← Eesti

1-22-936/6

1-22-936 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2022. a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-936 (21231700868) Kohtunik Urmas Reinola Vaidlust

203 lg 1 tunnustel selles, et 17.04.2021 rikuti aadressil Tallinn, UUU X OÜ ja C kaasomandis olevas eramus üht, avaldaja poolt remonditavat korterit – kallati haisvat vedelikku (avaldaja väitel kalaraipeid) põrandale ja pistikupesadesse, millega põhjustati kahju 14 852,4 eurot. Teo toimepanemises kahtlustas avaldaja kaasomanik C. Menetluse käigus esitati C-le kahtlustus

§ 203

lg 1 järgi selles, et tema, ajavahemikus 16.17.04.2021 Tallinnas UUU asuvas OÜ X ja C kaasomandis oleva maja remondis oleval teisel korrusel rikkus korteri pistikupesad, seinad ja põranda, valades korterisse kalaraipelõhnalist vedelikku, millega tekitas kahju 14852,40 eurot. Samuti selles, et tema 20.04.2021 kella 20.17 paiku värvis koos eeluurimisega tuvastamata isikutega sama maja teise korruse korteri ebakvaliteetselt – ebaühtlaselt, värvi on ka uste ja akende piitadel ning laes, samuti värvis maja ümbritsevat aeda ebakvaliteetselt – ebaühtlaselt, värvides ka aia juures olevaid elupuid, tekitades kahju kokku 8310 eurot. Z-le esitati kahtlustus

§ 203

lg 1 järgi selles, et tema, 20.04.2021 kella 20.17 paiku värvis koos C ja eeluurimisega tuvastamata isikuga Tallinnas UUU maja teise korruse ebakvaliteetselt – ebaühtlaselt, värvi on lastud ka uste ja akende piitadele ning lakke, samuti värvis maja ümbritsevat aeda ebakvaliteetselt – ebaühtlaselt, värvides ka aia juures olevaid elupuid, tekitades kahju kokku 8310 eurot. 1

(8)1-22-936
  1. 02.12.2021 lõpetas uurimisasutus Põhja Ringkonnaprokuratuuri loal kriminaalmenetluse C ja Z kahtlustuses ning kogu kriminaalasjas tervikuna KrMS § 199 lg 1 p 1 - 200 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel.
  2. Kaebuses Riigiprokuratuurile taotles X OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat R. Käbi kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Määruse põhjendustes ei ole otsesõnu tuvastatud, et uuritud teod oleksid toime pandud kaasomaniku C poolt. Ometi näib kriminaalmenetluse lõpetamine „võõra asja“ väidetaval puudumisel põhinevat just sellel eeldusel. Uurija on ekslikult järeldanud, et kaasomaniku tegu teise kaasomanikuga ühise asja rikkumisel ei saa moodustada

§ 203lg 1 koosseisu, kuna asi ei ole süüdlasele võõras.

Mõistet „võõras asi“ on õiguskirjanduses käsitletud 2021. a ilmunud

-i kommenteeritud väljaandes, kus prof J. Sootak on leidnud, et toimepanija jaoks saab võõraks lugeda ka asja, mis on tema ja kellegi teise kaasomandis ning et ka kaasomanik saab teiste kaasomanike suhtes panna toime varavastase kuriteo.

§ 203lg 1 on samuti varavastane kuritegu.

Kuigi kommentaarid on kirjutatud

§ 199

sätestatud kuriteo käsitlemisel, on mõiste „võõras asi“ nende kahe kuriteo koosseisutunnusena ühine. Põhimõte, et „teen oma asjaga, mis tahan“ ei saa kehtida juhul, kui asi kuulub mitme isiku ühisesse omandisse.“ Võõra vara“ sisustamisel ei oma tähtsust, kas kinnisasja kaasomanikud on või mitte leppinud kokku kasutamise korras. Kasutamiskord reguleerib kuidas omandi eset kasutatakse, mitte omandisuhet ennast. Nõus ei saa olla määruse seisukohaga, et aia äärmiselt lohakalt ebasobiva värviga üle värvimist ja värskelt lõpetatud asjatundjate teostatud remondiga ruumide üle värvimist ei saa pidada vara oluliseks kahjustamiseks. Toimikus sisalduvaid fotosid vaadeldes on selge, et sellise kvaliteediga töö ei ole lihtsalt asjatundmatuse tagajärg, vaid on ekstra vaeva nähtud, et saada võimalikult halb tulemus. Kes iganes sellise „töö“ tegi (ka kellegi ülesandel) pidi mõistma, et osaleb väärtusliku vara kahjustamisel. Menetluses ei ole ikka välja selgitatud isik, kes 17.04.2021 haisva vedelikuga hoonet ja 20.04.2021 aeda ning hoonet värviga kahjustas. On võimalik teha täiendavaid menetlustoiminguid süüdlaste välja selgitamiseks. Kannatanu pidas tõenäoliseks toimepanijaks C. C ütluste kohaselt ei ole ta tegusid toime pannud. Aia roosaks värvimise osas ei saa ta protokolli kohaselt aru isegi küsimusest, ehkki samas toimikus sisalduva tema enda 11.05.2021 kuriteokaebuse (tl 93) p 3 kohaselt märgib, et viibis 20.04.2021 kinnistul koos oma kahe tuttavaga just aeda värvimas. Vale on C väide, et temalt võeti jaanuaris 2021 juurdepääs hoone

  1. korrusele. Hoone
  2. korruse ukselukku vahetatud ei ole, mida kinnitavad juba ütlusi andnud tunnistajad (nt S, tl 57), kuid mille kohta saab vajadusel esitada lisatõendeid. Määruse kohaselt A .Remmeli seost hoones teostatud „värvitöödega“ ei olevat võimalik tõendada. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Z (kui pidada teda isikuks, kellest räägivad tunnistajad D ja L) viibis kinnistul ajal, kui aeda ja hoone siseviimistlust värviga kahjustati. Tuleks esitada Z foto tunnistajatele äratundmiseks, et tuvastada, kas see oli tema, kes viibis 20.04.2021 kinnistul. Teiseks on võimalik otsida sõrmejälgi või DNA-d hoone ruumides, kus viimistlust rikkuv värvimine aset leidis, ja seeläbi kontrollida, kes seal viibinud on. Z (aga ka C jälgede leidmine) ei oleks seletatav muuga, kui seal pärast remondi lõppemist ja enne selle värviga rikkumist viibimine. Jälgede leidmine seoks Z hoone siseviimistluse rikkumisega. Z ei ole hoone omanik ja nn võõra vara küsimust ei tekiks. Riigiprokuratuuri määrus
  3. Riigiprokuratuuri
  4. jaanuari
  5. a määrusega jäeti rahuldamata X OÜ lepingulise esindaja R. Käbi kaebus. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel ning kaebuses esitatud asjaolud ei anna alust menetlusotsuse muutmiseks või tühistamiseks. Kaevatava määruse põhistusi ei pidanud riigiprokurör vajalikuks üle korrata, kuid tulenevalt Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse sisust, lisas riigiprokurör alljärgnevat. 2

(8)1-22-936 4.
  1. Kuna riigiprokurör ei tuvastanud kriminaalasja materjalidega tutvunult vajadust täiendavalt tõendeid koguda (sellekohased põhjendused allpool), asus ta seisukohale, et välja on selgitatud kõik võimalikud tähtsust omavad asjaolud ning kaebus puudutab üksnes olemasolevate tõendite hindamist ning tõusetunud kahtluste tõendatust. Võttes arvesse, et süüdistuskohustusmenetluse käigus kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei saa prokurörile ette kirjutada seisukohti tõendatuse osas, siis kuulub üksnes kontrollimisele, kas määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks vastavad seadusele ning kohtupraktikale. Käesolevas menetluses on üle kuulatud kõik võimalikud teadaolevad isikulised tõendiallikad ning uuritud dokumentaalseid tõendeid. KrMS § 61 näeb ette juhised, kuidas peab toimuma tõendite hindamine. Ka kohtueelses menetluses tuleb lähtuda kohustuslikest tõendite hindamise põhimõtetest, milleks on, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning tõendeid tuleb hinnata kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 4.
  2. Riigiprokurör ei nõustunud kaebajaga, et menetluses ei ole välja selgitatud isik, kes 17.04.2021 haisva vedelikuga hoonet ning 20.04.2021 aeda ja hoonet värviga kahjustas. Sellist järeldust ei saa teha ka kaevatava määruse põhistustest. Kõik tõendid, nii otsesed kui kaudsed, osutavad C-le kui isikule, kes 16.04.2021 hoonet kahjustas – teda nägi majja sisenemas tunnistaja L, tal oli ligipääs ruumidele, mida kahjustati, ning motiiv – omavaheliste halbadest suhetest ajendatud soov tekitada ebameeldivusi ja probleeme Q-le, kes oli just lõpetamas kulukat remonti. Kuigi C ise eitab võimalust pääseda hoone II korrusele, nähtub Q ja tunnistajate ütlustest, et vajalikud võtmed (võti) oli C-l olemas. Teoreetiliselt võisid II korruse ruume kahjustada ka seal remonditöid teostanud isikud, kuid midagi sellele viitavat kriminaalasja materjalidest ei nähtu. Kellelgi töölistest polnud selleks põhjust, kuna suhted Q-ga olid head, polnud vaidlusi maksmata töötasu teemal, millest võiks tuletada kättemaksu motiivi jne. Et 20.04.2021, mil teostati kaebaja hinnangul ebakvaliteetseid maalritöid maja II korrusel ja värviti üle kinnistu aed, oleks kinnistul viibinud veel isikuid peale C ja temaga kaasas olnud kahe isiku - Z ja tuvastamata noormehe, tuvastatud pole. Et tegemist oli Z-ga, loeb riigiprokurör tõendatuks ning otsida sellele ca 10 kuud hiljem kinnitust läbi DNA või sõrmejälgede, nagu kaebaja soovib, ei pea otstarbekaks. Teoorias, isegi kui hoonest leitaks Z DNA-d ja/või sõrmejälgi, mida küll riigiprokurör peab ülimalt ebatõenäoliseks, saaks see fakt kinnitada vaid Z mingil ajal majas viibimist, kuid mitte siduda seda konkreetse kuupäevaga – 20.04.
  3. C tuttavana võis ta viibida majas millal iganes. Kriminaalasja materjalidest ei saa ka tõsikindlalt järeldada, et Z 20.04.2021 üldse majas sees oleks käinud – tunnistaja L nägi teda vaid aeda värvimas, majas nägi käivat vaid C („nägin, kuidas majast tuli välja ka C. C rääkis noortega, kes maja aeda värvisid. C ise aeda ei värvinud“). Ehk siis „tööjaotus“ 20.04.2021 võis olla selline, et C ise toimetas majas ja Z koos kaaslasega värvis tema korraldusel samal ajal aeda. Tunnistaja P ütluste kohaselt nägi ta kinnistul C koos ühe mehe ja naisega ning C-l oli käes kott maalritarvetega. 4.
  4. Tuvastatud pole Z puutumust kõnealuse kinnistu, OÜ-ga X ega Q-ga. Tal puudus ka sissepääs kinnistule. Mida iganes ta seal 20.04.2021 tegi, tegi ta (nagu ka temaga kaasas olnud meesterahvas) seda C korraldusel. Kuna kumbki kahtlustatav sisulisi ütlusi andnud pole, on teadmata, mida täpselt C Z-le ja temaga kaasas olnud isikule rääkis, st millega põhjendas aia värvimise (välistada ei saa ka maalritööde teostamist II korrusel) vajadust. Küll aga pole eluliselt usutav, et Z tuli omal initsiatiivil (kusjuures juhtumisi samal ajal kui C kinnistul viibis) võõrale kinnistustule ilma igasuguse põhjuseta ja omaniku teadmata maalritöid tegema, mille puhul võiks kaaluda võõra vara rikkumise küsimust ehk vastutust

§ 203järgi.

Z L-le äratundmiseks esitamiseks ca 10 kuud hiljem puudub vajadus. Z tuvastati sõiduki, mis 20.04.2021 kinnistul parkis, omanikuna. Faktist, et Z keeldus kahtlustatavana ütluste andmisest, ei saa järeldada, et ta ei oma sündmustega mingit puutumust. Antud asja tehiolusid arvestades on pigem vastupidi - kui isikut kahtlustatakse 3

(8)1-22-936 absoluutselt alusetult, on loogiline ka ütluste andmine kasvõi enda süüd välistavates momentides, näiteks et isik oli sel päeval hoopis kuskil mujal, tema autot kasutab keegi teine jne. Puudub teave Z tegevuse subjektiivses küljes – millise teadmisega ja mis eesmärgil ta (nagu ka temaga kaasas olnud isik) tegutses ning sellekohaseid tõendeid täiendavalt koguda pole võimalik, kuna seda saaksid selgitada vaid C ja Z ise, kuid kumbki on keeldunud seda menetluses tegemast. 4.4. Kokkuvõtvalt saab lugeda tõendatuks kahtlustuses märgitud tegude toimepanemise C poolt ja analüüsida

§ 203

koosseisu (muud

eriosas sätestatud süüteokooseisud kaalumisele ei tule) tema tegevuses. 16.04.2021 hoone kahjustamine kalahaisulist vedeliku seintele, radiaatorite alla, pistikupesadesse ning ukselävepakule valamine, mis rikkus tervikuna äsja paigaldatud parketi ning kahjustas seinas olnud kipsplaate ning millega Q esitatud kalkulatsiooni kohaselt tekitati kahju 14852,4 eurot, täidab iseenesest

§ 203

koosseisu, kuna ilmselgelt oli tegemist teadliku tegevusega varalise kahju tekitamise eesmärgil. Kas 20.04.2021 hoones teostatud maalritööd ja aia roosaks värvimine täidaks

§ 203koosseisu, on vaieldav.

Kaebaja näeb kuritegu seetõttu, et tema hinnangul on tööd teostatud ebakvaliteetselt ning probleemiks on ka aia roosa värv, mida peetakse sobimatuks. Samas, sõltumata sellest, kas lugeda 20.04.2021 toimepandu kuriteoks või mitte, C kriminaalvastutus nagu ka 16.04.2021 toimepandu eest on välistatud põhjusel, et ta on UUU kinnistu kaasomanik. 4.5. Menetlus nr 21730000174, kus on olemas Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2021 määruse nr 121-4726 näol seadusjõus otsus kriminaalmenetlust mitte alustada, sisuks oli C poolt 11.05.2021 esitatud kuriteokaebus, milles taotleti kriminaalmenetluse alustamist mh § 203 lg 2 tunnustel selles, et avaldaja ja X OÜ kaasomandis olevas hoones UUU on X OÜ asunud teostama lammutustöid. Ringkonnakohus jagas eelnevate menetlejate seisukohta selles, et

§ 203objektiivne koosseis eeldab, et oleks rikutud või hävitatud võõrast asja.

Seda, kas asi on võõras või mitte, tuleb hinnata tsiviilõiguslike sätete alusel, milleks on eelkõige asjaõigusseadus. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinnisasi UUU on C ning X OÜ kaasomandis. Kaasomand on AÕS § 70 lg 3 kohaselt kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Seega ei saa pidada kaasomandis olevat kinnisasja X OÜ jaoks võõraks. Kaasomandi puhul ½ osa omandi kuulumine C-le ei tähenda, kogu hoone oleks n-ö poolenisti C omandis. Kaasomand näitab ainult seda, et kinnisasja omandist kui ühest tervikust kuulub ½ C-le ja ½ X OÜ-le. Kasutuskorra puhul ei lepi pooled kokku selles, et kaasomaniku osa tervikomandist suureneb või väheneb, vaid pooled lepivad kokku selles, kuidas nt kasutada või nt vallata neile kui kaasomanikele kuuluvat asja (nt kinnisasja). Et kasutuskorraga määravad pooled kindlaks selle, kuidas toimub kaasomandis oleva asja kasutamine, ei ole asjakohane hinnata kasutuskorra puudumist ja selle kasutuskorra puudumisega seotuid tagajärgi

§ 203

lg 1 objektiivse koosseisu elemendi – võõra asja juures, sest selle olemasolu ei muudaks kaasomandis olevat asja ühe või teise kaasomaniku jaoks võõraks.

§ 203objektiivne koosseis eeldab aga võõra asja rikkumist või hävitamist.

Ringkonnakohus on märkinud, et „… ka nõustub ringkonnakohus täielikult Riigiprokuratuuri põhjendustega seoses

§-s 203 sätestatud kuriteokoosseisuga. Kaebuse esitaja leiab aga, et kaasomanik ei saa rikkuda kogu kinnisasja nii, et sellele ei järgne karistusõiguslikku reageeringut. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kaasomanikel puudub kokkulepe kasutuskorra kohta, pole võimalik teha kindlaks, milline osa on X OÜ jaoks võõras ning milline mitte, mistõttu pole omakorda põhjendatud kriminaalmenetluse alustamine, kuivõrd praeguses olukorras tuleks hakata välja selgitama asjaolusid, mis on tsiviilõigusliku vaidluse esemeks. Eelmärgitu rakendub ka käesoleva kaasuse puhul, kuna väidetav vara kahjustaja on samuti üks kaasomanikest, sedakorda C. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele 4

(8)1-22-936
  1. X OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat R. Käbi esitas kaebuse vaidlustatava Riigiprokuratuuri määruse peale, paludes tühistada Riigiprokuratuuri 11.01.2022 kaebuse rahuldamata jätmise määrus ja kohustada Riigiprokuratuuri jätkama menetlust kriminaalasjas nr
  2. 5.
  3. Esiteks märgib kaebuse esitaja, et kogutud tõendid kinnitavad kuriteokahtlust C ja Z suhtes. 5.
  4. Teiseks märgitakse kaebuses, et kannatanu jääb lisaks käesolevas kaebuses toodule oma 13.12.2021 kaebuses toodud seisukohtade juurde ning ei nõustu jätkuvalt kriminaalmenetluse lõpetamisega käesolevas asjas alljärgnevatel põhjustel. 5.
  5. Vastutust

§ 203

lg 1 sätestatud kuriteo eest ei välista kaebuse esitaja hinnangul asjaolu, et selle on pannud toime üks kaasomanikest. Riigiprokuratuur tugines oma vastupidises seisukohas Tallinna Ringkonnakohtu määrusele kriminaalasjas nr 1-21-

  1. Kuid üks lahend ei kujuta endast veel kinnistunud kohtupraktikat. Seda enam, et KrMS § 208 lg 8 kohaselt on ringkonnakohtu lahendi seisukohad prokuratuurile kohustuslikud vaid konkreetse kriminaalmenetluse raames. Kusjuures selline seisukoht jätab kaasomandis oleva vara omanikud igasuguse kriminaalõigusliku kaitseta teiste kaasomanike poolse kahjustamise vastu. Mõistet „võõras asi“ on õiguskirjanduses käsitletud
  2. a ilmunud

-i kommenteeritud väljaandes, kus on leitud, et toimepanija jaoks saab võõraks lugeda ka asja, mis on tema ja kellegi teise kaasomandis. Samuti leiti seal, et ka kaasomanik saab teiste kaasomanike suhtes panna toime varavastase kuriteo. Kuigi viidatud kommentaarid on kirjutatud

§ 199

sätestatud kuriteo käsitlemisel, on mõiste „võõras asi“ nende kahe kuriteo koosseisutunnusena ühine. Samuti viitab

§ 203

kommentaar „võõra asja“ osas

§ 199

kommentaari seisukohtadele, st need kuuluvad ka

§ 203tõlgendamisel kohaldamisele.

Seega puudub autoriteetne kohtupraktika, millest tuleneks selles küsimuses kirjanduses toodust erinev seisukoht.

§ 203

lg 1 eesmärgiga (omaniku kaitse tema vara kahjustamise vastu) ei saa olla kooskõlas olukord, kus sätte karistusõiguslik kaitse ei laiene vähimalgi määral kaasomanikule teise kaasomaniku eest. Kusjuures tsiviilõiguses on kaitstud nii omaniku õigused kolmandate isikute suhtes (AÕS § 68 lg 1) kui ka teise kaasomaniku suhtes (AÕS § 72 lg 5). Tulenevalt AÕS § 72 lg 5 on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seetõttu ei ole õigussüsteemi kui tervikut arvestades loogiline, kui erinevalt tsiviilõiguslikust kaitsest karistusõiguslik kaitse

§ 203lg 1 näol kaasomanike suhtes tagatud ei ole.

5.

  1. Remonditava korteri rikkumise näol on ühemõtteliselt tegemist asja rikkumisega. Kinnistu piirdeaia lohakas värvimine roosaks ei ole samuti nö maitseküsimus, vaid teadlik tegevus sobimatu tulemuse saavutamiseks. Kusjuures nii korteris teostatud värvimise kui ka aia värvimise puhul nähtub, et seda on spetsiaalselt halvasti tehtud, mitte ainult pole tegemist ebakvaliteetse tööga. Samuti viitab sellele asjaolu, et lisaks aiale on värvitud ka elupuid. Seega ei saa olla küsimust selles, et tegemist on asja rikkumisega. Neis küsimustes ei ole tegu kaasomanike vahelise vaidlusega, kus on võimalik mitu erinevat õiget seisukohta. 5.
  2. „Võõra vara“ sisustamisel ei oma tähtsust, kas kinnisasja kaasomanikud on või mitte leppinud kokku selle kasutamise korras. Kui aga peaks paika pidama Riigiprokuratuuri seisukoht, et C ei saa seaduse kohaselt vastutada

§ 203

lg 1 alusel isegi, kui tema vara kahjustas, võtab see C-lt kahtlustatavale mõeldud privileegi ütluste andmisest keeldumiseks, ja C tuleb menetluse jätkamisel kasutada tõendiallikana teiste kahjustamises osalenud isikute võimaliku süü selgitamiseks. 5

(8)1-22-936 5.
  1. Käesoleval juhul ei ole värvimistööd mistahes viisil kooskõlas kannatanu huviga. Kannatanu on hoones teinud nii hoone säilitamiseks kui ka parendamiseks kulukaid ehitustöid. Tagajärje kõrvaldamiseks peab kannatanu teostama laiaulatuslikult värvimistöid, et piirdeaia sobilik välimus taastada. 5.
  2. Z seotust ja süüd seoses 20.04.2021 toime pandud vara rikkumisega on võimalik tõendada täiendavate uurimistoimingutega. Kaebaja ei ole nõus vaidlustatava määruse seisukohtadega, kus tehakse Z 20.04.2021 kinnistul viibimise osas rida oletusi, mis kõik välistavad kergekäeliselt Z vastutuse. C saab vastutuse välistamisel

§ 203

puhul anda tunnistajana ütlusi nii Z tegevuse kui ka tundmatu meesterahva isiku ja tema tegevuse kohta kui ka tema endaga seotud asjaolude kohta. Põhjendatud ei ole ka riigiprokuröri seisukoht, et täiendav DNA või sõrmejälgede otsimine hoone ruumidest ei ole otstarbekas, sest hoone on olnud seni puutumatu ja jälgede leidmine on endiselt võimalik. Lisaks võimaldaks see välja selgitada, kas Z on nendes ruumides viibinud. Jälgede leidmine seoks mh Z hoone siseviimistluse rikkumisega, st tõendaks tema osalemist selles. Z ei ole hoone omanik ja nn võõra vara küsimust ei tekiks. Seega ta saab kindlasti õiguslikult vastutada kinnistul toimunud vandalismi eest, kui on selles osalenud. 5.

  1. Enne kriminaalmenetluse lõpetamist ei ole politsei aga vastavaid toiminguid teinud ega piisavalt tõendeid kogunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, Riigiprokuratuuri määruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamine oli seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks kriminaalmenetluse lõpetamisega seoses ja kriminaalmenetluse jätkamiseks.
  3. Esiteks tuleb märkida, et ringkonnakohtule esitatud kaebuse väited kattuvad paljuski Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses tooduga, milliseid asjaolusid on Riigiprokuratuur lahendit tehes juba arvesse võtnud ning nendele ka ammendavalt vastanud. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub riigiprokuröri asjakohaste põhjendustega, ei pea ta vajalikuks uuesti samade asjaolude üle kordamist ega välja toomist. Mingeid selliseid uusi asjaolusid ringkonnakohtule esitatud kaebuses välja toodud ei ole, mis poleks tegelikult eelnevatele menetlejatele teada olnud ja millega poleks menetlusotsustuse vastu võtmisel seega arvestatud. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamise puhul saab kohus kontrollida, kas kriminaalasjas on võimalik ja vajalik koguda täiendavaid tõendeid, juhtida tähelepanu elementaarsetele puudustele eeluurimise läbiviimisel või vajadusel mõnda õiguslikku asjaolu selgitada, kuid kohus ei saa prokuratuurilt üle võtta riiklikku süüdistusfunktsiooni. Käesoleval juhul leitakse küll ringkonnakohtule esitatud kaebuses, et asjas ei ole kogutud kõiki võimalikke tõendeid ning seetõttu tuleb teostada täiendavaid menetlustoiminguid, kuid ringkonnakohus nõustub riigiprokuröriga selles, et vajalikud menetlustoimingud, mille pinnalt on võimalik tuvastada tõendamiseseme asjaolusid, on teostatud. Seega ei saa pidada põhjendatuks esindaja poolt toodud menetlustoimingute täiendava teostamise vajadust, kuivõrd need ei annaks juurde olulist informatsiooni käesolevaks ajaks tuvastatud asjaolude kohta. Menetlusega puutumust omanud isikud on üle kuulatud kas kahtlustatavate, tunnistajate või kannatuna. Ei ole alust arvata, et isikud oma ütlusi muudaksid või annaksid rohkemat informatsiooni kui senini kogutud. Äratundmiseks esitamine pole vajalik ja ka DNA-proovide ning sõrmejälgede võtmine hoone teiselt korruselt, sest Z viibimine sündmuskohal (hoovis) 20.04.2021.a on tuvastatud teiste kogutud tõenditega, kuid Z hoones viibimise kohta igasugused andmed puuduvad, sest mitmed tunnistajad viitavad C hoones viibimisele sündmuste toimumise ajal, kuid mitte keegi ei näinud Z hoones sees, 6

(8)1-22-936 vaid õues aeda värvimas. Seega puudub alus tema DNA või sõrmejälgede otsimiseks hoonest, sest ükski muu tõend sellele, et ta seal üldse võis viibida, ei viita ja isegi kui tema kohaloleku kohta hoones sees andmed ilmneksid, ei näitaks need ära veel seda, et ta viibis hoones just vältimatult sündmuste ajal (võis viibida ka enne seda ja muul põhjusel) ja oli nendega vahetult seotud. Seega ei ole esindaja poolt viidatud menetlustoimingutega võimalik koguda uut teavet tõendamiseseme asjaolude kohta ja riigiprokurör on õigesti leidnud, et vajalikud tõendid on kogutud ja seega saab nende pinnalt tuvastada, kas kahtlustuse saanud isikud on nendele inkrimineeritud kuriteod toime pannud. 8. Käesoleval juhul on riigiprokurör kogutud tõendite pinnalt möönnud sedagi, et suure tõenäosusega pani kirjeldatud teod toime C - asja rikkumise nii hoone teisel korrusel kui ka aiaga seoses - keda tunnistajad nägid sündmuskohal sündmuste toimumise ajal, kellel vaatamata enda vastupidistele väidetele on olemas tunnistajate kinnitusel vajalik võti ja kes seega ruumile, mida rikuti, juurdepääsu omas ja lisaks oli tal alus selliseks käitumiseks tulenevalt kaasomanike lahkhelidest. Määravat tähtsust omab seejuures aga asjaolu, et etteheidetud kuriteokoosseisu realiseerumiseks peaks asi, mida rikuti, olema C jaoks võõras. Paraku see antud juhul nii ei ole ja talle ühena kaasomanikest asi võõras ei olnud. Seega isegi juhul, kui ta asja rikkus ja sellega olulises ulatuses varalist kahju tekitas, rikkus ta ühtlasi endale kuuluvat vara (ja eelduslikult peaks vähemalt pooles ulatuses ka tekitatud kahju kandma), mistõttu puudub antud juhul kuriteokoosseis

§ 203lg 1 järgi ja seega ei ole tema suhtes põhjendatud kriminaalmenetlust jätkata.

Seejuures on antud juhul ka kinnisasja kasutamise kord määramata, s.t pole kokku lepitud, millist osa kinnistust keegi konkreetselt kasutab ja milliseid õigusi selle kasutusel omab, s.h remonditööde teostamine. Käesoleval juhul nähtub tegelikult sedagi, et eelnevalt on hoopis C esitanud kuriteokaebuse m.h seoses antud kinnistu lammutustöödega ehitise kaasomanikuna, milleks C nõusolek puudus ja millega seoses tehti kinnistu ümberehituse tegemiseks vastava loa puudumise tõttu ettekirjutus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt. Ei nähtu, et X OÜ sellise loa kinnistu ümberehituseks ja parendustööde tegemiseks oleks saanud, kuid eelkõige ei ole ta saanud luba ega kooskõlastanud remonditöid C-ga viimase kirjavahetusest nähtuvalt. Seega ei suuda isikud tegelikult omavahel kokku leppida, kuidas ja mis tingimusetel ja kas üldse remonti teostada ning Q X OÜ seadusliku esindajana on teise kaasomaniku nõusolekut saamata asunud neid lihtsalt omaalgatuslikult ja oma äranägemisel ning kulutusi sellele eelnevalt kokku leppimata, remonditöid teostama, millega on ilmselgelt C pahameele kaasa toonud, millele viimane vastavalt oma äranägemisele ka reageeris, asudes ise vastukäiguna ’’remonditöid teostama’’, mis aga ei sobinud Q-le. Kuigi ilmselgelt pole C käitumise eesmärgiks olnud kinnistu parendamine, vaid pigem siiski selle kahjustamine. Samas puuduvad aga andmed, kas X OÜ-l oli kinnistu parendamiseks üldse luba saadud. Kuivõrd kinnistu ei ole C-le võõras, ei saanud ta järelikult toime panna

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.

Nõustuda ei saa kaebuse esitajaga selles justkui üks kohtulahend antud küsimuses ei oleks piisav kohtupraktika kujundamiseks. Nimelt, samade osapoolte vahel leiti seoses C kuriteokaebusega, et X OÜ ei saanud kuritegu toime panna, sest väidetavalt rikutud asi ei olnud talle võõras. Antud juhul X OÜ kaebuse alusel C kohta on olukord sama ja C ei saanud realiseerida antud kuriteokoosseisu, sest asi pole talle võõras. Kusjuures kaebuse esitaja viited analoogsele olukorrale varguse puhul ei ole antud asjaga üheselt samastatavad. Samuti viited tsiviilõigusele, sest kui sel juhul peabki hoiduma kaasomandis oleva asja kahjustamisest ja lähtuma kõikide huvidest ning käituma heas usus, siis selliste põhimõtete rikkumisel, saab nõuda teiselt poolelt kahjustamise lõpetamist ja kahju välja nõuda. 9. Mis puudutab aga Z (ja tuvastamata meesisiku) poolt kuriteo toimepanemist, siis kuigi tema jaoks oli asi kahtlemata võõras ja selles kontekstis võiks antud kuriteokoosseis kõne alla tulla, siis asja rikkumist ei saa talle siiski ette heita. Esiteks nagu juba öeldud, ei ole alust seostada teda rikkumise 7

(8)1-22-936 toimepanekuga hoones sees, sest tunnistajate ütluste pinnalt on ta seostatav vaid aia värvimisega. Sellega seoses tuleb aga märkida, et Z tegutses kahtlemata C korraldusel, kellel kaasomanikuna oli õigus selliseid korraldusi talle anda ja nii nagu Q poolt palgatud ehitusmehi ei ole süüdistatud asja rikkumises eelnevalt, ei ole alust väita, et C poolt kaasatud või palgatud isikut (isikuid) oleks alust asja rikkumises süüdistada. Z tegutses õigustatud isiku korraldusel ja nõudmisel. C-l oli õigus talle korraldusi anda ja nende täitmine ei saa seega Z käitumises kuritegu kaasa tuua. Teiseks tuleb möönda, et roosa aiavärv ei tundu võib-olla kõige sobilikum, kuid ei tähenda siiski veel eesmärgipärast asja rikkumist, sest igal isikul on õigus värvida temale kuuluv asi seda värvi nagu ta soovib. Kuigi värvitöö ei ole just ülearu hästi teostatud, on see läbivalt sama tooniga ja ühtlaselt ära värvitud ja seega otseselt aia värvimisega seoses rikkumist ei ole vältimatult võimalik tuvastada. Isegi, kui seda möönda, ei ole see etteheidetav Z-le, kes vastavalt C-lt saadud korraldusele kaasomaniku soovi lihtsalt täitis ega pidanudki juurdlema selle üle, miks temalt just ülearu kvaliteetset tööd ei nõutud (kui üks kaasomanikest sellist tööd soovis saada). Isegi, kui tegemist on asja rikkumisega, siis kui kaasomanik soovib oma vara rikkuda ja palub selleks appi inimese, ei pea see inimene teadma, et vara kuulub veel kellelegi ja ta ei pea teadma nende isikute omavahelisi kokkuleppeid, s.t milles need seisnevad või puuduvad üldse. Seega Z-le süüdistuse esitamiseks puudub igasugune alus, sest tema ei saa vastutada kaasomanik C-lt saadud korralduse täitmise üle. 10. Olukorras, kus menetlus on lõpule viidud, mingeid täiendavaid tõendeid juurde koguda ja menetlustoiminguid teha pole vajalik, on põhjendatud menetluse lõpetamine. Kuivõrd

§ 2

lg 2 kohaselt on karistamise aluseks üksnes süüteokoosseisule vastav ja õigusvastane tegu, siis puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks käesoleval juhul alus, mis KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetlust välistav asjaolu. KrMS § 200 kohaselt tuleb kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel kriminaalmenetlus lõpetada. Eeltoodust lähtuvalt on kriminaalmenetluse lõpetamine ringkonnakohtu hinnangul antud juhul igati põhjendatud ja seaduslik. 11. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 11. jaanuari 2022. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.