← Eesti

2-22-251/4

Obsah (8)§ 416§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-22-251 Lahendi tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2022, Narva kohtumaja Kohtunik Andres Hallmägi PlusPlus Capital

§ 416nõuetele.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. ASJAOLUD

  1. Hageja PlusPlus Capital AS esitas 07.01.2022 Viru Maakohtule hagi S K vastu 3772,80 euro võlgnevuse ja sissenõudekulu 35 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja hageja sõlmisid 05.06.2019 kompromissilepingu ja võlatunnistuse nr
  2. Hageja oli võlgniku vastu nõue 15.05.
  3. a väikelaen Nr SLW14-01-154518 ja 10.10.
  4. a väikelaen Nr SL14-01-14-1121156, mille alusel kostja võlgnes hagejale 1932,17 eurot ja viivised 1932,17 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled kompromissileping ja võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest 6,41 eurot ja võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 5692,16 eurot (1932,17+1925,76). Sellele lisandus lepingu punktis 5.
  5. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõudest 1910,00 eurot, millest 30,00 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.
  6. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 1880,00 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 1886,40 eurot ja viivised 1925,76 eurot. Tegutsedes heas usus vähendab hageja kompromisslepingus märgitud viivisenõuet 1886,40 euroni, et hagis esitatud viivisenõue ei ületaks põhivõlgnevust. Lepingule allakirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks Lepingu punktis 1.
  7. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt ei tasu, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega hilineb, on võlausaldajal õigus kohe nõuda kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.07.2021 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.
  8. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 27.07.2021, 20.09.2021, 20.12.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile x linn. Seetõttu juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist 35 eurot. Hageja palub rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 2

(4)2-22-251 Hageja palub kostjalt S Klt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja mõista: - 05.06.2019 lepingust 24321833, tulenev võlgnevus kompromissisummas 3772,80 eurot (s.h põhinõue 1886,40 eurot, enne 05.06.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 1886,40 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot; - menetluskulud: 455 eurot riigilõivu ja 420 eurot õigusabikulu; - väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

  1. Viru Maakohus saatis 14.01.2022 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, mis on kostjale isiklikult kätte toimetatud 17.01.
  2. Kostja kohtu nõuet tähtaegselt ei ole. Kostja ei vastanud kohtule ega esitanud vastuväiteid. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 407

) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-ga 2, §-dega 76, 100, 101, 108 ja § 113 lg-ga 1. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud 4. Vastavalt

§ 162lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud kokku 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 455 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 100 euro ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 1 tund. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema 3

(4)2-22-251 kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 555 eurot, s.h riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.