Obsah (13)

§ 118§ 184§ 74§ 68§ 75§ 78§ 83§ 121§ 119§ 56§ 57§ 58§ 73

1-22-342 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-342 (21231502307) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 118

lg 1 p 1 järgi Lühimenetluses Merike Tikk Prokurör Süüdistatav Kaitsja Svetlana Sadovnikova Ik: 48201020263, kodakondsuseta, haridus xx.kl., töökoht: xxx, elukoht: xxx, xxx, asukoht: xxx vangla, xxx, xxx, xxx, xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 06.10.2021, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 08.10.2021 vahistamismääruse alusel, vahistamise tähtaega pikendatud kuni 06.02.2022. Varasem karistatus: üks kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 16.01.2018 otsusega

§ 184lg 2 p 2 järgi vangistus 3 aastat.

Harju Maakohtu 13.03.2019 määrusega vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 24.08.

1. Advokaat Madis Mahlapuu RESOLUTSIOON
2. Svetlana Sadovnikova süüdi tunnistada

§ 118lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Svetlana Sadovnikovale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lugedes mõistetud karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) aastat. 3.

§ 74

lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ära kandmisele osa karistusest, s.o vangistus 6 (kuus) kuud. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus koheselt ära kandmisele määratud karistuse hulka ning koheselt ära kandmisele määratud vangistuse, s.o 6 kuu ära kandmist arvestada alates Svetlana Sadovnikova kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 06.10.2021. 5.

74 lg 1 ja 3 alusel jätta Svetlana Sadovnikovale mõistetud ja ärakandmata karistusest osa, s.o tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud Svetlana Sadovnikova suhtes kohaldamata, jättes selle osa karistusest täies ulatuses täitmisele 1 pööramata tingimusel, et Svetlana Sadovnikova temale määratud 4 (neli) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Svetlana Sadovnikova täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 5 ja 8 sätestatud kohustusi Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel.: 612 7758) 6.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Svetlana Sadovnikovat järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx, xxx, Harjumaa; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Svetlana Sadovnikovale käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. 8.

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata Svetlana Sadovnikovale käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, v.a arsti ettekirjutusel. 9.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata Svetlana Sadovnikovale kohustus 1 (üks) kuu jooksul alates koheselt kandmisele määratud karistuse kandmiselt vabanemisest asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas. 10.

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata Svetlana Sadovnikovale kohustus 1 (üks) kuu jooksul alates koheselt kandmisele määratud karistuse kandmiselt vabanemisest pöörduda psühhiaatri poole ja läbida käitumiskontrolli ajal narkootikumide sõltuvusvastane ravikuur kuni arsti otsuseni selle kohta, et ravi ei ole enam vajalik, esitades kriminaalhooldajale asjakohased tõendid. 11.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Svetlana Sadovnikovale kohustus osaleda käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. 12.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Svetlana Sadovnikovale määratud 4 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.02.2022. 13.

§ 75

lg 5 kohaselt

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

1. Svetlana Sadovnikova suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ära kandmisele määratud vangistuse tähtaja saabumisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub enne.
2. Svetlana Sadovnikovalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1, lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 (tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot; - isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 21E-AOI0211 teostamise kulud 84 (kaheksakümmend neli) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 708 (seitsesada kaheksa) eurot ning kohtumenetlusel makstud tasu 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, kokku kaitsjale makstud tasu 1096 (tuhat üheksakümmend kuus) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti; s.o kokku menetluskulu 2815 (kaks tuhat kaheksasada viisteist) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti 2 arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Svetlana Sadovnikova, 1-22-342, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Svetlana Sadovnikovale tema kinnipidamiskoha aadressile. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised
3. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH13918 alusel 09.11.2021 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud Kastis 1: DNA proovid (numbrita pappkarpides), bioloogilise aine proov (pappkarp nr 1), küünealused kaapeproovid (ümbrikus), 4 DNA proovi (Paberkott 1), 13 DNA proovi (Paberkott 2), 7 DNA proovi (Paberkott 3) ja 6 DNA proovi (paberkott 4), milledel puuduvad kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus - hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
4. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH13918 alusel 09.11.2021 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud Kastis 2: verekahtlase määrdumisega musta värvi t-särk (pakend nr 4), välgumihkel (numbrita paberkott) ning Paberkotis 1 olevad hallid dressipüksid (pakend nr 1) ja hall t-särk (pakend nr 2), millede omanikud D ja Svetlana Sadovnikova ei soovinud asjade tagastamist ja milledel puuduvad kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ning materiaalne väärtus - hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad. Kastis 2: verekahtlase määrdumisega plätud (pakend nr 1) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Svetlana Sadovnikova, edastades jalatsid Tallinna vangla administratsioonile asjade hoiustamiseks Svetlana Sadovnikova isiklike asjade hulgas.
5. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH13918 alusel 09.11.2021 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud Kastis 2 olev nuga (noapakend nr 1), mis on tahtliku süüteo toimepanemise vahendiks - konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja kuivõrd asjal puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada Kr

MS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi.

1. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH14444 alusel 22.11.2021 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud halli värvi aluspüksid (pakend nr 1) ja punast värvi lühikesed püksid (pakend nr 2), millede omanik D ei soovinud asjade tagastamist ja milledel puuduvad kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ning materiaalne väärtus - hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
2. CD-R plaat Häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega (I kd tagakaanel ümbrikus) on teabekandjaks, mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
3. SÜÜDISTUSE SISU Svetlana Sadovnikovat süüdistatakse selles, et tema lõi 06.10.2021 umbes kella 18.50 ajal Tallinnas xxx xx korteris nr xx tüli käigus noaga vähemalt ühe korra oma elukaaslast D´it paremale poole rinnapiirkonda. Sellise tegevusega põhjustas Svetlana Sadovnikova kannatanule eluohtliku kehavigastuse s.o paremal pool rindkerel II ja III roide vahel 3 rinnakelmeõõnde ulatuva torke-lõikehaava koos parema sisemise rindkerearteri ja südamepauna vigastusega, mille tagajärjel tekkis parempoolne verirind ja verisüdamepaun. Oma sellise tegevusega pani Svetlana Sadovnikova toime

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule.

1. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü osalise tunnistamise, kannatanu selgitused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 2-5, tõlge tl 6-9) nähtub, et 06.10.2021 kell 18.55.22 on helistatud hädaabikeskusesse numbrilt xxxxxxxx, helistajaks on naishääl. Helistaja ütleb telefonikõne alguses „Kõnge sa!“, häirekeskuse töötaja järgnevate küsimuste peale ütleb, et läheb vaja kiirabi, kuna inimene kogemata joobunud olekus hoidis nuga ja komistas, vigastus on õlast veidi kaugemal, palub kiiresti tulla, kuivõrd tilgub palju verd, vigastatu on tema poisssõber. Kui küsitakse, mis juhtus, selgitab naishääl, et vigastatu torkas endale noa juhuslikult sisse, urgitses midagi, kuna kruvikeerajat ei olnud ja komistas otsa, on Fizzi joonud mitu purki ja vigastatu kukkus nüüd juba duširuumi maha. Edasi selgitab naishääl, et astus duširuumist läbi, vigastatu kukkus maha ja naisterahvas haaras noa (kehast) välja ja mille viskas valamusse tassi. Ütleb, et kannatanu on 33-aastane D ning häirekeskuse töötaja palub naisterahval alla kiirabile vastu minna. Süüdistatava ülekuulamise protokollides (II kd, tl 92, 102) märgitud isikuandmete kohaselt on Svetlana Sadovnikova kontakt telefoninumbriks xxxxxxxx ning süüdistatav on oma ütlustes öelnud, et helistas hädaabinumbrile. 06.10.2021 sündmuskoha xxx xx-xx vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd, tl 10-76) nähtub, et esikus on valget värvi ja pealt punaste triipudega plätud Adidas, mille taldadel on visuaalselt nähtavad verekahtlased määrdumised, samuti on verekahtlast määrdumist esiku kapi otsas oleval Benu kirjaga kilepakendil. Esiku vaibal on suures ulatuses näha verekahtlast määrdumist, seda eredamalt toa poolsel serval ning selle kõrval põrandal visuaalselt nähtavad verekahtlase määrdumisega jalatsijäljed, verekahtlane puutejälg nähtub kapi vastas seinal. Elutoas voodi jalutsis on purunenud servaga plastikust WC poti kaas, mille pinnalt on visuaalselt nähtavad verekahtlased määrdumised. Köögivalamus valget värvi kruusil on verekahtlased määrdumised ning valamu äravoolutoru on valamu küljest lahti ühendatud. Köögitasapinnal on elektripliit, mille peal pann, kus on friikartulid, friikartuleid ja nende pakk on köögi põrandal. Verekahtlaseid määrdumisi leiti ka vannitoa ukse servalt, sisekülje alumises osas ja ulatuslikult vannitoast seest, ehk WC potilt, selle sisekülgedelt, taguselt seinalt ning täies ulatuses seda ümbritsevalt põrandalt, samuti dušinurgast ja selle seintelt. Samuti leiti WC põrandalt musta värvi T-särk, mis oli märg ja üleni verekahtlase määrdumisega, dušinurgast sigaretikarp ja tubakapakend. Vannitoa seintel ja ukse sisepinnal on verekahtlased puutejäljed 1,5 meetri kõrgusel, samuti esineb puutejälgi WC poti parempoolsel seinal, uksepiida kõrval. Korteris on ka kolm SIP plekkpurki: suletud purk esikus riidekapi riiulil, üks tühi purk köögitasapinnal ning üks tühi purk vannitoa põrandal. 07.10.2021 teostati sündmuskohas täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd, tl 102-127), kus tuvastati verekahtlased jäljed ka toa vasakpoolsel seinal, voodi kohal. 30.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli (I kd, tl 77-101) kohaselt vaadeldi kahte valget värvi roosade triipudega plätut ja musta värvi T-särki, milledelt võeti puuteproovid ning T-särgil tuvastati kangavigastus kogupikkusega 3,1 cm. Vigastus oli kaheosaline, ülemine sirgete servadega pikkusega umbes 2 cm ja alumine osa nurga all, sakiliste servadega ja pikkusega 1,1 cm. Kannatanu D 14.10.2021 ütluste (I kd, tl 138-141) kohaselt elab ta koos elukaaslase Svetlana Sadovnikovaga xxx xx-xx üürikorteris alates 2021 a. veebruari kuust. Ta ei mäleta peaaegu 4 midagi, mis temaga juhtus, talle tundub, et ta toodi haiglasse kuskil 4 päeva tagasi. Viimane asi, mida mäletab, et astus uksest välja, et minna naabri juurde ning ei mäleta, kas Svetlana ööbis eelneval ööl kodus. On tihti armukade, kuna tarvitab narkootikume, mida üle tõmmates võib hakata naisele midagi ütlema, otseselt neil tülisid aga ei ole. Leiab, et võis ise noa otsa koperdada, kui Sveta seda käes hoidis ja ei usu, et Sveta oleks teda noaga pussitanud. Arvab, et see juhtus kogemata aga tegelikult ei mäleta, mis juhtus. Mäletab, et läks ise Ravi tn haiglasse haava näitama, ei tea, kust tal selline mälestus tuli. Ütles, et on skisofreenik ja narkomaan, võtab ravimeid ja tal ei ole peaga kõik korras. Ülekuulamine lõpetati, kuna kannatanu ei ole võimeline andma adekvaatseid ütlusi. 22.11.2021 ülekuulamisel (I kd, tl 144-149) täiendas kannatanu oma ütlusi ning ütles, et mäletab jätkuvalt väga vähe sellest, mis sellel päeval juhtus. Talle meenus, et tema teada juhtus see 05.10.2021 ja oli tarvitanud hommikul talle välja kirjutatud tablette. Svetlana tuli koju umbes lõuna paiku, siis läks kannatanu Maximasse, kuhu on umbes 4 minutit jala, kavatsusega siidreid osta aga poes käiku ta ei mäleta. Kuna haiglast välja saades nägi kodus siidri purke, eeldab, et pidi poes käima. Mäletab, et pärast seda võttis veel tablette, Rivotrili ja midagi veel, umbes 5-6 ja jõi siidrit peale. Svetlana oli öelnud, et ta enam tablette ei võtaks, kuna oli ebaadekvaatne aga salaja võttis ikkagi. Enda teada lülitas korteris veevärgi välja pärast Svetlana koju tulekut ja võttis köögis olevad torud lahti, kuna kraan oli lahti tulnud. Ei tea, kas seda tehes tal oli nuga käes või ei. Svetlana tahtis süüa teha, kurtis selle üle, et vett ei ole ja sellest tekkis neil tüli. See oli esimene kord tülitseda, muidu ei ütle üksteisele midagi halvasti. Svetlana ütles kannatanule, et miks ta hakkas parandama kraani, kui on ebaadekvaatses seisundis, tal see tõesti ei õnnestunud ja läks selle jutu peale närvi. Siis võttis kannatanu veel tablette ja jõi siidrit peale, läks toas oleva laua juurde ja keeras endale sigareti. Seejärel läks vannituppa suitsetama, mis ajal jätkus tüli uuel teemal, arvab, et tema alustas selle tüli oma armukadedusega. Armukadedaks muutus tuttava Xi pärast, kes ööbis vahepeal nende korteris, siis nad aga ei maganud, kuna korteris polnud piisavalt ruumi. Muutus armukadedaks selle peale, et Svetlana ja X jäid teinekord üksi, kannatanu ei tea, kas neil midagi omavahel oli, aga kuna oli tablettide mõju all, juba oli tüli, siis võttis selle jutuks. Sel ajal kui teema üles võttis oli ta juba vannitoas, istus tualetil, ei mäleta, mida Svetlana selle jutu peale vastas aga teab, et süüdistas teda milleski ilma, et kindlalt teaks. Järgmisena mäletab haiglas ärkamist. Neil oli kodus ainult üks nuga, musta käepidemega, ilmselt sellega Svetlana pussitaski, sest seda enam kodus ei ole, ilmselt politsei viis selle minema. Kumbki ei ole üksteist noaga ähvardanud või nuga haaranud. Tunnevad üksteist kuskil rohkem kui 2 aastat ja terve selle aja on koos olnud. Ta ei tea ega mäleta, mis juhtus, korteris olid nad kahekesi, lüüa sai Svetlana või ta ise. Nägi Svetlana käes varasemalt kirjeldatud nuga, kui ta oli köögis ja tahtis süüa tegema hakata, siis kui ise hakkas vannituppa suitsetama minema. Kannatanu nuga vannituppa kaasa ei võtnud. Seljas olid tal sel päeval lühikesed punased püksid, tavaliselt t-särki ei kanna, seda ilmselt seljas polnud. Ei mäleta kas Svetlana esmaabi andis. Svetlanal olid seljas ilmselt pidžaama laadsed riided, millised täpselt, ei tea. Tema ise on paremakäeline, Svetlana on vasakukäeline. Naabritega juhtunust rääkinud ei ole, kolm päeva pärast haiglast välja saamist tuli X oma asjadele järgi, tema ka ei teadnud juhtunust midagi. Neil on olnud Svetlanaga momente, kus on mõelnud lahkumineku peale kuna kannatanu tablette tarvitab aga sel päeval sellest ei rääkinud. Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuskirjast (I kd, tl 153-154) nähtub, et D on pöördunud PERH psühhiaatrikliinikusse ambulatoorsetele vastuvõtule kahel korral. Esmane pöördumine oli 05.10.2004, diagnoosiks segatüübi spetsiifilised arenguhäired F
2. Viimane pöördumine oli 03.08.2021, diagnoosiks jälgimine kahtlustatud psüühiliste ja käitumishäirete suhtes Z03.
3. Statsionaarsel ravil D viibinud ei ole, samuti ei ole isik viibinud teistes psühhiaatriakliinikutes, kuhu järelpäringud on tehtud (I kd, tl 155-162). Kiirabikaardist (I kd, tl 165-167) nähtub, et häirekeskuse kirjelduse järgi on patsient kukkunud noa otsa, kiirabile avas ukse naisterahvas, kes on endast väljas ja räägib, et on palju verd ja patsient on korteris üksi. Korterisse sisenedes on patsient kitsas WC-s kägaras, kontaktne, vehib kätega, ei allu korraldustele, visuaalne torkehaav rindkere eesseinas. Patsient tõmmati esikusse ning antakse esmaabi. Samuti on märgitud, et kiirabi võttis noa kaasa. 5 Isiku läbivaatluse protokolli (I kd, tl 129-136) kohaselt olid kannatanul järgnevad nähtavad vigastused: rinnal parema nibu ja rinna keskosa vahel on õmmeldud haav; rinnal õmmeldud horisontaalne haav, mis ulatub paremalt kaenlaaluselt vasaku kaenlaaluseni; pea peal on väike haav; kukla vasakul poolel on väike marrastus; vasaku käe nimetissõrme peal on haav; vasaku jala peal põlve all on punetus, parema jalasääre peal on punetus. Põhja-Eesti Regionaalhaigla 08.10.2021 vastuskirjast (I kd, tl 170-174) nähtub, et D vigastuseks oli rindkere torge, mille käigus vigastati rindkerearterit ja südamepauna. Tüsistusena tekkis šokk ja südame seiskus, patsienti opereeriti ja elustati. Patsiendi seisund oli üliraske, kuid vastuskirja koostamise hetkel puudus otsene oht elule. Põhja-Eesti Regionaalhaigla edastatud ravidokumentidest (I kd, tl 177186) nähtub, et kokku oli hinnanguline verekaotus 1,8 liitrit. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 21E-AOI0211 (I kd, tl 192-197) kohaselt 06.10.2021 diagnoositi Dl tervisekahjustustena: paremal pool rindkerel II ja III roide vahel rinnakelmeõõnde ulatuv torke-lõikehaav koos parema sisemise rindkerearteri ja südamepauna vigastusega, mille tagajärjel tekkis parempoolne verirind ja verisüdamepaun. Lähtudes 13.08.2002 Vabariigi Valituse määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7, on rinnakelmeõõnde tungiv torke-lõikehaav eluohtlik vigastus. Arvestades tervisekahjustuse paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega on põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. Ekspertiisiaktis peetakse võimalikuks, et terava vägivalla toimel saadud tervisekahjustus on tekitatud lähteandmetes märgitud viisil ja ajal - 06.10.2021 löögist teravat otsa ja serva omava esemega, näiteks sündmuskohalt leitud noaga, paremale poole rindkerepiirkonda. Samuti arvestades torke-lõikehaava asukohta, ei välistata, et kannatanu on selle tekitanud omakäeliselt, samas ei ole tõenäoline arvestades haavakanali ülevalt alla suunda, et antud vigastus saadi noa otsa koperdamisel. Leitakse, et kannatanu kehaasend võis vigastuse tekkimise ajal olla ajas ja ruumis liikuv, nii istuv kui kummargil ning lööja olla kannatanu vastas ning ei välistata, et torke-lõikehaav on saadud 19.11.2021 toimunud kahtlustatava ülekuulamise protokollis kirjeldatud viisil. Ei sedastata tervisekahjustusi, mis viitaks enesekaitsele. 06.10.2021 võetud veres oli etanooli plasmas 0,61 g/L, narkootilisi või psühhotroopseid aineid verest või uriinist määratud ei ole. 14.11.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (II kd, tl 2-11) vaadeldi pakendatud riideesemeid, halli värvi aluspüksid ja punast värvi lühised püksid, milledelt mõlemal oli visuaalselt nähtav veremäärdumine ning aluspükstelt võetud proovid andsid vere suhtes positiivse reaktsiooni. 11.10.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (II kd, tl 14-24) vaadeldi musta värvi plastikust käepidemega nuga, mis oli politseile üle antud patsiendi väärtasjana 06.10.2021 (II kd, tl 12). Noa pikkuseks on ca 225 mm, terapikkuseks 120 mm ning noa laiem terakoht 22 mm. Visuaalsel vaatlusel noa tera mõlematel külgedel tuvastati verekahtlased määrdumised, noa teralt ja käepidemelt võeti proovid kolmele vatitikule, milledest ühte testiti ja mis andis verepositiivse tulemuse. Tunnistaja Yi ütluste (II kd, tl 25-26) kohaselt olles 06.10.2021 patrullteenistuses koos Zga said väljakutse xxx xx-xx, sisuga tugeva verejooksuga haav rinnas, kohale saabudes kohtusid patrullpolitseinikega, kes ütlesid, et kiirabi juba tegeleb kannatanuga. Korteris viibis Svetlana Sadovnikova, kes rääkis, et tuli koju 17.00-18.00 paiku, tekkis kannatanuga armukadeduse põhjusel konflikt. Mingi hetk käis kannatanu poes, ostis alkoholi ja jõi seda. Toimus ka konflikt sülearvutist tuleva muusika tõttu, Svetlana palus panna filmi ning tõmbas internetikaabli arvutist välja. Seejärel kannatanu võttis tubaka ja läks vannituppa. Svetlana kuulis mingi hetk oigamist või kutsumist, ei mäleta täpselt, läks vannituppa ja nägi, et kannatanu istub verisena WC poti pea. Ei mäletanud, kus täpselt nuga oli aga mäletab, et võttis selle ja viskas köögi kraanikaussi valgesse tassi, misjärel helistas kiirabisse. Samuti ütles, et kannatanu tarvitab raskeid narkootikume, amfetamiini ja tablette, mõnikord joob koos tablettidega alkoholi ning käitub ettearvamatult. Tunnistaja We ütluste (II kd, tl 27-30) kohaselt 06.10.2021 kiirabis tööl olles said kell 18.55 väljakutse aadressile xxx xx-xx, naisterahvas, kes neile ukse avas oli silmnähtavalt joobes ja hüsteerias, verd tema peal tähele ei pandud, küsimusi pidi esitama talle mitu korda ning tal paluti alla jääda teist brigaadi ootama. Väljakutse sisuks oli, et mees on kukkunud noa otsa, on 6 tugev verejooks rinnust ning oli ka juttu santehnikast. Tunnistaja arvas, et tegemist ei ole õige infoga, sest kui keegi isegi peaks noa otsa kukkuma, tekiks lõike haav, mitte rindkere läbistav haav ning omast kogemusest ütles, et väited, kus kukuti noa otsa, ei ole tõesed. Patsiendi leidsid vannitoast, kellel oli jalas lühikesed püksid ja särki seljas ei olnud. Tunnistaja märkas maas esikus ja kööginurga juures vere tilkasid, mida oli köögipoole peal vähem, mõned tilgad, esiku põrandal, WC uksest toa poole, oli neid rohkem. Kuna WC oli väike ei pääsenud patsiendile ligi. Ukseläve kõrval oleva katkise, teravate äärtega WC posti prill-lauakaane viskas koridori, et saaks patsiendi ilma lisakahjustuseta WCst välja lohistada. Kui kiirabi töötajad proovisid patsienti jalgadest lohistada, sai patsient aru, et peab vannitoast välja saama, tõusis pool püsti, oli teadvusel, vehkis kätega ja ei allunud korraldustele. Selline käitumine viitab tunnistaja hinnangul tugevale valuaistingule või šokiseisundile. Edasi tegeles brigaad patsiendiga umbes 10 minutit. Naisterahvas tuli korterisse siis, kui patsient oli korterist välja tõstetud ning hakkas kiirabi palvel patsiendi dokumente otsima, naine oli veel hüsteerias. Tunnistaja ei näinud, et naine oleks patsienti tema juuresolekul katsunud. Randevuu brigaadijuht C märkas kraanikausis verist nuga, mille palus kolleegil turvaliselt ära pakkida ja kaasa võtta. Tunnistaja eeldab, et selleks, et haigla saaks noa järgi aimu, kui sügav haav on. Tunnistaja on joonistatud korteri skeemil ära märkinud vere tilgad, mis asuvad toa köögi poolses osas, kohe köögipoolele sisenedes, voodi jalutsi kõrval (II kd, tl 31). Tunnistaja Ri ütluste (II kd, tl 32-36) kohaselt ei mäleta ta millal täpselt aga 2021 a. oktoobri kuu lõpus, otsustas ta minna Pallasti 37 kauplusesse sigarettide järgi. Kõndis mööda xxx xx ühiselamust, majal on üks trepikoda, kellaaega täpselt ei mäleta aga kindlasti pärastlõunal, kuna oli veel valge ning nägi trepikoja ees kiirabiautot. Trepikoja ees seisis tunnistaja jaoks tundmatu naisterahvas, kes nuttis ja suitsetas, tal oli seljas justkui pidžaama, mis oli heledat värvi. Umbes 170 cm pikk, vist heledate juustega, rinnakas, üle keskmise kehaehitusega. Tunnistaja küsis naisterahva käest, mis juhtus, kes vastas vene keeles, et tema noormees lebab veres, ütles, et mees kukkus. Naisterahvas suitsetas närviliselt, käed värisesid, tunnistaja ei näinud, et käed, nägu või riided oleks verised olnud. Rohkem naisterahvaga ei rääkinud ning läks edasi, rohkem sel päeval xxx xx ühiselamust mööda ei kõndinud. Asjatundja V ülekuulamisel antud ütluste (II kd, tl 37-39) kohaselt mäletas ta Dt patsiendina hästi, kuivõrd sellest polnud kaua aega möödas ja traumasid, mis vajavad sellist lõiget elu päästmiseks on Eestis ja maailmas vähe. Patsient tuli raskes eluohtlikus seisundis, leiti üks vigastus, haav paremal rindkere eesseinas. Tuginedes oma varasemalt töökogemusele leiab, et haav võib olla noaga tekitatud, kuid see võib olla tekitatud ka muu terava esemega. Haavakanali suund tundus olevat ülevalt alla, haava kanal oli pigem sügav, kuid täpset pikkust ei oska öelda. Haava serv oli sile, suurt luulist vigastust ei diagnoositud, kuid ei saa välistada mikroskoopilist vigastust luudel. Tegemist oli pehmete kudede vigastusega, rindkeres oli südamepauna vigastus, südame tamponaad, a. mammaria dex vigastus ägeda verejooksuga ja parempoolne verirind. Arvab, et sellisesse kohta on vigastust pigem kerge tekitada, ei ole vaja rakendada tugevat jõudu, kui just ei tabata roiet terava esemega. Haavakanali suunda arvestades arvab, et on ebatavaline enesevigastuse kanali trakt ning selliselt ennast vigastada on raske, kui mitte võimatu. Vasaku käega oleks selliselt ennast vigastada kergem ja parema käega raskem. Svetlana Sadovnikova 08.10.2021 kahtlustatavana antud ütluste (II kd, tl 92-98) kohaselt ei tunnista ta kuriteo toimepanemist, milles temale kahtlustus on esitatud. Selgitas, et xxx xx-xx on üürikorter, kus nad on Dga elanud umbes aasta aega ja umbes sama aja on ka koos olnud. 05.10 ööl vastu 06.10.2021 ta kodus ei olnud, oli väljas Xga, kellega käis Sikupilli kasiinos ja Solnoki lähedal ühiselamus külas ning soovisid narkootikume hankida. D oli samal ajal kodus, oli tarvitanud Rivotrili ja teisi arsti poolt kirjutatud tablette, kuid rohkem kui ette nähtud, jõi peale alkoholi, mille peale sõitis tal katus ära ja jäi magama. Väidetavalt D tarvitab tablette nii tihti, ilmselt selleks, et kaifi saada, mis peale hakkab tegema ebaadekvaatseid asju, on tahtnud aknast alla hüpata. 06.10.2021 jõudis Svetlana koju 15-16 paiku, D tukkus, talle tundus, et ta oli tablettide mõju all. D hakkas pärima, kus ta olnud oli, Svetlana vastas, et ei saanud tulla kuna X oli ta üksi õue jätnud, nuttis bussipeatuses, telefoni aku oli tühi, ühistransport enam ei liikunud ja otsustas 90 euroga kasiinosse minna. Miks taksot ei võtnud, ei oska öelda. Tegelikult 7 ei tahtnud ka koju minna, kuna oli X peale solvunud, kuna oli sõbrana temaga halvasti käitunud. Pärast kasiinot käis poodides ja püüdis Xt üles leida, et temaga rääkida. X helistas alles siis Dle kui Svetlana oli koju jõudnud. D leidis, et X on jobu ja samas leidis, et Svetlana on ise ka süüdi ega oleks pidanud Xga üldse välja minema. Svetlana leiab, et Xga välja minema oli kõigile kasuks, kuna tema kaudu saab narkootikume. Võis olla umbes 16.30 ajal kui D läks poodi siidrite järgi, Svetlana palus tuua ka saiakesi aga D polnud nõus, kuna ta ise raiskas kasiinos raha ära, tal oli alles vaid 5 eurot ja ütles, et ostab selle eest endale siidrit. Selle peale Svetlana solvus, kuna 05.10 kui ta kodust lahkus oli külmkapp süüa täis, kuid kui koju jõudis, oli see tühi. Samuti olid Dl jäänud pooleli torutööd köögis, ise ta ei mäletanud, millal ta nendega alustas aga kui Svetlana 05.10 kodust ära läks, oli kõik korras. 06.10 koju tulles pani Svetlana kohe endale selga pidžaama, oli kaine, kuid magamata. Koristas köögis, nõusid pesta ei saanud, kuna vett ei olnud ja kui D poodi läks, hakkas friikartuleid tegema, oli plaan süüa ja magama minna. Peale poodi võttis D taas korraga palju tabelette, nii nagu neid tavaliselt tarvitas. Pretensioonid olid vastastikused, Dl see, et nad Xga ööseks koju ei tulnud ja Svetlanal see, et kõik oli segamini. Hiljem läks D arvuti taha istuma, tekkis tüli valitud muusika osas, Svetlana tõmbas netikaabli välja, selle peale reageeris D negatiivselt suusõnaliselt, lubas panna peale seriaali, kuid läks WCsse suitsetama. Svetlana selgitas, et neil on kolm nuga, üks suur ja lainelise äärega, ebamugav, teine väiksem samuti lainelise äärega, millega söövad ja lõikavad liha ja kolmas musta pidemega nuga, mida kasutavad kõige rohkem, kuna on mugav. Kui D WCsse läks, nad omavahel enam ei riielnud, ei toimunud rüselust, D kuskilt verine ei olnud, kuid Svetlana sai selle peale vihaseks, et talle saiakesi ei toodud ja viskas friikartuleid mööda tuba laiali. Koju tulles ei märganud Svetlana WCs midagi ebatavalist. Märkas aga, et D oli apteegis käinud, kuna esikus oli Benu apteegi kotike, pani selle esiku kapi alumisse sahtlisse, tüli käigus ütles Dle, et ta ei saa enam oma rohtusid, kes vastas, et sai need juba kätte. Svetlana läks kontrollima, Benu kott oli veel alumises sahtlis, võttis selle sealt välja ja pani kapi peale. D oli WCs 10 minutit, kuni kuulis, et hüüdis teda või hakkas oigama, enam ei mäleta. Ta läks WCsse, nägi kuidas D istub poti ääre peal, hoiab rinnust kinni, püksid olid jalas ja särk seljas, oigas valust. Kui Svetlana küsis, mis juhtus, vastas D, et teda rahule jätaks või minema läheks. Svetlana ütles, et helistab kiirabisse, D vastas ropusti, et teda rahule jäetaks, mille peale Svetlana vastas, et kärvaku siis ära. Nägi, et särgilt tilkus verd, särgil auku ei näinud, vereloik oli ka poti ees oleval vaibal. D istus ja nõjatus seljaga vastu loputuskasti. Svetlana ehmus verest, kardab verd, mäletab, et võttis noa, kust täpselt ei tea aga teab, et selleks kummardama ei pidanud, vist oli nuga D põlve peal. Nuga pärines nende korterist, musta käepidemega, see, millega tavaliselt süüa teevad. Svetlana oli paljajalu, vaatas kuhu astus, et mitte vere sisse astuda, seisis vist WC uksepaku peal. Kui noa kätte sai, nägi, et noa tera oli kindlasti verine, käepide vist ei olnud ning pani noa kraanikaussi kruusi sisse. Siis helistas kiirabisse, oli sel ajal toas, vahepeal vaatas WCsse, ei tea kuidas, aga D oli end vahepeal dušinurka liigutanud, oli vasakul pool seina ääres. Kõne ajal läks WCsse täitsa sisse, lohutas ja paitas D, püüdis teda kontaktis hoida, vere sisse aga ei astunud. 112 kõne operaator palus tal alla kiirabile vastu minna, pani valget värvi plätud jalga, tegi all suitsu, kui kiirabi ootas. Tema mäletamist mööda tuli kaks kiirabi ja nad läksid ilma temata üles ja palusid tal all oodata. Svetlana tegi all veel ühe suitsu ja siis läks ka tagasi üles, nägi, et D on esikus ja enam särki seljas ei ole ja siis tulid üles mehed kanderaamiga. Puudutas ja paitas D, ütles, et ta vastu peaks ja armastab teda, nuttis, sest kartis, et ta sureb ära. Haava peal oli selleks ajaks mingi side. D viidi minema, Svetlana märkas, et nuga enam polnud kraanikausis ja eeldas, et kiirabi arstid võtsid selle kaasa. Kui kiirabi lahkus, astus politsei sisse ja hakkas temaga rääkima, ta rääkis neile kõik, mis oli juhtunud, et nad olid tülitsenud, D läks WCsse suitsu tegema ja tema helistas 112 numbrile ja tema ei tea, kuidas nuga sinna sattus. Ta ei mäleta, kas Dl oli midagi käes, kui WCsse läks. Kiirabile läks vastu otse WCst, enne käsi ega jalgu ei pühkinud, riideid ei vahetanud. D tarvitab tavaliselt amfetamiini ja harvem fentanüüli, samuti kanepit, tema ise üldiselt amfetamiini, vahel ka fentanüüli. Konflikt on Svetlanal olnud üks kord oma emaga, muidu ei ole konflikte ega vägivaldne. Tema D noaga ei löönud. 15.10.2021 on Svetlana Sadovnikova koostanud käsikirjalise allkirjastatud ülestunnistuse (II kd, tl 99-101), kus ütleb, et Dga juhtunu oli õnnetusjuhtum. 19.11.2021 kuulati Svetlana 8 Sadovnikova uuesti kahtlustavana üle (II kd, tl 102-106), kus soovib anda uued ütlused alates ajast kui ta koju jõudis, varasemate sündmuste osas jääb varasemalt antud ütluste juurde. Ta ei mäleta detaile sellest päevast, kuna oli antidepressante tarvitanud, lahjat alkoholi joonud ja eelmisel päeval amfetamiini tarvitanud. Kui ta 18-19 ajal koju jõudis D magas, ärkas tema tuleku peale üles ning oli tema peale kuri, et ta öösel koju ei tulnud, ta ei karjunud, aga nad tülitsesid. Pärast Svetlana koju jõudmist umbes 10 minuti pärast läks D poodi, ei olnud nõus Svetlanale saiakesi ostma ja tuli koju Fizz siidritega. Samal ajal kui D poes oli, praadis Svetlana friikartuleid, võttis sügavkülmast välja kana, mille pani mikrolaineahju peale sulama. Vahetas riided pidžaama vastu, tahtis pärast söömist magama minna. D jõi siidrit ning hakkas rääkima, et arvab, et Svetlana on teda petnud, mida Svetlana eitas. D jõudis juua ühe purgi Fizzi, tegi endale sigareti valmis ja läks WCsse suitsetama, mis on neil tavaline, kuna toas suitsetada ei tohi. WCsse minnes võttis kaasa sigareti ja tulemasina, rohkem midagi tal käes ei olnud, tualettruumi ukse jättis veidi lahti ja nad suhtlesid samal ajal, vaidlesid. Svetlana küsis, miks kõik torud on lahti võetud, sellele D ei vastanud, vaid tegi jätkuvalt etteheiteid petmise osas. Siis kutsus D teda WCsse, Svetlanal oli samal ajal vasakus käes nuga, tera ettepoole, sest parasjagu proovis kana lõigata. Nuga oli musta käepidemega keskmise suurusega kööginuga. Kodus oli kolm nuga, kuid see oli kõige mugavam, teised kaks on sakilise teraga. D kutsus teda tualetti, et vist pool sigaretist anda, tavaliselt suitsetavad ühe sigareti kahe peale. Svetlana tegi tualettruumi ukse lahti, nad vestlesid, D istus tualetipostil, Svetlana täpselt tema vastas. Ütles Dile, et raiskas öösel, tema venna poolt antud raha kasiinos ära, D vastas irooniliselt, et tubli on. Svetlana vasak käsi, milles oli nuga teraga ette poole, oli sirgelt all keha juures, kus parem käsi oli, ei mäleta. D ei jõudnudki talle sigaretti anda, sest ta tõmbas Svetlanat paremalt poolt talje piirkonnast järsult särgist ja ta kukkus Dle otsa. Kuna Svetlana hakkas kukkuma, tõstis ta refleksist mõlemad käed enda ette ning vasakus käes olnud nuga tabas D. Refleksist tõmbas kohe ka noa välja, ehmus ja talle tundus, et nuga tabas Di paremat õlga. Jooksis kohe tualetist välja, et telefon võtta ja kiirabisse helistada, noa viskas kraanikausis olevasse kruusi, seda ei pesnud. Ütles Dle, et kutsub kiirabi, mille peale ta vastas, et temaga on kõik korras ja on loll, kui kiirabi kutsub. Kõne käis ja Svetlana ütles samal ajal vastu, et kärva siis maha. Alguses istus D poti peal, Svetlana rääkis kiirabiga toas, kui läks WCsse tagasi siis D istus paremal pool dušinurga ääre peal, vasaku õlaga vastu seina, parem põsega ukse poole. WC poti ees oli palju verd, Svetlana oli hirmul ja palus häirekeskuse töötajalt, et kiirustataks, täitsa karjus seda. Ütles kõnes, et D kukkus noa peale, sest oli hirmul ja ei teadnud, mida öelda ja hiljem jäigi selle versiooni juurde. Dga midagi nad kokku ei leppinud. Siis läks Svetlana kiirabile vastu nagu paluti, seljas pidžaama ja jalas Adidase plätud, ei näinud, et tal oleks riietel verd. Jõudis väljas teha paar mahvi suitsu, kui kiirabi saabus, kes palusid, et ta all ootaks. Maja vastas olevast seltskonnast tuli tema juurde üks umbes 50-aastane meesterahvas, kes küsis, mis tal juhtus, vastas, et ta kutiga juhtus õnnetus, mees tahtis vist ka filmima hakata aga ta ei lubanud. Kui teise sigareti lõpetas, läks korterisse tagasi, D oli esiku põrandal, kust ta tõsteti kanderaamile ja teda hakati ära viima, jõudis talle musi teha ja paitada. D viidi minema ja politsei hakkas süüdistatavaga tegelema. Teab, et on süüdi selles, mis juhtus, kuid ei oleks kunagi Dle midagi halba teinud. Neil on Dga väga head suhted, suuremaid tülisid ei ole. Tavapärased on pisemad nääklemised, kätega pole konflikte lahendanud, suuri konflikte pole olnudki. Väga kahetseb, et see õnnetus juhtus, armastab D ja ei soovi talle midagi halba. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (II kd, tl 91) kohaselt 07.10.2021 kell 00.27 andis Svetlana Sadovnikova narkotest süljest, kasutades indikaatorvahendit Rapid STAT, positiivse tulemuse amfetamiini osas ning prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Sellele viitavad tunnused olid: häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, aja-, isiku- ja kohataju häirete esinemine, koordinatsiooni kerged häired ning apaatsus. Isiku läbivaatuse protokolli (II kd, tl 55-66) ja asitõendi vaatlusprotokolli (II kd, tl 67-90) kohaselt olid Svetlana Sadovnikoval kinnipidamisel seljas halli värvi dressipüksid, millel Minni Hiire kujutised, hall t-särk samuti Minni Hiire kujutisega ja valged jalanõud, visuaalselt nähtavad vigastused puudusid. Dressipükstelt ja t-särgilt verekahtlastest määrdumistest võetud proovide testimine Tetrabase lahusega andis positiivsed reaktsioonid. 9 Seega eeltoodud tõendite pinnalt saab jätta kõrvale versiooni, et D kukkus ise noa otsa nagu süüdistatav algselt väitis nii hädaabikeskusele tehtud kõnes, maja ees seistes teda kõnetanud võõrale meesterahvale, sündmuskohale tulnud patrullpolitseinikule ja enda 08.10.2021 kahtlustavana antud ütlustes. Sellise versiooni lükkas süüdistatav ise oma ütlustega ümber, samuti isiku kohtuarstlikus ekspertiisiaktis leiti, et arvestades haavakanali ülevalt alla suunda ei ole tõenäoline, et antud vigastus saadi noa otsa koperdamisel. Samasugusele seisukohale asus ka asjatundjana üle kuulatud V, kes leidis, et haavakanali suunda arvestades on ebatavaline enesevigastuse kanali trakt ning selliselt ennast vigastada on raske, kui mitte võimatu. Vasaku käega oleks selliselt ennast vigastada kergem ja parema käega raskem. Kriminaalasjas kogutud tõenditest tulenevalt on kannatanu aga paremakäeline ning arvestades kannatanul vigastuse asetsemist paremal pool, sai sellise vigastuse tekitada tema vastas olev isik, kes on vasakukäeline. Ainus vasakukäeline selles korteris oli aga süüdistatav. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et 06.10.2021 kella 18.55 ajal viibisid xxx xx-xx korteris vaid kannatanu ja süüdistatav. Samuti ei ole alust kahelda selles, et kannatanule tekitatud lõike-torke haav oli tekitatud sündmuskohalt leitud verise musta käepidemega noaga. Viimast kinnitab oma ütlustes süüdistatav, asjatundja V leidis oma kogemuse pinnalt, et haav oli tekitatud noa või mõne muu terava esemega, samuti ekspertiisiakt ei välistanud, et haav oli tekitatud sündmuskohalt leitud noaga ning sündmuskohalt ühtegi teist eset, mis oleks võinud vigastuse tekitada, ei leitud. Seejuures ei leitud ka süüdistatava ütlustest nähtuvaid veel kahte nuga, mis pidanuks korteris asuma, kuid mida tavaliselt ei kasutatud. Järgnevalt muutis süüdistatav oma ütlusi ja selgitas enda 19.11.2021 ülekuulamise protokollis, et juhtunud oli õnnetusjuhtum, kuivõrd D tõmbas teda enda poole, mille tõttu süüdistatav kukkus kannatanule otsa nii, et nuga tabas Di. Kannatanu ise juhtunut täpselt ei mäleta, kinnitab, et sel päeval siidrit jõi, arsti väljakirjutatud tablette võttis ning Svetlanaga tülitsesid nii armukadedusest, kui selle tõttu, et kannatanu oli köögi torud lahti võtnud ning nad olid vaid kahekesi korteris. Isiku kohtuarstlik ekspertiis ei välista, et torke-lõikehaav on saadud kahtlustatava 19.11.2021 ülekuulamise protokollis kirjeldatud viisil. Kuid kohus peab ka viimaseid süüdistatava antud ütlusi lõike-torkehaava kohta ebausaldusväärseteks. Kohtu hinnangul näitab selline kohene valeütluste andmine juhtunud sündmuse osas süüdistatava poolset püüet enda olukorda kergendada. Süüdistatav ise ütleb, et mõtles sellise versiooni välja, sest oli hirmul ja ei teadnud, mida öelda, kuid kohtu hinnangul selline kohene teistsuguse versiooni välja mõtlemine ei näita, et isik ei teadnud, mida öelda. Pigem sai süüdistatav aru, mis oli juhtunud ja proovis enda süüd juhtunus vähendada, segadust ei olnud tal sel päeval ja enda ülekuulamisel samasuguseid ütlusi anda. Süüdistatav muutis oma ütlusi alles rohkem kui kuu aega pärast juhtunut ning selleks ajaks oli talle 01.11.2021 määratud kaitsja. Samuti on süüdistatava ütlustest järgmised ebakõlad. S. Sadovnikova algselt väitis, et oli lihtsalt magamata ja eelneval päeval amfetamiini tarvitanud, järgmisel ülekuulamisel lisas, et tegelikult oli ka antidepressante võtnud ja lahjat alkoholi tarvitanud. Süüdistatav väidab, et kannatanuga on läbisaamine hea, kuigi tuleb nii kannatanu kui süüdistatava ütlustest välja, et sündmuse toimumise päeval oli väga palju erinevaid teemasid, mis olid põhjuseks tüli tekkimiseks. Nimelt olid varasemalt mõtted lahkumineku osas, kuna kannatanu kuritarvitas ravimeid, mistõttu muutus aeg-ajalt ebaadekvaatseks. Ka sel päeval süüdistatav kannatanut ähvardas, et enam ta neid ravimeid ei saa, oli need sahtlisse ära pannud. S. Sadovnikova oli koju tulles pahane ka selle peale, et süüa enam ei olnud, ei olnud rahul arvutis valitud muusikaga, köögis oli kannatanu torud lahti võtnud, mistõttu vett ei olnud ja koristada ei saanud, samuti ei olnud kannatanu nõus S. Sadovnikovale poest saiakesi tooma ja ostis vaid endale alkoholi. Samal ajal oli kannatanu S. Sadovnikova peale pahane, et viimane ööseks koju ei tulnud, kahtlustas Xga petmist ja tuli ka välja, et oli neile antud raha kasiinos ära kulutanud. Ka S. Sadovnikova poolt öeldu hädaabikõne alguses, „Kõnge sa!“, näitab kohtu hinnangul seda, et konflikt oli ikka veel õhus ja omavaheline läbisaamine sel hetkel ei olnud hea. Sündmuskoha vaatlusprotokollis lisana toimikus leiduvatelt fotodelt nr 34, 35 (II kd, tl 37), samuti sündmuskoha vaatlusprotokollist (II kd tl 103) nähtuvalt vedelevad kööginurga maas ja diivani peal friikartulid ja sigarettide kestad. Seejuures on kahtlustatav oma 17.11.2021 ütlustes (I kd, tl 95) märkinud, et kui kannatanu oli sigaretiga WCsse läinud, siis vihastas S. Sadovnikova kannatanu 10 peale, et see talle saiakesi ei toonud ning viskas friikartulid, mida ta just valmistas, mööda tuba laiali. Kohus järeldab sündmuskohal tuvastatust ja kahtlustatava ütlustest, et kahtlustatav oli mitte ainult pahane, vaid suisa raevus, ja seda just hetkel, mil kannatanu WCsse sisenes. Seega oli tüli haripunktis ja väited selle kohta, et neil omavahelisi tülisid ei olnud, ei vasta tõele. Samuti on süüdistatav öelnud, et ta ei ole konfliktne inimene ning tal on olnud vaid üks konflikt emaga. Politsei andmebaasist tuleb aga välja kaks juhtumit (II kd, tl 176 ja pöördel). 25.07.2020 juhtum kella 01.09 paiku, teataja sõnul tuli tütar kallale. Hiljem, 04.09.2020, N selgitas, et oli suusõnaline konflikt ning ta tahtis, et tütar Svetlana Sadovnikova ära läheks. Mõlemad osapooled olid purjus, karjusid üksteise peale, füüsilist vägivalda ei olnud, osapooled ära leppinud, saavad enda sõnade kohaselt hästi läbi. 28.03.2020 juhtumi kohaselt oli kaklus, Svetlana on joobes ja keegi, kes on tulnud külla, peksavad. Politsei läks algselt valele aadressile, õigele jõudes kaklust pole olnud, rahvas oli koos seoses matustega ja laiali läinud. Lisaks eelmärgitule nähtub kriminaaltoimikust, et 28.06.2013 lõpetati Svetlana Sadovnikova suhtes kriminaalmenetlus lepituskokkuleppega, kus ta oli kahtlustatav selles, et 11.11.2012 varguses kinnipeetuna tiris Kd juustest ja kriimustas nägu, milline tegu oli kvalifitseeritav

§ 121järgi.

Eeltoodu näitab vastupidiselt süüdistatava poolt väidetule, et tegemist on konfliktse inimesega, kellel on kalduvus konfliktsetes olukordades ka vägivalda kasutada. Seejuures on nii menetlusesemeks olevas süüteos, kui ka varasemates juhtumites tuvastatud, et süüdistatav on olnud joobes. Kohtu jaoks ei ole ka eluliselt usutav lõike-torke haava tekkimine viisil, et kannatanu tõmbas Sadovnikovat paremalt poolt talje piirkonnast järsult särgist ja ta kukkus kannatanule otsa. Ekspertiisi aktis leitakse, et kannatanu kehaasend võis vigastuse tekkimise ajal olla ajas ja ruumis liikuv, nii istuv kui kummargil ning lööja olla kannatanu vastas ning otsesõnu ei välistata, et torke-lõikehaav on saadud 19.11.2021 toimunud kahtlustatava ülekuulamise protokollis kirjeldatud viisil. Ei ole vaidlust selles, et kannatanu oli vigastuse tekkimise hetkel WCs, kuhu läks suitsu tegema ja istus poti peal, kuivõrd sündmuskoha vaatlusprotokollist ning verepritsmete ja suuremate vere loikude asukohad seda kinnitavad, samuti WCst leitud tubakas ja sigaretikarp. Kuid oma ütlustes on S. Sadovnikova öelnud, et hoidis nuga vasakus käes tera eespool ja käsi oli sirgelt all, seisis kannatanu vastas ja nad rääkisid juttu. Sündmuskoha vaatlusprotokollidest on näha, et tegemist on väikese WCga ja kui tõesti kannatanu oleks S. Sadovnikovat särgist enda poole tõmmanud, ei oleks kuidagi saanud kukkumise vältimiseks, käsi ette pannes, hoides nuga tera ees pool, lõpetada nuga kannatanu rinnas suunaga ülevalt alla. Seda põhjusel, et väidetav noa käes hoidmise viis ei lähe kuidagi kokku haava suunaga. Sellisel juhul oleks pidanud süüdistatav kannatanu peale nii-öelda kukkudes ja lõike-torke haava tekkimise hetkel hoidma oma kätt sel hetkel ebaloomulikus asendis, tera ees pool, suunaga alla, umbes enda rinna kõrgusel ja enda kehale lähedal, kuivõrd kaugus kannatanust oli väike ja WC potil istuv kannatanu võttis ruumi ära, mistõttu saanuks süüdistatav WC-sse sisenedes seista kas ukse lävepakul või ruumis sees äärmisel juhul lävepaku juures. Selline süüdistatava kirjeldatud asend ei ole aga loomulik ja ei teki inimesel refleksist, kui püüab kellelegi peale kukkumist vältida ning tuge otsida. Sellisel juhul pigem pannakse peopesad ette ja haare noale väheneks ja otsitaks kätele tuge loputuskasti taga olevast seinast, et ise mitte viga saada, nuga aga kukuks maha. Ekspertiisiaktis on küll öeldud, et kuivõrd oli tegemist pehme koe vigastusega, ei olnud vajalik tugeva jõu kasutamine, kuid sügava lõike-torkehaava tekitamiseks oleks vaja siiski mingit jõudu kasutada. Seega peab kohus süüdistatava selgitusi kannatanule vigastuse tekkimise asjaolude ja vigastuse tekkimise mehhanismi osas ebausaldusväärseteks. Kohus peab vajalikuks viidata sellele, et küsimusele vastates on ekspert oma arvamuse punkti 9 lõpus küll märkinud, et ei saa välistada, et torke-lõikehaav on saadud 19.11.2021 toimunud kahtlustatavana ülekuulamises kirjeldatud viisil, kuid arvamuse punktis 7 on märgitud, et võimalik, et tervisekahjustus on saadud löögist teravat otsa ja serva omava esemega … . Ka punktis 8 on ekspert andnud arvamuse, et on võimalik, et tervisekahjustus on saadud lähteandmetes märgitud viisil – 06.10.2021 löögist teravat otsa ja serva omava esemega… . Samuti ülalviidatud punktis 9 on ekspert leidnud, et kannatanu kehaasend vigastuse tekitamise ajal võis olla liikuv … ning lööja olla kannatanu vastas. Alles seejärel peab ekspert võimalikuks tervisekahjustuse tekitamist ka kahtlustatava väidetud viisil. Kohus leiab, 11 et kuigi ekspert ei välista ka kahtlustatava kirjeldatud viisi, on ekspertarvamuses läbivalt leitud, et tegemist on teravat otsa ja serva omava esemega löömisega (p 7, 8) ning tervisekahjustuse tekitajat on ekspert nimetanud lööjaks (p 9). Juhul, kui tervisekahjustus oleks tekkinud kahtlustatava kirjeldatud viisil, ei oleks tegemist ei löömise ega lööjaga, vaid tera surumisega kannatanusse. Kahtlustatava kirjeldatud viisil ei õnnestuks aga nuga nii sügavale suruda ja tasakaalu kaotades ja tuge otsides oleks pigem tegemist lühema haavakanaliga lõikehaavaga, mitte sügava torke-lõikehaavaga, mis ulatub rindkerearterisse ja südamepauna. Seda eriti olukorras, kus kannatanu ei ole just kõige kõhnema kehaehitusega. Kaitsja küll leidis, et kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, kuid kohus leiab, et isegi juhul, kui kaitsjal tekkisid kahtlused, ei saa need automaatselt üle kanduda kohtule, kellel kahtlusi süüdistatava süüdiolekus ei ole tekkinud. Seetõttu on kohus seisukohal, et 06.10.2021 kella 18.50 paiku Tallinnas, xxx xx-xx korteris lõi Svetlana Sadovnikova vähemalt ühel korral noaga oma elukaaslast Dt paremale poole rinna piirkonda, tekitades viimasele sellega eluohtliku vigastuse – paremal pool rindkere II ja III roide vahel rinnakelmeõõnde ulatuva torke-lõikehaava koos parema sisemise rindkerearteri ja südamepauna vigastusega, mille tagajärjel tekkis verirind ja verisüdamepaun. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra (Vabariigi valitsuse määrus nr 266 13.08.2002) § 7 kohaselt on Dl esinev tervisekahjustus eluohtlik, kuna rinnakelmeõõnde tungiv torke-lõikehaav eluohtlik vigastus ning arvestades tervisekahjustuse paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega on põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. Seega on tõendamist leidnud

§ 118

lg 1 p 1 objektiivne koosseis, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt tuleb

§ 118

lg 1 järgi süüteo kvalifitseerimiseks tuvastada kas isikul oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (

§ 121

) vastav tagajärg.

§ 121

lg-s 1 kriminaliseeritud kehaline väärkohtlemine sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi - need on tervise kahjustamine (alt 1) ja valu tekitamine (alt 2). Seadusandja on

§ 118

lg-t 1 sõnastades määranud, et sama sätte pdes 1-7 nimetatud tagajärje põhjustanud teo saab koosseisupäraseks lugeda vaid juhul, kui on tuvastatud kannatanule just tervisekahjustuse tekitamine. Sellest tulenevalt on

§ 118

käsitatav vaid

§ 121lg 1 esimese alternatiivi, s.o tervise kahjustamise kvalifitseeriva koosseisuna.

Sellise

§ 121

lg 1 esimesele alternatiivile vastava tervisekahjustuse tekitamine peab

§ 118lg 1 kohaldamiseks olema tahtlik.

Järelikult ei saa

§ 118

lgs 1 realiseeritusest isiku käitumises rääkida juhul, kui isik ei kahjustanud objektiivselt kannatanu tervist või kui tal puudus tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks. Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

Juhul kui süüdistatav on tekitanud tervisekahjustuse tahtlikult, kuid

§ 118

lg 1 ps 1 nimetatud raske tagajärg on saabunud ettevaatamatusest, ei saa isik vastutada

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Lisaks tuleb tervise kahjustamisena käsitleda igasugust keha normaalsest toimimisest erineva kahjuliku iseloomuga haigusliku seisundi esilekutsumist, sõltumata sellest, kas kannatanu valu tunneb või mitte. Süüdistatava kaitsja on leidnud, et toime pandud tegu tuleb ümber kvalifitseerida

§ 119

lg 1 järgi, kuna leiab, et kannatanule tekitati raske kehavigastus Svetlana Sadovnikova poolt ettevaatamatusest, mitte aga tahtlikult. Järgmisena peab kohus hindama Svetlana Sadovnikova tegevuses

§ 118lg 1 p 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kuriteo asjaoludest ning eeltoodud järeldustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult ning ei saa kaitsja seisukohaga nõustuda. Sellisele seisukohale asumist toetab kohtu arvates eelkõige tervisekahjustuse asukoht ja selle suund, samuti tervisekahjustuse tekitamise vahend. Süüdistatava selgituste kohaselt oli neil kannatanuga tüli ja vigastus tekkis kogemata, kui kannatanu süüdistatavat enda poole tõmbas, mille tagajärjel süüdistatav kannatanule lõiketorkehaava tekitas. Kohus on aga eelpool välja toonud, miks selline vigastuse tekitamise viis ei 12 ole eluliselt usutav ning leiab, et Svetlana Sadovnikova lõi kannatanut noaga tahtlikult tüli käigus. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatav, lüües kööginoaga teisele inimesele rinna piirkonda, pidi oma senise elukogemuse pinnalt üheselt aru saama, et ta tekitab teisele inimesele tervisekahjustuse, torkehaava sügavusest aga tuleneb selle tervisekahjustuse ohtlikkuse aste, s.t mida sügavam on haav, seda ohtlikum on tervisekahjustus. Arvestades kasutatud vahendit, s.o terava otsaga kööginuga, siis teadis süüdistatav, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja ta ka tahtis seda, või vähemalt möönis seda, kuivõrd teist inimest noaga rinda lüües ei saa eeldada, et tervisekahjustust ei teki. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel tekkis kannatanul eluohtlik tervisekahjustus. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et noaga lüües saab kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud ka elule. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga rinna piirkonda lüües võib vigastada ka elutähtsaid siseorganeid, mis kujutavad endast ohtu elule. Ka süüdistatav sai sellest aru, kuna juba häirekeskusesse helistamisel ütles, et „Kõnge sa!“ ning esimesel ülekuulamisel ütles, et enne kui kannatanu ära viidi puudutas ja paitas Di, ütles, et ta vastu peaks ja armastab teda, nuttis, sest kartis, et ta sureb ära. See tähendab, et süüdistatav pidas võimalikuks, et tema poolt kannatanule tekitatud vigastused võisid kaasa tuua surma. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks ja möönis kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, kuid tal oli sellest tervisekahjustuse tekitamise ajal ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega oht elule. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Svetlana Sadovnikova tekitas teisele inimesele tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 118

lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Hinnates Svetlana Sadovnikova süü suurust

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osundab kohus, et süüdistatav lõi noaga vähemalt ühe korra oma elukaaslast Dt paremale poole rinnapiirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku kehavigastuse s.o paremal pool rindkerel II ja III roide vahel rinnakelmeõõnde ulatuva torkelõikehaava koos parema sisemise rindkerearteri ja südamepauna vigastusega, mille tagajärjel tekkis parempoolne verirind ja verisüdamepaun. Kohtu hinnangul, arvestades süüteo asjaolusid ja vigastuste tekitamise intensiivsust on süüdistatava süü keskmine. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses oma süüd tunnistanud osaliselt ja esialgsel ülekuulamisel andis valeütluseid sündmuse asjaolude kohta ning teisel ülekuulamisel andis ennast õigustavaid ütlusi, justkui oleks antud juhul tegemist õnnetusega ja ta kukkus noaga kannatanule otsa ning kahetseb seda, et selline õnnetus juhtus. Ka kohtulikul uurimisel jäi süüdistatav oma viimase kohtueelsel menetlusel esitatud versiooni juurde. Seega antud juhul kohus puhtsüdamlikku kahetsust tuvastanud ei ole. Süüdistusaktis on leitud, et kergendava asjaoluna saab arvestada süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmist, samuti abi andmist kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist

§ 57lg 1 p 1 tähenduses.

Kohus küll osaliselt nõustub sellise seisukohaga, kuivõrd süüdistatav helistas ise häirekeskusele ja kutsus abi, kuid kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et süüdistatav oleks kannatanut kuidagi haavaga või verejooksu 13 peatamisega aidanud. Seega arvestab kohus kergendava asjaoluna kahjulike tagajärgede ärahoidmist

§ 57lg 1 p 1 esimese alternatiivi mõttes.

Puutuvalt karistust raskendavasse asjaolusse, siis süüdistusaktis on välja toodud raskendava asjaoluna süüteo toimepanemine süüdlase pereliikme suhtes

§ 58p 4 tähenduses.

Raskendavaks asjaoluks loetakse seadusest tulenevalt süüteo toimepanemist isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, samuti süüdlase endise või praeguse pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 1-19-6177 kohaselt on raskendavaks asjaoluks loetud ka süüteo toimepanemist süüdlasega koos elava isiku suhtes. Svetlana Sadovnikova ja D on olnud suhtes erinevate ütluste kohaselt kuni aasta ning jaganud ühist elukohta 8 kuud (elades selles korteris koos alates veebruar 2021). Seetõttu kohus leiab, et isikuvastase kuriteo toimepanemine temaga koos ja lähisuhtes elava inimese suhtes on vaadeldav karistust raskendava asjaoluna, mida tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta. Karistusregistri andmete (II kd, tl 134-136) kohaselt on süüdistataval üks kehtiv kriminaalkaristus rahvatervisevastase kuriteo eest, mille eest mõisteti talle tähtajaline vangistus 3 aastat, millise täitmiselt ta vabastati tingimisi ennetähtaegselt ühes käitumiskontrollile allutamisega ja karistus on täidetud 24.08.2020. Samuti on süüdistataval kaks kehtivat väärteokaristust, milliste toimepanemisest on möödas aastaid, kuid mõistetud rahatrahvide osas karistuse täitmise info puudub. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades ka kergendava ja raskendava asjaolu olemasolu, leiab kohus, et süüdistatavale saab kergendava asjaolu esinemise tõttu mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kohus leiab, et kuigi süüdistatava käitumises esineb ka ülalviidatud raskendav asjaolu, kaalub selle üles käesolevas kriminaalasjas oluliseks osutunud kergendav asjaolu, sest juhul, kui süüdistatav ei oleks hädaabinumbrile helistanud ja abi oleks jäänud tulemata, ei oleks süüdistatav ilmselgelt elama jäänud, kuivõrd meditsiinidokumentidest nähtuvalt oli kannatanu verekaotus väga suur ja põhjustatud tervisekahjustus kujutas ohtu kannatanu elule. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul süüdistataval on üks kehtiv karistus, mis sai täidetud 24.08.2020 ehk umbes aasta enne käesolevat sündmust. Samas on tegemist teiseliigilise süüteo eest mõistetud karistusega ning süüdistatavat ei ole varem isikuvastase kuriteo toimepanemise eest karistatud, kuigi kriminaalasjas leidub ka süüdistatava konfliktsusele ja vägivaldsusele viitavaid tõendeid. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, mille eest mõistetakse talle suhteliselt pikaajaline vangistus, ei ole süüdistatava karistusandmeid arvestades mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine siiski otstarbekas, kuivõrd pikaajalise vangistuse kohene ja täies ulatuses ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Samas arvestades teo tagajärge, leiab kohus, et teo ebaõigust ja tagajärge arvestades ei saa kohus mõistetavat karistust täies ulatuses jätta kohaldamata ning peab vajalikuks jätta karistuse täitmisele pööramata üksnes osaliselt. Küll leiab kohus, et koheselt täitmisele pööratav karistus peab olema oluliselt lühem kui täitmisele pööramata jäetava karistuse osa. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib suuremas osas jätta täitmisele pööramata. Seejuures peab kohus vajalikuks arvestada ka asjaoluga, et süüdistatav ja kannatanu plaanivad elada jätkuvalt koos, s.t ka menetlusesemeks olev süütegu ei ole kannatanu suhtumist süüdistatavasse muutnud, mida saab järeldada ka kannatanu selgitustest kohtuistungil. 14 Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii

§ 73kui ka § 74 sätteid.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval Karistusregistri andmetel üks kehtivat kriminaalkaristus, millise mõistetud vangistuse täimisel vabanes ta ennetähtaegselt ning samuti suutis läbida käitumiskontrolli. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest süüdistatava käitumine kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ja ka sündmuse aset leidmise päeval, millisest käitumisest nähtub sagedast nii alkoholi kui ka narkootilise aine tarvitamist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei saa kohaldada

§ 73

sätteid ja süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, et tagada süüdistatava õiguskuulekuse vajadusest arusaamine ning et süüdistatav kõrvalise isiku järelevalve all saaks aru ühiskonnas kehtivate reeglite olulisusest ja vajadusest enne erinevates olukordades mõtlematut käitumist mõelda võimalikele tagajärgedele. Käitumiskontrollile allutamise eelduseks on süüdimõistetul püsiva elukoha olemasolu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatava elukoht vabaduses ikka veel kannatanuga üüritud korter aadressil xxx xx-xx, Tallinn ning kannatanu selgitustest nähtuvalt on ta nõus süüdistatava sinna ka elama võtma. Arvestades aga seda, et nii süüdistatav kui ka kannatanu on alkoholilembesed isikud, süüdistatavat on karistatud ka

§ 184

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, samuti NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo eest ning süüdistatava ja kannatanu korterist leiti ka väikeses koguses narkootilist ainet, lisaks sellele nähtus kahtlustatavana ülekuulatud süüdistatava ütlustest, et ta käis koos oma tuttavaga sündmusele eelnenud õhtul narkootilisi aineid otsimas, siis leiab kohus, et süüdistataval on säilinud sõltuvus narkootilistest ainetest. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks määrata süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi või psühhotroopseid aineid, v.a arsti ettekirjutusel. Kuivõrd süüdistatav on varem juba nõustunud sõltuvusraviga ja nõustus ka kohtuistungil ravile asumise kohustuse võtmisega, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb käitumiskontrolli ajaks panna ka kohustus alluda narkosõltuvusravile ja pöörduda psühhiaatri poole, kuivõrd varasem ravi tulemusi ei andnud ja süüdistatav jätkas narkootiliste ainete tarvitamist. Lisaks sellele nähtub süüdistatava ütlustest, et ta kulutas kogu kannatanu vennalt elamiseks saadud raha kasiinos mängides, mis viitab sellele, et süüdistataval puudub töine sissetulek ja püsiv tegevus, mis viib selleni, et süüdistataval ei ole ega saagi kunagi olema seaduslikku elatusallikat. Seetõttu peab kohus vajalikuks määrata süüdistatavale ka kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas ning saamaks aru õiguskuulekuse vajalikkusest peab kohus vajalikuks määrata süüdistatavale ka kohustuse osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Arvestades süüdistatava karistusandmeid, teda iseloomustavaid muid andmeid ja seda, et tal puudub aega sisustav ja mõistlik ning eesmärgipärane tegevus, loodab kohus, et erinevate kohustuste täitmine käitumiskontrolli tingimustes viib süüdistatava arusaamale elustiili muutmise vajadusest.

1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning ekspertiisi kulu. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollist, on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses kohtumenetluse ajakuluga ning kuivõrd ka lühimenetluses on esimese astme kuriteo puhul kaitsja osavõtt kohtumenetlusest nii või teisiti kohustuslik, ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Seega saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. 15 Kohtuarstliku ekspertiisi nr 21E-AOI0211 kulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiis oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisitulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. Süüdistatav Svetlana Sadovnikova ankeetandmete kohaselt ei tööta ja tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et süüteole eelnenud, s.o
3. aastal ei olnud süüdistataval Maksu- ja Tolliameti andmetel tulu. Samas süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline või et ta oma terviseseisundi tõttu on töövõimetu. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Kohus leiab sedagi, et süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, mille menetlemisega kaasnevad süüteo eripärast ja tõendamisesemest tulenevalt ka suuremad menetluskulud, millega pidanuks süüdistatav enne süüteo toimepanemist arvestama. Seejuures on süüdistatav isikuks, keda on eelnevalt samuti esimese astme kuriteo toimepanemise eest karistatud ning selle karistamisotsusega kaasnesid samuti suured menetluskulud, mistõttu ei saa süüdistatavale tulla üllatuseks, et ka järgmise kuriteo toimepanemisega kaasnevad uued menetluskulud. Seetõttu leiab kohus, et väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja välja mõistetavad menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistataval püsiva sissetuleku puudumist, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. ASITÕENDID JA SALVESTISED Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (II kd, tl 166-168, 169). 16 Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH13918 alusel 09.11.2021 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud - Kastis 1: DNA proovid (numbrita pappkarpides), bioloogilise aine proov (pappkarp nr 1), küünealused kaapeproovid (ümbrikus), 4 DNA proovi (Paberkott 1), 13 DNA proovi (Paberkott 2), 7 DNA proovi (Paberkott 3) ja 6 DNA proovi (paberkott 4) – olevate asitõendite osas leiab kohus, et kuivõrd kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad proovid tõendusliku tähenduse, on tegemist väärtuseta asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH13918 alusel on 09.11.2021 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud - Kastis 2: verekahtlase määrdumisega plätud (pakend nr 1), verekahtlase määrdumisega musta värvi t-särk (pakend nr 4), välgumihkel (numbrita paberkott) ning Paberkotis 1 olevad hallid dressipüksid (pakend nr 1) ja hall t-särk (pakend nr 2). Kohtuistungil avaldas kannatanu D, et ta ei soovi musta värvi T-särgi ega välgumihkli tagastamisest ning need võib hävitada. Süüdistatav Svetlana Sadovnikova soovi plätude tagastamist, kuid hallide dressipükste ja halli t-särgi tagastamist ei soovinud ning nõustus nende hävitamisega. Seetõttu leiab kohus, et asitõendite hoidlasse antud kastis 2 asuvad verekahtlase määrdumisega plätud (pakend 1) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada asjade omanikule Svetlana Sadovnikovale, edastades need asjad süüdistatava kinnipidamiskoha administratsioonile hoiustamiseks süüdistatava Svetlana Sadovnikova isiklike asjade hulgas. Ülejäänud asitõendite osas, s.o kastis 2 olevate asjade - verekahtlase määrdumisega musta värvi t-särk (pakend nr 4), välgumihkel (numbrita paberkott) ning Paberkotis 1 olevad hallid dressipüksid (pakend nr 1) ja hall t-särk (pakend nr 2) osas leiab kohus, et kuivõrd asjade omanikud on teada ja nende omanikud ei soovinud nende tagastamist, lugedes asjad väärtusetuteks, ei ole otsuse jõustumise järgselt neil asjadel enam tõenduslikku ega materiaalset väärtust ja need tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH13918 alusel on 09.11.2021 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud Kastis 2: nuga (noapakend nr 1). Noa näol on tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahendiga, seega tuleb nuga

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr 21ATH14444 alusel 22.11.2021 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse on antud halli värvi aluspüksid (pakend nr 1) ja punast värvi lühikesed püksid (pakend nr 2), millede osas leiab kohus, et kuivõrd asjade omanik D oma kohtuistungil antud selgitustes ei soovinud nende tagastamist, lugedes asjad väärtusetuteks, ei ole otsuse jõustumise järgselt neil asjadel enam tõenduslikku ega materiaalset väärtust ja need tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad. Kriminaaltoimikus on CD-R plaat 06.10.2021 kell 18.55.22 Häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega, mis on teabekandjaks, millisele on talletatud olulist tõendusteavet. Seetõttu tuleb salvestis juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 17