Obsah (8)

§ 436§ 230§ 445§ 442§ 122§ 162§ 174§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind 21. jaanuaril 2022.a, Tallinnas 2

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 05.02.2020.a kohtumääruses (t/l 20).

1. Vaidlust ei ole, et hageja ja Osaühing xxx (põhivõlgnik) sõlmisid augustis 2018.a töövõtulepingu xxx asuva kaupluse ehitustöödeks. Hageja väidetel on ta ehitustööd lõpetanud ja põhivõlgnikule üle andnud 21.11.2018.a (t/l 4). Esitatud arved on tasutud osaliselt (t/l 5).
2. Kohtule on esitatud hageja, põhivõlgniku ja kostja vahel 22.02.2019.a sõlmitud võlatunnistus ja käendusleping, millega on kokku lepitud võlasumma 82 800 euro ajatamises, maksegraafikuga tasumises ja põhivõlgniku kohustuse käendamises piirmääraga 100 000 eurot (t/l 6-7).
3. Kohtule on esitatud 30.08.2019.a võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta, millise kohaselt pidi põhivõlgnik tasuma võlgnevuse summas 82 000 eurot (t/l 8-9).
4. Vaidlust ei ole ka selles, et põhivõlgniku Osaühingu xxx suhtes oli algatud saneerimismenetlus (t/l 28-47, 77- 84). 10.11.2021.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx 2 kuulutati välja Osaühing xxx pankrot (t/l 124).
5. Hageja nõuab kostjalt kui solidaarvõlgnikult 62 000 euro tasumist (t/l 64, 106).
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
7. Riigikohus on 08.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-43-16 punktis 11 selgitanud, et leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt RKTKo nr 3-2-1-25-08, p 13).
8. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kooskõlas VÕS § 145 lg 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt.
9. Käesoleval juhtumil ei vaidle pooled võlgnevuse suuruse üle, samuti puudub vaidlus käenduslepingu kehtivuse osas. Ka kohtule esitatud tõendid toetavad hageja nõuet. Kostja taotleb hagi rahuldamise korral kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise viis, millise kohaselt ei ületaks tasumisele kuuluv osamakse 520 eurot kuus (t/l 75). Hageja sellega ei nõustu (t/l 122-123). 14.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

1. Pooled on pidanud asja kohtulikul menetlemisel kompromissläbirääkimisi (t/l 51, 54-62, 118, 120). Hageja on nõustunud võlgnevuse tasumisega 36 kuu jooksul (t/l 54-55). Kostja sellele vastanud ei ole.
2. Kohus nõustub kostjaga selles, et osamaksetega kohtuotsuse täitmine võib olla kostjale tulemuslik. Samas on hageja vaielnud kostja konkreetsele ettepanekule järjekindlalt vastu. Ka õiguskirjanduses on leitud, et välistatud peaks olema tehtud otsuse n-ö olematuks muutmine, nt ajatamine 25 aastaks vms (Villu Kõve, Inga Järvekülg, Jaanus Ots, Maarja Torga, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne 2017.a. Lk 1099).
3. Kostja poolt kohtule esitatud taotluse kohaselt ajatataks hageja nõue 10 aastaks. Kohus on seisukohal, et selliselt kohtuotsuse ajatamiseks tuleb arvestada ka hageja õiguste ning ootustega. Kuivõrd hageja vastava taotlusega ei nõustu ning selliselt oleks kohtuotsuse täitmine ajatatud liiga pika perioodi peale, jääb kostja vastav taotlus rahuldamata. Kohus selgitab, et kostjal on võimalik iseseisvalt pöörduda hageja poole kohtuotsuse täitmise ja/või ajatamise küsimuses peale kohtuotsuse avalikult teatavakstegemist.
4. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kostja vastu esitatud nõue summas 62 000 euro väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.
5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 20.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

3 Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 62 000 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 21. Tulenevalt

§ 162lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

Kooskõlas

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1800 eurot ja esindajakulu menetluskulude nimekirja alusel kogusummas 1274,17 eurot (t/l 13, 133).
2. Kooskõlas

§ 138

lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1800 eurot.

1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 110 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et vandeadvokaadi tunnitasu määr 110 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 33-1-82-14).
2. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel ülejäänud üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta.
3. Hageja esindaja ajakulu ning tasu suurus on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetludokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 1 274,17 eurot. Samuti tuleb hagejale hüvitada 07.12.2021.a kohtuistungil esindaja osalemise kulu summas 97 eurot ja 17 senti (53 minutit x 110). Seega on põhjendatud hageja esindajakulu kokku summas 1371,34 eurot.
4. Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 3171,34 eurot, millest riigilõiv 1800 eurot ja esindajakulu 1371,34 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 4