisele elukaaslasele K, kellel palus saata kedagi vaatama, mis seal lahti on. Kannatanu K T ütlustest nähtub, et kuulis R Au kõnet enda emale pealt. Kõnest kuulis K T, et A T sai peksa ja kas keegi saab kontrollima minna. K T rääkis, et helistas I Ale, kes elab seal samas kvartalis, ning palus tal minna olukorda kontrollima, sest isa kõnedele ei vasta. Samuti juhendas ta I At, mis on isa korterinumber ja kus asub tema aken. Nii tunnistajate I A kui D Ri sõnul jõuti kohale väga kiiresti, 1-5 minutiga K T kõnest arvates. Häirekeskusele tehtud kõnest ilmnes, et tunnistajad I A ja D R olid A T akna taga kell 17.28 ja siis lebas A T külili asendis põrandal, tunnistajate hüüetele ta ei reageerinud. Kuna tunnistaja M M nägi AT põrandal selili, aga tunnistajad I A ja D R külili, siis järelikult enne viimati märgitud kahe tunnistaja saabumist oli A T enda asendit põrandal suutnud muuta. Samas kiirabi saabumise hetkel kell 17.40 puudusid A T juba kõik elunäitajad ja tekkinud olid koolnulaigud. 17.03.2021 sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodelt, vaatlus algas kell 19.15 on näha, et veri A T näol ja pea juures maas ei ole veel täielikult hüübinud. Eelnev annab kohtu hinnangul alust järeldusteks, et A T suri saadud vigastustesse ajavahemikul, mis jäi süüdistatava Mart Tammearu ja tunnistaja M M korterist lahkumise ning tunnistajate I A ja D Ri korteri akna taha saabumise vahele.
11. Käesolevas kriminaalasjas on peamiseks vaidlusküsimuseks see, kes xxx korteris A T peksis ja talle surma põhjustanud tervisekahjustused tekitas. Kohus on hinnangul edasine tõendikäsitlus näitab, et selleks isikuks sai olla üksnes süüdistatav Mart Tammearu.
12. Tallinna juhtimiskeskuse linnakaamera, kaupluse xxx, kaupluse xxx ja xxx korteri kaamerate salvestistest, mida on vaadeldud vastavalt 12.04.2021, 07.04.2021, 21.04.2021, ja 16.06.2021 6 1-21-4686 asitõendite vaatlusprotokollides (kd 1, tl 110-113, salvestis ümbrikus nr 114; tl 115-118, salvestis ümbrikus nr 119; tl 120-123, salvestis ümbrikus nr 124 ja tl 125-132, salvestis ümbrikus nr 133) ilmneb järgmine faktoloogia, mis ühtlasi haakub tunnistaja M M ütlustega osas, mida ta mäletab ning tunnistaja U Pi ja süüdistatava Mart Tammearu ütlustega osas, mida kohus usaldusväärseks peab.
13. xxx tänava ja xxx tänava ristmikul asuva Tallinna juhtimiskeskuse linnakaamera salvestisest nimega xxx 17.03.2021 10:54:41.345 nähtub, et 17.03.2021 kell 10.54 väljusid trammist inimesed. Sealhulgas naisterahvas, kellel on peas tume müts, seljas hele pikem jope, tumedad püksid ja jalas heledad jalanõud. Samuti väljusid trammist kaks meesterahvast. Ühel meesterahval on peas tume müts ja seljas tume jope, mille vasakul rinnaesisel valge laik, jalas tumedad püksid. Teisel meesterahval on peas pruunikas müts, seljas poolpikk tume mantel, jalas tumedad püksid, mille servad alt üles keeratud. Kell 10.55 kaovad heleda jopega naine ja tumeda jopega mees kiirel sammul xxx tänava alguse majade vahele, poolmantliga mees jääb neist maha. Samasuguses riietuses kolme isikut on edasiselt näha ka kaupluse xxx, xxx ja xxx kaamerate salvestistelt. Kohtuistungil ei tekkinud vaidlust selle üle, et kõigil nimetatud salvestistel on need 3 isikut tuvastatud kui M M (heledas jopes naine), Mart Tammearu (tumedas jopes mees) ja U P (poolmantlis mees). Seda, et heleda jopega naisterahvas salvestistel on M M, saab järeldada ka sellest, et tunnistaja M M enda ütluste kohaselt kandis ta 17.03.2021 seljas halli jopet, mille hiljem andis uurijale kaasa. Samuti mäletas tunnistaja M M, et helistas hommikul A T ja lubas talle viia peaparandust. Mäletas, et helistas ka U Pile, kuid kõnele vastas Mart Tammearu, kellele M M ütles, et läheb Aele jooki viima. 06.04.2021 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (kd 1, tl 161-171) vaadeldi M M helehalli jopet ning visuaalselt vastab see kaamerate salvestistelt nähtavale jopele. Niisamuti vastab 20.04.2021 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (kd 2, tl 2-31, elektrooniline fototabel kd 2, ümbrises 182) vaadeldud Mart Tammearu jope, aga ka 27.04.2021 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (kd 2, tl 32-41) vaadeldud mask ja müts kaamerate salvestistelt nähtavatele tumedas jopes mehe rõivaesemetele. Samuti süüdistatav Mart Tammearu mäletas, et 17.03.2021 hommikul, kui ta oli korterinaabri U Pi toas, helistas M M M L telefonile. Selle kõne võttis vastu Mart Tammearu. M M kutsus teda P ehk A T juurde. Seejärel Mart Tammearu koos U Piga saidki M Mga kokku, sõitsid paar peatust edasi, tänavale, kus elas P. Käisid ka viinapoes ja läksid kolmekesi A T juurde. Tunnistaja U Pi ütlustest nähtub, et 17.03.2021 hommikul ta kuulis pealt Mart Tammearu telefonivestlust M Miga, kes kutsus Mart Tammearu P ehk A T külla. U P koos Mart Tammearuga said M Mga kokku xxx lähedal trammipeatuses. Kolmekesi sõideti paar peatust edasi ja mindi viinapoodi, seejärel A T juurde, kes elab samal tänaval sotsiaalmajas.
14. xxx asuva kaupluse xxx kaamera salvestiste xxx järgi kell 11.38 sisenevad kauplusesse xxx heleda jopega naine (M M) ja tumeda jopega mees (Mart Tammearu). Kuna xxx kaamera salvestise ajaerinevus reaalajast on +42 minutit, siis tegelik aeg, mil M M ja Mart Tammearu kauplusesse sisenevad, on kell 10.
15. Kell 11.39 (tegelik aeg kell 10.57) siseneb kauplusesse ka poolmantlis mees (U P), suundudes M M ja Mart Tammearu juurde. Kell 11.39 (tegelik aeg kell 10.57) paneb müüja letile kolm läbipaistvat pudelit. Neist kaks paneb U P enda mantli taskusse ja ühe M M enda kotti. Kell 11.40 (tegelik aeg kell 10.58) väljub kolmik poest. See salvestis haakub tunnistaja U Pi ja süüdistatava Mart Tammearu ütlustega selles, et käidi viinapoes, kust osteti 3 pudelit viina.
16. xxx asuva kaupluse xxx kaamera salvestise xxx on näha, et kell 10.59 sisenevad heleda jopega naine (M M) ja tumeda jopega mees (Mart Tammearu) kauplusesse xxx. Kell 11.00 ostab M M sidruni ja samal ajal siseneb kauplusesse ka poolmantlis mees (U P). Kell 11.01 väljub kolmik poest.
17. xxx korteri kaamera salvestistest xxx, nähtub, et kell 11.03 kõnnivad piki maja esist kõnniteed kiirel sammul xxx trammipeatuse poolt xxx hoone sissepääsu poole heleda jopega naine (M M) ja tumeda jopega mees (Mart Tammearu). Kell 11.04 kõnnib piki kõnniteed sissepääsu poole ka poolmantlis mees (U P). Eelnevatelt salvestistelt nähtuva alusel, samuti tunnistaja U Pi ja süüdistatava Mart Tammearu ütluste, millest nähtub 17.03.2021 koos M Mga A T xxx külla 7 1-21-4686 minek, loeb kohus tuvastatuks, et 17.03.2021 kella 11.04 ajal sisenesid M M, Mart Tammearu ja U P xxx hoonesse, et minna külla korteris xxx elavale A T.
18. Edasi nähtub xxx korteri kaamera salvestistest xxx, et kell 12.46 ilmub xxx välisukse poolt poolmantlis mees (U P), kes eemaldub piki kõnniteed majast xxx trammipeatuse suunas. Seejärel, sama kaamera salvestistest xxx ja xxx nähtub, et kell 16.17 ilmuvad xxx välisukse xxx välisukse suunast heleda jopega naine (M M) ja tumeda jopega mees (Mart Tammearu). M M liikumissuund on esmalt majaesise autoparkla parkimiskohtade poole, kuid siis suundub ta tuikudes järgi Mart Tammearule, suunaga piki kõnniteed majast eemale. Keset kõnniteed M M seisatab ja kõigub kehaga edasi-tagasi. Temas paar sammu ettepoole astunud Mart Tammearu peatub, keerab end M M poole. Mart Tammearu teeb M M suunas astudes hetkeks rusikas kätega järsu liigutuse, tõstes käsi veidi puusast kõrgemale ja langetades need. Mart Tammearu haarab vasaku mustas kindas käega kinni M M paremast mantlivarrukast ja tõmbab ta liikvele xxx trammipeatuse suunas. M M saapalukud on lahti ning maja ees liikudes on tema jope tagakülg visuaalselt puhas.
19. Edasi nähtub xxx tänava ja xxx tänava ristmikul asuva Tallinna juhtimiskeskuse linnakaamera salvestisest nimega xxx 17.03.2021 16:21:32.118, et 17.03.2021 kell 16.21 suunduvad trammipeatusesse taaruval sammul ja käsikäes heleda jopega naine (M M) ja tumeda jopega mees (Mart Tammearu). M M kõnnak on tunduvalt ebakindlam. M M hele jope on tagant istmiku kohalt määrdunud. Nad suunduvad trammipeatusesse istuma. Kell 16.25 läheb Mart Tammearu trammi, mille suund on xxx poole. Kell 16.27 tuigerdab M M peatusesse saabunud trammi juurde ja siseneb trammi, mis suundub xxx poole.
20. Kohus loeb eelnevalt kajastatud salvestistelt nähtuvaga tuvastatuks, et U P lahkus xxx hoonest 17.03.2021 kell 12.46 ning kolm ja pool tundi hiljem, kell 16.17, lahkusid hoonest ka M M ning Mart Tammearu.
21. Kohus ei pea usutavaks tunnistaja U Pi versiooni sellest, et pärast xxx hoonest lahkumist kohtas ta trammipeatuse lähedal viinapoe juures K-nimelist joodikut, kelle U P oma väitel juhatas seejärel xxx lahtise akna taha, et K saaks sealt sisse ronida ja nõuda tagasi Mart Tammearult võlga. Tunnistaja U Pi sõnul saatis T ta käruga ukseni, lasi välja. U Pi kohaselt siis, kui tema A T korterist lahkus, tegi Mart endale põrandale magamiseks aset. U Pi ütlustes Kga A T korteri avatud akna juurde minekus ja K sealt sisse juhatamises on kohtu hinnangul alust kahelda esiteks põhjusel, et tunnistaja U P ei osanud kohtule usutavalt selgitada, miks tema ütlused kohtus (väitis uuesti xxx maja juurde minekut) erinevad usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud kohtueelse menetluse ütlustest, kus ta väitis, et ei tea, mis kell ta P korterist lahkus, kuid läks kohe koju, sõitis nr.xx trammiga xxx peatusse, sealt läks kas nr.xxx või nr.xx bussile. Tunnistaja põhjendas ütluste vastuolu sellega, et kohtueelses menetluses temalt keegi ei küsinud tagasituleku kohta ja teiseks ta mälu oli sogane ja hiljem taas Kga kohtudes hakkas K seda meelde tuletama, mille tulemusel U Pi mälu selgines. Kohtu hinnangul ei ole selline selgitus veenev. Teiseks, prokurör küsis tunnistajalt U Pilt: „Kui te selle Kga läksite tagasi T maja juurde, kas te läksite siis sama kõnniteed pidi, mis siis, kui tulite ära sealt?“ Tunnistaja vastas küsimusele: „Sama jah.“ Sellisest vastusest tulevalt peaks U Pi ja tema väidetud K liikumine nähtuma xxx korteri kaamera salvestisel, kuid ei nähtu. Nimelt 12.06.2021 asitõendi vaatlusprotokollis, milles vaadeldi xxx korteri kaamera salvestisi ajavahemikul alates kella 11.03-st kuni kella 18.01-ni, kanti vaadeldud salvestistest protokolli tõenduslikku tähtsust omavate salvestistena need, mis kajastavad majaesisel U Pi, Mart Tammearu ja M M liikumist. Selliseid liikumisi näitavaid salvestisi oli ainult 4 ning need on eespool kohtuotsuses kajastamist leidnud. Järelikult xxx korteri kaamera vaatevälja U P pärast 17.03.2021 kell 12.46 hoone juurest lahkumist enam ei ilmunud ning tema väited Kga piki sama kõnniteed A T akna alla minekust ei pea paika. Kolmandaks, tunnistaja U Pi ütlused sellest, et A T korteri aken oli lahti, ei pea samuti paika. Nimelt eelnevalt kohus tuvastas, et 17.03.2021 kell 17.28 jõudsid xxx korteri akna juurde tunnistajad D R ja I A. Tunnistaja I A andis kohtus ütlusi, et korterisse nad akna kaudu sisse ei saanud, sest aken oli õhutusasendis. Niisamuti nähtub 17.03.2021 sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli fotodelt nr 19, 20 ja 23 (vt kd 1, tl 23 ja 24 pöördel), et akna alumine ruut on õhutusasendis, toas on akna ees läbipaistvad kardinad ning akna külgedel triibulise kardinad. 8 1-21-4686 Neljandaks, sündmuskoha 17.03.2021 sündmuskoha vaatlusprotokollist ei nähtu, et xxx korteri põrandale oleks tehtud magamisele osundav ase nagu väitis tunnistaja U P. U Pi sõnul ta millalgi hiljem kohtas taas Kt, kes olevat rääkinud, et andis korteris P füüsilise noomituse ehk laksu. Seda olevat K teinud põhjusel, et P oli hakanud pretensioone esitama, et mida sa ronid siit aknast sisse, kao minema. Kohtu hinnangul on selline sündmuste kulg ebausutav. Nimelt ei ole usutav, et väidetav K, kel on suur soov tagasi saada võlga, ei pööra korteris mingitki tähelepanu väidetavalt magavale võlgnikule Mart Tammearule. Samuti, et pärast väidetavat korteri peremehe füüsilist noomimist sulgeb väidetav K akna õhutusasendisse, paneb korralikult aknale ette kardina ja lahkub korterist tsiviliseeritud moel ukse kaudu. Tegemist ei ole eluliselt usutava stsenaariumiga. Kohus on seisukohal, et tunnistaja U P on versiooni 17.03.2021 Kga kohtumisest ja K juhatamisest xxx akna juurde ning sellele järgnenud füüsilise noomituse jutu lihtsalt välja mõelnud.
22. Kohus ei pea usutavaks versiooni, et A T peksjaks oleks olnud keegi teine peale süüdistatava Mart Tammearu.
23. U P peksjana on välistatud, kuna tema lahkus korterist kell 12.
24. Tunnistaja U Pi korterist lahkumise ja süüdistatava Mart Tammearu ning tunnistaja M M korterist lahkumise vahele jääb enam kui kolm ja pool tundi. Selline ajaline vahe ei sobi, kuna surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti eksperdiarvamuse punkti 3 ja eksperdi I Di ütlusi arvestades on vigastuste tekitamise ja surma saabumise vaheline aeg mõõdetav minutites (mitte üle ühe tunni). Arvestades ligi 1 tunnist ajalist raami vigastuste tekitamise ja A T surma vahel (kohus tuvastas, et A T surm saabus ajavahemikus alates 16.17 kuni 17.28), pidi A T peksmine aset leidma kõige varem 1 tund enne seda, kui kell 16.17 xxx korterist lahkusid süüdistatav Mart Tammearu ja tunnistaja M M.
25. Süüdistatav Mart Tammearu väitis kohtus, et ta ei mäleta korteris toimunud sündmusi. Süüdistatav Mart Tammearu rääkis, et mäletab ennast ja Mt istumas voodiserval ning A T istumas teiselpool taburetti nende vastas, U P istus aknalaual. Süüdistatav Mart Tammearu ei mäletanud U Pi korterist lahkumist. Süüdistatav Mart Tammearu väitis, et tema järgmine mälupilt on selline, et A T istub vastas sama koha peal, kus alguseski, aga nägu on verine. Samuti, et M ütleb, saada mind trammipeatusse ning siis on järgmine mälupilt trammipeatuses viibimisest ja xxx longero joomisest. Puudulikku mälu selgitas süüdistatav sellega, et oli joonud palju alkoholi. Tuvastatud on fakt, et 17.03.2021 kell 20.57 mõõdeti Mart Tammearul indikaatorvahendi kasutamise protokolli (kd 2, tl 170) kohaselt alkoholi hingeõhus 1,14 mg/l kohta. Siiski võimaldavad muud kohtus uuritud tõendid tõdemust, et Mart Tammearu sihilikult valetab, et ei mäleta korteris toimunud sündmusi. Nimelt 30.06.2021 jälitustoimingu protokollis (kd 2, tl 42-58, salvestis ümbrikus nr 59), milles on kajastatud 28.05.2021 Mart Tammearu vestluse salajane pealtkuulamine xxx, tunnistas süüdistatav Mart Tammearu A T peksmist. Süüdistatav rääkis teisele xxx, et lõi nii õnnetult, et kasti, tekkis mingisugune õhutasku. Süüdistatav seletas, et kuidagi lõin ribi sisse ja siis see ribi ... kopsust õhu välja. Muuhulgas xxx küsis, kas päästa ei andnud midagi ja Mart Tammearu vastas, et ei andnud jah, korises ja oligi kõik. Pealtkuulatud kõnest ilmneb, et isik, kelle peksmisest süüdistatav rääkis oli perenimega T. Kui xxx küsis, mida ta sulle üldse tegi, siis järgnevast Mart Tammearu jutust on võimalik aru saada, et Mart Tammearu häiris mingitest vanadest asjadest rääkimine. Kohtuistungil süüdistatav väitis, et jälitustoimingu protokollis kajastub tema fantaasia. Süüdistatav rääkis kohtus, et kirjutab raamatut ja pealtkuulamise ajal ta tõstis räägituga end esile, pani end oletava tapja olukorda ja fantaseeris kogu olukorda süüdistuse põhjal. Kohus ei kahtle selles, et süüdistatav raamatut kirjutab, kuid ei pea usutavaks seda, et pealtkuulamisel A T peksmisest räägitu on kõigest fantaasia vili. Nimelt pealtkuulamisel Mart Tammearu ütles xxx, et kirjutab raamatut. Muuhulgas märkis ta xxx, et tegemist on tõsielu raamatuga. xxx arutles Mart Tammearu selle üle, kui pikaks võib kujuneda vangistus. Samuti mainis ta xxx tunnistaja M Mt kui eite, kes rääkis, et WC-st välja tulles nägi süüdistatavat elustamist tegemas. Süüdistatav arvas, et teda (Mt) ei usutagi seal kohtus. Süüdistatav rääkis ka, et teised kõik räägivad, et see poiss (süüdistatav ise) ei ole üldse agressiivne ega midagi ja tema ise räägib, et ei mäleta midagi. Et mäletab Piga külla minemist, P kadus vahepeal ära, läks varem minema, ütles, et peab koju minema. Ja et kõik oleneb ainult selle eide sõnadest. Asjaolu, et süüdistatav avameelselt rääkis xxx toimepandud kuriteost, arutles tunnistaja 9 1-21-4686 ütluste ning võimaliku oodatava karistuse üle, näitab, et tegemist ei olnud fantaasia, vaid tegelikkuse kajastamisega.
26. Lisaks toetab kohtu veendumust sellest, et Mart Tammearu valetab nii selles, et ei mäleta A T juures juhtunut kui ka selles, et pealtkuulamise ajal fantaseeris, järgmine. Nimelt tunnistaja M L ütlustest nähtub, et Mart Tammearu tuli 17.03.2021 õhtul koju ja ütles, et tappis P ära. Tunnistaja M L sõnul oli A T hüüdnimi P.

§ 66

lg 21 p 3 alusel on tõendina lubatavad tunnistaja M L ütlused, mis vahendavad süüdistatavalt Mart Tammearu kuuldud ennast süüstavat teavet. Seejuures tunnistaja M L enda sõnul sel päeval alkoholi ei joonud ning kinnitas, et tal ei ole põhjust süüdistatavat Mart Tammearu vihata või tema suhtes vimma pidada. Tunnistaja M L ütlustest nähtus veel, et enne Mardi koju jõudmist helistas M Lle ka M M, kes samuti ütles, et Mart oli P xxx ära tapnud. Kohus eelnevalt tuvastas, et M M oli 17.03.2021 xxx korteris nähtust äärmiselt häiritud. Kuivõrd M L sõnul helistas M M talle enne Mart Tammearu koju jõudmist ja Mart Tammearu kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koos fototabeliga (kd 2, tl 104-112) järgi toimus Mart Tammearu kinnipidamine aadressil xxx teisel korrusel 17.03.2021 kell 19.41, siis asub kohus seisukohale, et M M poolt tajutu ja sellest M Lle rääkimise vahele jäi ainult mõni tund. Arvestades M M enda ütlusi xxx korteris nähtu kohta, kajastas ta enda telefonikõnes M Lle ilmselgelt teavet, mida oli ise enne korterist lahkumist näinud ning oli helistamise ajal veel tajutu mõju all.

§ 66

lg 21 p 2 alusel on tõendina lubatavad tunnistaja M L ütlused, mis vahendavad tunnistajalt M Mlt kuuldut teavet A T osas.

1. Kohus ei pea usutavaks versiooni, et A T peksjaks võinuks olla keegi xxx elanikest. Esiteks näitavad nii tunnistaja U Pi kui süüdistatava ütlused osas, milles kohus neid usaldusväärseks peab, samuti kaamerate salvestised, et A T juurde läksid külla ainult M M, U P ja Mart Tammearu. Lisaks rääkisid nii kannatanu K T, tunnistajad M M, M L, I A kui ka U P, et A T, kes toas liikus ratastoolis, oli loomult rahulik ja rõõmsameelne inimene. Kohtuistungil uuritud tõendid ei kinnita seda, et A T oleks olnud konflikte xxx elanikega ja et korterisse oleks pärast tunnistaja U Pi lahkumist sisenenud keegi xxx elanikest. Vastupidi, kõik uuritud tõendid näitavad, et pärast U Pi lahkumist jäid korterisse üksnes A T, Mart Tammearu ja M M. Samuti salajasel pealtkuulamisel süüdistatav ise tunnistas A T peksmist. Ka tunnistaja M M ütlused näitavad, et A T oli verisena selili põrandal, tunnistaja oli sellest šokis, tundis Mart Tammearu ees hirmu, tahtis korterist ära saada. Järelikult pidi A T peksmine aset leidma enne tunnistaja M M ja süüdistatava Mart Tammearu korterist lahkumist. Arvestades, et ajavahemik peksmisest tingitud tervisekahjustuste ja surma saabumise vahel oli maksimaalselt 1 tund, pidi A T peksmine aset leidma 17.03.2021 ajavahemikus 15.17 kuni 16.
3. Kohus ei pea võimalikuks, et A T peksjaks tunnistaja M M. Esiteks räägib selle vastu kohtu poolt tuvastatud tunnistaja M M emotsionaalne seisund pärast xxx korterist lahkumist. Samuti kohus eespool tuvastas, et xxx korteri kaamera salvestise ning xxx tänava ja xxx tänava ristmikul asuva Tallinna juhtimiskeskuse linnakaamera salvestise järgi M M kõikus ja taarus xxx korterist lahkudes, süüdistatav Mart Tammearu pidi teda kättpidi liikuma tõmbama. Trammipeatusesse jõudes oli tunnistaja M M jope istmiku piirkond määrdunud, kuid xxx maja eest lahkudes veel mitte. See näitab, et M M koordinatsioon oli niivõrd ebakindel, et teel trammipeatusesse oli ta istuli kukkunud. Kohus ei pea ka eluliselt usutavaks, et M M, kellel kaamerate salvestiste põhjal olid korterist lahkudes raskusi edasiliikumisel ja jalul püsimisel, oleks olnud suuteline ca tunni aja jooksul enne korterist lahkumist tekitama A T jõulisi lööke, mis purustavad näo-, kõripiirkonna ja rinnakuluud. Tõsi, kohtuistungil selgus, et M M on varasemalt kehalise väärkohtlemise eest karistatud Harju Maakohtu 30.04.2019 otsusega (kd 2, tl 185-188). Samas ei leidnud kohtuistungil tuvastamist, et M M olnuks A T suhtes agressiivne, pigem vastupidi. M M ütlustest nähtub, et ta näitas A T suhtes üles abivalmidust, kuivõrd rääkis, et viis pärast Ae ratastooli jäämist talle pensipäevadel alkoholi ning ka 17.03.2021 hommikul olid kotti valmis pandud Ae jaoks küpsised, konserv ja teepakk. Kohtu veendumust, et M M ei saa olla A T peksja, süvendab asjaolu, et isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (kd 1, tl 153-160) järgi M Ml välise vaatlusel vigastusi ei olnud. 10 1-21-4686
4. Kohtu veendumust, et just süüdistatav Mart Tammearu tekitas A T surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti arvamuse punktis 1 loetletud tervisekahjustused, toetab asjaolu, et isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollis koos fototabeliga (kd 2, tl 104-112) kui ka isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga (kd 2, tl 113-136) on fikseeritud Mart Tammearul parema käe keskmisel sõrmenukil marrastus ja mõlema käe randmetel muljumisjäljed. Süüdistatav Mart Tammearu väitis, et tegemist oli mitme päeva vanuse marrastusega. Kohus ei pea seda selgitust usutavaks, sest Mart Tammearu rõivastelt (sh parema käe kindalt), M M jopelt, ka teksastelt ja A T korteri duširuumi valamult leiti hulgaliselt verekahtlast määrdumist, mis DNAekspertiisis osutus vereks ja milles sisaldus nii Mart Tammearu kui ka A T bioloogilist materjali.
5. Nii leiti 20.04.2021 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (kd 2, tl 2-31) vaadeldud Mart Tammearu parema käe kindalt seest (voodril käenukkide kohal, randme kohal) ja väljast (peopesast, nimetissõrme ja käenukkide kohalt) verekahtlast määrdumist. Veremäärdumist leiti ka Mart Tammearu kampsuni tagakülje vasakpoolselt alumiselt osalt (pakend 3.1), parema jalanõu pealmiselt keskosalt (pakend 8.1) ja 17.03.2021 isiku läbivaatuse protokolli kohaselt Mart Tammearu teksaste parema sääre tagaküljelt allosast (pakend 4). Neist veremäärdumistest võeti proovid, mis saadeti DNA-ekspertiisi.
6. DNA-ekspertiisiakti nr 21E-GE0406 (kd 2, tl 73-96) arvamuse punktist 19 nähtub, et Mart Tammearu parema käe kinda siseküljelt randme pealmisest piirkonnast (pakend 2.4) veremäärdumisest võetud proov oli ekspertiisil Tetrabase meetodil testimisel verepositiivne. Nii Mart Tammearu parema käe kinda siseküljelt randme pealmisest piirkonnast kui ka Mart Tammearu ühe küüne alt (plasttuubis 1 – vastab 17.03.2021 isiku läbivaatuse protokolli järgi parema käe pöidla küünele) võetud proovist leiti enam kui ühelt isikult pärinevad DNA täisprofiilid, milles ei saanud välistada A T ja Mart Tammearu bioloogilise materjali sisaldumist. M M, U Pi, I A ega T G (D Rüütman) DNA-ga kokkulangevusi ei olnud. DNA-ekspertiisiakti nr 21E-GE0473 (kd 2, tl 97-80) järgi oli 1013 tõenäosus, et Mart Tammearu parema käe kinda siseküljelt randme pealmisest piirkonnast võetud proovis sisalduv bioloogiline materjal pärineb A T ja 3 tundmatult isikult, mitte neljalt tundmatult isikult. Samuti oli 1021 tõenäosus, et proovis olev bioloogiline materjal pärineb Mart Tammearult ja 3 tundmatult isikult, mitte neljalt tundmatult isikult. Asjaolu, et ühest ja samast veremäärdumise kohast kindal ilmnes nii kindaomaniku Mart Tammearu kui A T DNA-d, samuti Mart Tammearu parema käe pöidlaküüne alt tuli ilmsiks A TDNA-d, toetab versiooni, et Mart Tammearu, kellel oli marraskil parema käe keskmine sõrmenukk, on olnud kättpidi kontaktis A T.
7. Niisamuti näitavad DNA-ekspertiisiakti nr 21E-GE0406 arvamuse punktid 7, 11 ja 15 et süüdistatava DNA-d oli ka teistes Mart Tammearu kindalt võetud veremäärdumise proovides. Nii sisaldus arvamuse punkti 7 järgi Mart Tammearu parema käe kinda siseküljest nukkide piirkonnast veremäärdumisest võetud proovis (pakend 2.5) Mart Tammearu DNA-d (tõepärasuhe 1022), kuid kindlalt ei saanud proovis välistada M M bioloogilist materjali. A T, U Pi, I A ega T G (D R) DNA-ga kokkulangevusi ei olnud. Arvamuse punkti 11 järgi langes parema käe kinda väliskülje pealselt nimetissõrme kohalt veremäärdumisest võetud proov (pakend 2.1) kokku Mart Tammearu DNA-ga (tõepärasuhe 1022). A T, M M, U Pi, I A ega T G (D R) DNA-ga kokkulangevusi ei olnud. Arvamuse punkti 15 järgi langes parema käe kinda välisküljelt peopesalt (pakend 2.3) veremäärdumisest võetud proov kokku Mart Tammearu DNA-ga (tõepärasuhe 1022). A T, M M, U Pi, I A ega T G (D R) DNA-ga kokkulangevusi ei olnud.
8. DNA-ekspertiisiakti nr 21E-GE0406 arvamuse punkt 15 näitab, et Mart Tammearu kampsuni tagakülje vasakpoolselt alumiselt osalt (pakend 3.1) veremäärdumisest võetud proov langes kokku Mart Tammearu DNA-ga (tõepärasuhe 1022). A T, M M, U Pi, I A ega T G (D R) DNA-ga kokkulangevusi ei olnud.
9. 20.04.2021 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (kd 2, tl 2-31) vaadeldud Mart Tammearu parema jalanõu pealmiselt keskosalt (pakend 8.1) ja jalanõu ninaosalt (pakend 8.2) leiti verekahtlast määrdumist. DNA-ekspertiisiaktist nr 21E-GE0406 ilmneb, et parema jalanõu pealmiselt keskosalt (pakend 8.1) määrdumisest võetud proovi eeltestiti Tetrabase meetodil ning tulemus oli verepositiivne. Ekspertiisiarvamuse punkti 21 järgi sisaldusid paremalt jalanõult 11 1-21-4686 võetud proovides (ekspertiisis vastavalt B210167 ja A211578) enam kui ühelt isikult pärinevad DNA täisprofiilid, milles ilmsiks tulnud alleelide suhteliselt suure arvu tõttu ei olnud võimalik isikut usaldusväärselt kindlaks teha.
10. Isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga (kd 2 , tl 113-136) leiti Mart Tammearu kampsuni parema varruka soonikult (pakend 2), teksaste parema sääre tagaküljelt allosast (pakend 4) ja teksaste vasaku sääre tagaküljelt allosast (pakend 5) verekahtlast määrdumist. DNAekspertiisiaktist nr 21E-GE0406 ilmneb, et neid proove (ekspertiisis vastavalt B210157, B210158 ja B210159) eeltestiti Tetrabase meetodil ning tulemus oli verepositiivne. Ekspertiisiarvamuse punkti 21 järgi ei olnud kampsuni soonikult võetud proovis ja teksaste vasakult säärelt võetud proovist võimalik isikut usaldusväärselt kindlaks teha. Küll aga leiti ekspertiisiarvamuse punktis 10, et Mart Tammearu teksaste parema sääre tagaküljelt allosast (pakend 4) võetud proov langes kokku A TDNA-ga (tõepärasuhe 1023). Mart Tammearu, M M, U Pi, I A ega T G (D R) DNA-ga kokkulangevusi ei olnud. Asjaolu, et Mart Tammearu teksaste parema sääre allosas olnud veremäärdumise kohast leiti A TDNA-d, toetab versiooni, et Mart Tammearu oli jalgupidi kontaktis A T.
11. M M hallilt jopelt leiti 06.04.2021 asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (kd 1, tl 161-171) järgi verekahtlast määrdumist jope siseküljel kolmes kohas. Veremäärdumistest võeti proovid, mis saadeti DNA-ekspertiisi. DNA-ekspertiisiaktist nr 21E-GE0406 nähtub, et kõiki kolme proovi eeltestiti Tetrabase meetodil ning tulemus oli verepositiivne. Eksperdiarvamuse punktist 11 nähtub, et M M jope sisekülje vasakpoolsest ülemisest tagaosast (pakend 1.1) ja jope sisekülje vasakpoolsest küljeosa keskosast (pakend 1.2) võetud proovidest leiti enam kui ühelt isikult pärinevad DNA täisprofiilid, mille peamise DNA-profiiliga langes kokku Mart Tammearu DNA-profiiliga. Tõepärasuhe, et proovis olev bioloogiline materjal pärineb Mart Tammearult, oli 1022 tõenäolisem, kui et tegemist on tundmatult isikult pärineva bioloogilise materjaliga. A T, M M, U Pi, I A ega T G (D R) DNA-ga kokkulangevusi ei olnud. DNA-ekspertiisiakti arvamuse punktist 19 ilmneb, et M M jope sisekülje parempoolse tõmbluku juurest keskelt (pakend 1.3) võetud proovist leiti enam kui ühelt isikult pärinevad DNA täisprofiilid, milles ei saanud välistada A T ja Mart Tammearu bioloogilise materjali sisaldumist. M M, U Pi, I A ega T G (D R) DNA-ga kokkulangevusi selles proovis ei olnud. Kohtu hinnangul asjaolu, et M M jopel oli mitmes kohas Mart Tammearu verd, kinnitab, et Mart Tammearul esines värske vigastus. Samuti asjaolu, et M M jope tõmbluku juures olnud veremäärdumises tuvastati korraga nii Mart Tammearu ja A T bioloogilist materjali, kuid M M bioloogilist materjali seal ei olnud, toetab versiooni, et Mart Tammearu oli kättpidi kontaktis A T ning hiljem on Mart Tammearu veremäärdunud käega puudutanud M M jopet.
12. 19.03.2021 asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (kd 1, tl 172-180) järgi võeti M M teksaste parema sääre allosast verekahtlasest määrdumisest proov (pakend 3.1). DNAekspertiisiakti arvamuse punktist 4 ilmneb, et M M teksaste parema sääre allosast (pakend 3.1) võetud proovist leiti enam kui ühelt isikult pärinevad DNA täisprofiilid, mille peamine DNAprofiil langes kokku Mart Tammearu DNA-profiiliga. Välistada ei saanud M M bioloogilist materjali selles proovis. A T, U Pi, I A ega T G (D R) DNA-ga kokkulangevusi ei olnud. Kuna M M läbivaatusel väliseid tervisekahjustusi ei tuvastatud, küll aga Mart Tammearul, siis järelikult on M M teksapükste säärel Mart Tammearu veri, mis kinnitab kohtu veendumust sellest, et 17.03.2021 esines Mart Tammearul värske vigastus.
13. DNA-ekspertiisi saadeti ka xxx korteri duširuumi valamult veresarnase aine määrdumisest 17.03.2021 võetud proov. DNA-ekspertiisiaktist nr 21E-GE0406 nähtub, et nimetatud proovi eeltestiti Tetrabase meetodil ning tulemus oli verepositiivne. Eksperdiarvamuse punktis 19 kohaselt leiti duširuumi valamult veresarnase aine määrdumisest võetud proovist enam kui ühelt isikult pärinevad DNA täisprofiilid, milles ei saanud välistada A T ja Mart Tammearu bioloogilise materjali sisaldumist. M M, U Pi, I A ega T G (D R) DNA-ga kokkulangevusi selles proovis ei olnud. Kohtu hinnangul asjaolu, et A T korteri duširuumi valamult ühest ja samast veremäärdumisest leiti korraga nii Mart Tammearu ja A T bioloogilist materjali, kuid M M 12 1-21-4686 bioloogilist materjali seal ei olnud, toetab versiooni, mille kohaselt Mart Tammearu oli kättpidi kontaktis A T ning hiljem pesi duširuumi kraanikausis enda veriseks saanud käsi.
14. DNA-ekspertiisiakti nr 21E-GE0406 (kd 2, tl 73-96) arvamuse punkti 6 järgi ei saanud A T ühe küüne alt võetud proovis kindlalt välistada M M bioloogilist materjali sisaldumist. Kohus leiab, et At T ühe küüne alt M M DNA ilmsiks tulek ei tekita antud juhul siiski kahtlust Mart Tammearu süüdi olekus, mida tuleks tõlgendada tema kasuks. Nimelt võib üldteadaolevalt inimese bioloogiline materjal kergesti üle kanduda (sh sattuda küüne alusesse piirkonda) tavalise olmetegevuse (näiteks tervitamise) käigus. Lisaks 20.03.2021 asitõendite vaatlusprotokollide koos fototabeliga (kd 1, tl 181-194) järgi M M saabastelt DNA-eksprtiisi punkti 16 nähtuvalt A TDNA-d ei tuvastatud. Ka ülejäänud kohtus uuritud tõendid oma kogumis ei tekita sellist asjaolude mosaiiki, mis osundaks M Mle kui peksjale. Küll aga viitavad kõik kohtuotsuses kajastatud asjaolud kogumis Mart Tammearule kui isikule, kes A T käte ja jalgadega peksis.
15. Kohus loeb eelnevalt kajastatud tõenditega tuvastatuks, et Mart Tammearu oli isik, kes 17.03.2021 ajavahemikul kell ajavahemikus kell 15.17 kuni 16.17 Tallinnas, xxx korteris xxx lõi korduvalt käte ja jalgadega A T viimase pea ja keha piirkonda. Mart Tammearu tegu - käte ja jalgadega A T löömine - põhjustas A T järgmised tervisekahjustused: alalõualuu murrud mõlemapoolselt, mõlema ülalõualuu-urke seina murrud vere kogunemisega ninakõrvalurgetes, parema silmakoopa seina ja parema sarnakaare murrud, keeleluu ja kilpkõhre mõlemapoolsed murrud, verevalumid kõõlustanul, ämblikvõrkkestaalune verevalum peaaju vasaku oimu- ja otsmikusagara piirkonnas, laialdased nahamarrastused, nahaalused verevalumid ja mitmed põrutushaavad peanahal ja näol, vasakpoolse III roide murd rangluujoonel, IV roide väikese nihkega murd eesmisel kaenlajoonel, V roide nihketa murd kõhrelises osas ja nihkega killunenud eesmisel kaenlajoonel (murdunud luuots on rindkereõõnes), VI roide nihkega murd keskmisel kaenlajoonel ning IX roide nihkega murd abaluujoonel, rinnaku murd, kopsude põrutus, verevalum maksapiirkonnas, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused parema õlaliigese piirkonnas, rindkerel, parema niudeluutiiva piirkonnas. A T suri saadud vigastustesse sündmuskohal.
16. Kohus leiab, et Mart Tammearu tegu (A T peksmine) ja saabunud tagajärg (A T surm) on omavahel põhjuslikus seoses. Nimelt surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti arvamuse punkti 2 ja 11 järgi oli A T surma põhjuseks pea-, kaela-, rindkere- ja kõhupiirkonna kinnine tömp trauma roiete, rinnaku, näokoljuluude, keeleluu ja kilpkõhre murdudega, traumaatilise õhk-veririnnaga ja verikõhuga ning vereaspiratsiooniga hingamisteedesse. Kohtu hinnangul A T tekitatud tervisekahjustustega kaasnenud järelmid (traumaatiline õhk-verirind, verikõht ning vereaspiratsioon hingamisteedesse) said võimalikuks üksnes seetõttu, et Mart Tammearu põhjustas A T ekspertiisiarvamuse punktis 1 loetletud tervisekahjustused.
17. Kohus leiab, et Mart Tammearul esines A T löömise osas vähemalt otsene tahtlus ning ta pidas vähemalt kaudse tahtluse tasemel võimalikuks, et A T võib löökide tagajärjel saadud vigastustesse surra. Nimelt, arvestades A T tekitatud vigastuste asukohti (peas, kõripiirkonnas, rindkerel, kõhupiirkonnas) ja olemust (luumurrud, põrutushaavad, haavad) on ilmne, et Mart Tammearu lõi A T sihilikult mitmel korral ning jõuliselt näkku, kõripiirkonda ja kehasse. Arvestades sündmuskoha vaatlusel fikseeritud olustikku (vereloik ja verepritsmed voodijalutsipiirkonnas, verepritsmed ratastoolil, suur vereloik A T pea juures, verest määrdunud nägu), samuti Mart Tammearu poolt salajasel pealtkuulamisel räägitut (kuulis pärast ribidesse tehtud lööki A T korisemas) ning M M nähtut (A T lebas selili põrandal, nägu oli kui vereklomp), siis kohtu hinnangul pidi Mart Tammearu mõistma, et pärast korduvaid lööke pea ja kõripiirkonda, samuti ribidesse ja kõhupiirkonda võib läbipekstud A T ilma meditsiinilise abita surra. Kohus tuvastas, et Mart Tammearu lahkus korterist ja jättis A T, kes oli talle teadaolevalt liikumispuudega invaliid, läbipekstuna, veritsevana ja korisevana korterisse selili lebama. Mart Tammearu ei helistanud häirekeskusesse, ei palunud seda teha ka kellelgi teisel. Häirekeskusesse tegi kõne kell 17.28 sündmuskohale saabunud tunnistaja D R. Mart Tammearu teojärgne käitumine näitab, et ta suundus xxx longerot jooma. Selline käitumine näitab, et Mart Tammearu oli A T saabuda võiva tagajärje osas täiesti ükskõikne ning möönis võimalust, et abita korterisse üksi jäetud A T sureb saadud vigastustesse. 13 1-21-4686
18. Kohus on seisukohal, et Mart Tammearu teo puhul õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne.
19. Seega on Mart Tammearu tegevus õigesti kvalifitseeritud ning lähtudes

§ 306lg 1 p 14 ning § 309 lg 3 mõistab kohus Mart Tammearu süüdi Kar

S § 113 lg 1 järgi. KARISTUSE MÕISTMINE

1. KarS § 113 lg 1 sanktsioon näeb ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine on 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Mart Tammearu süü suuruse määratlemisel arvestab kohus, seda, et süüdistatav lõi A T korduvalt ja jõuliselt pähe, rindkerre ja kehasse. Kohus arvestab, et süüdistatav peksis amputeeritud jalaga invaliidi, kes toas liikumiseks kasutas ratastooli. Seega olid A T võimalused end vabalt liikuva süüdistatava rünnaku eest kaitsta ja ründaja eest ära liikuda füüsilise puude tõttu ilmselgelt piiratud. Mart Tammearu lahkus korterist, jättes läbipekstud, veritseva ja koriseva A Tkorteri põrandale vereloiku lebama. Mart Tammearu ei kutsunud A T kiirabi, ei palunud seda teha ka kellelgi teisel. Ta läks hoopis xxx juurde alkoholi edasi jooma. Eelnev näitab, et Mart Tammearu süü toimepandus on keskmisest suurem. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tapmise pani süüdistatav toime ajal, mil ta oli Harju Maakohtu 27.08.2020 kohtuotsusega (kd 2, tl 160-169) mõistetud karistuse kandmisest tingimisi vabastatud. Seejuures on Mart Tammearul karistusregistri väljavõttest (kd 2, 171-174) nähtuvalt varasemast kehtiv karistus kehalise väärkohtlemise eest. Seega varasem kriminaalkorras karistatus isikuvastase kuriteo eest ja uue kuriteo toimepanemine katseajal viibides annab samuti aluse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks mõista süüdistatavale rangem karistus. Üldpreventiivsest aspektist arvestab kohus, et inimelu on tähtsaim individuaalne hüve, mille võtmist ei korva miski. Ühiskond ootab taoliste kuritegude toimepanijatele rangeid karistusi ning põhjendamatult madala karistusemääraga vangistuse mõistmine riivaks inimeste õiglustunnet. Kõiki süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Mart Tammearu süü on sanktsiooni keskmisest märgatavalt kõrgemal.
2. Etteheidetava kuriteo pani Mart Tammearu toime ajal, mil oli 27.08.2020 Harju Maakohtu otsusega KarS § 74 sätete alusel tingimisi vabastatud 8-kuulisest vangistusest. Seega tuleb KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, milleks tuleb KarS § 113 lg 1 eest mõistetud vangistust suurendada Harju Maakohtu 27.08.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.
3. Karistuse mõistmisel võtab kohus KarS § 68 lg 1 alusel arvesse, et Mart Tammearu peeti 17.03.2021 kahtlustatavana kinni ja viibib alates 19.03.2021 vahi all. TÕKEND 48.

§ 306lg 1 p 9 kohaselt peab kohus otsustama tõkendi küsimuse.

Seoses süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega tuleb süüdistatav jätta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil kohtuotsuse jõustumise korral mööduks süüdistatava vangistuse tähtaeg. TSIVIILHAGI 49.

§ 306lg 1 p 11 kohaselt peab kohus lahendama tsiviilhagi küsimuse.

1. Kannatanu K T esitas kohtule prokuratuuri kaudu 31.05.2021 allkirjastatud tsiviilhagi, milles palus hüvitada isa A T matmisega seotud kulud. Matusekulud olid järgmised: xxx-i arve summas 514 eurot, transpordikulu xxx perekonnakalmistule 50 eurot ja hauakaevamise kulu 50 eurot. Kokku 614 eurot. Kuna kannatanu sai Sotsiaalkindlustusametist matusetoetust 448 eurot, vähendas ta selle summa võrra nõuet ja palus süüdlaselt välja mõista varalise kahju 166 eurot. Tsiviilkostjatena olid hagis märgitud Mart Tammearu ja M M. 25.10.2021 kohtuistungil kannatanu K T selgitas, et nõuab varalise kahju 166 eurot hüvitamist ainult süüdistatavalt Mart Tammearu.
2. Süüdistatav tsiviilhagi ei tunnistanud. Kaitsja pidas tsiviilhagi põhjendamatuks.
3. Kannatanu K T esitas tsiviilhagis toodud nõude põhistamiseks xxx-i tellimuse ettemaksuarve nr xxx (kd 1, tl 96). Kannatanu K T andis kohtus ütlusi, et tasus xxx-ile 514 eurot ning A T maeti xxx kalmistule. Kalmistule edasi-tagasi sõitmise kütusekulu oli 50 eurot, ka hauakaevajatele maksis kannatanu sularahas 50 eurot. Kütusekulu ja hauakaevamise kulu osas kannatanul 14 1-21-4686 dokumentaalseid tõendeid esitada ei olnud. Kannatanu K T kinnitas kohtuistungil, et sai Sotsiaalkindlustusametist matusetoetust 448 eurot, mille võrra on tsiviilhagi väiksem. Kannatanu soovis kohtuistungil, et talle hüvitataks isa matusega seotud otsene varaline kahju summas 166 eurot.
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestatult on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. Vastavalt VÕS § 1050 lg 1 eeldatakse kahju tekitaja süüd. Kahju tekitaja ei vastuta kannatanu surmaga kannatanutele põhjustatud kahju eest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise.
5. VÕS § 128 lg 1 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on VÕS § 128 lg 2 järgi eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 129 lg 1 alusel isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
6. Kriminaalasjas on tõendatud, et Mart Tammearu tahtlik tegevus põhjustas A T surma. Vastavalt kohtupraktikale on KarS § 113 lg 1 järgi inkrimineeritav tegu alati õigusvastane. K T oli A T tütar ning seega alaneja sugulase ja seadusejärgse pärijana oli ta matusekulude kandmise mõttes kohustatud isikuks. Kohtus leidis tõendamist, et K T tekkisid isa surma tõttu matusekulud 614 eurot. Neid kulusid tõendab kohtus uuritud xxx-i arve (summas 514 eurot), samuti K T ütlused arve tasumise, kalmistule sõidu kulude (summas 50 eurot) ja hauakaevamise kulude (summas 50 eurot) osas. Kohtus uuritud xxxi arve oli väljastatud tasumiseks K T. Arvel on toodud lahkunu nimi - A T. Arvel on esitatud matuseteenuste loetelu, mille kogumaksumus on 514 eurot. Arvestades xxx kaugust Tallinnast (ca 180 km), on eluliselt täiesti usutavad kannatanu K T ütlused, et edasi-tagasi sõidule kulus kütust 50 euro väärtuses. Kuivõrd matmist ei saa teostada ilma hauda kaevamata, on eluliselt usutavad ka kannatanu ütlused selles, et ta maksis hauakaevajatele sularahas 50 eurot. Kohus hinnangul on eelnevalt esile toodud matusekulud VÕS § 129 lg 1 mõttes mõistlikud. Kohtu hinnangul on need kulud põhjuslikus seoses Mart Tammearu toimepandud teo tagajärjega. Kui Mart Tammearu ei oleks kuritegu toime pannud, ei oleks kannatanul K T eelmärgitud matusekulusid tekkinud. Järelikult on tõendatud, et Mart Tammearu tekitas oma õigusvastase käitumisega K T varalise kahju summas 614 eurot. Kuivõrd Sotsiaalkindlustusamet on ohvriabi seaduse § 13 alusel hüvitanud K T vägivallakuriteo tagajärjel surnud A T matusteks tehtud kulutused summas 448 eurot, on kannatanu õigesti hüvitatud summa võrra varalise kahju nõuet vähendanud. Kohus leiab, et kannatanu K T varalise kahju nõue summas 166 eurot on põhjendatud.

§ 310

lg 1 alusel kohus rahuldab kannatanu K T tsiviilhagi ja mõistab Mart Tammearult kannatanu K T kasuks välja 166 eurot. MENETLUSKULUD 56.

§ 306lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.

15 1-21-4686 57. Süüdistatava Mart Tammearu menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 3, 4 ja 9 mõistes on määratud kaitsja tasud kohtueelses- ning kohtumenetluses, ekspertiisidega seotud kulud ja esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 58. Määratud kaitsja tasud olid kohtueelses menetluses 118,80 eurot (kd 2, tl 147), 75,60 eurot (kd 2, tl 150), 97,20 eurot (kd 2, tl 153), 60 eurot (kd 2, tl 155) ja 777,60 eurot (kd 2, tl 159), kokku 1129,20 eurot. Määratud kaitsja tasu oli kohtumenetluses 3162,60 eurot (kd 3, tl 2, tl 11-12). Kohtu hinnangul on kaitsjale määratud eelviidatud tasud põhjendatud, sest osutatud õigusabi oli vajalik. Kaitsja tasude osas on arvestatud RÕS § 22 lg 6 sätestatut ning lähtutud justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 sätestatud nõuetest. Mart Tammearul tuleb seoses süüdimõistmisega

§ 180

lg 1 alusel määratud kaitsjale kohtueelses- ja kohtumenetluses määratud tasud riigile hüvitada. 59. Kohtueelses menetluses tehti surnu kohtuarstlik ekspertiis nr 21E-AOS0012/158, mille kuluõiendil (kd 1, tl 93) on märgitud surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi tegemise maksumuseks 222 eurot, alkoholide ja teiste kergesti lenduvate ühendite määramise maksumuseks 28 eurot, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete klassi määramise sõeluuringu maksumuseks 23 eurot ning surnu kogu keha kompuutertomograafiauuringu maksumuseks 284 eurot, kokku 557 eurot. Eelnimetatud ekspertiisi ja uuringute maksumused vastavad kohtuekspertiisi seaduse (KES) § 279 p 2, § 2711 lg 1 p 10, lg 21 p 1 ja lg 3 p 3 sätestatud hindadele, mistõttu kuluõiendil märgitud kulud on esitatud õiges suuruses. Mart Tammearul tuleb seoses süüdimõistmisega

§ 180

lg 1 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud riigile hüvitada. 60. Kohtueelses menetluses tehti kaks DNA-ekspertiisi. DNA-ekspertiisi akti 21E-GE0406 kuluõiendil (kd 2, tl 95) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 179 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 10 203 eurot. Ekspertiisiaktist ilmneb, et ekspertiisiks esitati 71 proovi. KES § 273 järgi on DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta 57 eurot. Lähtuvalt kohtupraktikast peetakse ekspertiisikulu kindlaksmääramisel ekspertiisiobjekti all silmas objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud, mitte reaktsioonide arvu (RKKK otsuse nr 31-1-120-12 p 6.2). Seega on ekspertiisi kulu 71*57=4047 eurot.

§ 180

lg 1 alusel tuleb Mart Tammearul selle ekspertiisi kulust riigile hüvitada 4047 eurot ning väljamõistetud summat ületav summa 10 203-4047= 6156 eurot jääb eelviidatud kohtupraktika alusel riigi kanda. 61. DNA-ekspertiisi akti 21E-GE0473 kuluõiendil (kd 2, tl 102) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 3 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 171 eurot. Ekspertiisiaktist ilmneb, et läbi viidi kolm tõepärasuhte arvutust, mida käsitatakse analüüsiobjektide arvuna. Seega on ekspertiisikulu arvutatud KES § 273 järgi õigesti.

§ 180

lg 1 alusel tuleb Mart Tammearul selle ekspertiisi kulu 171 eurot riigile hüvitada.

1. Süüdistusakti p 12 nähtub, et kriminaalasjas esines ka jäljeekspertiisi kulu 314 eurot, mille hüvitamise osas on kriminaalmenetluses seisukoht võtmata. Kuivõrd kohtule jäljeekspertiisi akti ei esitatud, ei olnud see järelikult süüküsimuse lahendamiseks vajalik tõend ning kohus jätab selle ekspertiisi kulu riigi kanda.
2. Kuna kohus mõistis Mart Tammearu süüdi esimese astme kuriteos ning

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5-kordne palga alammäär, s.o 1460 eurot, siis tuleb Mart Tammearul see summa koos teiste tasumisele kuuluvate menetluskuludega

§ 180lg 1 alusel riigituludesse tasuda.

64. Arvestades menetluskulude summa suurust, samuti seda, et süüdistatav ei pruugi vangistust kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud, võimaldab kohus süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena, arvestusega, et 12nda kuu lõpuks on tasutud menetluskulud täies ulatuses (

§ 180lg 3).

ASITÕENDID JA ÄRAVÕETUD ESEMED 65.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha, mida teha süüdistusakti punktis 11 nimetatud asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektidega. 16 1-21-4686 66. Mart Tammearu kindad, müts, kampsun, jope, näomask, teksapüksid koos vööga, jalatsid, Tsärk asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn (kd 2, tl 175). Tegemist on Mart Tammearu isiklike esemetega, mis tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist edastada

§ 126lg 3 p 2 alusel kinnipidamisasutusse Mart Tammearu asjade hulka lisamiseks.

67. Tunnistaja M M jope, saapad ja teksapüksid (kd 2, tl 179) asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas. Need esemed tuleb

§ 126lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist M Mle tagastada.

68. A T kantud T-särk, dressipüksid ja sokk, samuti sündmuskohalt kaasavõetud tühjad pudelid, suitsukonid, sigaret, suitsupakk, välgumihklid, joogipitsid, joogiklaas, metallist kork, veremäärdumisega padjapüür ja sinine pleed, taburet ning küünarkark (kd 2, tl 175a, 176, 179) asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas. Kohtu hinnangul need esemed on kantud ja kasutatud, osad määrdunud või veremäärdunud, mistõttu neil esemetel puudub arvestatav majanduslik väärtus. Kannatanud ei avaldanud kohtuistungil soovi neid esemeid endile saada. Seega tuleb need esemed pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

69. Puuteproovi pakendid ja sõrmejälgede võrdluskaardid asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (kd 2, tl 177-178). Neil esemetel puudub majanduslik väärtus ning pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb need

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

70. CD-, DVD-plaadid on

§ 1601

lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (vt RKKK 11.06.2021 otsuse nr 1-18-5732 p 125). SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISE TAOTLUSED

1. Kaitsja esitas taotluse (kd 2, tl 183) hüvitada Mart Tammearule süüteomenetluses tekitatud kahju ja määrata hüvitis kõigi isiku kinnipidamise ja vahi all olemise päevade eest, millal isikult oli võetud vabadus. Meetmeks, mille alusel kahju tekkis on Mart Tammearu kahtlustatavana kinnipidamine kaks päeva ja alates 19.03.2021 vahistamine kuni käesoleva ajani. Kahju hüvitamise aluseks on märgitud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SHKS) § 5 p 1 ja
2. See sätestab, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus

§ 199

lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega (p 1), kahtlustatavana kinnipidamisega (p 2). Kohus mõistis Mart Tammearu süüdi KarS § 113 lg 1 järgi. Samas kuriteos kahtlustati Mart Tammearu ka kahtlustatavana kinnipidamisel ja vahistamisel (kd 2, tl 104-106, 137-145). Seega oli kohtueelses menetluses Mart Tammearu suhtes vabadust piiravate meetmete kohaldamine õigustatud ning Mart Tammearule ei tekitatud kahju. Kohus jätab SKHS § 17 lg 3 p 1 ja § 18 lg 2,

§ 306

lg 1 p 16 ja § 312 p 81 alusel süüdistatava osas esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Annett Armulik rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Anne Järve rahvakohtunik 17